← Eesti

4-16-3377/13

Obsah (7)§ 10§ 5§ 14§ 15§ 18§ 37§ 56

4-16-3377 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.10.2016 Tallinnas XXXXlaia kohtumajas Väärteoasja number 4-16-3377 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Ka

, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Ühtegi viidet õigusvastasust välistavatele asjaoludele pole, mistõttu on Tarbijakaitseamet seisukohal, et Tele2 tegutses õigusvastaselt. Süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Tegu pandi toime juhatuse liikme XXXXi korraldusel, kes tegutses Tele2 huvides ja heakskiidul.

  1. KAEBUS Tele 2 kaitsjad vandeadvokaadi aib Kadri Härginen ja vandeadvokaat Carri Ginter esitasid 25.04.
  2. a kaebuse Harju Maakohtule, milles palusid tühistada Tarbijakaitseameti 08.04.
  3. a L.N-i suhtes tehtud väärteootsus ja lõpetada väärteoasja menetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt, juhul kui kohus ei lõpeta asjas menetlust V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, palusid kaitsjad lõpetada väärteoasja menetlus V™S § 30 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Samuti palusid kaitsjad hüvitada L.N-ile kaitsja tasu vastavalt kohtumenetluse kestel esitatavale taotlusele ja kuludokumentidele. Kaitsjad põhjendasid kaebust järgmisega. Kaitsjad leiavad, et karistus tugineb valele seadusele. Nimelt on elektroonilise side seaduse (edaspidi: ESS) § 99 lg-d 3 ja 4 ja § 178 lg 2 erinormid TKS § 121 ja § 471 lg 2 suhtes. ESS § 99 nõudeid on menetlusalune isik täitnud. Isegi kui kohaldada TKS-i on kohtuväline menetleja kohaldanud 01.01.
  4. a jõustunud redaktsiooni. Kohaldama oleks pidanud 31.12.
  5. a redaktsiooni, kuivõrd etteheidetav tegu pandi siis toime. Avaldatud teade ei olnud kauplemisvõte, vaid seadusest tuleneva kohustuse täitmine juba olemasoleva kliendi teavitamiseks. Teavitus ei ole moonutanud keskmise tarbija majanduskäitumist. Ebaõige on Tarbijakaitseameti seisukoht, et tarbijat eksitas juba teavituse pealkiri ning et see võis tõenäoliselt mõjutada tarbija otsust teenuse tarbimise jätkamise kohta. Teavitus oli nõuetekohaselt märgatav ja pealkiri kinnitas otsesõnu, et tegemist on muudatustega. Seega ei saanud teavitus olla sisult ega pealkirjalt eksitav. Kuna pakettide 3 4-16-3377 muudatused ei seisnenud mitte üksnes hinnamuudatuses, vaid sisaldasid ka muudatusi andmeside kiirusele ja andmahule, on Tele2 avalikustatud teavitus asjakohaselt pealkirjastatud. Muudatus puudutas üksnes neid tarbijaid, kes kasutavad mobiilset internetti. Tegemist on teadliku isikuga, kes tarbib internetti nutiseadme vahendusel. Menetlusalune isik nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.
  6. MENETLUS 3.
  7. Kohtuvälise menetleja 16.05.
  8. a ja 13.06.
  9. a täiendavad seisukohad Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja palus jätta otsus muutmata ja Tele2 kaebus rahuldamata ning menetluskulud menetlusaluse isiku kanda. Kohtuväline menetleja ei nõustunud kaebuses esitatud seisukohtadega seaduse kohaldamise kohta. ESS § 99 lg 3 on üle võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2002/22/EÜ, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2009/136/EÜ. Viidatud direktiividest tulenevad lepingu muutmise tingimused ja etteteatamise tähtaeg. Direktiivi 2009/136/EÜ artikkel 1 lg 4 sätestab, et direktiivi sätteid lõppkasutajate õiguste kohta kohaldatakse, ilma et need piiraksid tarbijakaitset käsitlevate ühenduse eeskirjade, eriti direktiivide 93/13/EMÜ ja 97/7/EÜ ning ühenduse õigusega kooskõlas olevate siseriiklike eeskirjade kohaldamist. Seega direktiivis sätestatu kohaselt kuuluvad kohaldamisele ka tarbijate kaitseks kehtestatud normid. ESS ei ole erinorm ka seetõttu, et ESS § 99 reguleerib sideteenuse lepingu tingimuste muutmisega seonduvat ja lõppkasutajate õigusi laiemale klientide grupile kui tarbijad. Ebaausa kauplemisvõtetega seotud regulatsioon TKS-s on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2005/29/EÜ, mis käsitleb muuhulgas tarbijate kaitset ebaausate kaubandustavade vastu. Direktiiviga 2005/29/EÜ tagatakse, et tarbijaid ei eksitataks, nad ei puutuks kokku agressiivsete kaubandustavadega ning et ettevõtjate Euroopa Liidus esitatud mistahes väide oleks selge, tõepärane ja tõendatud, võimaldades tarbijal teha teadlikke ja otstarbekohaseid valikuid. Lisaks sellele on direktiivi eesmärk tagada, edendada ja kaitsta ausat konkurentsi kaubandustavade valdkonnas. Vastavalt

§-le 10 on tegu on toime pandud ajal, mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Tele2-e veebilehel algas teabe avaldamine 31.12.

  1. a ja see oli avalikkusele kättesaadav kogu jaanuarikuu vältel
  2. a, oli avalikult kättesaadav veel ka 25.08.
  3. a ning on ka praegusel ajal. Seega on tegemist vältava teoga, mis ei seisnenud ainult teate ülespanekus veebilehel, vaid ka selle teate hoidmisel oma kodulehel. Kuigi Tele2 31.12.
  4. a veebilehel avaldatud teavitus oli esitatud õigeaegselt, oli ülejäänud ESS § 99 lg-s 3 nõutavaid sisuelemente ja tarbijale tehinguotsuse tegemiseks vajaminevat teavet edastatud sellisel viisil, mis jättis tarbija ilma võimalusest tehinguotsust reaalselt teostada. Tele2 on TKS-i tähenduses kaupleja ning tal tuleb oma tegevuses juhinduda lisaks ESS-s sätestatule ka TKS-s ja muudes õigusaktides sätestatud nõuetest. Kuigi ESS § 99 lg 3 ei täpsustanud teavituse sisunõudeid, seab TKS kauplejale keelu kasutada ebaausaid kauplemisvõtteid, määratledes ebaausa kauplemisvõttena ka eksitava kauplemisvõtte. Kohtuväline menetleja on eksitava kauplemisvõtte kasutamise Tele2 tegevuses 31.12.
  5. a avaldatud veebilehel olevas teavituses ja jaanuarikuus
  6. a tarbijatele esitatud arvel olevas teavituses tuvastanud. Kohtuväline menetleja jääb seisukohale, et nii teate pealkiri veebilehel esitatud teavitusel kui ka mõlema teate sisu on üles ehitatud tarbijat eksitavalt. Kuigi veebilehel avaldatud teate 4 4-16-3377 pealkiri sisaldas sõna „muudatused“, siis võttes arvesse, et tegemist on veebilehel „Uudiste“ rubriigis esitatud teatega, ei pruugi lepingulises suhtes olev tarbija mõista selle siduvust enda suhtes. Kohtuväline menetleja märgib, et on otsuse motiveerinud lähtuvalt eksitavast kauplemisvõttest. 16.04.
  7. a Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas C-388/13 tulenevalt peab ebaausate kaubandustavade direktiivi tõlgendama nii, et olukorras, kus kaubandustava vastab kõigile selle direktiivi artikli 6 lõikes 1 esitatud tingimustele, et see tarbijat eksitavaks kaubandustavaks kvalifitseerida, ei tule kõnealuse kaubandustava ebaausaks liigitamist kontrollida. TKS-i kohaselt käsitletakse keskmise tarbijana piisavalt teavet omavat ja mõistlikult tähelepanelikku ning ettevaatlikku tarbijat, arvestades sotsiaalseid, kultuurilisi ja keelelisi tegureid. Antud juhul oli Tele2 kauplemisvõte suunatud kõikidele mobiilset internetti tarbivatele tarbijatele. Keskmise tarbija majanduskäitumist loetakse üldjuhul hinnatundlikuks, mistõttu on selge, et olukorras, kus teated on avaldatud otsuses kirjeldatud viisil, millisel juhul ei adu tarbija muudatuse teate siduvust ja hinnamuudatuse teavitus puudub (arvel) või on esitatud ebaõigel ajal, ei saa paljud tarbijad teha teadlikku tehinguotsust. Eelviidatud Euroopa Kohtu otsusest tulenevalt piisab ettevõtja poolt ebaõige teabe esitamisest, mida käsitletakse eksitava kaubandustavana, ka vaid ühele tarbijale. Kohtuväline menetleja on väärteomenetluse käigus tuvastanud 26.08.
  8. a asitõendi vaatlusprotokolliga, 27.08.
  9. a ja 05.02.
  10. a vaatlusprotokollidega, et teavitus jäi ebaselgeks, puudulikuks ja märkamatuks ning seda mitmetele tarbijatele. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust, kas tarbija on teadlik internetiteenuse kasutamisest nutiseadme vahendusel või kas ta oskab lugeda. Ei oma tähtsust ka asjaolu, et internetipakett tähistab sideteenuselepingut, mis sisaldab tingimusi kuutasu, interneti kiiruse ja piirangute kohta andmesidemahule, kui teate pealkiri ega algus ei kõneta tarbijat teadet lugema. Tarbijakaitseameti hinnangul on teavitus eksitav üldiselt ning eksitab ka teadlikku tarbijat. Kohtuväline menetleja leiab, et on väärteo toimepanemise õigesti hinnanud ja menetlusalune isik on sideteenuse lepingu tingimuste muutmisel rikkunud ebaausa kauplemisvõtte keeldu, kasutades seejuures TKS-s kirjeldatud eksitavaid kauplemisvõtteid. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks nii V™S § 29 lg 1 p 1 kui ka § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei saa lugeda menetlusaluse isiku süüd väikeseks ning tugineda asjaolule, et puudub avalik menetlushuvi. Asjas kogutud tõendite põhjal on alust arvata, et teavitus on toimunud küll eesmärgil, et täita ESS § 99 lg 3 ja 4 formaalsed nõuded, kuid samas säilitatakse võimalikult palju sideteenuse lepinguid ja välditakse nende ülesütlemist, kuivõrd teavitus on toimunud ebaselgelt. Sideteenuste osutamise puhul on suuresti tegemist mahupõhise äriga. Ühe tarbija vaates ei pruugi ühe- või paarieurone kuutasu hinnatõus tunduda suurena, kuid võttes arvesse sideettevõtjate kliendibaasi, on tegemist olulises suuruses kasu saamisega sideettevõtja poolt juba ühes kuus. Tehnilise Järelevalve Ameti koostatud elektroonilise side ülevaatest selgub, et
  11. aasta IV kvartali lõpu seisuga kasutasid mobiilset andmesidet 1,5 miljonit SIM kaardi omanikku. Sellest 494 000 kasutas seda Tele2 võrgus. Seega puudutas kõnealune muudatus suurt hulka tarbijaid. Ametile teadaolevalt ja ka väärteo menetlemisel 26.08.
  12. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollile lisatud kaupleja vastusest tarbijale nähtub, et tarbijatele selgitatakse, et ühepoolse muutmise korral pole tegemist lepingu rikkumisega ning see on ettevõtja seadusest tulenev õigus. Seega on alust arvata, et suur hulk tarbijaid küll tunneb peale esimese suurema arve saamist ja lepingumuudatustest teadasaamist, et nende õigusi ja huve on rikutud, kuid peale sideettevõtja poole pöördumist, kus selgitatakse, et juriidiliselt on kõik korrektne, on sunnitud hinnatõusu aktsepteerima. 5 4-16-3377 3.
  13. Tele2 03.05.
  14. a täiendavad seisukohad Tele2 jäi seisukohale, et Tele2 tegevust reguleerib tarbijate teavitamisel lex specialisena ESS § 99 lg-d 3 ja 4 ja § 178 lg
  15. Selles kontekstis ei ole võimalik tugineda TKS-ile, mis on ESS suhtes üldnormiks. Põhimõtteliselt ei ole võimalik, et kui sideteenuse pakkuja tegutseb seadusest tuleneva kohustuse täitmise eesmärgil, järgides kõiki seaduses vastava kohustuse täitmise tingimusi, võib tekkida olukord, kus sideteenuse pakkuja saaks selle kaudu panna toime TKSis kirjeldatud väärteo. Tarbijakaitseamet ei ole põhjendanud seda, millest lähtuvalt oli karistuse määramisel õigustatud TKSi 01.01.
  16. a jõustunud redaktsiooni rakendamine. Olukorras, kus Tarbijakaitseamet ka vastuses kaebusele sedastab, et teavitus tehti Tele2 poolt 31.12.
  17. a, on arusaamatu, kuidas saab jaanuaris
  18. a esitatud arvetel (parema teeninduskvaliteedi tagamise huvides) olnud lisateade tuua kaasa varasemalt tehtud teavituse kvalifitseerumise uue TKS redaktsiooni alla Tarbijakaitseamet ei ole määratlenud, kes on mõistlik keskmine tarbija. Lepingumuudatusest teavitamine ei ole ühepoolne tehing. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi: TsÜS) § 67 lg 2 alusel on ühepoolseks tehinguks tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Käesoleval juhul on siiski tegemist kahepoolse tehinguga. Lepingu muudatus jõustub ühe kuu möödudes pärast ESS § 99 lg-s 3 ja 4 tehtud teavitust, juhul kui tarbija ei ole muudatusele vastu vaielnud. Seega on sideteenuse pakkuja poolne tahteavaldus otsene (TsÜS § 68 lg 2), millele vastab tarbija vaikiva nõusolekuga (TsÜS § 68 lg 4).
  19. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 4.
  20. Kohaldamisele kuuluv seadus Kaebaja leiab, et haldusõiguses reguleerivad Tele2 tegevust tarbijate teavitamisel lex specialisena elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 99 lg-d 3 ja 4 ja § 178 lg
  21. Selles kontekstis ei ole võimalik tugineda TKS-ile, mis on ESS suhtes üldnormiks. Kohus sellega ei nõustu. Kaebaja ei ole arusaadavalt põhjendanud, mille alusel on ta teinud järelduse, et ESS § 99 lg-d 3 ja 4 ja § 178 lg 2 on erinormid TKS § 121 ja § 47 1 lg 2 suhtes. Niisugusele väitele ei anna alust ei sätete sõnastus, viidatud seaduste mõte ja eesmärk ega ka konkreetsete sätete mõte ja eesmärk. ESS esmärgiks on luua elektroonilise side arenguks vajalikud tingimused, et soodustada elektroonilise side võrkude ja teenuste arengut konkreetseid tehnoloogiaid eelistamata ning tagada elektroonilise side teenuse kasutajate huvide kaitse vaba konkurentsi soodustamise teel ja raadiosageduste ning numeratsiooni otstarbekas ja õiglane planeerimine, eraldamine ning kasutamine (ESS § 1 lg 1). Seega on nimetatud seaduse eesmärgiks muuhulgas kaitsta elektroonilise side kasutajaid. TKS § 1 lg 2 järgi kehtestatakse seadus tarbija õiguste tagamiseks. Elektroonilise side kasutaja mõiste on esitatud ESS § 2 p-s 7 - isik, kes kasutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust. Tarbija mõiste on esitatud TKS § 2 p-s 1 - füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. 6 4-16-3377 Seega on elektroonilise side kasutajate ja tarbijate ring osaliselt kattuv, kuid kumbki ring ei kata teist ringi, s.t kõik elektroonilise side kasutajad ei ole tarbijad, samuti ei ole kõik tarbijad elektroonilise side kasutajad. Nimetatud reguleerimise objekti erinevus ja kummagipoolselt ainult osaline kattuvus välistab nende kahe seaduse vahel üld- ja erinormi suhte olemasolu tulenevalt ainuüksi seaduse olemusest. Niisugune suhe ei tulene ka konkreetsete sätete sisust. EES § 99 lg 3 (väärteokirjelduses etteheidetavate tegude toimepanemise aegses redaktsioonis) sätestab: Sideettevõtja peab teavitama kirjalikult lõppkasutajat sideteenuse lepingu muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette ning esitama teates selgitused selle kohta, et lõppkasutajal on õigus muudatustega mittenõustumise korral leping üles öelda. Kokkulepe, mis kohustab lõppkasutajat maksma leppetrahvi lepingu ülesütlemise korral seoses selle muutmisega sideettevõtja poolt, on tühine. EES § 99 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustuse täitmiseks võib sideettevõtja avaldada teate oma veebilehel või veebilehe puudumisel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. TKS § 12 1 lg 1 sätestas, et Kauba või teenuse pakkumine ja müük või muul viisil turustamine tarbijale peab toimuma häid kaubandustavasid arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Kauba või teenuse pakkumine peab olema kavandatud ja teostatud nii, et tarbijale oleks selge pakkumise äriline eesmärk. Lg 2 sätestas, et Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud nii enne kui ka pärast kauba või teenusega seonduva tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal. Kohtu hinnangul reguleerivad osundatud sätted erinevaid õigussuhteid. Nii reguleerib EES § 99 lg 3 esimene lause ja lg 4 teavitamise viisi. TKS § 121 lg 1 reguleerib aga antud kontekstis teavitamise sisu. Arvestades, et EES § 178 lg 2 ja TKS § 471 lg 2 on sanktsiooninormid, mis sisustatakse antud juhul siis vastavalt EES § 99 lg 3 ja 4 ja TKS § 12 1 lg 1 kaudu, siis kehtib eeltoodu ka nende suhtes. Kohus nõustub ka kohtuvälise menetleja seisukohaga, et üld- ja erinormi suhte puudumist kinnitavad vastavate sätete koostamisel arvestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivid 2002/22/EÜ ja 2009/136/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, mille omavaheliste suhete olemust avab eriti selgelt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/136/EÜ art 1 p 4, mille järgi direktiivi sätteid lõppkasutajate õiguste kohta kohaldatakse, ilma et need piiraksid tarbijakaitset käsitlevate ühenduse eeskirjade, eriti direktiivide 93/13/EMÜ ja 97/7/EÜ ning ühenduse õigusega kooskõlas olevate siseriiklike eeskirjade kohaldamist. Seega leiab kohus, et EES § 178 lg 2 ja TKS § 47 1 lg 2 ning EES § 99 lg 3 ja 4 ja TKS § 12 1 vahel puudub üld- ja erinormi vaheline suhe ja järelikult kohaldas kohtuväline menetleja TKS § 12 1 ja TKS § 471 lg 2 põhjendatult. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Tele2 on TKS § 2 p 2 tähenduses kaupleja, s.t isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust. Samuti leiab kohus, et TKS § 471 lg 2 ja seda sisustav TKS § 121 lg 1 kaitsevad mitte igasugust Tele2 klienti, vaid ainult TKS § 2 p-s 1 nimetatud isikuid, s.t füüsilisi isikuid, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. 7 4-16-3377 4.
  22. Rakendatav seaduse redaktsioon Arvestades, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses, on kohus hinnangu andmisel seotud väärteoprotokollis sisalduvate faktiliste asjaoludega. Kohtuvälise menetleja poolt 03.03.
  23. a koostatud väärteoprotokollis esitatud väärteokirjeldusest nähtub, et kohtuväline menetleja heidab menetlusalusele isikule ette kaks tegu: 31.12.
  24. a tele2 veebilehel teates pealkirjaga „Muudatused 3G internetipakettides“ eksitava teabe avaldamist ja tarbijatele jaanuarikuu
  25. a arvetel eksitava teabe avaldamist. Kohtuväline menetleja leidis et tegemist on jätkuva süüteoga, kuivõrd Tele2-e veebilehel algas teabe avaldamine 31.12.2014 ja see oli avalikkusele kättesaadav kogu jaanuari kuu vältel 2015 a, samuti, nagu nähtub kohtuvälise menetleja poolt tehtud veebilehe väljavõttelt, oli kõnealune teave veebilehel avalikult kättesaadav veel ka 25.08.2015 ning on ka praegusel ajal, on sisuliselt tegemist ka vältava teoga, mis ei seisnenud ainult teate ülespanekus veebilehel, vaid ka selle teate hoidmisel oma kodulehel. Samuti arvesse võttes, et arved koos analoogse teatega esitati jaanuaris 2015, tarbijalepingute tingimusi muudeti Tele2-e poolt alates 01.02.2015 ning alates sellest hetkest muutusid kallimaks ka hinnad sideteenuse eest, on karistuse määramisel kohaldatud vastavat TKS-i redaktsiooni, mis jõustus alates 01.01.
  26. Kohus leiab, et niisugune käsitlus on ekslik.

§ 10

sätestab, et tegu on toime pandud ajal, mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Seega sätte esimene pool räägib etteheidetavast tegevusest, teine pool aga etteheidetavast tegevusetusest. Väärteoprotokollis heidetakse ette tegevust, mitte aga tegevusetust ja see tegevus seisneb sisuliselt 2 teoaktis – 31.12.

  1. a teate avaldamises ja tarbijatele arvega vastava teate saatmises jaanuaris
  2. a. Teadete eesmärgiks oli teavitada tarbijaid, et
  3. veebruaril
  4. a muutuvad tarbijate lepingutingimused. Tarbijal oli õigus vastavalt teatele leping kuni 31.01.
  5. a üles öelda. Seega sai teate eesmärgipärane mõju kesta mitte kauem kui
  6. jaanuarini
  7. a.

§ 5

lg 1 sätestab, et karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Kohus leiab, et kuivõrd mõlemad teod olid kantud ühest konkreetsest eesmärgist ja suunatud samale isikute grupile (elektroonilise side tarbijad), on tegemist jätkuva süüteoga. Riigikohus on

  1. veebruari
  2. a otsuse nr 3-1-1-1-11 p-s 10 leidnud, et Jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna. Riigikohus on
  3. oktoobri
  4. a otsusese 3-1-1-48-14 p-s 53 leidnud, et olukorras, kus isikut süüdistatakse jätkuvas kuriteos, mille osateod jäävad karistusseaduse erinevate redaktsioonide kehtivusaega, tuleb isiku käitumine tervikuna kvalifitseerida küll viimase osateo toimepanemise ajal kehtinud karistusseaduse järgi, kuid samas on süüdistuses vaja ära näidata ka normid, mille järgi olid karistatavad need osateod, mis pandi toime enne tervikteo kvalifitseerimise aluseks oleva karistusseaduse redaktsiooni jõustumist. Seega tuleb küll ära näidata esimese osateo kvalifikatsioon teo toimepanemise ajal, kuid jätkuv tegu tervikuna tuleb kvalifitseerida viimase osateo toimepanemise aja seisuga. Arvestades, et viimane osategu pandi vastavalt väärteoprotokollile toime jaanuaris
  5. a, täpsemalt
  6. jaanuaril
  7. a, tuleb väärtegu kvalifitseerida selle kuupäeva seaduse redaktsiooni järgi. Et kohtuväline menetleja ongi kohaldanud TKS redaktsiooni, mis kehtis jaanuaris
  8. a, siis on kohtuväline kohaldanud õiget seaduse redaktsiooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja ei ole tuginenud valele seadusele ega valele seaduseredaktsioonile. 8 4-16-3377 4.
  9. Süüteokoosseis TKS § 122 lg 1 sätestab: Kauplemisvõte on ebaaus, kui see on vastuolus kaupleja majandusvõi kutsetegevuses järgitava hoolsuse (edaspidi kaupleja ametialane hoolsus) nõuetega ja seoses mingi kauba või teenusega moonutab või tõenäoliselt moonutab oluliselt keskmise tarbija majanduskäitumist, kelleni see kaup või teenus jõuab või kellele see on suunatud. Sama paragrahvi lõike 5 järgi lähtutakse kaupleja ametialase hoolsuse puhul sellisest oskuste ja hoolsuse tasemest, mille kasutamist tarbijate suhtes võib kauplejalt mõistlikult eeldada ja mis on vastavuses heade kaubandustavade ning hea usu põhimõttega. Tele2 osutab mobiilsideoperaatoriteenust, mida üldteadaolevalt kasutavad praktiliselt kõik juriidilised ja füüsilised isikud ja mille turuosa jaguneb enam-vähem võrdsetes osades 3 mobiilsideoperaatori vahel. Arvestades, et tarbija on ühelt poolt sunnitud teenust kasutama, teiset küljest ei ole tal kuigi palju valikuid teenuse või selle osutaja asendamisel, on tarbija selgelt kaupleja suhtes kaitsetus seisus. Seda võimendab veel vahendite ja oskuste erinev jagunemine tarbija ja kaupleja vahel. Eeltoodust tulenevalt peaks mobiilsideoperaator olema eriliselt hoolikas tarbijate teavitamisel. Kaebaja leiab, et avaldatud teade ei olnud kauplemisvõte, vaid seadusest tuleneva kohustuse täitmine juba olemasoleva kliendi teavitamiseks. Kohus sellega ei nõustu. Tegemist on olemuslikult erineva sisuga mõistetega, mille vastastamist tuleb liigitada demagoogia valdkonda. Kohtu hinnangul võib teate sisu, vorm või esitamise viis olla kauplemisvõtteks ja seega isegi, kui teade esitatakse seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks ning vastab seaduses toodud vormi ja tähtajanõuetele, võib ta oma sisus rikkuda ausa kauplemise põhimõtteid. Kohus küll ei nõustu Tarbijakaitseameti põhjendustega täies ulatuses, kuid lõppkokkuvõttes jõuab kohus samale järeldusele, millele jõudis kohtuväline menetleja. Menetlusalusele isikule heidetakse ette sisuliselt 2 eksitava teate avaldamist:
  10. Menetlusaluse isiku poolt oma veebilehel avaldatud teade pealkirjaga "Muudatused 3G internetipakettides“ (edaspidi: esimene teade)
  11. Menetlusaluse isiku poolt tarbijatele jaanuarikuu
  12. a arvetel edastatud teade (edaspidi: teine teade). Kohus leiab, et 27.08.
  13. a vaatlusprotokolliga (KVM tl 11-14, lisad 15-17) on tõendatud, et menetlusalune isik avaldas 31.12.
  14. a veebilehel aadressil http://tele2.ee/uudised/2014/ muudatused 3G pakettides/ teate pealkirjaga „Muudatused 3G internetipakettides“ (Teade 1). Teate sisu on järgmine: Tele2 lõpetas sügisel kaks aastat kestnud üle-Eestilised võrguehitustööd ning avas Baltikumi kaasaegseima 4G tehnoloogial põhineva mobiilse interneti võrgu. Tele2 on viimastel aastatel investeerinud võrgu kvaliteeti üle 40 miljoni euro. Seoses uue võrgu avamisega sulgeb Tele2 eelmise põlvkonna 3G paketid alates 1.02.2015 ning pakub asenduseks uusi sarnaste tingimustega ja maksimaalse kiirusega 4G internetipakette. Kõik uued pakutavad paketid võimaldavad internetti kasutada 4G, 3G ja 2G võrgus ehk uut seadet kliendil soetada pole vaja, internetiteenus toimib olemasoleva seadme maksimaalsel võimalikul kiirusel. Internet Extra Small ja Internet Mobiilis Small pakettide asemel pakume Nuti Small 4G paketti, mis sisaldab maksimaalse kiirusega 2GB internetti hinnaga 5,95€ kuus. Internet Mobiilis Medium paketi asemel pakume Nuti Medium 4G paketti, mis sisaldab maksimaalse kiirusega 5GB internetti hinnaga 9,95€ kuus. 9 4-16-3377 Internet Mobiilis Large asemel pakume Nuti Large 4G paketti, mis sisaldab 10GB maksimaalse kiirusega andmemahtu 14,95€ eest kuus. Internet Mobiilis Extra Large asemel pakume Nuti Extra Large 4G paketti, mis sisaldab 25GB maksimaalse kiirusega andmemahtu hinnaga 17,95€ kuus. Internet Arvutis Small paketi asemel pakume 4G Internet Arvutis Standard S paketti, mis sisaldab 10GB maksimaalse kiirusega internetti 7,99€ eest kuus. Standard S paketi tingimused on samad, mis paketil Standard, kuid Standard S paketi maht on 10GB ning kuutasu 7,99€. Internet Arvutis Medium paketi asemel pakume 4G Internet Arvutis Standard M paketti, mis sisaldab 20GB maksimaalse kiirusega internetti 9,99€ eest kuus. Standard M paketi tingimused on samad, mis paketil Standard, kuid Standard M paketi maht on 20GB ning kuutasu 9,99€. Internet Arvutis Large paketi asemele pakume 4G Internet Arvutis Standard paketti, mis sisaldab 30 GB maksimaalse kiirusega internetti kuutasutga 14,99€. Kliendil on võimalus endale ise uus sobiv pakett valida Tele2 kodulehel olevate pakettide seast. Paketivahetus on tasuta. Muudatustega mittenõustumisel on õigus leping kuni 31.01.2015 üles öelda. Valikust mitteteatamisel vahetatakse pakett 1.02.2015 automaatselt Tele2 poolt soovitatud uue paketi vastu. Kõigepealt analüüsib kohus esimese teate sisu. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga, et 31.12.
  15. a veebilehel avaldatud teate pealkiri „Muudatused 3G intemetipakettides" on eksitav. Kohus ei nõustu, et pealkirja sõnastusest võiks eeldada, et muudatused kehtivad ainult uutele klientidele. Kohtu hinangul ei ole pealkiri ebaselge. Nähtuvalt viitest, et muudatused toimuvad just 3G internetipakettides, siis peaks iga teate lugeja, kes omab internetiühendust 3G internetipaketi kaudu eeldama, et uudis võib puudutada ka teda. Kohtule ei ole arusaadav, miks peaks lugeja pealkirjast järeldama, et see kehtib ainult uutele klientidele, kuivõrd 3G paketid olid olemas ka juba olemasolevatel klientidel. Samas nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et teate algus viitab pigem kommertstekstile või reklaamile. Siiski võiks kogenud tarbija eeldada, et hea „uudis“ on soojenduseks halvale uudisele. Seega ei ole ka kiidukõne avaldamine iseenda tegemisele kuidagiviisi taunitav või tarbijat eksitav. Tarbija üldjuhul ju tahabki saada kinnitust, et ta on valinud hea teenuse osutaja. Kohus ei nõustu, et positiivse informatsiooni avaldamise tõttu teate alguses ei pruugi tarbija teadet lõpuni lugeda, kuivõrd ei tunneta, et teade võiks teda puudutada. Kohus leiab, et ühelt poolt teksti ülesehitus ei ole selline, mis peletaks lugejat - näiteks peletavad lugejat pikad ja ebaselged lauseehitused, keerulised terminid, palju arvandmeid ja palju ebavajalikku informatsiooni. Niisuguseid etteheiteid avaldatud teatele esitada ei saa. Teisest küljest ei saa ka tarbijat alahinnata ega vabastada ka igasugusest kohustusest teda puudutava informatsiooniga hoolikalt tutvuda. Kohtu hinnangul ei ole ka ülejäänud teates avaldatud informatsioon eraldivõetuna tarbijat eksitav. Teates on välja toodud missugused paketid muutuvad uuteks pakettideks. Samuti on välja toodud uue paketi hind. Näiteks: Internet Extra Small ja Internet Mobiilis Small pakettide asemel pakume Nuti Small 4G paketti, mis sisaldab maksimaalse kiirusega 2GB internetti hinnaga 5,95€ kuus. Näitest nähtub, et paketid Internet Extra Small ja Internet Mobiilis Small asemel pakutakse Nuti Small 4G paketti, mille hind on 5,95 eurot kuus. Võttes aga teadet kontekstis jaanuari
  16. a arvetel avaldatud teatega, kõrvutades selle eesmärki, sisu ja tagajärgi, leiab kohus, et
  17. detsembril
  18. a Tele2 veebilehel avaldatud teade pealkirjaga „Muudatused 3G internetipakettides“ oli siiski tarbijat eksitav. 16.12.
  19. a ülekuulamisel antud ütlustel (KVM tl 50) kinnitL.N-i juhatuse liige XXXX, et Tele2 muutis
  20. veebruarist
  21. a tarbijatega sõlmitud lepingu tingimusi. Samuti kinnitas menetlusaluse isiku esindaja, et tema teada teavitati tele2.ee kodulehe vahendusel ja 10 4-16-3377 suure tõenäosusega klientide iseteeninduses ja arve tekstiosas ning muudatuse sisu oli, et Tele2 enam ainult 3G pakette ei müü ja müügis on 4G paketid. Klientide jaoks tähendas see seda, et kui nende seade ei võimaldanud 4G-d kasutada, siis said nad maksimaalsel kiirusel 3G võrku kasutada ja kui võimaldas, siis said maksimaalsel kiirusel 4G võrku kasutada. Tegelikult 3G ära ei kadunud ja klientidele midagi ei muutunud. Klientide jaoks tehniliselt midagi ei muutunud, v.a kiirused läksid kiiremaks, paketi hinnad muutusid kallimaks nendel klientidel, kelle 3G paketid asendusid 4G pakettidega. Eeltoodust oli mõlema teate avaldamise eesmärgiks teavitada tarbijaid, et
  22. veebruaril
  23. a muutuvad tarbijate lepingutingimused. Seega tuleb käsitleda mõlemat teadet koos tervikuna kui TsÜS § 69 tahteavaldust lepingu muutmiseks, milleks andis võimaluse ESS § 99 lg
  24. Arvestades esimese teate sõnastust, ei olnud tarbijatel üheselt arusaadav, et kas lepingu muudatus puudutas just neid. Kuigi eraldivõetuna ei olnud esimene teade eksitav, sest seal sisaldusid lepingutingimuste muutmise põhimõtted, oleks olnud loogiline, et arvega saadetud teates oleks konkretiseeritud, kas konkreetsel tarbijal toob lepingutingimuste muudatus kaasa ebasoodsaid tagajärgi. Lisaks nõustub kohus, et lepinguline klient ei tarvitse Tele2 veebilehele pöörduda ja sealt infot otsida, kuivõrd ta on sõlminud Tele2 lepingu isiklikult. Kohtu hinnangul ja seda lähtuvalt nii kohtuniku isiklikust elukogemusest kui ka kohtuvälises menetluses uuritud tõenditest „Külastajate postitused“ (KVM tl 61-64) eeldab tarbija isiklikku teadet. Vastavalt viidatud teadetele küsib Kadi Lukk: Miks ei teavitata kliente hinnatõusust? Vaid saan alles teada arvet avades ja mõeldes, et mis nüüd toimus? (KVM tl 61). Samuti küsib Marek Piiri: Huvitav et sellekohast sõnumit ei tulnud ega ka meiule teadet ei saadetud vaid lambist tenti paketivahelus ilma et oleks nõusolekut küsitud - olen vaga pettunud, et selle alles arve pealt avastasin (KVM tl 61). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et lepingulisele tarbija eeldab, et talle avaldatakse informatsioon talle isiklikult saadetud teates. Tarbija XXXX’i 10.04.
  25. a Tarbijakaitseametile saadetud e-kirja väljatrükilt ja sellele lisatud L.N arvelt nr 44633308 nähtub, et tarbija on edastanud Tele2 teeninduskonsultandi XXXX’i kirja, kus on selgitatud, et teavitus tarbija paketi tingimuste muudatuste kohta on lisatud tarbija 01.01.
  26. a arvele. Kirjale lisatud arvelt nähtub teavitustekst järgmiselt (Teade 2): „Hea klient! Seoses üle-Eestilise kaasaegse 4G võrgu avamisega lõpetab Tele2 eelmise põlvkonna 3G internetipakettide pakkumise alates
  27. veebruarist
  28. Tele2 pakub asenduseks uusi sarnaste tingimustega maksimaalse kiirusega 4G internetipakette. Muudatus puudutab järgmiseid 3G pakette: Internet Mobiilis (Extra Small, Small, Medium, Large ja Extra Large) ning Internet Arvutis (Small, Medium ja Large). Meilt saad maksimaalse võimaliku kiirusega 4G internetipaketid ülisoodsalt! Juhul, kui soovid valida meie poolt soovitatud paketi asemel mõne teise paketi Tele2 kodulehel olevate pakettide seast, siis anna meile sellest teada kuni 31.01.2015 Tele2 esinduses või läbi Iseteeninduse. Paketivahetus on Sulle jaanuari kuu sees tasuta. Muudatustega mittenõustumise korral on Sul õigus leping Tele2-ga üles öelda kuni 31.01.
  29. Valikust mitteteatamisel vahetub Sinu olemasolev 3G internetipakett 1.02.2015 automaatselt Tele2 poolt soovitatud uue 4G paketi vastu. Vaata täpsemalt Tele2 iseteenindusest või koduleheküljelt www.tele2.ee.“ Kohus nõustub arves avaldatud teate osas täies ulatuses kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kuigi teates on öeldud, et muudatustega mittenõustumisel on õigus leping kuni 31.01.
  30. a üles öelda, samas kelle suhtes ja millistest muudatustest jutt käib, teatest ei selgu, kuivõrd sellele eelnevalt räägitakse kliendi võimalusest endale ise uus sobiv pakett valida Tele2 kodulehel olevate pakettide seast. Kuigi teate viimases lauses öeldakse, et valikust mitteteavitamisel vahetatakse pakett 01.02.
  31. a automaatselt Tele2 poolt soovitatud uue paketi vastu, jääb ka siin selgusetuks, kelle pakett vahetatakse ja millise soovitatud paketi vastu. 11 4-16-3377 Isegi juhul, kui tarbija peaks teate viimasest lausest aru saama, et tema lepingutingimusi muudetakse Tele2 poolt ühepoolselt, siis on seda teavet esitatud valel ajal – alles klientidele jaanuarikuus saadetud arves. Samuti nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et juhul, kui tarbija saaks arvel olevast teatest üldiselt aru, et tema olemasolevat paketti muudetakse, siis viide sellele, et asenduseks pakutakse uusi sarnaste tingimustega maksimaalse kiirusega 4G internetipakette, jääb tarbijale tõenäoliselt mulje, et tema lepingu tingimustes, sh hinnas midagi ei muutu. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole määratlenud, kes on keskmine tarbija. Kohus selgitab, et kuivõrd tegemist ei ole faktilise asjaolu, vaid õigusliku hinnanguga, ei ole keskmise tarbija määratlemata jätmine lahendi tühistamise aluseks. Kohtuväline menetleja on selgitanud keskmise tarbija olemust 16.05.
  32. a vastuskirja p-des 39-46 ja 13.06.
  33. a vastuskirjas ps
  34. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et keskmise tarbijana tueleb käsitleda mobiilset internetti tarbivat isikut, kelledele oli kauplemisvõte suunatud. Samuti nõustub kohus, et keskmise tarbija huviks on saada kvaliteetset internetiteenust võimalikult hea hinnaga ja kui teenus toimib hästi ning tarbija on sellega rahul, siis ei ole tema jaoks oluline, millise tehnoloogiaga see toimib. Siiski leiab kohus, et arvestades, et internetiteenus on muutunud igapäevaseks hädavajalikuks teenuseks, mida kasutavad ühel või teisel moel peaaegu kõik füüsilised isikud, sealhulgas ilma spetsiifiliste eriteadmisteta isikud, ei eelda selline tarbimine suuremaid teadmisi kui n-ö „tädi Maalil“. Seega on kohtu hinnangul keskmiseks mobiilse interneti tarbijaks inimene, kellel puuduvad arvutialased eriteadmised ühelt poolt, aga teiselt poolt isik, kes saab iseendaga igapäevaselt hakkama. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul niisugusteks keskmisteks tarbijateks eelpoolnimetatud tarbijad XXXX, XXXXja XXXX, kellele Tele2 teatest tulenevalt ei olnud teada, et nende lepingutingimused muutuvad. Kohtuväline menetleja kuulas 12.10.
  35. a tunnistajana üle L.N klienditeeninduse direktor XXXX’i. Küsimusele kas Tele2 poole on pöördunud tarbijaid seoses kõnealuse teate ja muudatuste tegemisega, kui palju ja millistes küsimustes, vastas tunnistaja et tarbijaid on pöördunud seoses kõnealuse teate ja muudatuste tegemisega, kuid ei tea täpselt kui palju. On pöördunud erinevatel teemadel, et saada selgitusi antud muudatuse kohta. On ka olnud mõned lepingu lõpetamised, ca üle saja. On ka olnud mõni kaebus, mida on lahendatud kliendipõhiselt. On olnud mõned sellelaadsed kaebused, kus tarbijad ei ole täpselt muudatuse sisust aru saanud. Siis arveldati tarbijaga vähemalt ühel juhul vana kuutasu põhiselt. TKS § 12 2 lg 7 järgi peetakse tarbija majanduskäitumise oluliseks moonutamiseks kauplemisvõtte kasutamist, millega tunduvalt vähendatakse tarbija võimalust teha teadlik valik ja sellega mõjutatakse tarbijat tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Kuivõrd tarbijale isiklikult saadetud arvest võis jääda tarbijale mulje, et lepingutingimustes midagi ei muutu, mõjutas see tarbija võimalust teha teadlik valik ja sellega mõjutati tarbijat tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul poleks teinud, s.t tarbija jättis lepingumuudatusele reageerimata. Kohtu hinnangul ilmestab ebaselgust ka asjaolu, et tõendina uuritud XXXX’ile esitatud arvel nr 44633308 on tema teenuse nimetuseks Tele2 Internet SIM Small (KVM tl 7). Niisuguse nimetusega paketti aga ei nimetata ei esimeses ega ka teises teates. Sõna „Internet“ ja „Small“ esineb nii nende pakettide nimetustes, mille asemele pakutakse paketti Nuti Small 4G hinnaga 5,95 eurot kuus (Internet Extra Small ja Internet Mobiilis Small) aga ka Internet Arvutis Small, mille asemele pakuti paketti 4G Arvutis Standard M, uue hinnaga hinnaga 7,99 eurot kuus. Kuigi XXXXil olnud teenud Tele2 Internet SIM Small sisaldab sõna „SIM“, mis justkui viitab sim-kaardile, nähtub XXXXi kirjast, et talle esitati märtsis
  36. a internetiteenuse eest arve summas 7,99 eurot. 12 4-16-3377 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nii
  37. detsembri
  38. a teade kui ka jaanuari
  39. a arvega saadetud teade olid vastuolus TKS § 122 lg-ga 1, s.t vastas ebaausa kauplemisvõtte tunnustele. Kuidas oleks saanud rikkumist vältida? Kohtu hinnangul ei oleks olnud kauplejale ebamõistlikult koormav ja kulukas esitada konkreetse kliendi lepingu muudatust sisaldav teade jaanuari
  40. a arvele lisatud teatesse. Teatesse oleks saanud lisada tarbija paketipõhise teate, milles oleks informeerinud, et selle konkreetse kliendi paketi tingimused muutuvad, näidates ära uue paketi tehnilised karakterstikud ja kuumakse. Arvestades, et iga arve oli juba saadetud identifitseerituna, ei oleks olnud raske seostada teate tekst arvel esitatud paketiga. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et kuigi eksitamiseks piisab üksnes võimalusest ega ole vajadust tõendada, et tarbijat tegelikult eksitati ning seda, et esines kahju, tuleb antud juhul märkida, et Tarbijakaitseameti 26.08.
  41. a asitõendi vaatlusprotokolliga ning 05.02.
  42. a vaatlusprotokolliga on tõendatud, et ka tegelikkuses tarbijaid eksitati. Tarbijad ei mõistnud teadete sisu ning nad said lepingutingimuste muutmisest hinnatõusu näol teada alles siis, kui said esimese suurema arve. Selleks, et juriidilist isikut vastutusele võtta, tuleb tuvastada esmalt konkreetne füüsiline isik, kes tegutses (või jättis kohustuse täitmata) juriidilise isiku huvides ja kes konkreetselt teo toime pani (või jättis tegemata) ning seejärel on võimalik selle füüsilise isiku tegevuse (või tegevusetuse) omistamine juriidilisele isikule (

§ 14lg 1).

Kohus nõustub kohtuväline menetlejaga, et nähtuvalt XXXX’i ja XXXX’i ütlustest koostas teated ja saatis ülespanemiseks kommertstoodete osakonna töötaja. Teate ülespanija/edastaja tegi seda Tele2 juhatuse liikme XXXX’i korraldusel, kes tegutses Tele2 huvides ja heakskiidul. Ka tunnistaja XXXX’i 12.10.2015. a ütluste kohaselt vastutab tingimuste kavandataval muutmisel tarbijate nõuetekohase teavitamise eest juriidiline osakond eesotsas XXXX’iga. Seega panid väärteo toime Tele2 tuvastamata töötajad juhatuse liikme XXXX’i korraldusel ehk siis teo toimepanijana käsitleb kohus XXXX’i.

§ 15lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Tarbijakaitseametis 16.12.

  1. a toimunud ülekuulamisel andis L.N-i seaduslik esindaja XXXX ütlusi, mille kohaselt on Tele2 teadlik sellest, et tarbijatele erinevate teadete edastamisel ei tohi kasutada ebaausaid kauplemisvõtteid, samuti on Tele2 teadlik TKS § 123 lg 6 sisalduvast. Samas on Tele2 leidnud, et tarbijatele avaldatud 31.12.
  2. a uudis ei ole eksitav ega ebaaus, sest uudiste sisust tuli välja muudatuste sisu ja hinnatõus ning klientide õigused. Siiski on Tele2 ka möönnud, et lause „Tele2 sulgeb 3G võrgu" võis tekitada tarbijates segadust.

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et menetlusalune isik pani etteheidetava teo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuivõrd ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks pidanud seda siiski kohusetundlikult käitudes ette nägema. Kohus leiab, et arvestades, et rikkumine pandi toime L.N-i teenuste hinna tõstmisest teavitamisel, siis oli järelikult tegu toime pandud L.N-i huvides. Kuivõrd XXXX on L.N-i juhatuse liige ja tegu pandi toime L.N-i huvides, siis on tegu

§ 14lg 1 alusel omistatav L.N-ile.

L.N-i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

§ 37sätestab, et süüvõimeline on õigusvõimeline juriidiline isik. L.N on Ts

ÜS § 25 lg 1 kohaselt 13 4-16-3377 eraõiguslik juriidiline isik, kuivõrd tegemist on aktsiaseltsiga. TsÜS § 26 lg-te 1 ja 3 kohaselt on juriidilise isiku õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi ning eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Seega on juriidiliste isikute süüvõime kui võime kanda kohustusi seotud nende õigusvõimega, s.t kui juriidiline isik on õigusvõimeline, siis on ta ka süüvõimeline. Kuivõrd L.N on registrisse kantud 17.10.

  1. a ning käesoleva otsuse tegemise aja seisuga on ta jätkuvalt äriregistris, siis on tegemist nii õigus- kui süüvõimelise juriidilise isikuga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et L.N pani toime
  2. jaanuaril
  3. a kehtinud tarbijakaitseseaduse § 471 lg 2 kvalifikatsioonile vastava väärteo. Kuivõrd eelmine tarbijakaitse seadus kehtis kuni 29.02.
  4. a ja alates 01.03.
  5. a kehtib uus tarbijakaitseseadus, mille järgi on sama tegu karistatav § 70 lg 2 alusel. Seega on etteheidetav tegu jätkuvalt väärteokorras karistatav. 4.
  6. Karistus

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määratlemisel võetakse kohtupraktikast karistusmäär. lähtuvalt lähtepunktiks keskmine Käesoleval juhul mõjutab süü suurust kohtu hinnangul potensiaalselt eksimusse viidud isikute hulk, samuti teo mõju igale üksikule tarbijale. Kuigi menetluses ei ole tuvastatud, kui paljudele klientidele väärteokirjelduses kirjeldatud teade teatavaks tehti ja arvega saadeti, on arvestades menetlusaluse isiku turuosa, eksimusse viidud isikute ring väga suur. Samas ei ole kohtu hinnangul iga üksiku tarbija suhtes rikkumise mõju rahaliselt suur. Süü suurust vähendab veel asjaolu, et menetlusalune isik on teo pannud toime kergeimas subjektiivse koosseisu vormis, s.o hooletusest. Süüd vähendab ka asjaolu, et menetlusalusel isikul ei ole varasemaid karistusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku süü jääb keskmise ja alammäära vahele. Kuivõrd kohus inkrimineerib menetlusalusele isiku jätkuva süüteo, mille viimane osategu pandi toime jaanuaris 2015. a ja 1. jaanuarist 2015. a jõustunud tarbijakaitseseaduse redaktsiooni § 471 lg 2 nägi ette karistusena rahatrahvi kuni 10 000 eurot, tuleb seega kohtu hinnangul jätta kohtuvälise menetleja otsus, millega mõisteti L.N -le karistuseks 4000 eurot, muutmata. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.