← Eesti

1-12-2040/16

Obsah (13)§ 201§ 209§ 424§ 64§ 68§ 74§ 75§ 50§ 17§ 56§ 2§ 27§ 32

1-12-2040 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juunil 2012.a Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-2040 (11250102424) Kohtunik Rubo Kikerpill

§ 201lg 1, § 209 lg 2 p 1, § 424 järgi üldmenetluse korras.

Süüdistatav Z.Z Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: xxx Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole 2 kehtivat väärteokaristust Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Alla Raudsepp RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311 - § 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.Z ja karistuseks mõista:

§ 201

lg 1 järgi kuus kuud vangistust;

§ 209

lg 2 p 1 järgi üks aasta vangistust;

§ 424

järgi neli kuud vangistust.

§ 64

lg 1, 3 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista üks aasta vangistust. Eelvangistuses viibitud üks päev, s.o. 03.11.2011 lugeda

§ 68lg 1 alusel karistusaja hulka ja ärakandmisele kuulub üksteist kuud ja 29 päeva vangistust. 1

(8)1-12-2040

§ 74

lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui isik kaheksateist kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75

toodud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie

(5)tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Z.Z-ilt KrMS § 173 lg 2 alusel riigituludesse sundraha 435 € kaitsjale toimikukoopia valmistamise eest 0,45 €, tasu riigi õigusabi eest 652,53 € ning tunnistaja Triin Liiske töötasu 34 € ja kannatanu Inge Mõttuse sõidukulu summas 39,91 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber
  1. Selgituseks märkida „Z.Z 1-12-2040 menetluskulud“ Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaat Alla Raudsepale riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas, s.o. 441,60 €. Asjaolud ja menetluse käik Z.Z süüdistatakse selles, et tema 2010.a. ajavahemikul
  2. märts kuni
  3. aprill, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, leidis Pärnu linnas, Männi 21 asuva maja juures kraavist mobiiltelefoni №kia 7210 Supernova (imei xxx), mida hakkas leidmisele järgneval päeval ka ise kasutama. Seega Z.Z, valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega, pani toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Z.Z 2010.a suvel, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, lõi varalise kasu saamiseks A O ja E T, kelle valduses aadressil x, Pärnu asus I M omandis olnud sõiduauto Ford Taurus [reg märgiga xxx], tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, väites, et nimetatud sõiduauto omanik on G O, kes on temale Soomes tehtud tööde eest võlgu jäänud. Samuti selgitas Z.Z A O, et võlgnevuse tasaarveldamise eesmärgil on G O andnud temale õiguse sõiduauto võla katteks endale võtta. Eksimuses olles andsid E T ja A O sõiduauto Ford Taurus [xxx] võtmed ja registreerimistunnistuse, mis olid hoiul Pärnus, Z.Z-ile , kes seejärel sõiduki ära viis. Seega Z.Z varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise, pani toime

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema juhtis 03.11.2011.a. kella 01.02 paiku Pärnu linnas, Merimetsa tänaval maja nr x juures mootorsõidukit Opel Astra (reg. Märgiga xxx). Tõendusliku alkomeetriga 2

(8)1-12-2040 alkoholijoobe kontrollimisel tuvastati isikul tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,82 mg/l. Seega Z.Z , mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Z.Z tunnistas end süüdi omastamises ja seletas, et leidis Pärnu linnas, x asuva maja juures kraavist mobiiltelefoni №kia 7210 Supernova, mida hakkas leidmisele järgneval päeval ka ise kasutama. Z.Z tunnistas, et juhtis 03.11.2011.a. kella 01.02 paiku Pärnu linnas, Merimetsa tänaval maja nr x juures mootorsõidukit Opel Astra ja oli alkoholi tarvitamisest joobeseisundis. Kelmuses ta end süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et tunnistaja G O olid nad koos Soomes tööl. O palus tal müüa oma autot ja lubas müügi õnnestumise korral 1000 krooni tasuna. Tema pakkuski R K sõbrale autot müügiks. Vaadati auto x garaaži juures üle. Tunnistaja A O andis võtmed kätte. Tunnistaja K sõber maksis 1000 krooni, millest tema maksis O 500 krooni. Auto viidi x tänavalt treileriga minema. Kaitsja hinnangul ei pannud Z.Z toime kelmust. Auto omanik ei olnud I M. Süüdistuses toodud perioodil oli valdajaks tegelikult R. O ise lubas Z.Z autot müüa, kuna oli ise süüdistatavale võlgu. Kaitsja leidis tuginedes

§ 17

lg 1, et süüdistatav ei teadnud tegu toime pannes asjaolu mis vastab süüteokoosseisule ja seega ei pannud tegu toime tahtlikult. Seega tuleks isik selles kuriteos õigeks mõista. Prokurör leidis, et kõik kohtulikult uuritud süüteod on koosseisupärased, puuduvad süüd välistavad ja tegude õigusvastasust välistavad asjaolud. Prokurör palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele süüdistatav süüdi tunnistada kõigis talle süüks pandud kuriteoepisoodides ja mõista tuginedes

§ 56vastavad karistused.

Sisse tuleb nõuda ka menetluskulu. Prokuröri taotlusel kuulati üle kannatanud ja tunnistajad, uuriti kirjalikke tõendeid, sealhulgas asitõendeid, muid dokumente, millistele kohus viitab allpool. Maakohtu seisukoht Süüdistuses

§201lg 1 järgi Z.Z tunnistas end süüdi kuriteos.

Tema süü on tõendatud järgmiste tõenditega. Kannatanu J M andis ütlusi selles, et temale kuulus mobiiltelefon, mis oli tütre kasutuses. Telefon varastati ja hiljem selgus, et selle oli omastanud ja kasutanud võõras isik. Käesolevaks ajaks on telefon mittekorras olevana tagastatud. Tunnistaja T L andis ütlusi, et tema tolleaegne elukaaslane Z.Z tuli koju võõra telefoniga, mille tema soovitas kohe politseisse viia. Z.Z oli vastu sellele, jättis telefoni endale ning pani sinna sisse oma SIM-kaardi. Tele2 Eesti AS poolt koostatud ettemaksu arve nr JM_1012883, mis tõendab J M poolt mobiiltelefoni №kia 7210 Supernova soetamist. Z.Z käsikirjaline kinnitus, millega annab politseile üle leitud mobiiltelefoni №kia, tõendab Z.Z poolt J M kuuluva K M kasutuses oleva mobiiltelefoni omastamist Asitõendi vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse Z.Z-ilt saadud mobiiltelefoni №kia 7210c (imei koodiga x) ning fikseeritakse selle omadused ja seisukord, mis kinnitab, et telefon kuulub kannatanule. 3

(8)1-12-2040 Käesoleva kuriteoskoosseisu poolt kaitstav õigushüve on võõras vara, käesoleval juhul kannatanu telefon. Omastamise objektiivne koosseis on võõra vara pööramine enda kasuks. Kohus tegi kohtulikult uuritud tõenditele kindlaks, et Z.Z , leidnud Pärnu linnas, x asuva maja juures kraavist mobiiltelefoni №kia 7210 Supernova, hakkas leidmisele järgneval päeval ka ise kasutama. Subjektiivsest küljest eeldab kuriteokoosseis vähemalt kaudset tahtlust. Leidnud mobiiltelefoni, kuulanud ära oma elukaaslase T L hoiatuse, et telefon tuleb viia politseisse, hakkas Z.Z seda kasutama. See näitab, et ta teadis täpselt, et teostab süüteo koosseisule vastava teo ja vähemalt möönis seda. Seega pani ta kuriteo toime otsese tahtlusega. Seega on kuritegu õigesti

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritud ja Z.Z-ile omistatud.

Süüdistuses

§ 209lg 2 p 1 järgi Z.Z end kuriteos süüdi ei tunnistanud.

Ta seletas, et tegutses tunnistaja G O suulise volituse alusel viimase auto müügiga. Müüs selle auto tunnistaja K sõbrale, kes auto ülevaatamise järel nõustus selle ostma, maksis talle 1000 krooni ja siis viis auto treileriga minema. Kohtus ütluste usaldusväärsuse kontrolli käigus avaldatud, kohtueelses menetluses vastupidiselt kohtus antud ütlustele, kinnitas süüdistatav uurijale, et tema sõiduauto müümise ja parkimiskohast äraviimisega seotud ei ole. Süüdistatav ei seletanud, miks ta oma ütlusi risti vastupidiseks kohtus muutis. Kohus leiab selle tõttu, et süüdistatava seletus on ebausaldusväärne ja tõendina mittekasutatav. Kannatanu I M seletas, et tema elukaaslane G O ostis nimetatud sõiduauto L K, kuid ostumüügileping sõlmiti tema nimel. Autot ARK’is arvele ei võetud, kuna soov oli autot veidi kõpitseda ja siis edasi müüa. Remondiks viidi auto Pärnus x garaaži. Mingi aeg hiljem teatas elukaaslane, et auto on platsi pealt kadunud. Selleks äraviijaks osutus elukaaslase sõnul Z.Z. Kuna auto on tagastatud, siis tal pretensioone ei ole. Tunnistaja G O seletas, et on I M elukaaslased ja üks leibkond. Nii vormistati ostumüügilepingu sõiduauto ostmise kohta naise nimele. Plaan oligi algusest peale auto edasi müüa. Algul lubas R R auto ära osta, sõitis mingi aeg sellega ja maksis isegi käsiraha, kuid siis loobus. Auto viis ta remondiks x garaaži ja võtmed andis remondimeeste kätte, dokumendid jäid vist kindalaekasse. Mõne aja pärast oli auto aga platsi pealt kadunud. Remondimeeste jutust selgus, et Z.Z ja mingi seltskond oli kohapeale tulnud ja treileriga auto ära viinud. Tunnistaja G O kinnitas, et tema ei ole Z.Z-ile midagi võlgu, ei ole andunud kunagi Z.Z-ile volitust auto müümiseks. Tunnistaja R K seletas, et kohtas juhuslikult 2010 aastal Z.Z, kes pakkus müüa soodsalt Ford Taurust. Z.Z sõnul pidi tegu olema ülemuse autoga, kes on talle võlgu palgaraha, siis ülemus oli tal lubanud auto ära müüa. Z.Z näitas x tänaval auto ette ja kuna hind oli soodne, siis tegi ettemaksu Z.Z-ile paar tuhat krooni. Sai koos autoga võtmed ja dokumendid Z.Z käest. Viimase tuhande pidi maksma siis, kui ostu-müügileping sõlmitakse. Auto viis ta treileriga minema, kuid müüs paar päeva hiljem edasi. Tunnistaja A O seletas, et tema ja E T poolt üüritava garaaži juurde toodi nimetatud auto remonti. Registreerimistunnistus ja võtmed jäid ruumi sisse hoiule. Siis tuli Z.Z ja väitis mitmeid kordi, et O on talle palgaraha võlgu ja antagu talle auto koos võtmete ja dokumentidega kätte. Tunnistaja sõnul algul ta tahtis, et omanik tuleks ise kohale ja kinnitaks öeldut. Z.Z aga kinnitas, et tal on omanikuga kokkulepe, mille peale ta andiski võtmed koos dokumentidega ning auto viidi ära. Tunnistaja E T kinnitas tunnistaja O öeldut ja andis ütlusi lisaks selle kohta, et Z.Z väitel olevat auto omanikul ja temal mingi võlg klaarida ning auto pidi selle tõttu minema A võla katteks. Kohtulikult uuritud, 01.07.2008.a. sõlmitud müügileping tõendab, et L K müüs I M sõiduauto 4

(8)1-12-2040 Ford Taurus [xxx]. Liiklusregistri andmete väljatrükk sõiduki Ford Taurus [xxx] andmetega tõendab, et L K oli omanikuna õigustatud müüma sõiduki I M. Asitõendi vaatlusprotokoll ühes asitõendi vastutavale hoiule üleandmise- vastuvõtmise protokolliga, millega vaadeldi sõiduautot Ford Taurus [reg. märk xxx] ning milles on fikseeritud sõiduki seisukord menetlustoimingu ajal, tõendab, et tegemist on I M valduses olnud sõidukiga. Äratundmiseks esitamise protokoll tõendab seda, et R K ostis Z.Z-ilt sõiduauto Ford Taurus. Kohus leiab, et antud tõendid on omavahel kooskõlas ja lükkavad veelkord ümber süüdistatava esitatud positsiooni. Kohus ei nõustu kaitsja väitega selles, et auto omanik ei olnud I M. Kohtus uuritud tõend, müügileping kinnitab veenvalt, et ostjale on üle läinud vallasasja omandiõigus. Asjaolu, et peresiseselt kasutas seda autot kannatanu elukaaslane G O, ei muuda omandisuhet olematuks. Kohatu on ka kaitsja väide sellekohta, et kuna autoregistris oli auto omanikus märgitud L K, siis auto omanik ongi L K. Liiklusregistri pidamise põhimääruse § 9 lg 1 kohaselt liiklusregistri andmetel õiguslikku tähendust ei ole, seadusest ei tule teisiti. Auto omanikuks ei ole kunagi olnud R R, kes küll soovis seda autot osata, kuid kes teatas ostust loobumisest G O, enne kui omandiõigus üle läks. I M ja G O kinnitasid kohtus, et nemad pole Z.Z-ile võlgu ega pole kunagi andnud talle luba sõiduauto kasutamiseks ja veel vähem võõrandamiseks. Vastupidi – auto kadumise järel pöördusid politseisse juhtunu uurimiseks ja süüdlase väljaselgitamiseks. Kohus peab kohatuks ka kaitsja viidet

§ 17lg 1, s.o.

et süüdistatav ei teadnud tegu toime pannes asjaolu mis vastab süüteokoosseisule ja seega ei pannud tegu toime tahtlikult. Kohus tegi kindlaks, et Z.Z teadis täpselt kellele kuulub auto ja kasutas seda argumenti osavalt ära pettuse toimepanemisel. Õiguspäraselt toimides saanuks ta auto üleandmist taotleda vahetult auto omanikult. Kelmuse süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on vara, käesoleval juhul vara. Kohus tegi kohtulikult uuritud tõenditele tuginedes kindlaks, et Z.Z lõi varalise kasu saamiseks tunnistajatele A O ja E T, kelle valduses aadressil x asus I M omandis olnud sõiduauto Ford Taurus, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, s.o. pani toime pettuse, väites, et nimetatud sõiduauto omanik G O on temale Soomes tehtud tööde eest võlgu jäänud ja tal on omaniku luba võla katteks auto võõrandada. Tunnistajad E T ja A O veensid kohut, et eksimuses olles andsid nad sõiduauto võtmed ja registreerimistunnistuse Z.Z-ile , kes seejärel sõiduki ära viis. Kohtus leidis tuvastamist ka asjaolu, et süüdistatav sai tunnistaja R K auto eest vähemalt 1000 krooni, so. varalist kasu. Subjektiivsest küljest eeldab kuriteokoosseis vähemalt kaudset tahtlust. Selline pikaajaline ja mõtestatud tegevus kelmuse toimepanemisel, sealhulgas tunnistajate O ja T veenmine, näitab, et isik teadis täpselt, et teostab süüteo koosseisule vastava teo ja vähemalt möönis seda. Seega pani ta kuriteo toime otsese tahtlusega. Kuna isik on eelnevalt, enne kelmust toime pannud võõra telefoni omastamise, annab see käesoleva kuriteo kvalifitseerimisel korduvuse tunnuse. Seega on kuritegu õigesti

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud ja Z.Z-ile inkrimineeritud.

Süüdistuses

§ 424järgi Z.Z tunnistas end kuriteos süüdi ja seletas, et juhtis nimetatud päeval ja asjaoludel mootorsõidukit. 5

(8)1-12-2040 Tunnistaja K V andis ütlusi selles, et politseinikuna ametiülesandeid täites peatasid nad sõiduauto, mille juht, Z.Z , osutus alkoholijoobes olevaks. Kohapeal tehtud testi tulemust isik ei vaidlustanud. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud ajal ja kohas süüdistatava poolt, lisaks tuvastati Z.Z alkoholijoove 0,946 mg/l; Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos tõendusliku alkomeetri väljatrükiga tõendab samuti Z.Z süüdistus märgitud ajal alkoholijoobe 0,82 mg/l kohta olemasolu. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kinnitab kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud ajal ja kohas süüdistatava poolt. Käesoleva kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on inimeste elu ja tervis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kohtulik uurimine tuvastas, et Z.Z väljahingatavas õhus oli alkoholi piirnorm ületatud. Subjektiivsest küljest eeldab kuriteokoosseis vähemalt kaudset tahtlust. Auto juhtimisele eelnevalt alkoholi tarvitamine näitab, et isik teadis täpselt, et teostab süüteo koosseisule vastava teo ja vähemalt möönis seda. Seega pani ta kuriteo toime otsese tahtlusega. Seega on Z.Z poolt toimepandud kuritegu õigesti

§ 424

järgi kvalifitseeritud.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Kohus tegi kindlaks, et kõik Z.Z-ile omistatud süüteod vastavad süüteokoosseisule ja on õigusvastased.

§ 32

lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Karistus

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 6

(8)1-12-2040 Karistuse eesmärk on lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoidumaks edaspidi süütegude toimepanemisest. Z.Z oli kuritegude toimepanemise ajal kriminaalkorras karistamata. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Etteheidetavatest kuritegudest raskeima, kelmuse eest on võimalik talle mõista karistuseks üksnes vangistust ja seda kuni viie aastani. Arvestades eeltoodut on kohtu hinnangul karistuseks mõista sanktsiooni alammäära lähedane vangistus, s.o. üks aasta, millise karistusega tuleb lugeda kaetuks teiste kuritegude eest mõistetavad karistused. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest tuleb temalt

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks. Tsiviilhagi ja menetluskulud Käesolevas asjas tsiviilhagi kohtule esitatud ei ole. Kohus selgitab, et kannatanutel on õigus võimalus pöörduda hilisemalt selles küsimuses tsiviilkohtupidamise poole. KrMS § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik kohtu määratud ulatuses. Kohtulik uurimine kinnitab, et kohustatud isikuks on Z.Z . Käesolevas asjas on menetluskuludeks sundraha 435 €, kaitsjale toimikukoopia valmistamise eest 0,45 €, tasu riigi õigusabi eest 652,53 € ning tunnistaja T L töölt sunnitud puudumise aja eest hüvitatud töötasu 34 € ja kannatanu I M sõidukulu kohtuistungile summas 39,91 €. Kohtuotsuse edasikaebamine, jõustumine ja täitmine KrMS § 319 lg 1, 2 kohaselt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 408 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kooskõlas KrMS § 411 lg 1 pöörab esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse täitmisele kohtulahendi teinud maakohus. KrMS § 412 lg 2 kohaselt pööratakse süüdimõistev kohtuotsus täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Rubo Kikerpill kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2012.a kohtuotsuse resolutsioon: 1. Jätta Pärnu Maakohtu 13. juuni 2012 otsus Z.Z suhtes muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. 7

(8)1-12-2040
  1. Välja mõista Z.Z-ilt Eesti Vabariigi kasuks 249,60 eurot (kakssada nelikümmend üheksa eurot ja 60 senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „Z.Z“, 1-12-2040, kohtukulud“. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.