4-12-4230/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012, Tallinn Väärteoasja number 4-12-4230 Kohtukoosseis eesistuja Urmas Reinola, liikmed Julia Katškovskaja ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tõlk Alina Koop Svetlana Talli Väärteoasi D.K väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 ja liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 661 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 03.09.2012 otsus Kaebuse esitaja D.K (ik: xxx, elukoht: xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xx) Istungil osalenud isikud PPA Põhja Politseiprefektuuri korrrakaitse büroo esindaja Hannes Küünarpuu xxxxxxxxx RESOLUTSIOON
2. Harju Maakohtu 03.09.2012 otsus D.K väärteoasjas nr 4-12-4230 jätta muutmata.
3. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates
4. oktoobrist
5. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 02.09.2012 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1259123 kohaselt juhtis D.K 02.09.2012 kella 10.33 ajal Harjumaal, Maardus, Ringi tee 7 juures mootorsõidukit Kia Pregio reg. märgiga xxxxxxx seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,47+/- 0,05 mg/l. 1 Alkoholisisaldust väljahingatavas õhus mõõdeti mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST, ARBK-0032, taatlemistunnistus TTCR 12-00031, taadeldud
7. mai
8. D.K juhtis mootorsõidukit, mille suhtes puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus D.K eelpoolkirjeldatud teoga LS § 69 lg 5 ja § 33 lg 2 p 9 nõudeid, pannes sellega toime LS § 224 lg 2 ja LKindlS § 661 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Pidades vajalikuks karistada D.K arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 71 alusel Harju Maakohtule arutamiseks. Maakohtu otsus
9. Harju Maakohus mõistis 03.09.2012 otsusega väärteoasjas nr 4-12-4230 D.K süüdi LS § 224 lg 2 ja LKindlS § 661 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg-t kohaldades karistas teda 6 päeva pikkuse arestiga. Aresti kandmise alguseks luges kohus 02.09.2012 kell 10.
10. Kohtuotsusega võeti KarS § 50 lg 1 p 2 alusel D.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohus luges D.K poolt väärtegude toimepanemise tõendatuks menetlusaluse isiku D.K ütlustega, milles ta tunnistas end väärtegude toimepanemises täielikult süüdi, samuti dokumendiga liikluskindlustuse kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli kohta, alkomeetri kasutamise protokolliga ning tunnistaja A. Lillemaa ütlustega. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse, et D.K on karistatud liiklusseaduse rikkumiste eest 2012 juba kolmel korral rahatrahviga, viimati
11. juulil
12. D.K on rahatrahvid küll tasunud, kuid jätkab liiklusseaduse nõuete rikkumist, kusjuures tema rikkumised on muutunud raskemaks. D.K juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes kella 10.30 ajal, ehk ajal, mil liiklus on suhteliselt tihe. Sellega pani ta ohtu teiste liiklejate vara, tervise ja elu. Lisaks sellele puudus isikul sõiduki kohta ka vajalik liikluskindlustus. Seega pani D.K ühe teoga toime kaks väärtegu. Kohus leidis, et D.K tuleb karistada arestiga, kuna varasemalt määratud rahatrahvid ei ole temale avaldanud vähimatki mõju. Meedias on liiklejate tähelepanu korduvalt juhitud sellele, et algamas on uus kooliaasta, kus paljud lapsed lähevad kooli esimest korda. On palutud kõikidel liiklejatel olla eriliselt tähelepanelikud seoses algava kooliaastaga. Selline kõrgendatud tähelepanu on vajalik eelkõige laste kaitseks. D.K pani
13. septembril toime liikluse ühe raskeima rikkumise – alkoholijoobes sõidukijuhtimise. Selline tegevus näitab ilmselgelt üleolevat suhtumist õiguskorda ja teistesse inimestesse. Apellatsioon
14. Harju Maakohtu 03.09.2012 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik D.K, kes vaidlustab kohtuotsust temale lisakaristuse kohaldamise osas ning palub kohtuotsus tühistada osas, millega talle kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kolmeks kuuks ehk mitte kohaldada tema suhtes lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmist. Apellatsiooni põhjendustes leiab D.K, et nii pikk periood ilma juhiloata on vastuvõetamatu ja väga range. Tema abikaasa Antonina D.K on raske puudega invaliid ega tule ilma D.K abita toime igapäevaelus. D.K töötab üksi, Olaret OÜ-s e-kategooria autojuhina, mis on tema ainus sissetulekuallikas. Apteek ja kauplused asuvad 3 km kaugusel kodust ja vaja on oma transporti, sest abikaasa ei saa oma tervisliku seisundi tõttu iseseisvalt ja ühistranspordiga liikuda, ta hingab spetsiaalse meditsiinilise aparaadi abil ning ei ole iseseisev. Ta vajab pidevat meditsiinilist hoolt ja järelevalvet ning peab iganädalaselt vähemalt ühel korral käima arsti juures protseduuridel. Polikliinik asub Lasnamäel. Kaebaja märgib, et 02.09.2012 hommikul ei istunud ta teadlikult alkoholi jääknähtudega autorooli, ta oli veendunud, et tema tervislik seisund lubab juhtida mootorsõidukit. Alkoholi tarbis ta 01.09.2012 õhtul. Kuue päeva pikkune arest oli tema jaoks väga šokeeriv karistus ning piisav meede selleks, et oma tegudest ja tegude võimalikest tagajärgedest aru saada ning 2 suhtuda tulevikus liikluseeskirjade täitmisse kõrgendatud hoole ja tähelepanuga ehk vältida tulevikus mistahes õigusaktide, sh liikluseeskirjade rikkumist. D.K palub arvestada asjaoluga, et ta omab juhtimise õigust alates
15. aastast ning ta ei ole põhjustanud ühtegi liiklusavariid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. D.K on varem korduvalt karistatud rahatrahvidega, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud liiklusrikkumiste toimepanemist. Seega ei ole varem kohaldatud karistused tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seejuures on D.K poolt toimepandud väärteod oma olemuselt muutunud raskemaks. Arvestades D.K liiklusalaste rikkumiste korduvust, on põhjendatud tema suhtes raskemaliigilise karistuse – aresti – mõistmine. D.K on oma õigusvastase käitumisega korduvalt pannud suurde ohtu teiste inimeste elu ja tervise. Arvestades liiklussüütegude ühiskonnaohtlikkust ja laialdast levikut ning sellest tulenevalt vajadust nende süütegude toimepanemise tõhusamaks tõkestamiseks on seetõttu põhjendatud kohaldada ka D.K-le KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Nimetatud lisakaristuse eesmärk on isiku mõjutamine hoidumaks edaspidi süütegude toimepanemisest ning seda eesmärki ei kaalu kuidagi üles apellandi väited juhtimisõiguse vajaduse kohta seoses oma tööalase ja perekondliku olukorraga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pannes toime liikluse ühe raskeima rikkumise – alkoholijoobes sõidukijuhtimise
17. septembril, mil seoses laste kooliaasta algusega oodatakse ja eeldatakse kõigilt liiklejatelt kõrgendatud ja erilist ettevaatlikkust ja tähelepanu, on D.K oma niisuguse teoga näidanud üles ilmselgelt üleolevat suhtumist õiguskorda ja teistesse inimestesse. See, et seadus näeb ette niisuguse süüteo toimepanemise eest kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist, pidi olema D.K-le teada juba enne süüteo toimepanemist. Sellele, et sõiduki juhtimisõigusest ilma jäädes võib ta panna raskesse olukorda nii iseennast kui ka oma abi vajava lähedase, pidanuks seega D.K mõtlema juba enne süüteo toimepanemist ja sellest tulenevalt süüteo toimepanemisest hoiduma. Pannud aga kirjeldatud süüteo sellele vaatamata toime, ei saa niisugused põhjendused süüdlast vabastada temale kohtu poolt mõistetud õiglasest karistusest juhtimisõiguse äravõtmise näol. Ringkonnakohus nõustub D.K-le mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. D.K-le lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmist on kohaldatud miinimummääras. Temale mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks.
18. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 03.09.2012 kohtuotsuse muutmata ning D.K apellatsiooni rahuldamata. Urmas Reinola Julia Katškovskaja Malle Preimer 3 4