Toimik nr 1-12-1727 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.september 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-1727 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Sekretär Merike Erisalu, tõlk Olga Nõmmemees Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga Kohtuasi Viru Vangla materjalid H.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 24.09.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu H.T , isikukood: xxx, kannab karistust xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta H.T talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt H.T-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 eurot, ning käibemaks 6,40 eurot). Välja mõista H.T-lt kriminaalmenetluse kulud: 38,40 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. H.T tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1
(4)Asjaolud Viru Vangla esitas 03.09.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. H.T on viimati süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.03.2012 kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 3 kuud 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 05.03.2012 ja lõpp 11.06.
- H.T andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 11). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.09.
- Kinnipidamisasutusest H.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisi treening, Sotsiaalsete oskuste treening. Alates 10.05.2012 töötab kinnipeetav majandustöödel. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda ema Irina H.T juurde aadressile xxx. Isik omab algharidust, eriala puudub. Enne vahistamist oli töövõimetuspensionil. Toimetulekut mõjutasid võlad ja alkoholi tarvitamine. Korduvalt sooritanud kuritegusid rahalise kasu saamise eesmärgil. Isikul on tasumata haginõudeid. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad mitte seaduskuulekad isikud, isikul on käinud lühiajalisel kokkusaamisel kriminaalkorras karistatud isik. Riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitab isiku kriminaalne minevik, alkoholi kuritarvitamine ja korduv avaliku korra rikkumine. Isik on korduvalt sooritanud kuritegusid ja väärtegusid alkoholijoobes. Võib käituda alkoholijoobes vägivaldselt. Isikut on 7 korda kriminaalkorras karistatud ning üle 30 korra väärteokorras, millest tuleneb, et isik on impulsiivne ning käitub hetke emotsioonidest lähtuvalt ning ei mõtle, mida mingi ebaseaduslik tegevus võib talle kaasa tuua. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele, korduvad väärteod negatiivsesse suhtumisse ühiskonda. Rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi. Võib kasutada vägivalda töökohustusi täitva ametniku suhtes. Vangla ei toeta H.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav peale vabanemist elama asuda oma ema xxxova ja H.T Rxxx. Irxxx Rxxxa töötab, H.T Rxxxv on töövõimetuspensionil ning nad on nõus poega toetama materiaalselt ja moraalselt. Karistusregistri andmetel on H.T seitse korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Rikkunud varasemalt katseaja tingimusi. H.T taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör kirjalikult ei toeta H.T järelevalve alla. ennetähtaegset vabastamist elektroonilise Kaitsja leidis, et isikul on kindel elukoht ja teda toetavad vanemad, vabastamine oleks põhjendatud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja arvamused ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et H.T tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. 2
(4)KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on seitse korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud enamuses varavastaste kuritegude toimepanemise eest (vargused, asja omavoliline kasutamine), samas ka mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise eest. Isikut on varem karistatud 3 korral tingimusliku karistusega, tingimisi karistus on kõigil kolmel korral pööratud täitmisele, lisaks pani katseajal toime uue varavastase kuriteo. Viru Maakohtu 16.02.2012 kohtumäärusest (isiklik toimik lk 15) on näha, et H.T ei täitnud registreerimisnõuet ja kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 3-13) on näha, et kinnipeetavat on 34 korral väärteokorras karistatud, nendest 14 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest, 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest, 10 korral avaliku korra rikkumise eest ja 7 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 4 korral alkoholijoobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused H.T puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et H.T kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisi treening, Sotsiaalsete oskuste treening. Positiivseks tuleb samuti lugeda, et isik on hõivatud tööga majandustöödel alates 10.05.2012. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab H.T-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 13.06.2013 ja EV pass kehtivusega kuni 07.05.2017. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama oma vanemate juurde aadressile xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema Ixxx Rxxx ja isa H.T Rxxx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 15,16). Kriminaalhooldaja andmete kohaselt elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemisel puudub Aleksei raguzovil kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Isikul on madal haridustase, puudub eriala ning töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava ema Ixxx Raxxx töötab ja isa H.T Rxxxv on töövõimetuspensionil ning nad on nõus H.T vabanemise korral toetama materiaalselt ja moraalselt. Arvestades H.T poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (2.astme kuritegude ilmne retsidiivsus), korduvaid karistusi (kuus kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest, lisaks võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemine ja alkoholijoobes juhtimine), tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (tingimuslik karistus on kolmel korral täitmisele pööratud, uus kuritegu katseajal, korduvad väärteod), on kohus seisukohal, et Aleksei 3
(4)H.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isikut on varem karistatud 3 korral tingimusliku karistusega, tingimisi karistus on kõigil kolmel korral pööratud täitmisele, lisaks pani katseajal toime uue varavastase kuriteo. Süüdimõstetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Seega kriminaalhooldus ei osuta H.T-le piisavalt mõju. Kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetule enam asjaoluks, mis aitab isiku resotsiaaliseerimist ja mille kaudu maandatakse uute kuritegude toimepanemise riski. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas alkoholi kuritarvitamine ja tasumata rahalised nõuded võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus ja samuti kindel elukoht kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, toetav võrgustik lähedaste näol ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Karistusaeg lõpeb 11.06.2013, ehk karistusaja lõpuni on veel üle 8 kuu, mis on pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu H.T temale Viru Maakohtu 05.03.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)