(4)Määrata Sergei I.N karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei I.N-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Harju Maakohtu 13.08.

1. kohtuotsusega mõisteti Sergei I.N KarS § 199 lg 2 p 4, 7, § 213 lg 1, § 200 lg 2 p 4, § 121 järgi süüdi ja KarS § 22 lg 2, § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 4 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 12.01.
2. Otsus jõustus 12.12.2013 Kinnipidamisasutusest Sergei I.N-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 distsiplinaarkaristus allumatuse eest. Peale vabanemist soovib elama asuda aadressil xxxTegemist on 3-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale, kes on andnud nõusoleku poja sinna elama asumiseks. Kinnipeetaval on keskharidus, mille omandas xxx. xxx omandas xxx ja xxxeriala. Riigikeelt valdab tasemele xxx. Kuna kinnipeetav on suurema osa oma elust viibinud kinnipidamisasutustes, puuduvad tal olulised töökogemused. On töötanud vabaduses majade xxx ja Txxx asuvas xx. Vabanemise korral on olemas garanteeritud töökoht xxxs. Täitise andmetel on isikul võlgasid 4774 eurot. Lähivõrgustiku moodustavad ema, isa ja kaksikvend. Viimased kaks on kohtulikult karistatud ning koos kinnipeetavaga kuritegusid sooritanud. Medistsiini osakonna andmetel põeb isik mitmeid kroonilisi haiguseid. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 21%, uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 38%. Arvestades eeltoodut, toetab Viru Vangla kinnipeetav Sergei I.N-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt moodustavad kinnipeetava päritoluperekonna isa, ema ja kaksikvend. Kinnipeetava kaksikvend on samuti korduvalt kriminaalkorras karistatud ning nad on ema väitel kinnipeetavaga viimase kuriteo koos toime pannud. Pere omavahelised suhted olevat head. Kui Sergei I.N kandis karistust xxx, siis olevat vanemad teda seal ka vaatamas käinud. Peale seda, kui ta läks karistust Viru Vanglasse kandma, ei ole nad teda enam vanglas külastanud, kuid suheldakse telefoni vahendusel. Rahvastikuregistri andmeil oli Sergei I.N-i elukoha aadressiks alates 30.11.1992 – 05.08.2012 xxx ning 06.08.2012 – 13.03.2013 xxx linnaosa. Elukoha kontrolli käigus aadressil xxx linn selgus, et nimetatud aadressil asub 3-toaline keskmises seisukorras kõigi mugavustega korter. Nimetatud korter kuulub kinnipeetava emale, kes on nõus sellega, et kinnipeetav asub elama tema juurde ning Sergei I.N-i jaoks on olemas isiklik tuba. Kinnipeetava ema kinnitusel on Sergei I.N põhiharidus ning xxx kutse, mille olevat omandanud xxx. On käinud mitteametlikult tööl ning samuti on olnud ka Töötukassas arvel. On töötanud xxx. Kinnipeetava ema andmetel on Sergei I.N võimalus asuda peale vanglast vabanemist nimetatud firmasse uuesti tööle. Telefonivestluse käigus xxx juhatuse liikmega, teatas viimane, et nimetatud firma on nõus võtma Sergei I.N-i tööle xxx. Karistusregistri andmetel on Sergei I.N-i korduvalt karistatud kriminaalkorras. Arvesse võttes eeltoodut ei ole viimase käitumine orienteeritud seadusekuulekale eluviisile. Arvestades süüdimõistetu kriminaalset käitumist ning alkoholi tarvitamist, on kinnipeetava elustiil riskiv ja hoolimatu. Sergei I.N on korduvalt pannud toime kuritegusid alkoholijoobes. 2

(4)Sergei I.N ei soovi vangistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, leiab, et tuleb eluga toime ilma käitumiskontrollita. Prokurör leiab, et käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 871 lg 1 toodud tingimused on täidetud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamused, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 87¹ lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 87¹ lg 3 kohaselt karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Karistusandmetest nähtub, et isik on viimase kohtuotsusega tahtliku kuriteo eest karistatud üle kaheaastase vangistusega, ning varasemalt oli ta karistatud samuti tahtliku kuriteo eest vähemalt 1 üheaastase vangistusega. Seega Sergei I.N on isik, kelle puhul on täidetud KarS § 87 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud eeltingimused. Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal ning alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki Sergei I.N-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetaval on xxx mille omandas xxx. xx omandas xx eriala. Riigikeelt valdab tasemele xx Isik on töötanud vabaduses majade xxx ja xxx xxx Vabanemisel on kinnipeetaval kindel elukoht emale kuuluvas 3-toalises korteris aadressil xxx Ema on nõus sellega, et kinnipeetav asub elama tema juurde ning Sergei I.N-i jaoks on olemas isiklik tuba. Sergei I.N-i on kriminaalkorras karistatud, kehtivaid kriminaalkaristuse on 2. Reaalses vangistuses viibib neljandat korda. Sooritatud kuriteod on olnud vägivaldsed, soodusteguriks alkoholi tarvitamine ja stabiilse sissetuleku puudumine. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud röövimiste ja tapmise eest. Käesolev kuritegu, mille eest Sergei I.N karistust kannab, on röövimine majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangistuse jooksul on kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud allumatuse eest. Karistusregistri andmetest on näha, et kehtivad väärteokaristused puuduvad. Viru Vangla poolt kohtule esitatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetav on kohati mõjutatav teiste isikute poolt. Enamuse kuritegudest on isik toime pannud alkoholijoobes. Joobes olles kaotab kontrolli oma käitumise ülening on agressiivne. Enamuse kuritegude puhul on kasutanud füüsilist vägivalda. 3

(4)Kohus leiab, et eeltoodu alusel on põhjendatud kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Karistusjärgne käitumiskontroll võimaldab kinnipeetavale abi ja tuge resotsialiseerumisel vabaduses. Isik vajab abi sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude sooritamise vältimiseks. Kohus usub, et süüdimõistetu on teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus arvestab ka sellega, et Sergei I.N-ile käitumiskontrolli kohaldamine annaks võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Käitumiskontrolli ajal on võimalik hinnata Sergei I.N-i püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Karistusjärgse kontrolli kohaldamine tähendab käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustust. eelkõige KarS § 75 lg 1 sätestatud Kohus peab antud juhul vajalikuks määrata kinnipeetavale lisaks KarS § 75 lg 1 p 1 – 5 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele ka KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 sätestatud lisakohustused. Keeld tarvitada alkoholi on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav korduvalt toime pannud kuritegusid olles alkoholijoobes. Tööle asumine või töötuna enda registreerimine Töötukassas tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Kohustus mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata vähendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ning KarS § 871 ja KrMS § 383, § 384, § 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4