4-16-3674/4

Väärteoasi nr.4-16-3674 1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Väärteoasi Kohtumenetluse pooled Harju Maakohus 08.07.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja (kirjalik menetlus) Julia Vernikova U.L-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 15.04.2016.a. otsusele väärteoasjas nr. 930015002404 Menetlusalune isik: U.L , isikukood: XXX, elukoht xxxx Kohtuväline menetleja – Maksu- ja Tolliameti esindaja Mari-Liis Reidi LÕPPOSA Jätta Maksu- ja Tolliameti 15.04.2016.a. otsus väärteoasjas nr. 930015002404 muutmata ja U.L-i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati kaebajat vedelkütuse seaduse (VKS) § 321 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut summas 600 eurot selle eest, et U.L XXXXOÜ volitatud esindajana soetas 06.10.2015.a. 60000 l diislikütust XXXXOÜ-lt, kellel puudus ostu-müügi tehingu tegemise hetkel kütuse müügiks vajalik luba. POOLTE SEISUKOHAD 2 Kaebaja U.L taotleb kaitsja kaudu esitatud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt määratud karistuste kergendamist 100 trahviühiku võrra. Kaebuse põhjenduste kohaselt tuleb vedelkütuse soetamist mõista üksnes ostu-müügitehinguna, mis aga on antud väärteomenetluses tõendamata. Ka kogutud tõendid ei kinnita, et OÜ XXXXoleks ostnud ja tal oleks tekkinud omandiõigus OÜ XXXXpoolt müüdud diislikütusele või et ta oleks selle mõnel muul viisil endale ülalnimetatud ettevõttelt terminalist soetanud. Kaebaja leiab, et U.L-ile inkrimineeritav tegu põhineb pelgalt asjaolul, et kütuse saatelehele oli kantud sama vastavussertifikaadi number, mis oli väljastatud OÜ XXXXpoolt soetatud diislikütusele. Vastavussertifikaat aga tõendab üksnes kütuse vastavust kehtestatud nõuetele, mitte ei tõenda müügitehingut ega omandiõigust. Kaebaja leiab samuti, et väärteo lühikirjeldus on puudulik, puuduvad andmed, millest nähtuks, et U.L osales tehingus, millega OÜ XXXXostis diislikütuse OÜ-lt XXXXja ei ole kajastatud, milles üldse seisnes U.L-i tegu. Kaebaja hinnangul ei ole ka määratud karistus põhjendatud, kuna see ei vasta toimepandud süüteo raskusele, mistõttu taotleb karistuse vähendamist juhul, kui kohus ei leia alust väärteomenetluse lõpetamiseks. Kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt ta ei nõustu kaebuses esitatuga ning leiab, et see tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et OÜ XXXXsoetas U.L-i kaudu ostumüügi tehingu sooritamise teel kütust OÜ-lt XXXX, kellel puudus kütuse müügiks vajalik luba ning see asjaolu on väärteomenetluse käigus tõendatud ja selliselt ka väärteoprotokollis ja otsuses kajastatud. Hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, on leidnud tõendamist ka asjaolu, et kütus soetati just OÜ XXXX terminalis. Puutuvalt kaebajale määratud karistust, leidis kohtuväline menetleja, et kuivõrd asjas puuduvad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, siis määratud karistus, mis on sanktsiooni keskmises määras, on proportsionaalne isiku süü suurusega ning alust karistuse kergendamiseks ei ole. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna kohtumenetluse pooled on teatanud, et nõustuvad kirjaliku menetlusega ning ei ole kohtule uusi tõendeid esitanud. Antud väärteoasjas on kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süü talle süüks arvatud väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega. U.L-ile on antud väärteomenetluses pandud süüks seda, et tema OÜ XXXXvolitatud esindajana soetas 06.10.2015.a. diislikütust OÜ-lt XXXX, kellel puudus ostumüügitehingu tegemise hetkel kütuse müügiks vajalik luba. OÜ-l XXXXkütuse müügiks 3 vajakliku loa puudumine on tõendatud sellega, et Majandustegevuse registri andmete kohaselt oli viimasele väljastatud alates 19.01.2015.a. ainult veoseveo tegevusload (tlk 49). Asjaolu, et U.L oli tõepoolest OÜ XXXXvolitatud esindaja, on tõendatud Tartu notari Andrus Ruul volikirjaga nr XXXX, mis oli välja antud 05.10.2015.a. ja mille kohaselt OÜ XXXXjuhatuse liige XXXXvolitas U.L esindama OÜ-d XXXXkõikides tehingutes ja toimingutes (tlk 63-64). AS XXXXjuhatuse liikme XXXXkirjalike selgituste kohaselt ladustas OÜ XXXXtõepoolest alates oktoobrist 2015.a. AS XXXXkommertslaos diislikütust ja toimus kütuse vastuvõtmine ja väljastus maanteetranspordiga ning OÜ-d XXXXesindas kõikide toimingute teostamisel ja XXXXAS laolepingu nr 08-15 sõlmimisel volikirja alusel U.L (tlk 53-59). Siseriikliku aktsiisisaatedokumentide haldamise elektroonilise süsteemi SADHES andmete väljatrükist nähtuvalt saabus Läti Vabariigist 01.10.2015.a. OÜ XXXXnimele kokku 60 000 liitrit diislikütust kaaluga 50234 kg, mis ladustati kütuse liikumise aruandest nähtuvalt XXXXAS kütuseterminalis aadressil XXXX(tlk 4-5). Kütuse liikumise aruanne esitati MTA korralduse (tlk 12-14) alusel ning antud aruandest nähtuvalt liikus XXXXAS laost viis päeva hiljem, s.o 06.10.2015.a. XXXXOÜ-le kuuluv diislikütus koguses 60 000 liitrit laost välja (38 000 liitrit kaaluga 31 772 kg ja 22 000 liitrit kaaluga 18 394 kg) ning samal päeval OÜ XXXXnimele saabunud diislikütus oli samas koguses – 60 000 liitrit kaaluga 50 66 kg (tlk 17-19). Väärteomenetluses on tuvastatud, et Läti Vabariigist Eestisse OÜ XXXXnimele 01.10.2015.a. saabunud diislikütus omas vastavussertifikaati nr.-ga 112111 (tlk 21). Naftasaaduste saatelehtede nr 003-10/15 ja nr 002-10/15 kohaselt omas kütus, mille OÜ XXXXsaajale OÜ-le XXXX06.10.2015.a. vedas, samuti vastavussertifikaati numbriga 112111 (tlk 23-24). Seega nähtub ülaltoodud tõenditest, et 06.10.2015.a. OÜ XXXXnimele tulnud diislikütus ning diislikütus, mis Lätist OÜ-le XXXXsaabus, oli samas koguses, sama kaaluga ning sama vastavussertifikaadiga. Antud asjaolu aga viitab omakorda sellele, et tegemist oli ühe ja sama kütusepartiiga, s.o OÜ XXXXnimele laekunud diislikütus oli sama kütus, mille OÜ XXXXsoetas Läti Vabariigist. VKS § 4 lg 4 sätestab, et kütuse müügil, välja arvatud tanklast müügi korral, tuleb kütuse eest tasuda sularahata arvelduse korras. OÜ XXXXtegi Citadele Bank konto väljavõtte kohaselt OÜ-le XXXXkuupäevadel 08.10.2015.a. ja 14.10.2015.a. ülekandeid kogusummas 110 000 eurot (tlk 35-38). Pangakonto väljavõttelt on näha, et OÜ XXXXarveldusarvele on samadel kuupäevadel peaaegu samas summas (112 000 eurot) aga raha laekunud ettevõtetelt XXXX OÜ ning AS XXXX, kelle tegevusalaks on äriregistri andmetel kütuse hulgi- ja jaemüük. OÜ XXXXjuhatuse liige XXXXon väärteomenetluse raames andnud selgitusi, et OÜ-lt XXXXlaekunud ülekanded on tehtud transporditeenuse osutamise ja hüdraulilise õli müügi eest (tlk 128-130). Samas on XXXX2015.a. oktoobrikuu käibedeklaratsioonis kajastatud maksustatavat käivet ainult 166 eurot ja 67 senti ning ka käibemaksudeklaratsiooni lisast ei nähtu üldse müügitehinguid OÜ-ga XXXX(tlk 131-142). Seega ei kinnita väärteomenetluses kogutud tõendid tunnistaja XXXXütlusi osas, mis puudutab OÜ-le XXXXväidetavalt osutatud teenuseid ja hüdraulilise õli müüki, mistõttu on alust järeldada, et selliseid tehinguid ettevõtete vahel ei ole toimunud. Vaadeldavad ülekanded viitavad kohtu hinnangul pigem asjaolule, et 4 OÜ XXXXtasus OÜ-le XXXXsoetatud diislikütuse eest ja lisaks ka selle kütuse edasimüügile OÜ-le XXXX ning AS-le XXXX. Väärteomenetluses kogutud tõenditest nähtuvalt on OÜ XXXXkäibedeklaratsiooni lisas kajastanud, et ta on 2015.a. oktoobrikuus soetanud kaupu ja teenuseid AS-lt XXXXning OÜlt XXXX(tlk 100-103). Viimase tegevusvaldkonnaks on äriregistri andmetel mootorikütuse hulgimüük (tlk 109-114), kuid XXXXOÜ käibedeklaratsiooni lisas ei ole kajastatud mingeid andmeid 2015.a. oktoobrikuu müügi kohta. Veelgi enam, 2015.a. oktoobrikuu kütuse käitlemise aruandest nähtub, et kütuse käitlemist sel kuul sellel ettevõttel üldse ei toimunudki (tlk 109-117). XXXXOÜ juhatuse liige XXXX andis ülekuulamisel ütlusi, et tema poolt heakskiidetud müügitehinguid 2015.a. oktoobris ei toimunud ning OÜ XXXXjuhatuse liige XXXXning volikirja alusel tegutsenud U.L ei ole temale tuttavad. Lisaks selgitas ta, et tema puhul on tegemist variisikuga, kes ei ole soovi avaldanud äriühingu juhatuses olla (tlk 120126). Ka OÜ XXXXpangakonto väljavõttelt (tlk 35-38) ei nähtu, et sel perioodil oleksid toimunud ülekandid XXXXOÜ-le mingisuguste tehingute eest tasumiseks. Seega leiab kohus sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et OÜ XXXXja OÜ XXXXvahel ei ole 2015.a. oktoobris mingeid kütuse ostu-müügitehinguid toimunud ning OÜ XXXXkajastas käibedeklaratsioonis ostu OÜlt XXXXüksnes seetõttu, et jätta mulje kütuse soetamisest müügiluba omava isiku käest ja vabaneda seega vastutusest toimepandud väärteo eest. Kaebaja esindaja on esitatud kaebuses selgitanud, et kütuse soetamise all vedelkütuse seaduse § 321 lg 1 mõistes tuleb mõista kütuse ostmist, millise käsitlusega kohus ka nõustub. Samas leiab kohus, et kogutud tõendite pinnalt saab seega lugeda tuvastatuks U.L-i poolt kütuse soetamine müügitehingu tulemusel OÜ-lt XXXX, täpsemalt soetas OÜ XXXXU.L-i kaudu OÜ-lt XXXX60 000 liitrit diislikütust, mille eest tasus talle kahe ülekandega kokku 110 000 eurot, kusjuures raha ülekandmine langeb ajaliselt kokku diislikütuse liikumisega. Puutuvalt väärteoprotokolli on kaebuse esitaja ette heitnud kohtuvälisele menetlejale, et väärteoprotokollis olev lühikirjeldus on puudulik ja kajastatud andmete puhul ole võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Kohus nimetatud väitega ei nõustu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-23-15 väljendatud seisukoha kohaselt on väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p 1 alusel väärteoprotokolli teokirjelduses vaja välja tuua isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud ning väärteoprotokoll ei saa sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Riigikohus selgitas, et väärteoprotokollis kirjeldatu on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on järgneva menetluse ülesanne. Kõnealuses väärteoasjas koostatud väärteoprotokolli lühikirjelduses on märgitud, et U.L XXXXOÜ volitatud esindajana soetas kütust registreeringuta isikult ning et tehingu teisel osapoolel OÜ-l XXXXpuudus ostu-müügitehingu teostamise hetkel kütuse müügiks vajalik luba. Kohus asub seisukohale, et väärteoprotokolli teokirjeldus sisaldab kõiki vajalikke faktilisi asjaolusid ning on piisavalt selge, et saada aru, millist tegu menetlusalusele isikule ette heidetakse. OÜ XXXXja OÜ XXXXvahel toimunud diislikütuse ostu-müügitehingule viitavad 5 asjaolud tuletatavad väärteomenetluses kogutud tõenditest ning nende kirjeldamine väärteoprotokollis ei ole kooskõlas V™S §-s 69 sätestatud nõuetega. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi väärteoprotokollis kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses ja vastualuse esitamise korral sellest tulenevas ulatuses ka kohtuvälise menetleja otsuses. Seega on väärteoprotokoll nõuetekohane ja kohtupraktikat arvestav. Hinnates kõiki väärteomenetluses kogutud tõendeid kogumis ja asetades need omavahelisse konteksti, leiab kohus, et U.L-i süü temale inkrimineeritud väärteos on tõendamist leidnud, tema tegu on õigesti kvalifitseeritud vedelkütuse seaduse § 321 lg 1 alusel kütuse soetamisena registreeringuta isikult. Kuivõrd vedelkütuse seadus § 191 lg 1 ja 2 nõuete kohaselt peab kütuse soetaja majandustegevuse registrist kontrollima kütuse müüjal vastava registreeringu olemasolu ja U.L , kes pidi antud nõudest teadlik olema, seda ei täitnud, leiab kohus, et tegu on toime pandud tahtlikult. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KARISTUS Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. VKS § 321 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o. 600 eurot. Seega on karistus määratud sanktsiooni keskmises määras. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-52-13 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Hinnates U.L-i süü suurust, leiab kohus, et seda saab pidada keskmiseks. Menetlusalune isik on väärteo toime pannud tahtlikult, astudes teatud samme seaduses sätestatud nõuetele mittevastava tehingu varjamiseks. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti arvestanud karistust kergendavate asjaolude puudumist. Väärteoasja materjalidest ega ka esitatud kaebusest ei nähtu, et U.L oleks avaldanud kahetsust toimepandu osas, pigem on alust järeldada, et menetlusalune isik ei ole oma teo õigusvastasusest aru saanud ega teinud järeldusi. Seega vaidlustatud otsusega U.L-ile määratud karistus toimepandud väärteo eest mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse ja on isiku süüga proportsionaalne. Kaebusest ei nähtu samuti veenvaid põhjendusi, mille alusel saaks määratud karistust vähendada 100 trahviühiku võrra. Kohtu hinnangul on määratud karistus piisav ka üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks ning läbi selle on võimalik mõjutada U.L edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. 6 Eeltoodu alusel jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus juhindub V™S § 132 p 1, § 109, § 111, (allkirjastatud digitaalselt) Julia Vernikova Kohtunik