1-10-11729 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- november
- a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-11729 Kohtukoosseis Istungisekretär Kohtunik Piia Jaaksoo Gerda Raidla Erakorraline ettekanne Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Rein Merila erakorraline ettekanne taotlusega pöörata I.M-ile Pärnu Maakohtu 25.10.2010 kohtuotsusega nr 1-10-11729 mõistetud ärakandmata 2-kuuline vangistus täitmisele RESOLUTSIOON
- Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku R.Merila taotlus ja pikendada I.M-ile (isikukood xxx, elukoht *) Pärnu Maakohtu 25.10.2010.a kohtuotsusega nr 1-10-11729 määratud katseaega 1 (ühe) aasta võrra s.o kuni 24.oktoobrini
- KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata, et I.M on kohustatud pikendatud katseaja jooksul igakuiselt tasuma Marion I.M-ile elatise võla hüvitamiseks vähemalt 72,53 eurot /maksekorralduse selgitusse kirjutada elatise võlg, kohtuotsus nr 1-10-11729/ .
- Edastada määruse ärakiri I.M-ile ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Pärnu Maakohtu 25.10.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-11729 mõistis kohus I.M süüdi KarS § 169 järgi. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kohustuste mittetäitmine - ei täida ülalpidamiskohustusi. I.M oli antud kohtu alla ja teda süüdistati selles, et ta olles Harju Maakohtu
- septembri
- aasta otsuse alusel kohustatud tasuma M B kasuks igakuliselt 1500 krooni elatist
- septembril
- aastal sündinud * J B ülalpidamiseks, oli alates
- veebruarist 2009.a. hoidunud 1 1-10-11729 elatise maksmisest kuritahtlikult kõrvale ega olnud võtnud ka muul moel osa lapse ülalpidamisest. 17.oktoobriks 2009.a oli võlg 61000 krooni, ehk 3898,61 eurot. 25.10.2010.a tunnistas Lääne maakohus I.M-i süüdi KarS § 169 järgi ja karistas teda vangistusega kolm
(3)kuud, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra, s.o kahe
(2)kuuni. KarS § 74 lg 1 kohaselt ei pööratud vangistust täies ulatuses täitmisele, kui I.M kahe
(2)aastase katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1 ette nähtud lisakohustust. I.M oli katseajal kohustatud elama kohtule nimetatud elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks elukohast lahkumiseks, samuti elu või töökoha vahetamiseks taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa. Sama otsusega kehtestati I.M-ile lisakohustuseks tasuda katseaja kestel M B vähemalt 600 krooni, ehk 38,35 eurot kuus, kokku 920,33eurot elatise võla hüvitamiseks. Kriminaalhooldusalune I.M ei ole täitnud temale 25.10.2010.a Pärnu Maakohtu otsust tasuda 2 aastase katseaja kestel M B vähemalt 600 krooni, ehk 38,35 eurot kuus, elatise võla hüvitamiseks. Oma 01.10.2012.a antud seletuses põhjendab I.M oma kohustuse mittetäitmist alalise töökoha puudumisega. 14.09.2012 sai ta alalise töölepingu D I OÜ ga, kus alustas tööd 17.09.
- Oma seletuses lubas I.M 25.10.2012 kohe ära tasuda 200 eurot ja järgneva 5 kuu jooksul ülejäänud summa. Eelnevast lähtudes tegi kriminaalhooldaja Pärnu Maakohtule 05.10.2012 erakorralise ettekande, kus taotles kohtult I.M-i katseaja pikendamist 1 aasta võrra. 30.10.2012 kohtumäärusega jättis Pärnu Maakohus kriminaalhooldusametniku taotluse, pikendada I.M-ile Pärnu Maakohtu 25.10.2012.a määratud katseaega, rahuldamata, kuna I.M andis lubaduse, et 25.10.2010 kohtuotsuse kohustuse täitmiseks tasub ta elatise võlga summas 200 eurot hiljemalt 25.oktoobriks
- 26.10.2012 I.M ei ole esitanud kriminaalhooldajale maksekorralduse koopiat, mis näitaks, et ta oleks kohustust täitma asunud. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Oma seletuskirjas põhjendab I.M on kohustuste mittetäitmist alalise töökoha puudumisega, mitte kuritahtliku kõrvalehoidumisega kohtuotsuse täitmisest. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE Kriminaalhooldusalune I.M käis registreerimistel regulaarselt ja õigeaegselt. Vestluste ajal on viisakas ja avameelne. Isik ei ole kriminaalhoolduse all oldud aja jooksul toime pannud uusi kuritegusid ega väärtegusid. Seda kinnitab ka 02.10.2012.a tehtud Karistusregistri väljavõte. I.M ise väidab, et ei ole katseajal tarvitanud narkootikume ja alkoholi, ning ka kriminaalhooldajale ei ole laekunud vastupidist informatsiooni. Kriminaalhooldusaluse I.M-iga oleme kohtunud Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse Lihula vastuvõtupunkti ruumides. I.M oli kohe esimesel kohtumisel nõus kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema, saades aru, et see on temale endale kasulik katseaja edukaks läbimiseks. Kohtumised ja vestlused on olnud töised ja asjalikud. Oleme rääkinud kriminaalhooldusalusele koostatud hoolduskavas äranäidatud kavapunktide täitmisest ning sotsiaalsest toimetulekust ja seadusekuuleka elu elamisest. Omavahelisi arusaamatusi ja üksteise mittemõistmist meie vahel esinenud ei ole ja minu hinnang katseajale on hea. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Pöörata karistus täitmisele. Kohtuistungil loobus kriminaalhooldaja oma esialgsest taotlusest karistuse täitmisel pööramiseks, vaid leidis, et katseaega tuleks veel ikkagi pikendada, sest lapsele on ju vaja elatist maksta. I.M andis kohtuistungil ütlusi, et oli Soomes lepinguga ametlikult tööl. Teadis, et 25.10 on vaja 200 € ära maksta ja oli kindel, et saab 20 palka ja saab ära maksta, aga ei ole saanud. Ja nüüd saadeti Soomest kolmeks nädalaks palgata puhkusele ja andsid selle asja poistega töökaitsesse Soomesse üle. Ei oska öelda, kui kaua see venib. Soomest ei ole üldse palka saanud. 2 1-10-11729 Koju sai ka tänu koduste abiga. Kolme nädalane palgata puhkus algas 2 nädalat tagasi. Kaks nädalat on täis. Soomes oli reaalselt kuu aega. Palka peaks selle eest saama laias laastus 1600 – 1700€. Ei ole neid tunde niiväga kokku löönud. Praegu esmajärjekorras ootab, mis Soomes tuleb. Kodukohas on üks suurtalunik. Elukaaslane saaks minna lüpsjana tööle sinna, ta on enne ka seal tööl olnud, siis oleks võimalik ka sinna tööle saada senikaua kui see Soome- poolne asi selgub. Omanik on teadlik, aga ta ei ole kindlal seisukohal, ei oska öelda, millal seisukoht tuleb. Lähima nädala- pooleteist jooksul tuleb see selgus. Naine töötab praegu seal. Katseaja jooksul oli kohustus maksta elatist. Pani maksekorraldusse elatis. Need on ainukesed maksed, mis on maksnud M B. Ei olnud võimalust maksta, seal kandis on päris raske tööd leida. Ei ole tahtlikult kõrvale hiilinud, on kümneid kordi saatnud CV- sid, ei ole niisama käed taskus istunud.. Ehituse peale saaks tööle minna. Tallinnasse on pakkumised tehtud, seal on alates 400 – 500 eurot kuus palk, aga korter sissemaksuga läheb maksma 600 eurot kuus, siis ei ole see võimalik. Enne Soomet on töötanud ametlikult ka Soomes, see oli kuni aastani
- Siis enam tööl ei olnud, kui kohtuotsus tehti. Ausalt öelda ei teagi kuidas mõtles, et suudab seda kohustust täita. Lootus on alati, kui lootust ka enam ei ole, siis ei ole enam midagi. Ei näinud seda ise ka ette, et praegu see Soome firma niimoodi käitub. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik leiab erakorralises ettekandes, et katseaeg kontrollnõuete täitmise osas on laabunud hästi. Samuti ei ole I.M toime pannud uusi õigusrikkumisi. Vastavalt Pärnu Maakohtu 25.10.2010 otsusele on I.M kohustatud katseajal KarS § 75 lg 2 p 1 alusel täitma kohustust – tasuda katseaja kestel Ma B vähemalt 600 krooni kuus elatise võla hüvitamiseks, seega 24 kuulise katseaja jooksul kokku 14 400 krooni s.o 920,33 eurot. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et I.M ei ole täitnud eelnimetatud kohustust. Kriminaalhooldaja leidis kohtuistungil, et katseaega võiks ikka pikendada, et saaks kohustuse täita. Kohus leiab, et katseaega tuleb pikendada ja seda just seetõttu, et kohtuistungil antud ütlustest ilmnes, et I.M töötas Soomes, sõlmitud töölepingu kohaselt oleks ta olnud võimeline kohustust täitma. Käesolevaks ajaks on aga kujunenud olukord, kus I.M küll töötas, kuid töötasu ei saanud, hetkel on saadetud palgata puhkusele, kuid otsib aktiivselt töökohta. I.M kinnitas kohtuistungil, et on kogu aeg tööd otsinud, kuid seda ei ole kodukohas kerge leida. . Kuna ei tea, mis Soome töökohast saab, on läbirääkimisi pidanud ka kohaliku talunikuga, kes lähiajal annab teada, kas saab tema juurde tööle minna. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendid näitavad, et kui I.M oli töökoht, siis ta ka M.I.M-ile elatist maksis. Samuti leiab kohus, et on tekkinud olukord, kus I.M maksis M.B elatist, kuid maksekorraldustest ei nähtu, et see elatis oleks makstud käesoleva kohtuotsuse täitmiseks. Vaid 30.oktoobril makstud 50 euro kohta käivalt maksekorralduselt on selgesõnaliselt näha, et see on käesoleva kohtuotsuse täitmine. Seega on I.M poolt talle kohtuotsusega määratud kohustusest täitmata elatise võla tasumine summas 870,32 eurot. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku kohtuistungil esitatud taotlus tuleb rahuldada ja katseaega tuleb pikendada ja kohus pikendab katseaega kriminaalhooldaja poolt taotletud määras – 1 aasta võrra. Kohus pikendab katseaega seetõttu 1 aasta võrra, et I.M oleks reaalselt võimalus maksta nii kohtuotsusega määratud elatise võlga kui ka täita * ülalpidamiskohustust. 3 1-10-11729 Kohus täpsustab ka KarS § 75 lg 2 p 1 järgi I.M-ile katseajaks määratud kohustust ja määrab, et I.M on kohustatud pikendatud 1-aastase katseaja jooksul igakuiselt tasuma M B`ile elatise võla hüvitamiseks vähemalt 72,53 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 4