Süüdistatav Z.Z Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: xxx Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole 2 kehtivat väärteokaristust Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Alla Raudsepp RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311 - § 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.Z ja karistuseks mõista:
lg 1 järgi kuus kuud vangistust;
lg 2 p 1 järgi üks aasta vangistust;
järgi neli kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista üks aasta vangistust. Eelvangistuses viibitud üks päev, s.o. 03.11.2011 lugeda
lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui isik kaheksateist kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
toodud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 p 1 alusel võtta temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie
Samuti Z.Z 2010.a suvel, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, lõi varalise kasu saamiseks A O ja E T, kelle valduses aadressil x, Pärnu asus I M omandis olnud sõiduauto Ford Taurus [reg märgiga xxx], tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, väites, et nimetatud sõiduauto omanik on G O, kes on temale Soomes tehtud tööde eest võlgu jäänud. Samuti selgitas Z.Z A O, et võlgnevuse tasaarveldamise eesmärgil on G O andnud temale õiguse sõiduauto võla katteks endale võtta. Eksimuses olles andsid E T ja A O sõiduauto Ford Taurus [xxx] võtmed ja registreerimistunnistuse, mis olid hoiul Pärnus, Z.Z-ile , kes seejärel sõiduki ära viis. Seega Z.Z varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise, pani toime
Samuti tema juhtis 03.11.2011.a. kella 01.02 paiku Pärnu linnas, Merimetsa tänaval maja nr x juures mootorsõidukit Opel Astra (reg. Märgiga xxx). Tõendusliku alkomeetriga 2
Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Z.Z tunnistas end süüdi omastamises ja seletas, et leidis Pärnu linnas, x asuva maja juures kraavist mobiiltelefoni №kia 7210 Supernova, mida hakkas leidmisele järgneval päeval ka ise kasutama. Z.Z tunnistas, et juhtis 03.11.2011.a. kella 01.02 paiku Pärnu linnas, Merimetsa tänaval maja nr x juures mootorsõidukit Opel Astra ja oli alkoholi tarvitamisest joobeseisundis. Kelmuses ta end süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et tunnistaja G O olid nad koos Soomes tööl. O palus tal müüa oma autot ja lubas müügi õnnestumise korral 1000 krooni tasuna. Tema pakkuski R K sõbrale autot müügiks. Vaadati auto x garaaži juures üle. Tunnistaja A O andis võtmed kätte. Tunnistaja K sõber maksis 1000 krooni, millest tema maksis O 500 krooni. Auto viidi x tänavalt treileriga minema. Kaitsja hinnangul ei pannud Z.Z toime kelmust. Auto omanik ei olnud I M. Süüdistuses toodud perioodil oli valdajaks tegelikult R. O ise lubas Z.Z autot müüa, kuna oli ise süüdistatavale võlgu. Kaitsja leidis tuginedes
lg 1, et süüdistatav ei teadnud tegu toime pannes asjaolu mis vastab süüteokoosseisule ja seega ei pannud tegu toime tahtlikult. Seega tuleks isik selles kuriteos õigeks mõista. Prokurör leidis, et kõik kohtulikult uuritud süüteod on koosseisupärased, puuduvad süüd välistavad ja tegude õigusvastasust välistavad asjaolud. Prokurör palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele süüdistatav süüdi tunnistada kõigis talle süüks pandud kuriteoepisoodides ja mõista tuginedes
Sisse tuleb nõuda ka menetluskulu. Prokuröri taotlusel kuulati üle kannatanud ja tunnistajad, uuriti kirjalikke tõendeid, sealhulgas asitõendeid, muid dokumente, millistele kohus viitab allpool. Maakohtu seisukoht Süüdistuses
Tema süü on tõendatud järgmiste tõenditega. Kannatanu J M andis ütlusi selles, et temale kuulus mobiiltelefon, mis oli tütre kasutuses. Telefon varastati ja hiljem selgus, et selle oli omastanud ja kasutanud võõras isik. Käesolevaks ajaks on telefon mittekorras olevana tagastatud. Tunnistaja T L andis ütlusi, et tema tolleaegne elukaaslane Z.Z tuli koju võõra telefoniga, mille tema soovitas kohe politseisse viia. Z.Z oli vastu sellele, jättis telefoni endale ning pani sinna sisse oma SIM-kaardi. Tele2 Eesti AS poolt koostatud ettemaksu arve nr JM_1012883, mis tõendab J M poolt mobiiltelefoni №kia 7210 Supernova soetamist. Z.Z käsikirjaline kinnitus, millega annab politseile üle leitud mobiiltelefoni №kia, tõendab Z.Z poolt J M kuuluva K M kasutuses oleva mobiiltelefoni omastamist Asitõendi vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse Z.Z-ilt saadud mobiiltelefoni №kia 7210c (imei koodiga x) ning fikseeritakse selle omadused ja seisukord, mis kinnitab, et telefon kuulub kannatanule. 3
Süüdistuses
Ta seletas, et tegutses tunnistaja G O suulise volituse alusel viimase auto müügiga. Müüs selle auto tunnistaja K sõbrale, kes auto ülevaatamise järel nõustus selle ostma, maksis talle 1000 krooni ja siis viis auto treileriga minema. Kohtus ütluste usaldusväärsuse kontrolli käigus avaldatud, kohtueelses menetluses vastupidiselt kohtus antud ütlustele, kinnitas süüdistatav uurijale, et tema sõiduauto müümise ja parkimiskohast äraviimisega seotud ei ole. Süüdistatav ei seletanud, miks ta oma ütlusi risti vastupidiseks kohtus muutis. Kohus leiab selle tõttu, et süüdistatava seletus on ebausaldusväärne ja tõendina mittekasutatav. Kannatanu I M seletas, et tema elukaaslane G O ostis nimetatud sõiduauto L K, kuid ostumüügileping sõlmiti tema nimel. Autot ARK’is arvele ei võetud, kuna soov oli autot veidi kõpitseda ja siis edasi müüa. Remondiks viidi auto Pärnus x garaaži. Mingi aeg hiljem teatas elukaaslane, et auto on platsi pealt kadunud. Selleks äraviijaks osutus elukaaslase sõnul Z.Z. Kuna auto on tagastatud, siis tal pretensioone ei ole. Tunnistaja G O seletas, et on I M elukaaslased ja üks leibkond. Nii vormistati ostumüügilepingu sõiduauto ostmise kohta naise nimele. Plaan oligi algusest peale auto edasi müüa. Algul lubas R R auto ära osta, sõitis mingi aeg sellega ja maksis isegi käsiraha, kuid siis loobus. Auto viis ta remondiks x garaaži ja võtmed andis remondimeeste kätte, dokumendid jäid vist kindalaekasse. Mõne aja pärast oli auto aga platsi pealt kadunud. Remondimeeste jutust selgus, et Z.Z ja mingi seltskond oli kohapeale tulnud ja treileriga auto ära viinud. Tunnistaja G O kinnitas, et tema ei ole Z.Z-ile midagi võlgu, ei ole andunud kunagi Z.Z-ile volitust auto müümiseks. Tunnistaja R K seletas, et kohtas juhuslikult 2010 aastal Z.Z, kes pakkus müüa soodsalt Ford Taurust. Z.Z sõnul pidi tegu olema ülemuse autoga, kes on talle võlgu palgaraha, siis ülemus oli tal lubanud auto ära müüa. Z.Z näitas x tänaval auto ette ja kuna hind oli soodne, siis tegi ettemaksu Z.Z-ile paar tuhat krooni. Sai koos autoga võtmed ja dokumendid Z.Z käest. Viimase tuhande pidi maksma siis, kui ostu-müügileping sõlmitakse. Auto viis ta treileriga minema, kuid müüs paar päeva hiljem edasi. Tunnistaja A O seletas, et tema ja E T poolt üüritava garaaži juurde toodi nimetatud auto remonti. Registreerimistunnistus ja võtmed jäid ruumi sisse hoiule. Siis tuli Z.Z ja väitis mitmeid kordi, et O on talle palgaraha võlgu ja antagu talle auto koos võtmete ja dokumentidega kätte. Tunnistaja sõnul algul ta tahtis, et omanik tuleks ise kohale ja kinnitaks öeldut. Z.Z aga kinnitas, et tal on omanikuga kokkulepe, mille peale ta andiski võtmed koos dokumentidega ning auto viidi ära. Tunnistaja E T kinnitas tunnistaja O öeldut ja andis ütlusi lisaks selle kohta, et Z.Z väitel olevat auto omanikul ja temal mingi võlg klaarida ning auto pidi selle tõttu minema A võla katteks. Kohtulikult uuritud, 01.07.2008.a. sõlmitud müügileping tõendab, et L K müüs I M sõiduauto 4
et süüdistatav ei teadnud tegu toime pannes asjaolu mis vastab süüteokoosseisule ja seega ei pannud tegu toime tahtlikult. Kohus tegi kindlaks, et Z.Z teadis täpselt kellele kuulub auto ja kasutas seda argumenti osavalt ära pettuse toimepanemisel. Õiguspäraselt toimides saanuks ta auto üleandmist taotleda vahetult auto omanikult. Kelmuse süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on vara, käesoleval juhul vara. Kohus tegi kohtulikult uuritud tõenditele tuginedes kindlaks, et Z.Z lõi varalise kasu saamiseks tunnistajatele A O ja E T, kelle valduses aadressil x asus I M omandis olnud sõiduauto Ford Taurus, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, s.o. pani toime pettuse, väites, et nimetatud sõiduauto omanik G O on temale Soomes tehtud tööde eest võlgu jäänud ja tal on omaniku luba võla katteks auto võõrandada. Tunnistajad E T ja A O veensid kohut, et eksimuses olles andsid nad sõiduauto võtmed ja registreerimistunnistuse Z.Z-ile , kes seejärel sõiduki ära viis. Kohtus leidis tuvastamist ka asjaolu, et süüdistatav sai tunnistaja R K auto eest vähemalt 1000 krooni, so. varalist kasu. Subjektiivsest küljest eeldab kuriteokoosseis vähemalt kaudset tahtlust. Selline pikaajaline ja mõtestatud tegevus kelmuse toimepanemisel, sealhulgas tunnistajate O ja T veenmine, näitab, et isik teadis täpselt, et teostab süüteo koosseisule vastava teo ja vähemalt möönis seda. Seega pani ta kuriteo toime otsese tahtlusega. Kuna isik on eelnevalt, enne kelmust toime pannud võõra telefoni omastamise, annab see käesoleva kuriteo kvalifitseerimisel korduvuse tunnuse. Seega on kuritegu õigesti
Süüdistuses
järgi kvalifitseeritud.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Kohus tegi kindlaks, et kõik Z.Z-ile omistatud süüteod vastavad süüteokoosseisule ja on õigusvastased.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 6
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks. Tsiviilhagi ja menetluskulud Käesolevas asjas tsiviilhagi kohtule esitatud ei ole. Kohus selgitab, et kannatanutel on õigus võimalus pöörduda hilisemalt selles küsimuses tsiviilkohtupidamise poole. KrMS § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik kohtu määratud ulatuses. Kohtulik uurimine kinnitab, et kohustatud isikuks on Z.Z . Käesolevas asjas on menetluskuludeks sundraha 435 €, kaitsjale toimikukoopia valmistamise eest 0,45 €, tasu riigi õigusabi eest 652,53 € ning tunnistaja T L töölt sunnitud puudumise aja eest hüvitatud töötasu 34 € ja kannatanu I M sõidukulu kohtuistungile summas 39,91 €. Kohtuotsuse edasikaebamine, jõustumine ja täitmine KrMS § 319 lg 1, 2 kohaselt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 408 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kooskõlas KrMS § 411 lg 1 pöörab esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse täitmisele kohtulahendi teinud maakohus. KrMS § 412 lg 2 kohaselt pööratakse süüdimõistev kohtuotsus täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Rubo Kikerpill kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2012.a kohtuotsuse resolutsioon: 1. Jätta Pärnu Maakohtu 13. juuni 2012 otsus Z.Z suhtes muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.