Obsah (5)

§ 2§ 32§ 33§ 56§ 57

4-12-4632 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. november 2012 a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-12-4632 Kohtukoosseis Kohtuni

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi. LS § 15 lg 1 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise 21-40 km/h. G.E on kaebuses märkinud, et kuivõrd kiiruse mõõtmine toimus politseiniku käe pealt, siis on võimalik, et mõõtetulemus ei olnud väga täpne. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile VTT tl 3 on 18.08.2012 kell 19.15 teostatud G.E poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist Lääne maakonnas Ridala vallas Haapsalu-Laiküla mnt

1. km, suunaga Haapsalu poole. Kiirust mõõdetud kiirusmõõteseadmega Stalker II MDR nr AS 008382, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS 12/
2. Seade testitud ja töökorras. Nähtavus hea, asulaväline tee, sademeteta, kuiv kattega tee, valge aeg. Mõõdeti paigal seistes kõrvalteel lähenevat autot, mis liikus üksinda. Seadme lugem 116 km/h, lubatud antud teelõigul 90 km/h. Mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km/h, ületas kiirust mitte vähem kui 22 km/h. Juhile näidati tabloole fikseeritud lugemit. G.E on protokolliga tutvunud, kirjutades protokollile – märkusi ei ole. 3 4-12-4632 VTT tlk 4 asub mõõtevahendi Stalker II MDR AS 008382 taatlustunnistus nr TTRSS-12/00005, mille kohaselt kiirusmõõtur on taadeldud ning vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri (edaspidi MKM) 12.12.
3. a määruses nr 104 lisa 1 p-le 8.2: mõõtetulemuse piirvea väärtus taatlusel kaudsel meetodil laboritingimustes +/- 1 km/h või +/- 1% (kiirusel üle 100 km/h). Mõõtevahend on taadeldud 02.01.
4. a. MKM 12.12.
5. a määruse nr 104 lisa 2 p 8.2 kohaselt on liiklusjärelevalveks kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg 1 aasta. Seega oli mõõtevahend kiiruse mõõtmise ajal taadeldud. Kohtu toimik tl 28-30 on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni (edaspidi TJI) poolt 26.04.
6. a välja antud mõõtevahendi Salker II MDR siseriiklik tüübikinnitustunnistus TJI 5.3-1/12.04.2007, mille kohaselt viis TJI läbi radarikiirusemõõturi Salker II MDR legaalmetroloogilise ekspertiisi ning tunnistas selle vastavaks mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) nõuetele. Tüübikinnitus kehtib kuni 28.12.
7. a. Nimetatud siseriikliku tüübikinnituse lisa kohaselt on radarikiirusmõõtur Stalker II MDR kasutusalaks sõidukite kiiruse mõõtmine liiklusjärelevalves ning teisaldatav sõidusuunda registreeriv Stalker II MDR võimaldab mõõta: liikuvas(l)t patrullsõidukis(l)t samas liiklussunnas lähenevaid ja eemalduvaid sõidukeid; liikuvas(l)t patrullsõidukis(l)t vastassunnas lähenevaid sõidukeid; käelt või seisvast patrullsõidukist lähenevaid ja eemalduvaid sõidukeid. Lubatud veapiirid (täpsusklass) taatlusel kaudsel meetodil laboritingimustes +/-1 km/h või +/-1% (kiirustel üle 100 km/h), mõõtemääramatuse tase kiirusemõõturi kasutamisel järelevalvetoimingutes hinnatakse MõõteS § 5 kohase mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise käigus. Eelkirjeldatud tõend näitab, et mõõteseade Stalker II MDR omab siseriiklikku tüübikinnitust ja vastavalt sellele võimaldab Stalker II MDR mõõta lähenevate sõidukite kiirust liiklusjärelevalves käelt. Seega kaebuse esitaja väide selle kohta, et mõõtmistulemus ei ole usaldusväärne seetõttu, et mõõteseadet kasutati käelt mõõtes, on eelkirjeldatud tõendiga ümber lükatud. Samuti on kohtuvälise menetleja poolt esitatud Pärnu Maakohtule tõendi /KT tl 18/ selle kohta, et mõõtmist teostanud politseiametnik Kaido Lukk on läbinud nii mõõteseaduse õppepäeva kui mõõteseaduse sisekoolituse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et mõõtmist on teostatud viisil, mida mõõtmisel kasutatud mõõteseade võimaldab – läheneva sõiduki sõidukiirust on mõõdetud mõõteseadet käel hoides , mõõteriist on taadeldud ning mõõtmist on teostanud selleks pädev ametnik, mistõttu vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 1 on mõõtetulemise jälgitavus tõendatud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 5 on G.E 18.08.
8. a andnud väärteo kohta järgmised ütlus ed: „Sõitsin Haapsalu-Laiküla teel Haapsalu poole, ei pannud tähele, et kiirust lubatust rohkem (kiirustasime * juurde). Kiirus mõõdeti käe pealt. Kahetsen juhtunut!“ Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist G.E poolt. Kohus leiab, et G.E pani talle süüks arvatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kaudse tahtlusega. G.E on oma ütlustes ja kaebuses selgitanud, miks kiirust ületas – kuna sai teate, et üks *on haigeks jäänud ning seetõttu kiirustas * juurde. Seega oli kiiruse ületamine teadlik valik. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on G.E märkinud, et ei pannud tähele, et kiirust oli lubatust rohkem. Kohtule esitatud kaebuses väidab G.E aga veendunult, et tema poolt juhitud sõiduki kiirus ei olnud suurem kui 110 km/h ja teab seda seetõttu, et kuigi kiirustas koju laste juurde, siis pidi hoidma kiirust mõistlikkuse piirides, kuna autos istus ka teisi inimesi. Seetõttu ei ületanud ta teadlikult kiirust, mis on Eestis teatud maanteelõikudel maksimaalselt lubatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et G.E ületas kiirust kuni 20 km/h üle lubatud pi iri otsese tahtlusega, kuid käesolevas väärteoasjas süüks arvatava väärteo pani toime kaudse tahtlusega. Olukorras, kus G.E oli võtnud vastu otsustuse liikluseeskirju rikkuda – ületada kiirust koju kiirustamise põhjusel kuni 20 km/h, ei suutnud ta ilmselt väga täpselt jälgida spidomeetri näitu, mida kinnitab ka tema poolt kohtueelses menetluses öeldu, et ei pannud tähele, et kiirus nii suureks läks. 4 4-12-4632 Seda kinnitab ka asjaolu, et G.E ületas kiirust 22 km/h, mis on suhteliselt selle kiiruse lähedane, millega ta oli otsustanud sõita. Seetõttu leiab kohus, et tuvastatud rikkumine - piirkiiruse ületamine 22km/h on toime pandud kaudse tahtlusega, sest kui isik on võtnud nõuks sõita mingi teatud kindla kiirusega, siis peab ta võimalikuks seda, et kiirus pisut kõigub nii üles kui allapoole (tegureid selleks on erinevaid – mis tugevusega gaas vajutatakse, tee profiiil jms). Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et G.E on talle süüks arvatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et G.E rikkus LS § 15 lg 1 p 1 ja pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. G.E on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS 227 lg 2 alusel rahatrahviga 200 eurot so 50 trahviühikut.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis G.E puhul on tuvastatud.

Kohus leiab, et G.E süü suurust näitab asjaolu, et ta teadlikult rikkus liikluseeskirja. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on G.E tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 alusel.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. VTT tl 10-11 on karistusregistri teatis G.E kohta. Vastavalt karistusregistri teatisele on M. G.E karistusandmete kustu tamise tähtaeg arvutamata. Vastavalt karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) § 24 lg 1 p 1 karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. KarRS 25 lg 6 sätestab, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo, siis eelmise väärteo eest mõistetud karistuse andmete kustutamise tähtaja kulgemine katkeb. Tähtaega arvutatakse viimase väärteo eest mõistetud põhi - ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude eest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et karist usregistri teatises punkt 1 all olev karistus on kustunud. Seega on G.E väärteokorras eelnevalt karistatud 4-l korral ning kõigi näol on tegemist liiklusseaduse rikkumistega, sh üks LS § 227 lg 1 alane rikkumine, so kiiruse ületamine kuni 20 km/h, mis on toimunud 14.03.2012, mille eest on G.E karistatud rahatrahviga 12 eurot (tasutud 15.03.2012). Kiiruse ületamine teistkordselt ühe aasta jooksul ja käesolevas asjas juba suuremas määras kui eelnev rikkumine, näitab ilmekalt, et eelmine karistus s.o rahatrahv summas 12 eurot ei ole mõjutanud G.E õiguskuulekalt käituma ja seetõttu ei ole võimalik isikut mõjutada õiguskuulekalt käituma rahatrahviga trahvimäära alammäära lähedases määras. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. G.E on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul ületas ta asulavälisel teel kiirust 22 km/h. Liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate ohutus, seega õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuval ei ole samuti võimalik mõista karistust karistusmäära miinimummäära lähedases määras. 5 4-12-4632 Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on G.E 'le mõistnud karistuse vastavalt karistuse mõistmise alustele. Määratud on rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et see on põhjendatud, arvestades, et käesoleva väärteo puhul on tegemist menetlusaluse isiku poolt viimase poole aasta jooksul juba teistkordse lubatud sõidukiiruse ületamisega. Kui eelmine kord oli tegu lõike 1 järgi kvalifitseeritava rikkumisega, siis seekordne rikkumine on juba raskem, mis näitab, et eelnev karistus samaliigilise väärteo eest rahatrahvi näol ei ole suutnud mõjutada isikut õiguskuulekalt käituma, tegu on toime pandud kaudse tahtlusega ning arvestatud on õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et G.E kaebus tuleb jätta rahuldamata, PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 11.09.2012 otsus väärteoasjas nr 2570,12,003189 tuleb jätta muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, LS § 15 lg 1 p 1, 227 lg 2,

§ 56lg 1, mõõteseaduse § 5 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 6