lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest.
lg 2 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud järgmistel juhtudel: 1) tollija maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral; 2) riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust; 3) ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses; 4) muudel õigusaktidega ettenähtud juhtudel.
lg 3 sätestab, et mõõtja pädevust hinnatakse ja tõendatakse akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel. Liiklusseaduse § 199 politseioperatsiooniga. lg 6 sätestab, et liiklusjärelevalvet võib teostada liiklusalase Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 4 sätestab, et mõõtmise tulemusel kiirusmõõturi ekraanile ilmuv lugem säilitatakse kiirusmõõturi mälus, kui see on tehniliselt võimlaik ning § 9 lg 6 sätestab, et varjatud liiklusjärelevalve käigus tuvastatud sõidukiiruse ületamise korral ei kohaldata lõike 4 nõuet, vaid kiirusmõõturi lugem teatakse koos andmetega sõiduki margi, värvuse ja sõiduki registreerimisnumbri kohta eemal asuvale politseiametnikule, kes peatab kiirust ületanud sõiduki ning alustab väärteomenetlust. Nimetatud määruse § 10 lg 2 sätestab, et mõõtetulemust ei pea protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. DVD salvestuselt 09.09.2016 nähtub, et mõõtmise hetkel mõõdetaval teelõigul liikus Pärnu suunas mitu sõidukit, S.Z-i juhitud sõiduk sooritas möödasõitu Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 46.kilomeetril 09.09.2016 kell 17.19 kiirusega 165 km/h. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti liiklusjärelevalve käigus taadeldud ja tehniliselt korras laser-tüüpi mõõteseadmega LaserCam4 nr LE000399 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-16/00182). Mõõtmist on teostanud pädev mõõtja - politseiametnik Marek Vähi. Mõõtmise ajal kasutati video- ja helitehnikat. Kohus leiab, et DVD salvestuse andmete 09.09.2016 kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ning mõõtetulemus on jälgitav
Väärteoprotokollis on märgitud, et kiirusemõõturi kasutamise protokoll asendati heli- ja videosalvestusega. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on otsuse koostamisel tuginenud olemasolevale tõendile, s.o DVD salvestusele ja kiirusemõõteseadme salvestuse andmete väljatrükile. Mõõtetulemuse protokolli koostamine antud juhul ei olnud nõutav Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 alusel ning protokolli tegelikult ei koostatud. V™S § 31 lg 1¹ sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad salvestise seos väärteoasjaga, millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud, väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohus leiab, et videosalvestise andmete väljatrükist nähtub, et väärteo toimepanemise aeg on 09.09.2016 kell 17.19, väärteo toimepanemise koht on tee nr 4 46.kilomeeter, väärtegu pandi toime selliselt, et sõiduk Lexus LS460 sõitis 90 km/h tsoonis kiirusega 165 km/h. Salvestis on loodud 09.09.2016 ajavahemikul kell 17.19 riikliku järelevalve käigus pädeva kasutaja Marek Vähi poolt. Kohus leiab, et videosalvestis on käesolevas väärteoasjas iseseisvaks tõendiks, kuna täidetud on kõik iseseisvaks tõendiks olemise tingimused V™S § 31 lg 1¹ järgi. Kohus leiab, et S.Z-i poolt toimepandud süüteo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. S.Z on süüvõimeline ja puuduvad tema süüd välistavad asjaolud. Kohtuistungil leidis tõendamist DVD 09.09.2016 salvestuse andmete väljatrükiga, S.Z-i ülekuulamise protokolliga, väärteoprotokolliga, et 09.09.2016 kell 17.19 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 46.kilomeetril sõitis mootorsõiduk Lexus LS460, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 165 km/h +- 5km/h. Kiiruse piirang oli 90 km/h. Juht ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 70 km/h. Kohus leiab, et S.Z rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteo menetlemisel oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust. S.Z on 09.09.2016 oma allkirjaga kinnitanud, et talle on väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks tehtud ning peale seda on võetud väärteo toimepanemise kohta ütlused. Süüdistatava S.Z-i karistamise aluseks on tema süü. Süüdistatava S.Z-i karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 järgi ning raskendavad asjaolud puuduvad KarS § 58 järgi. S.Z on varem väärteokorras karistatud, tal on 2 kehtivat väärteokaristust. S.Z , juhtides mootorsõidukit, seadis ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu ja tervise ning pani seega toime tahtliku liiklusseaduse raske rikkumise. S.Z on samalaadse liiklusseaduse rikkumise eest 2 kehtivat karistust, nendest üks rahaline karistus on täidetud ja 22.07.2016.a. määratud rikkumise eest tasub maksegraafiku alusel. Pärast 22.07.2016 on S.Z toime pannud uue samalaadse rikkumise. S.Z kahetseb juhtunut ning palub jätta alles B-kategooria juhtimisõigus, kuna töötab autojuhina ja vajalik on naist sõidutada arsti juurde, kes on lapseootel. S.Z on peres ainuke, kes töötab, sest elukaaslane on lapseootel ja kodune. S.Z on nõus tegema üldkasulikku tööd, tähtajaga 2 kuud. Seega S.Z-i mõjutamiseks edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning, lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest leiab kohus, et S.Z-i tuleb karistada arestiga 10 ööpäeva, mille võib asendada 10 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 kuud. Määratud karistus on keskmisest määrast madalamas määras, arvestades S.Z-i puhtsüdamlikku kahetsust. S.Z vaidleb vastu aresti kohaldamisele, kuna saab kohe isaks, siis ei ole aresti kandmine parim lahendus ja vaidleb vastu juhtimisõiguse äravõtmisele, kuna pere sissetulek sõltub temast, sest töötab autojuhina ja elukaaslane on lapseootel ja kodune. Kohus ei nõustu S.Z-i seisukohaga karistuse määramise osas, kuna sõidukiiruse ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Suuremate kiiruste puhul on raskem õigel ajal reageerida ning õnnetust ära hoida. Suurem sõidukiirus mõjutab õnnetuse tagajärjel saadud vigastusi, suurendades vigastuste raskusastet. Juht, kes valis kiiruseks 165 km/h, on oma käitumiselt liikluses ohtlik. Lisaks enda ohustamisele ohustas S.Z ka teisi liiklejaid. Mootorsõidukijuht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. S.Z-i ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistas, et ta ei pööranud piisavat tähelepanu kiiruse ületamisele. Kohus leiab, et juht, kes möödasõidul teistest mootorsõidukitest ei jälgi spidomeetrit, on liikluses väga ohtlik. Seega on põhjendatud S.Z-ilt mootorsõiduki Bkategooria juhtimisõiguse äravõtmine, kuna kohtuistungil ei leidnud tõendamist S.Z-i versioon selle kohta, et möödasõidul keeras kõrvalteelt auto teele ette, mille tõttu S.Z oli sunnitud kiirendama, et hoida ära liiklusohtlikku olukorda. Kohus leiab, et lisakaristusena tuleb võtta ära B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus LS § 227 lg 5 p 3 järgi 6 kuuks, s.o sanktsioonis toodud alammääras, arvestades S.Z-i toodud asjaolusid, s.o lapseootel elukaaslane, B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus on vajalik töö teostamiseks. S.Z-i kahetsust ei pea kohus siiraks, kuna kohtuistungil esitati õiguserikkumisest versioon, mis ei haakunud kogutud tõenditega. LS § 227 lg 4 järgi mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis- karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Sama paragrahvi lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kirjeldatu alusel ja juhindudes V™S § 107 lg 1 p 1 kohus leiab, et S.Z-ile tuleb mõista arest, mis asendada üldkasuliku tööga KarS § 69 alusel ja lisakaristusena võtta ära B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus LS § 227 lg 5 p 3 järgi 6 kuuks, s.o sanktsioonis toodud alammääras. Väärteoasjas ei esine V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 alusel. Menetluskulud S.Z-i kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 480 eurot (tl 24-26). V™S § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd esitatud väärteoasjas määrab kohus S.Z-ile LS § 227 lg 4 järgi karistuseks aresti 10 päeva, mis asendada 10 tunni üldkasuliku tööga, milline tuleb teha kahe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristusena võtta ära LS § 227 lg 5 p 3 järgi B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Üldkasuliku töö tegemisel peab S.Z järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt karistusseadustiku §-s 75 sätestatule. Lähtudes eeltoodust, jätta taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata ja S.Z-i kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.