lg 5 parandada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.05.2012 kiirmenetluse otsus 10220112974470 väärteoasjas 2440,12,003156, menetlusaluse isiku isikukoodi ja sünniaja osas ning mootorsõiduki registreerimismärgi osas. Lugeda õigeks, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.05.2012 kiirmenetluse otsus 10220112974470 väärteoasjas 2440,12,003156 on tehtud H.O suhtes, kelle õige isikukood on xxx ja sünniaeg xxx a. ja kes liikus sõidukiga registreerimismärgiga xxx. H.O tasuda rahatrahv 12-kuulise tähtaja jooksul igakuuliste maksetena, kusjuures esimene osamakse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast kohtuotsuse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 1 221023778606 Swedbank, viitenumber 10220112974470 ja selgitus „H.O 4-12-2130 rahatrahv“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on Viru Maakohtus kättesaadav 05.12.2012 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.05.2012 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2440,12,003156 H.O-le Liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel määrati rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Nimetatud otsuse kohaselt 03.05.2012 kell 07.09 menetlusalune isik H.O (ik 36611042212 sünd. 04.11.1966 parandatud ik xxx sünd. 03.11.1966 ) Järveküla tee maja nr 18 Kohtla-Järve linnas Ida-Virumaal juhtis mootorsõidukit xxx reg. nr xxx (õige nr xxx oleks), asulas kiirusega 97+-3 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 50 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 44 km/h. Antud teoga rikkus juht Liiklusseadus § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning tegu on kvalifitseeritav Liiklusseadus § 227 lg 2 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Otsuse tegemisel arvestatud tõendeid: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, videosalvestus. KAEBUS H.O esitas Viru Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.05.2012 kiirmenetluse otsusele nr 10220112974470 väärteoasjas nr 2440,12,003156. Esitatud kaebuses palub H.O tunnistada 03.05.2012 kiirmenetluse otsus nr 10220112974470 kehtetuks. Kaebaja ei ole nõus kiirmenetluse otsusega ning asub seisukohal, et kiirmenetluse otsus on tühine. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo töötaja koostas kiirmenetluse otsuse selles, et 03.05.2012 Järveküla tee 18, Kohtla-Järve H.O Vitali ik.36611042212, sünniaeg 04.11.1966 juhtis mootorsõidukil xxx registreerimismärgiga xxx asulas kiirusega 97 +/- 3 km/h, lubatud kiirus on 50 km/h, seega ületas kiirust vähemalt 44 km/h. Kaebaja H.O õige isikukood on xxx, sünniaeg xxx ning tal puudub mootorsõiduk registreerimismärgiga xxx, vaid tema nimele registrisse kantud sõiduk xxx registreerimismärgiga xxx. Kaebaja arvab, et talle koostatud kiirmenetluse otsus on tühine. Kaebusele lisatud sõiduki registreerimistunnistuse koopia ja isikut tõendava dokumendi koopia. Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, palub kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja H.O poolt esitatud kaebus rahuldamata. 03.05.2012.a kell 07.09 ajal asukohaga Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järveküla tee 18 juures H.O juhtis mootorsõidukit „xxx“ reg. märgiga xxx asulas kiirusega 97+-3 km/h, lubatud 2 kiirus 50 km/h, seega ületas kiirust mittevähem, kui 44 km/h. Antud rikkumise eest oli H.O-le koostatud kiirmenetluse otsus 10220112974470 Liiklusseadus §227 lg 3 järgi, kuna menetlusalune isik nõustus kohapeal toimepandud õiguserikkumisega ning andis selle kohta vastava allkirja ja kinnitas oma ütlustega lubatud sõidukiiruse ületamist. Kohtuvälise menetleja esindaja tutvunud väärteoasja materjalidega on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud õiguserikkumine on tõendatud väärteoasjas olevate tõenditega. Üheks tõendiks on „Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll“, kus on õigesti märgitud menetlusaluse isiku isikukood ja menetlusalusele isikule kuuluva mootorsõiduki registreerimise number. Teiseks tõendiks on menetlusaluse isiku poolt antud ütlused, millised menetlusalune isik kirjutas omakäeliselt. Oma kaebuses menetlusalune isik ei vaidlusta rikkumise fakti ja asjaolusid vaid vaidlustab seda, et kiirmenetluse otsuses on valesti kirjutatud menetlusaluse isiku isikukood ja menetlusalusele isikule kuuluva mootorsõiduki registreerimise märk. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, mis vastaks VTMS §150 ära toodud asjaoludele. Arvestades ülaltooduga taotleb Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja jätta politsei poolt tehtud otsus muutmata ning menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Tutvunud kaebusega, toimiku materjalidega ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et H.O kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.05.2012 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,12,003156 muutmata, parandades selles menetlusaluse isiku isikukoodi, sünniaja ning temale kuuluva sõiduki registreerimismärgi osas. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Tõik, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ei või takistada menetlusaluse isiku võimalust end kaitsta. Kui kohus saaks kiirteomenetluse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel kiirmenetluse otsuses kirjeldatud rikkumise raamest väljuda, ei oleks isikul võimalik end selle suhtes kaitsta. Samuti asuks kohus seda tehes täitma süüdistusfunktsiooni. Riigikohus leiab, et kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates on kohus seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega. Kohtul on küll nii üld- kui kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest (Riigikohtu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-75-03).
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Liiklusseaduse § 227 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 3 Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu. Karistuse mõistmisel tuleb samuti lähtuda eripreventiivsest eesmärgist. Karistusregistri andmetel kaebuse esitajal ei ole olnud kuni 03.05.2012 kehtivaid karistusi. H.O on rikkumist tunnistanud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ja palus mitte kohaldada karistusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leiab, et karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud nii toimepandud süüteo raskust ja menetlusaluse isiku süüd, kui ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot Liiklusseaduse § 227 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus leiab, et olukorras, kus mootorsõidukijuht ületas oluliselt lubatud suurimat sõidukiirust on põhjendatud määrata isikule karistust sanktsiooni keskmise määra lähedases ulatuses, mis on proportsionaalne toime pandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Peale seda arvestab kohus ka seda, et esmakordse rikkumise puhul on isikule määratud üksnes rahatrahv ning ei kohaldatud lisakaristust - sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Samuti arvestab kohus asjaolu, et menetlusalune isik H.O ei vaidlusta karistuse liiki ega määra. Mis puudutab kohtuvälise menetleja otsuses esinevaid ebatäpsusi menetlusaluse isiku isikukoodi ja sünniaja ning mootorsõiduki registreerimismärgi osas, leiab kohus et tegemist on veaga, mis ei too automaatselt kaasa otsuse tühisust. VTMS § 2 kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. 6
lg 5 sätestab, et pärast kohtuotsuse allkirjastamist võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega, mille koopia saadetakse isikutele, kellele on väljastatud vigase otsuse koopia. Kohtule esitaud väärteoasja materjalidest, kaebusele lisatud isikut tõendava dokumendi koopiast ja sõiduki registreerimistunnistuse koopiast ning justiitsministeeriumi elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt menetlusaluse isiku H.O õige isikukood on xxx ja sünniaeg xxx a. ning temale kuuluva sõiduki registreerimismärgi nr on xxx. Seega tuleb teha vastavasisuline parandus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.05.2012 kiirmenetluse otsuses 10220112974470 väärteoasjas 2440,12,003156 ning lugeda õigeks, et ülalnimetatud otsus on tehtud H.O suhtes, kelle õige isikukood on xxx ja sünniaeg xxx a. ja kes liikus sõidukiga registreerimismärgiga xxx. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, § 134, § 135 kohus jättab rahuldamata H.O kaebuse ning tühistamata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.05.2012 kiirmenetluse otsuse 10220112974470 väärteoasjas 2440,12,003156 millega H.O-le Liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel määrati rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses s.o 400 eurot.
lg 2 järgi võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.