4-12-5164/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2012 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-12-5164 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Väärteoasi U.E süüdistuses LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärtegu toimepanemises Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Ida Prefektuuri esindaja Asja Malahhova U.E ik xxx, EV kodanik, xxx Asja läbivaatamise kuupäev 31.10.2012 avalikul kohtuistungil Juhindudes VTMS §§ 107, 108, 109, 111, 113 kohus OTSUSTAS: U.E süüdi tunnistada väärteo toimepanemises Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises xxxxxx 151-l km-l s.o mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,60 milligrammi, ning mõista temale Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi karistuseks 15 päeva aresti. Vastavalt Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel mõista U.E-le lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6-ks kuuks. Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeametile. Vastavalt VTMS § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta alates selle tegemisest ja peale kohtuotsuse kuulutamist pööratakse viivitamatult täitmisele. Vastavalt VTMS § 209 lg 1 võimaldada U.E aresti kandmine osade kaupa laupäeval, pühapäeval ajavahemikul 3.
2. 2012 kuni 07.jaanuar
3. Kohustada U.E ilmuma aresti kandmisele Kreutzvaldi 5a (tel 32 22 704) Rakvere linn Lääne Virumaa hiljemalt
4. novembril
5. Aresti kandmise algus alates U.E kinnipidamiskohta saabumise tähtajast. U.E vabatahtlikult aresti kandmisele mitteilmumise korral kohaldada tema suhtes sundtoomist. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon TARTU Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED: Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendite kogumiga on tõendatud, et U.E juhtis mootorsõidukit xxx vallas juhile keelatud seisundis, kui tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,60 mg/l. - mõõdetud alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 ARDF-
6. Seega U.E rikkus LS § 69 lg 5 sätteid ja tema käitumine kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 järgi õigesti. U.E kohta koostati väärteoprotokoll nr. AB 1290684 24.09.2012 selle kohta, et tema 24.09.2012 kell 01.45 juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,6 mg/l. Seega U.E rikkus LS § 69 lg 5 sätteid ja tema käitumine kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 järgi. Menetlusalune isik kinnitas omakäelise allkirjaga väärteoprotokolliga tutvumist ja rikkumisega nõusolekut. Menetlusalune isik kinnitas omakäelise allkirjaga ka õiguste ja kohustustega tutvumist. U.E kohta koostati väärteo toimepanemise kohas, xxxl sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja alkoholijoobes juht kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni kainenemiseni. U.E-le teatati eelnimetatud otsus allkirja vastu. U.E alkoholijoobeseisundit kontrolliti alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 ARDF0054.24.09.2012 kell 2.15 ja tlk. 7 esitatud mõõtevahendi väljatrükist ning Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et U.E nõustub joobeseisundi tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga ja andis selle kohta samas ka allkirja eelnimetatud protokollis. Tuvastatud tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,60 mg/l. Kohtuliku uurimise käigus 31.10.2012 tunnistas U.E , et temale esitatud süüdistus väärteo toimepanemise kohta LS § 224 lg 2 järgi väärteoprotokollis esitatud asjaoludel on arusaadav ja ta tunnistab oma süüd. Ta tarvitas alkoholi ja seejärel oli vajadus sõita KohtlaJärvelt Lääne-Virumaale. Mootorsõiduki juhtimise õigus on saadud 1990.a. U.E tunnistas, et ka varem on alkoholiga seotud rikkumisi kaks. Rahatrahvid on maksmata. Isik samas kinnitab, et trahvide tasumisega ei ole probleeme. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusaluse isiku karistamist toimepandud rikkumise eest arestiga 20 päeva, sest varem karistati samalaadse teo eest teda käesoleva aasta jaanuaris rahatrahviga ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Nimetatud karistus aga ei ole olnud piisav meede, et isik käituks edaspidi liikluses seaduskuulekalt. U.E-le määratud rahatrahvid on kõik tasumata ja tal on 22 kehtivat väärteokaristust valdavalt LS sätete rikkumise eest. Kohus, hinnanud kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendeid leidis, et U.E käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi s.o Mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. U.E tuvastatud alkoholijoove 0,60 mg/l. Kohus rahuldab kohtuvälise menetleja esitatud taotluse aresti kohaldamiseks kuid vähendab taotletava aresti kestust ja leiab, et U.E-le aresti mõistmine on küllaldaselt põhjendatud toimepandud jämeda liiklusalase süüteo eest. Alkoholijoobes juht liikluses kujutab ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elule, tervisele ja varale. U.E ei ole teinud piisavaid järeldusi tema suhtes eelnevate karistuste leebusest, mis andsid selge signaali, et isik hoiduks liiklusalaste rikkumiste, sealhulgas alkoholijoobes sõiduki juhtimisest. Käesolevaga aga selgub, et eelnimetatud karistused olid U.E-le paljasõnalised, sest ei avaldanud piisavat mõju tema edaspidisele käitumisele ja isik ignoreeris nimetatud karistusi valdavalt. Kohus leidis, et LS § 224 lg 2 sanktsioon võimaldab süüdlast karistada rahatrahviga kuni kuuni. Vastavalt KarS § 48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Nagu eeltoodust järeldub, et rahatrahvid on U.E tasumata ja ei ole süüdlasele avaldanud mõju edaspidistest rikkumistest hoiduda, siis nõustub kohus karistuseks esmakordselt aresti kohaldamisega seaduses võimaldatava määra keskmises ulatuses. U.E süüline käitumine oli tahtlik ja tõi kaasa ohu tema enda kui ka kaasliiklejate elule, tervisele, varale ning sellist käitumist ei ole eelnevad leebemad ning mittevabadusekaotuslikud mõjutuvahendid suutnud ära hoida. Faktilised rasked tagajärjed siiski antud rikkumise tulemusel puuduvad. Kohus rahuldab osaliselt ka kohtuvälise menetleja taotluse U.E-le lisakaristuse määramiseks vastavalt LS § 224 lg 3 p 2 ja kohaldab lisakaristust samuti sanktsiooni keskmises määras, arvestades süüdlasele kohaldatava põhikaristuse piisavat rangust aresti esmakordse kohaldamisega. Kohus mõistab U.E-le lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine LS § 224 lg 3 p 2 alusel 6 kuud, mis on rangem lisakaristus võrreldes temale varasemalt määratud ja käesolevaks ajaks kantud lisakaristusega.