järgi; Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: V.S (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel – eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, haridus – kesk-eri haridus, töökoht või õppeasutus – töötu, varem kriminaalkorras karistatud ühel korral- 08.10.2012 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas
alusel 5-kuulise vangistusega,
lg.1, lg.3 alusel katseaeg 18 kuud, lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks; väärteokorras karistatud; Tõkend: ei ole kohaldatud. Prokurör: Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Liane Peets. Kaitsja: vandeadvokaat Lembit Nirgi Rakvere Advokaadibüroo Rakvere 44308 telefon 32 43347, 5060093, e-post: lembitnirgi@hot.ee Kohtuistungi toimumise aeg 21.novembril 2012 Juhindudes KrMS § § 240, § 246, § 245, § 248, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : 1 Süüdi tunnistada V.S vangistust.
järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud
oktoobri 2012.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg.1 alusel asendada V.S-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 540 (viissada nelikümmend ) tundi üldkasulikku tööd.
lg.3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta kohtuotsuse jõustumisest.
lg.4 alusel on V.S kohustatud töö tegemisel järgima
käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: alates järgi 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg.2 p.2 alusel kohustada V.S-i mitte tarvitama katseajal alkoholi ja narkootilisi aineid. Määrata V.S katseajaks (üldkasuliku töö tegemise ajaks) Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. 08.10.2012 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-12-9568 lisakaristuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta 6 kuuks jab kehtima nimetatud kohtuotsusega määratud tingimustel. Kriminaalmenetluse kulud: V.S-iga menetluskulud on: sundraha 218 eurot, tasu riigi õigusabi eest kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 220,80 eurot. Kokku menetluskulud 438,80 eurot. Menetluskulud tuleb hüvitada V.S . V.S tasumisele kuuluv menetluskulude hüvitis on 438,80 (nelisada kolmkümmend kaheksa eurot 80 senti) eurot. Määrata advokaat Lembit Nirgi (Rakvere AB Lai t. 11 Rakvere) tasu õigusabi eest V.S-ile kohtumenetluses summas 182,40 (ükssada kaheksakümmend kaks eurot 40 senti) eurot. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab kohtuotsuse alusel advokatuur 2 Menetluskulu hüvitis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-12-11169, “menetluskulu”. Menetluskulud tuleb hüvitada kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu jooksul igakuiste maksetena kuu viimaseks kuupäevaks. Ühes kuus makstava hüvitise suurus on 43,88 (nelikümmend kolm eurot 88 senti) eurot. Esimene makse tuleb teha kohtuotsuse jõustumisele järgneval kuul. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud kohtu määratud tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on
-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Süüasi on saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör esitas kohtule suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses ja andis üle kriminaalasja materjali. Kohtunik kontrollis kriminaalasja materjali hulgas kohtualluvust määrava alusega KrMS § 24 lg.1 järgi- et tegu on toime pandud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja tööpiirkonnas. Kohtule on esitatud kiirmenetluse protokoll ja selle juurde KrMS § 2562 lg.3 alusel lisatud KrMS § 245 andmed. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut: kokkulepe on sõlmitud kohtu 20. novembri määruse alusel, millega tagastati kriminaalasi prokuratuurile uue kokkuleppe sõlmimiseks. On lepitud kokku vangistuse mõistmine, mis liitkaristusena annab 9 kuud vangistust. Vangistus asendada üldkasuliku tööga 540 tundi, mis tuleb teha ühe aasta jooksul. On kokku lepitud lisakohustuses. Eelmise kohtuotsusega mõistetud lisakaristus jääb täitmiseks tolle kohtuotsuse tingimustel. Süüdistatav V.S kinnitas, et ta on süüdistusest aru saanud, enast süüdi tunnistanud, kokkuleppest aru saanud ja peab seda kokkulepet kohaseks. V.S selgitas, kuidas on ta temale pandud kohustustest aru saanud, s.h. et ei tohi alkoholi tarvitada. Ta on valmis tegema mistahes tööd. Üldkasuliku töö tegemine jätaks talle võimaluse ka oma kodus midagi teha ja jätkata psühhiaatrilist ravi, ka alkoholiprobleem sellega seotud. Ta on aru saanud, et kui neid kohustusi rikub, siis pööratakse vangistus täitmisele. Süüdistatava V.S-iga kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi kinnitab, et kokkulepe 3 vastab süüdistatava tegelikule tahtele. Isik on psüühiliste probleemidega ja talle võinuks vangistus hukutavalt mõjuda. Nüüd on antud seadusekohane võimalus kanda karistust vabaduses. Kaitsja palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Menetluskuludest palub kaitsja jätta osa riigi kanda, aga kindlasti võimaldada menetluskulude tasumine ositi KrMS § 180 lg.3 alusel 12 kuu jooksul. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et V.S tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema isikuna, keda on 08.10.2012.a. karistatud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas otsusega nr 1-12-9568
järgi 5 kuu vangistusega
lg 1, 3 alusel 18 - kuulise katseajaga ning
lg 1 p 1 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks, juhtis 15.11.2012 kella 17.21 ajal Jõgeva maakonnas Puurmani vallas Pikknurme külas Pikknurme-Põltsamaa 1. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr 763TEA, millega hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. V.S juhtis mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli 0,47 mg/l. Sellega pani V.S toime
Karistusseadustiku § 329 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel asendada V.S-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 540 tundi üldkasulikku tööd .
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.
lg 4 alusel kohustada V.S-ile üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata V.S Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.
lg 2 p 2 alusel kohustada V.S-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtu seisukoht Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab teole ja 4 asjaolule, et isik on esmakordselt karistatud veidi rohkem kui kuu aega tagasi, mistõttu senine karistus ei ole saanud toimet omada. Seetõttu on põhjendatud mõista karistus, mis võimaldaks jätkuvalt kriminaalhooldaja järelevalvele allutatuna oma käitumist distsiplineerida ja selle juures ka ravi saada. Menetluskuludeks on sundraha KrMS § 2565 lg.2 järgi vähendatud määras, mille kohus määrab summas 218 eurot. Tasu kaitsja õigusabi eest kohtueelses ja kohtumenetluses on kokku 220,80 eurot. Kohtumenetluses osalenud kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: 1.osavõtt 20.novembril toimunud kohtuistungist- 1 pooltund, 16 eurot, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmise aja eest 20 eurot ja sõidukulud 32 eurot. Kokku tasu ja kulud 68 eurot (ekslikult märgitud 66 eurot). Lisandub käibemaksukohustus 13,60 eurot (ekslikult märgitud 13,20 eurot), kokku 81,60 eurot. 2. osavõtt 21.novembril toimunud kohtuistungist- 1 pooltund, 16 eurot, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmise aja eest 20 eurot, eelnenud kokkuleppe sõlmimine 16 eurot ja sõidukulud 32 eurot. Kokku tasu ja kulud 84 eurot. Lisandub käibemaksukohustus 16,80 eurot, kokku 100,80 eurot. Kohtuistungil osalemise eest ei ole tasu veel määratud ja see tuleb määrata kahel päeval osalemise eest summas 182,40 eurot. Kokku taotletud õigusabi tasu tasu ja kulude hüvitamist summas 220,80 eurot. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega ja KrMS § 192 lg.1 alusel määrab kohus kuluhüvitise suuruse. KrMS § 2565 lg.2 alusel vähendab kohus sundraha poole võrra ehk 218 euroni (KrMS § 179 lg.1 p.2 järgi on sundraha 1,5x290= 435 eurot). Menetluskulud tuleb hüvitada süüdimõistetul V.S , kuluhüvitise suurus 438,80 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks kulude jätmist osaliselt riigi kanda, kuna V.S on täisealine töövõimeline isik, kellel on kohustus kanda ise tema põhjustatud kulud ja seda arvestades endale sissetulek leida. Kuna V.S praegu arvestatav sissetulek puudub (tl.26), määrab kohus menetluskulude tausmiseks pikendatud tähtaja ja kulude maksmise osade kaupa. Kohtunik Ü.Raag 5 Kohtunik Ülle Raag 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.