Obsah (6)

§ 25§ 199§ 64§ 68§ 74§ 76

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.10.2012, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-08-16455 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Prokurör Enn Pustak K

§ 25

lg-te 1, 2, § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi, karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust ning

§ 199

lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi, karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.09.2008-03.09.2008, s.o 2 ööpäeva ning mõisteti lõplikuks karistuseks 8 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74alusel jäeti karistus täitmisele pööramata 2 aastase katseaja kohaldamisega.

15.03.2012 määrusega pööras kohus Tartu Maakohtu 08.07.2010 otsusega mõistetud 8 kuulise ja 28 päevase vangistuse täitmisele. Karistuse kandmise ajaks loeti 15.03.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus ja 8 väärteokaristust. Reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Kuna kinnipeetava karistusaeg on alla aasta, siis individuaalset täitmiskava ei ole koostatud. Kinnipeetavaga on läbi viidud individuaalvestlused kriminaalhooldusametniku ning inspektor-kontaktisiku poolt määramaks programme, mis aitaks maandada uue kuriteo riski. Töötab alates 15.06.2012 vangla majandustöödes koristajana. Distsiplinaarkaristusi isikul ei ole. Vabanedes asub elama xxxx, aadressile xxxx, kus hakkab elama koos ema, õe ja kahe väikese poolvennaga. Elektroonilise seadme paigaldamise võimalus olemas.
2. klassi lõpetas Tapa Erikoolis, 2011 sügisel asus õppima xxxx, kuid katkes seoses kinnipidamisasutusse sattumisega. Kindel töökoht puudub. Vabaduses on saanud raha emalt, vanavanematelt, juhutöödelt ning erinevatelt müügitehingutelt. Vanglas toetab rahaliselt vanaema. Vangla andmetel on rahalisi nõudeid kokku 467.64 eurot. Viru Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 14%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32%. Eeltoodust tulenevalt toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Maakohtu istung. 19.10.2012 toimunud videoistungil taotles T.L ka ise enda enne tähtaegset vabastamist. Teatab, et plaanib vabanedes elama asuda ema ja vanaisa juurde koos oma elukaaslasega vanaisale kuuluvasse korterisse. Vabanedes plaanib teha
3. klassi lõpueksamid ning seejärel otsustada, kas minna edasi õppima või minna tööle. Kool jäi pooleli novembris, seega saab jätkata sealt, kus pooleli jäi, ema sõnul peaks ta õpilaste nimekirjas olema. Praegu on menetluses uus kriminaalasi, varguse 3 episoodi, kohus algab veebruaris. Teatab, et on vanglas palju õppinud, seal on olnud aega järele mõelda. Saanud aru, et sellise käitumisega ei saavuta midagi. Alkoholi tarvitamine ei oma tema jaoks enam mingit tähtsust. Ühtegi sõpra pole talle jäänud, vaid pere ja elukaaslane. Tema teada on ema ja vanaisa nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks olemas. Prokurör T.L-i ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Ta on olnud kriminaalhooldusel, selle käigus on tehtud 4 erakorralist ettekannet, millest viimasega pöörati karistus täitmisele. Uues kriminaalasjas on kuriteod toime pandud katseajal. 2 Kaitsja toetab T.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, lisab, et samuti toetab seda vangla. Leiab, et vabanemine kontrollnõuetega on teatud mõttes distsiplineeriv. Kinnipeetav on vanglas aru saanud, et käituda tuleb eeskujulikult. Leiab, et karistus on oma eesmärgi täitnud, tema mõtlemine ja hoiakud on muutunud, tahab elada seaduskuulekalt. Samuti on tingimused vabanedes head, isikul on elukaaslane, sõpru pole, seega kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemine ei ole probleemiks. Kavatseb jätkata oma haridusteed, ema andmetel on kooli nimekirjas. Töö osas märkimisväärset riski ei ole, on töötanud ka enne vangistust, teinud juhutöid ja töötab ka vanglas. Maakohtu määruse põhjendused. Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja T.L tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Karistusseadustiku (

) § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt

§ 76

lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla saadetud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, kuid garanteeritud töökoht puudub. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on lai tutvusringkond, võib olla mõningal määral mõjutatav, vabaduses olles harrastas riskivat elustiili, oli soov saada teravaid elamusi. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et kuigi kinnipeetav ise leiab, et suudab vabaduses end parandada, siis isiku varasem käitumine seda ei toeta. Kohtul puudub kindlus, et isik ei pane vabanedes toime uusi kuritegusid. Kohus leiab, et vabastamist ei toeta ka vangla iseloomustus, mille kohaselt viitavad kinnipeetava käitumisprobleemid, sh pidevalt muutuvad plaanid, käitumismustri kordamine ning seikluste otsimine impulsiivsusele, samuti on probleemiks distsipliini puudumine ja ükskõikne suhtumine temale määratud kohustustesse. Samuti on eelnevalt kriminaalhooldusel olles rikkunud talle pandud kohustusi, pannud katseajal toime uusi õigusrikkumisi. Eeltoodust nähtub, et

§ 76

lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks T.L enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. 3 Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu T.L-i vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. tingimisi Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) Anu Ammer (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtumäärus jõustus 13. novembril 2012. a. №oremreferent Lea Herne 4