1-10-11729/11

(3)kuud, mida 1 1-10-11729 KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra, s.o kahe

(2)kuuni. KarS § 74 lg 1 kohaselt ei pööratud vangistust täies ulatuses täitmisele, kui Z.F kahe

(2)aastase katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1 ette nähtud lisakohustust. Z.F oli katseajal kohustatud elama kohtule nimetatud elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks elukohast lahkumiseks, samuti elu või töökoha vahetamiseks taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa. Sama otsusega kehtestati Z.F-ile lisakohustuseks tasuda katseaja kestel M B vähemalt 600 krooni, ehk 38,35 eurot kuus, elatise võla hüvitamiseks. Kriminaalhooldusalune Z.F ei ole korralikult täitnud temale 25.10.2010.a Pärnu Maakohtu otsust tasuda 2 aastase katseaja kestel Marion Z.F-ile vähemalt 600 krooni ehk 38,35 eurot kuus, elatise võla hüvitamiseks. 01 oktoobriks oli tasutud 250, 80 eurot. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Oma seletuskirjas põhjendab Z.F on kohustuste puudulikku täitmist alalise töökoha puudumisega. On käinud juhutöödel ning osaliselt ka temale pandud kohustust täitnud. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE Kriminaalhooldusalune Z.F käis registreerimistel regulaarselt ja õigeaegselt. Vestluste ajal on viisakas ja avameelne. Isik ei ole kriminaalhoolduse all oldud aja jooksul toime pannud uusi kuritegusid ega väärtegusid. Seda kinnitab ka 02.10.2012.a tehtud Karistusregistri väljavõte. Z.F ise väidab, et ei ole katseajal tarvitanud narkootikume ja alkoholi, ning ka kriminaalhooldajale ei ole laekunud vastupidist informatsiooni. Kriminaalhooldusaluse Z.F-iga oleme kohtunud Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse Lihula vastuvõtupunkti ruumides. Z.F oli kohe esimesel kohtumisel nõus kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema, saades aru, et see on temale endale kasulik katseaja edukaks läbimiseks. Kohtumised ja vestlused on olnud töised ja asjalikud. Oleme rääkinud kriminaalhooldusalusele koostatud hoolduskavas äranäidatud kavapunktide täitmisest ning sotsiaalsest toimetulekust ja seadusekuuleka elu elamisest. Omavahelisi arusaamatusi ja üksteise mittemõistmist meie vahel esinenud ei ole ja minu hinnang katseajale on hea. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Pikendada katseaega kuni 1 aasta. 14.09.2012 sõlmis Z.F töölepingu Soome firmaga *. Esialgseks töötasuks on lepingus märgitud 11,93 eurot tunnis. Alalise töökoha olemasolu ja lepingus näidatud töötasu võimaldab tulevikus Z.F täita korralikult kohtuotsust ja oma rahalised kohustused tasuda. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik leiab erakorralises ettekandes, et katseaeg kontrollnõuete täitmise osas on laabunud hästi. Samuti ei ole Z.F toime pannud uusi õigusrikkumisi. Vastavalt Pärnu Maakohtu 25.10.2010 otsusele on Z.F kohustatud katseajal KarS § 75 lg 2 p 1 alusel täitma kohustust – tasuda katseaja kestel M B vähemalt 600 krooni kuus elatise võla hüvitamiseks, seega 24 kuulise katseaja jooksul kokku 14 400 krooni s.o 920,33 eurot. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et Z.F ei ole täitnud eelnimetatud kohustust täies mahus. Kriminaalhooldaja on leidnud, et katseaja jooksul on Z.F tasunud elatise võla hüvitamiseks 250,80 eurot. Seega ei ole Z.F tasunud talle kohtuotsusega määratud kohustust summas 669,53 eurot. 2 1-10-11729 Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et Z.F oleks üldse täitnud talle 25.10.2010 kohtuotsusega pandud kohustust s.o igakuiselt tasuda M.Z.F-ile elatise võla katteks vähemalt 600 krooni kuus. Kriminaalhooldusametnikule on esitatud küll maksekorraldused, mille kohaselt katseajal on Z.F tasunud 250,80 eurot, kuid maksekorralduste kohaselt on seal märgitud saajaks M.B ja selgituses sõna elatis. Seega ei ole tõendamist leidnud, et katseajal oleks Z.F hüvitanud elatise võlga. 01.10.2012 seletuses kriminaalhooldajale on Z.F kinnitanud ka ise, et kohtuotsusega määratud kohustust täitnud ei ole, kuna puudub alaline töökoht ja seega ka pidev sissetulek. Kriminaalhooldaja on leidnud erakorralises ettekandes, et otsuse täitmisele pööramiseks vajadust ei ole, vaid katseaega tuleks pikendada 1 aasta võrra, sest Z.F on saanud tööle Soome Vabariiki ja nüüd on tal tekkinud võimalus elatise võlg hüvitada. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et Z.F on 14.09.2012 sõlminud töölepingu, mis tähendab, et tal on töökoht ja seega ka püsiv sissetulek. Z.F on oma seletuses kriminaalhooldajale 01.10.2012 kirjutanud, et 14.09.2012 sai alalise töölepingu ja töö algas 17.09.2012, töötas 1,5 nädalat, siis tuli 1 nädalane puhkepaus, uuesti läheb tööle 15.10.2012, ametlik palgapäev on 20.10.2012. 25.10.2012 maksab ära 200 eurot, järgmise 5 kuu jooksul maksab ülejäänud summa 920.33 eurot. On võimeline 25.10.2010 kohtuotsust täitma 6 kuu jooksul. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Z.F andis lubaduse, et 25.10.2010 kohtuotsuse kohustuse täitmiseks tasub ta elatise võlga summas 200 eurot hiljemalt 25.oktoobriks 2012. 26.10.2012 teatas kriminaalhooldaja, et Z.F ei ole esitanud talle maksekorralduse koopiat, mis näitaks, et ta oleks kohustust täitma asunud. Lähtudes eeltoodud asjaoludest, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et on kujunenud olukord, kus isik kaheaastase katseaja jooksul ei ole üldse täitnud talle kohtuotsusega määratud kohustust - tasuda elatise võlga igakuiselt vähemalt 600 krooni. Z.F on seda põhjendanud asjaoluga, et tal puudus püsiv töökoht ja seega ka püsiv sissetulek. Käesolevaks hetkeks on Z.F saanud püsiva töökoha, tal on olnud esimene palgapäev, ta on ise kinnitanud, et 25.oktoobriks 2012 tasub ta elatise võlast 200 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Z.F oleks asunud elatise võlga hüvitama. Kohus leiab, et kujunenud olukorras, kus isik on ise kinnitanud, et tal on töökoht ja seega võimalus täita kohtuotsusega määratud kohustust , kuid reaalselt ei ole ta siiski kohustust täitma asunud, ei taga katseaja pikendamine kohustuse täitmist ja seetõttu ei pikenda kohus Z.F-ile kohtuotsusega määratud katseaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 3