Kaitsja väidab, et kuna läbiotsimise teostamisel on kohtuväline menetleja rikkunud menetlusõigust korduvalt ja tahtlikult, ei kajasta läbiotsimisprotokollid tegelikke fakte, ei ole selge kuidas ja kelle poolt läbiotsimine oli teostatud ja mis ained olid avastatud. 2.Kaitsja väidab, et puudub igasugune tõendusteave, mille alusel saaks väita, et avastatud sigaretid ja alkohol oli hoitud ja toimetatud I. Z.F poolt. sõiduautost 3.Kaitsja väidab, et ei ole ühtki tõendit selle kohta, et A. ja I. Z.F oleksid ühiselt ehk grupis, nagu väidab kohtuväline menetleja, hoidnud mittelubatud alkoholi oma elukohas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kohtuliku arutamise tulemina jõudis kaitsja arvamusele, et kaebus peab olema rahuldatud, sest kaebuses toodud argumendid leidsid kaitsja arvamusel kinnitust ka kohtuistungil. Läbiotsimisprotokolle ei sa tunnistada lubatuks tõendiks. Kohtuliku arutamise käigus ei ole saadud ühtki tõendit, et I. Z.F oleks seotud tubakatoodete hoidmise ja toimetamisega, samuti mittelubatud alkoholi hoidmisega. Samuti ei ole saadud tõendeid, et menetlusalused isikud oleksid toime pannud väärteo ühiselt ehk grupis, hoides oma elukohas alkoholi. Kaitsja esitas taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks. Alternatiivse taotlusena palus kaitsja juhul, kui kohus rahuldab kaebuse osaliselt, hüvitada kaitsjatasu proportsionaalselt rahuldatud osale. (kaitsja teesid kohtutoimik lk 81-83) Kohtuvälise menetleja esitatud seisukohajärgi on isikutele esitatud süüditus täielikult tõendatud. Läbiotsimisprotokollid on lubatud tõendid. Kohtuistungil olid läbiotsimise asjaolud põhjalikult kontrollitud maksu- ja tolliametnike ülekuulamisel. Kohtuistungil tuvastatud vastab läbiotsimisprotokollides kajastatule. Ei ole usutav, et I. Z.F ei teadnud, et tema juhitud autos on mittelubatud alkohol ja sigaretid. Salongis oleks kindlasti kuulda pudelite kõlinat. Samuti ei ole usutav, et autot juhtiv isik, et tea, mis asub auto pagasiruumis. Seda enam, et I. Z.F olid varasemalt kokku puutunud mittelubatuid alkoholiga, mille kohta talle oli esitatud süüdistus väärteos. Samuti ei ole usutav, et I. Z.F ei teadnud, et tema elukohas on mittelubatud alkoholi. Kohtuväline menetleja märkis, et kohtueelse uurimise käigus keeldusid mõlemad menetlusalused isikud ütluste andmisest ja kohtuväline menetleja tegi karistusotsuse tuginedes olemasolevatel objektiivsetel tõenditel, milleks on läbiotsimisprotokollid ja ekspertiisiakt. 4 KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Algul teeb kohus kindlaks faktilised asjaolud, analüüsides kohtule esitatud tõendeid. Tõendite analüüsimise käigus annab kohus hinnangu tõendi lubatavusele ja selle usaldusväärsusele. Kui faktilised asjaolud on tuvastatud, annab kohus menetlusaluste isikute tegudele õigusliku hinnangu. Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik I. Z.F andis kokkuvõtlikult järgmised ütlused. Menetusalune isik võttis kodust auto, samuti mõned tuttavad peale, et sõita poodi. Temaga koos oli autos H. Sxxx ja A. xx Kaugele sõita ei jõudnudki kui auto oli peatatud maksuametnike poolt. Ta avas pagasiruumi võtmega ise. Ta ei teadnud, mis pagasiruumis võib olla. Ta nägi pagasiruumi ukse avamisel, et pagasiruumis on must kilekott. Maksuametnik võttis koti välja ja siis hakati talle tutvustama läbiotsimismäärust. Sõiduauto oli ka läbi otsitud. Kotid olid autost avastatud ja ära plommitud. Pärast seda sõideti elukohta, kus otsiti ka maja läbi. Tema ise seisis väljas maja läbiotsimise ajal. ( kohtutoimik lk 78-78 pöördel). Kaitsja küsimustele vastates selgitas menetlusalune isik, et vahepeal sõidab ta selle autoga, kuna aga võtmed olid ees, siis ta ei vaadanudki, mis auto sees oli. Kohtuvälise menetleja küsimustele vastates selgitas menetlusalune isik, et ta nägi, et mustas kilekotis, mis oli avastatud auto pagasiruumis, olid sigaretid ja auto salongis istme alt tagant leiti pudelid. Menetlusalune isik selgitas, et ta ei ole teadmist, et sigaretid ja pudelid on autos. Kohtu küsimustele vastates täiendas menetlusalune isik, et kuna pudelid olid istme all tagant, siis ta ei saanudki teada, et neid seal on, sest ta ei avanud kordagi tagaust. Menetusalune isik kinnitas, et majas elab ta isaga kahekesi, isal on oma pool ja temal on oma. Saunaalal ei näinud ta mingeid pudeleid. Ta nägi ainult, et kaminasimsil oli pudel ja üks viskipudel. Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik Z.F andis kokkuvõtlikult järgmised ütlused. Ta kinnitas I. Z.F antud ütlusi, et sigaretid sattusid autosse mitte poja vaid tema tegevuse kaudu ja pojale ei ole ta sellest rääkinud. Ta tunnistas kohtuistungil, et auto kuulub talle ja enamasti sõidabki tema ise, poeg võib autot kasutada. Mitu päeva enne sõitis ta ( Z.F) selle autoga ja ühe oma sõbra palvel pani sigaretid kotis oma autosse. Samuti autost avastatud pudelid alkoholiga kuuluvad talle, ta ise pani pudelid autosse. Kogus oli selline piisavalt väike, ta kasutab seda klaasipesuvahendina. Sama vedelik oli avastatud ka kodust ja sauna juurest. Ta ostis selle vedeliku ühe inimese käest. Ta lahjendas seda oma silma järgi veega. See alkohol kuulub talle ja pojal ei ole sellega seost. Pojale ei olnud ta midagi rääkinud, et autos on sigaretid ja pudelid. Menetlusalune isik tunnistab, et ta valdas mittelubatuid sigarette ja alkoholi. ( kohtutoimik lk 77-78) Läbiotsimise teostamise kohta selgitas menetlusalune isik, et maksu- ja tolliametnikud tutvustasid talle läbiotsimismäärust, ta andis sellele allkirja. Otsiti läbi maja, kõrvalhooned ja autod. Enne küsiti, kas on midagi keelatud. Menetlusalune isik vastas, et pudelid klaasvedelikuga on. Pudelid olid sauna juures. Hiljem saabusid kohale veel kaks ametnikku. Tunnistajana ülekuulatud Hxxxr Sxxx andis ütlusi, et ta ei tea läbiotsimise asjaoludest midagi. Ta pidi sõitma koos I. Z.F-iga linna poodi, I. Z.F-iga oli kokku lepitud. Samuti võtsid peale A. Rxxx. Auto oli peatatud ja tulid maksuametnikud. Auto roolis oli I. Z.F. Tunnistaja oli saadetud bussi (Maksu- ja tolliameti buss) ülekuulamisele. Ta mäletab, et andis paberile allkirja. Ta ei näinud pagasiruumist avastatud sigarette. Samuti ei ole ta näinud salongist pudeleid. Tunnistaja ütlused ühtivad I. Z.F kohtuistungil antud ütlustega, et kui tutvustati määrust ja avastati pagasiruumist sigaretid, oli A. Rxxxe ja H. Sxxx antud korraldus autost välja. H. Sxxxoli 5 saadetud bussi ülekuulamisele. Z.F läks koos teise ametnikuga maja juurde. (kohtutoimiku lk 78 pöördel). Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Z.F andis H. Xxxi ütlustega kattuvad ütlused. Ta selgitas, et mis oli auto läbiotsimise käigus avastatud, ta ei näinud, sest läks ühe ametnikuga läbiotsimisele oma kinnistule. Sõitmise ajal nägi ta, et salongis on erinevaid asju, vist tööriistakast näiteks. Võimalik, et auto salongis oli Selveri kilekott, aga täpselt ei oska öelda. Kohus leiab, et H. Xxxi ja Z.F-i ütlused ei anna kohtule huvipakkuvat tõendusteavet, sest tunnistajate ütlused puudutavad küsimust, mille kohta puudub väärteoasjas õiguslik ega faktiline vaidlus - et 05.10.2015 oli teostatud läbiotsimine, muuhulgas sõiduautos, mida juhtis I. Z.F ja reisijatena olid Z.F ja H. Xxx. Oluliseks tõendiks on väärteoasja raames läbiviidud läbiotsimiste protokollid ( väärteotoimik lk 8-10 ja 15-18). Kohtul ei tekkinud kahtlust, et läbiotsimistel on õiguslik alus olemas – väärteotoimikust lk 3-6 nähtub, et läbiotsimistele andis loa maakohtunik 30.09.2016. Läbiotsimismäärusele andis allkirja Z.F tlk 4, samuti kohtuistungil kinnitas Z.F (kohtutoimiku lk 77), et läbiotsimismäärust talle tutvustati, mille kohta andis ta oma allkirja. Samuti andis oma allkirja läbiotsimismäärusele menetlusalune isik I. Z.F tlk 6. See ühtib ka tema kohtuistungil antud ütlustega, et talle tutvustati läbiotsimismäärust ( kohtutoimik lk 78 ja 78 pöördel). Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et kohtuvälise menetleja poolt on täidetud
lg 6 nõuet, mille kohaselt rakendades läbiotsimist tutvustatakse isikule läbiotsimismäärust, mille kohta võetakse määrusele allkirja.
ei sätesta mis hetkel tuleb menetlusalusele isikule läbiotsimismäärust tutvustada.
lg 6 sätestab, et seda tuleb teostada läbiotsimise rakendamisel.
lg 8 näeb ette, et jällegi läbiotsimise rakendamisel tehakse isikule ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objekt ja kui ettepanek jäetakse täitmata, toimetatakse otsinguid. Mainitud sätete normi sees paiknemist arvestades ( lg 6 ja lg 8) on loogiline arvata, et algul tutvustatakse isikule määrust ja siis tehakse ettepanek anda välja määruses märgitud objekt. Sellises järjekorras on läbiotsimise rakendamine näidatud auto läbiotsimise protokollis ( tlk 9). Samas läbiotsimisprotokollis tlk 9 alustatakse läbiotsimise kirjeldust ( mis järgneb läbiotsimismääruse tutvustamise ja ettepaneku tegemise märkustele) sellega, et ametnikud näevad kinnistult väljasõitvat sõidukit ja peatavad autot kontrolliks, ametnikud tutvustavad ennast ja küsivad, kas autos on asjassepuutuvad esemed, mille peale I. Z.F vastab, et pagasiruum lahti ei käi. Kohus märgib, et võib nõustuda sellega, et läbiotsimisprotokollis on sündmused ja tegevused kirjeldatud viisil, mis võib tekitada kahtlust, millal näiteks tutvustati isikule läbiotsimismäärustkas enne otsinguid või millal. Läbiotsimise kirjeldusest tlk 9 nähtub, et pärast seda kui isik vastab küsimusele, kas autos on asjassepuutuvaid esemeid, et pagasiruum lahti ei käi, paluvad ametnikud auto võtme ja sellega proovida avada. I. Z.F avas omakäeliselt võtmega pagasiruumi, milles avastati sigaretid. Edasi on märgitud, et ametnikud tutvustavad ennast veelkord ja läbiotsimise määrust. Kohus nõustub, et sündmuste käigust on raske aru saada. Samas kohus selgitab, et I. Z.F tunnistab ise, et ametnikud tutvustasid ennast, ta tegi akna lahti ja tegi pagasiruumi lahti, avas ise võtmega, sees oli must kilekott. Ametnik tõmbas kilekoti välja ja siis hakati tutvustama läbiotsimismäärust. ( kohtutoimik lk 78-78 pöördel.) I. Z.F ütlused ühtivad sel juhul läbiotsimisprotokolli kirjeldava osaga tlk 9. Seega läbiotsimisprotokollist ja I. Z.F ütlustest nähtubki, et isikule tutvustati läbiotsimismäärust läbiotsimise rakendamisel, ehk läbiotsimise rakendamisel ei ole rikutud
6 Seega, on kaitsja kaebuses toodud argumendile, mis puudutas läbiotsimise määruste tutvustamist isikutele, on kohtu poolt vastatud. Menetlusõiguse rikkumist ei ole tuvastatud. Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et antud väärteoasjas tekkinud vaidlus küsimuse üle, kas läbiotsimise protokoll on lubatud tõend sõltuvalt sellest, mis hetkel tutvustati isikule läbiotsimismäärust, on ainetu ja kohus sellel pikemalt ei peatu, sest ükski menetlusosaline ei eita, et läbiotsimine toimus ja selle käigus avastati auto salongist pudelid vedelikuga ja pagasiruumist sigaretid mustas kilekotis. Nimetatud asjaolu on kinnitatud nii I. Z.F kui ka Z.F ütlustega. Viimane tunnistas, et ta valdas keelatud alkoholi ja keelatuid sigarette, mis olidki avastatud läbiotsimiste kestel. Kohus leiab, et sama ainetu on kaitsja initsieeritud vaidlus läbiotsimise teostamise käigu üle ja sellele järgnev kaitsja järeldus, et sellisel viisil läbiviidud läbiotsimise kohta koostatud protokoll on tõendina lubamatu. Kohus rõhutab, et menetlusalused isikud I. Z.F ja Z.F ei vaidlustagi asjaolusid, et autost ja elukohast olid läbiotsimise käigus tuvastatud maksumärkideta sigaretid ja alkohol. Mõlemad isikud andsid kohtus vastavad ütlused. Kuna nimetatud küsimus on kaitsja kaebuses kajastatud ja kaebuses vaidlustati kõike, samuti nähtus väärteotoimiku materjalidest, et menetlusalused isikud kasutasid oma õigust keelduda ütluste andmisest ( ehk teada ei olnud menetlusalustelt isikutelt tulenev info), olid kohtu algatusel kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud maksu- ja tolliametnikud, kes võtsid läbiotsimisest osa. Tunnistajate ütlustega on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud. I.Vxxxandis ütlusi ( kohtutoimik lk 70), et oli planeeritud läbiotsimiste teostamine. Koos tunnistajaga oli ametnikud T. Uxxx ja M. Txxx. I. Z.F juhtimisel olnud auto oli peatatud. Ametnikud tutvustasid ennast. Soov oli kontrollida, kas autos on keelatud kaupu, et isik avaks pagasiruumi. Juht väitis, et pagasiruumi lukk ei käi korralikult. Siis juht avas pagasiruumi oma võtmega. Seal oli must kotis, milles olid sigaretid. T. Uxxx tutvustas I. Z.F-ile läbiotsimismäärust. Kohus märgib siinjuures, et tunnistaja I. Vxxxütlused läbiotsimise rakendamise kohta ühtivad täielikult nii läbiotsimisprotokolli kirjeldava osaga ( väärtreotoimiku lk 8 ) kui ka I. Z.F kohtuistungil antud ütlustega. I.Vxxx andis ütlusi, et I. Z.F autos läbiotsimise käigus sõitis tema koos M. Txxxa teisele läbiotsimisele- Z.F talle, mis on I. Z.F ja Z.F elukoht. Z.F (kohtutoimik lk 77) ja I. Z.F ( kohtutoimik lk 78 pöördel) ütlused kinnitavad I. Vxxx ütlusi. Nimetatud ütlused ühtivad läbiotsimisprotokolliga ( väärteotoimik lk 16), mille kohaselt saabusid kl 11.00 Z.F talus teostatava läbiotsimise juurde I. Vxxx ja M. Txx. Auto läbiotsimise protokollis ( väärteotoimik lk 8-10) ei ole I. Vxxx ja M. Txxx lahkumine fikseeritud. Kohus märgib, et see asjaolu ei osuta vähimatki mõju Z.F-ile ja I. Z.F-ile esitatud süüdistuse tõendatusele, sest isikud ei eita, et nende juures oli teostatud läbiotsimine ja sigaretid ja alkohol oli leitud. Kohus märgib ka sedagi, et mõlema läbiotsimisprotokolli pinnal on selgelt tuvastatav, millal, kelle poolt, kus oli läbiotsimine teostatud, mille asja raames, kelle loal, ja mis oli läbiotsimise käigus avastatud ja kust konkreetselt. Leitud objektid on kirjeldatud piisava detailsusega, et objekte oleks võimalik üks teisest eristada. Nõuded läbiotsimisprotokollile on sätestatud
§-ga 92. Võrreldes läbiotsimisprotokolli teksti ( kohtutoimiku lk 8-10 ja 15-18) ja
normi, võib kohus tõdeda, et protokolli koostamisel ei ole menetlusõigust rikutud. Ei ole ühtegi alust, millel kohus saaks tunnistada läbiotsimisprotokolli lubamatuks tõendiks. 7 Kohus peab vajalikuks selgitada, et ei ole menetlusõigusega vastuolus kohtuliku arutamise käigus tuvastatud fakt, et läbiotsimisest kui menetlustoimingust tervikuna võtab osa hulk ametnikke ja ametnike rollid on eelnevalt või jooksvalt jagatud. Kohus ei jaga kaitsja muretunnet selle kohta, et läbiotsimisprotokollist ei ole võimalik tuvastada, kes, millal, mille leidis läbiotsimisel, sest protokolli lõpus on kogu ametnike grupi allkirjad. Kohus selgitab, et kahtluste puhul on võimalik läbiotsimise käiku kohtulikul arutamisel kontrollida ja seda läbiotsimisest osavõtnud ametnike ülekuulamisega, mida oligi antud juhul tehtud. Kohus märgib sedagi, et peamine läbiotsimises ei ole see, kes nimelt ametnikest leidis millise objekti ja kuidas ametnikud liikusid objektil, vaid leidmise mõistlikud detailid ( kui kinnistul, siis kus konkreetsemalt- sauna alalt, elumaja köögist, kui autost, siis kas salongist või pagasiruumist) ja leitud objektide piisavad tunnused. Käesolevas asjas on
kehtestatud nõuded on täidetud ja läbiotsimisprotokollid on koostatud põhjalikkusega, mis annab kohtule võimalused asjaolusid kontrollida. Läbiotsimisprotokollides on konkreetselt näidatud, millised objektid ( nende kogused ja muud tunnused ) kust olid avastatud. Kohus ei jaga seisukohta, et igaüks läbiotsimisprotokollile oma allkirja andnud ametnik peab peensusteni teadma igaühe objekti leidmise ka väiksemaid detaile. Kohtu arvates on läbiotsimise reegleid täidetud ka siis, kui läbiotsimisest osavõtnud ja läbiotsimisprotokollile allkirja andnud ametnik omab tema ülesande täitmiseks piisavalt teavet läbiotsimise käigus kasutatud taktikast, rollidest ja tulemustest.
kommenteeritud väljaanne ( Juura 2012 lk 271) rõhutab, et läbiotsimine on sageli mahukas menetlustoiming, mille edukus sõltub selle taktika tundmisest ja mõistetavalt ka kogemustest. Kohus märgib veel, et läbiotsimise puhul on tegemist menetleja meeskonna tööga. Seega oleks ilmselt üleliigne nõuda, et kogu ametnike grupp käiks läbiotsimise kohas kogu aeg koos ja et iga järgmise akti juures oleks kogu ametnike grupp jälle koos. Meekonna töö eripära arvesse võttes on kohtu arvates täiesti mõistlik ja menetluslikult lubatud ja põhjendatud, et läbiotsimise käigus on ametnike rollid jagatud, kes otsib, kes vaatleb, kes plommib objektid ära, kes koostab menetlusdokumendi, kes liigub ühest kohast teisse ressurssi parema kasutamise eesmärgil. Kohus märgib ka sedagi, et hilisemate vaidluste vältimiseks on tõepoolest mõistlik fikseerida läbiotsimise käigu kohta, et mõned ametnikud lahkuvad läbiotsimise juurest või saabusid juurde ja millal. Muidu oleks läbiotsimise käigu kohtulik kontroll liigselt aeganõudev. Samuti oleks mõistlik, et läbiotsimisprotokolli koostamisel lähtuks koostaja loogikast ja sündmuste kronoloogilisest käigust. Näiteks väärteotoimiku lk 8 on läbiotsimisprotokollis märgitud, et ametnikud tutvustasid ennest veelkord ja läbiotsimise määrust. Protokolli kontekstist ei ole võimalik aru saada, mis momendil see oli tehtud ja millega seoses. Protokolli koostaja ülekuulamisel ei õnnestunud selle kohta selguseni jõuda ( J. Mänd ütlused, kohtutoimik lk 73 pöördel). Mainitud asjaolu ei mõjuta läbiotsimisprotokolli sisu ega kohtuliku arutamise käigus saadud teavet läbiotsimise kohta. Samas märgib kohus, et käesolevas asjas ei ole kohus kahe läbiotsimise protokolli uurides tuvastanud, et läbiotsimisprotokoll kui tõend oleks lubamatu või ebausaldusväärne. I.Vxxx ülekuulamisest nähtub, kohus peab seda kordama, et tema ütlused on kooskõlas läbiotsimisprotokollidega, samuti menetlusaluste isikute ütlustega. M. Txxx ütlused ( kohtutoimik lk 70 pöördel-72) ja T. Uxxx ütlused ( kohtutoimik lk 74-75) ei lisanud kohtulikule arutamisele uut tõenduslikku teavet ja on täielikult kooskõlas I. Vxxx ütlustega, samuti läbiotsimisprotokollide ja menetlusaluste isikute ütlustega. T. Uxxxja M. Txxxr kinnitasid seda, mis on fikseeritud läbiotsimisprotokollis ja mille kohta andis kohtuistungil ütlusi I. xxx I. Xxxi, M. Xxxi ja T. Xxx ütlustest kohtuistungil nähtub, et igaüks nendest valdas läbiotsimise käigus kasutatud taktikat ja tal oli piisavalt ülevaadet läbiotsimise käigus toimunust. Kohus ei pea vajalikuks hakata kohtuotsuses tsiteerima üksikasjalikult tunnistajate ütlusi, sest selleks ei ole vajadust. Seda enam, et läbiotsimiste fakti ja selle käigu kohta puudub igasugune vaidlus. 8 I.Xxx selgitas ütlustes ( kohtutoimik lk 70), et siis, kui keelatud objektid, sigaretid, olid I. Z.F autost avastatud, tuli kohale ametnike grupp – Z. Xxx, P. Lxxx, Z.F ja Z.F, kes olid abiks läbiotsimise teostamisel. Z.F ülekuulamisel ( kohtutoimik lk 75- 75 pöördel) kinnitas, et ta saabus koos Z.F-i ja P. Lxxxühes autos auto läbiotsimisele. Menetlusalusele isikule tutvustas T. Xxx läbiotsimismäärust, pagasiruumis olid sigaretid, salongis avastati alkoholi. Pärast seda suundus ta Z.F-i kinnistule läbiotsimise jätkamiseks. I. Xxx ja M. Xxx lahkusid läbiotsimise teostamiseks muule kinnistule. Z.F-i ütlused läbiotsimise teostamise kohta ( I. Z.F juhitud autos) ühtivad I. Xxxi, T. Xxx ja M. Xxxi ütlustega, samuti on kooskõlas läbiotsimisprotokolliga ( väärteotoimik lk 8-10). Samuti ei ole tunnistaja Z.F-i ütlused menetlusaluste isikute ütlustega vastuolus. Z.F-i ütlused ( kohtutoimik lk 75 pöördel-76) ühtivad täielikult Z.F-i ütlustega. Z.F-i ütlustega on kinnitatud, et ametnike rollid olid läbiotsimisel jagatud – näiteks Z.F oli väljas perimeetrivalves Z.F-i kinnistul. Z.F kinnitas, et auto salongist avastati alkohol ja pagasiruumist sigaretid. Läbiotsimise kulgu ja selle kohta protokolli koostamise kohta andis koht uistungil ütlusi väärteotoimikus lk 8-10 oleva läbiotsimisprotokolli koostaja J. Mxxx ( kohtutoimik lk 72-73 ). Ta selgitas, et tema roll läbiotsimises oli tegeleda menetleja tööga ehk protokollimine, fotografeerimine ka. Kohapeal tehakse läbiotsimise kulgu kohta märkmeid ja hiljem koostatakse läbiotsimisprotokoll. Antud juhul oligi protokoll koostatud pärast toimingu lõpuleviimist ja koiks läbiotsimisega seotud ametnikud ja läbiotsimisele allutatud isikud andsid protokollile allkirja. Z. Xxx tegeles läbiotsimise kestel pigem tunnistajate küsimustega, nende ülekuulamisega ( H. Xxx ja Z.F). Kohus märgib, et asjaolu, et Z. Xxx tegeles läbiotsimise käigus küsimustega, mis otseselt ei ole läbiotsimise teostamisega seotud, nimelt tunnistajate küsimusega, samas aga andis läbiotsimisprotokollile oma allkirja, ei kahjusta läbiotsimisprotokolli usaldusväärsust, seda enam ei tee protokollist lubamatut tõendit. Kohus selgitab, et läbiotsimise kulgu on sel juhul võimalik kontrollida teiste tunnistajate ülekuulamise kaudu, mida oli kohtuliku arutamise käigus menetlusosalistele võimaldatud. Z.F talus teostatud läbiotsimise kohta olid lisaks I. Xxxile ja M. Xxxile üle kuulatud läbiotsimisprotokolli ( väärteotoimik lk 15-18) koostaja V. Xxx, samuti läbiotsmisest osa võtnud Z.F ( kohtutoimik lk 76 pöördel) ja M. Xxx ( kohtutoimik lk 76). Nimetatud isi kute ütlused ühtivad nii läbiotsimisprotokolli kui ka menetlusaluse isiku Z.F ütlustega, et ametnikud saabusid kohale, V. Xxx tutvustas menetlusalusele isikule läbiotsimismäärust, mille kohta andis menetlusalune isik allkirja. Otsiti läbi elumaja, autod, mis olid kinnistul ja saunaala. Avastati erinevad pudelid vedelikuga. Kus ja millised pudelid olid avastatud, on läbiotsimisprotokollis kirjas ja ülekuulatud isikud andsid selle kohta ütlusi. Z.F oma ütlustes ( kohtutoimik lk 77-78) selgitas, et tema elukohast avastatud alkohol kuulub talle, see on lahjendatud veega ja ta kasutas sellist vedelikku aknaklaaside pesuks. Kohustõdeb lõplikult, et ka I. Z.F ja Z.F talus teostatud läbiotsimise faktiliste asjaolude kohta puudub sisuline vaidlus. Menetlusõiguse rikkumisi ei ole kohus tuvastanud. Seega ei ole kohtul ühtki alust arvata, et läbiotsimisprotokoll ( väärteotoimik lk 15-18) oleks lubamatu või usaldusväärne tõend. Ühtlasi peab kohus märkima, et menetluslikult jääb kaitsja positsioon läbiotsimisprotokollide kui tõendite vaidlustamisel kohtule arusaamatuks, sest tegelikult ei vaidlusta menetlusalused isikud läbiotsimise asjaolusid ja on kohtuistungil andnud ütlusi, mis ühtivad läbiotsimiseprotokollide sisu ja tunnistajate ütlustega. 9 Ekspertiisiaktist ( väärteotoimik lk 39-48) nähtub, et eksperdile on esitatud ca 8, 5 l ( 14 pudelit) alkoholilõhnalist vedelikku, mis oli avastatud I. Z.F ja Z.F elukohast, samuti ca 7,5 l vedelikku, mis oli avastatud I. Z.F autost. Eksperdiarvamusest nähtub, et ekspertiisile esitatud vedeliku puhul on tegemist etanooli ja seda denatureerivate lisanditega vedelikuga.. Vedelik sisaldab etanooli, isopropanooli ja tert-butanooli ega kuulub toidugruppi, tegemist on denatureeritud alkoholiga. Absoluutalkoholi kogus on 6,3 l. Lisandite sisaldus annab aluse arvata, et kõik ekspertiisile esitatud vedelikud pärinevad ühest kogumist. Nimetatud tõenditega on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud. Z.F ütluste, läbiotsimisprotokollide, tunnistajate ütluste ja ekspertiisiaktiga on kinnitatud, et Z.F hoidis oma elukohas xxx denatureeritud alkoholi kogused 8,5 l, samuti olevas xxx denatureeritud . Z.F tunnistas kohtuistungil, et ta hoidis läbiotsimiste käigus ( nii elukohas kui ka autost) avastatud alkoholi ( ja sigarette) ja selgitas, et I. Z.F ei ole selle alkoholiga pistmist. avastatud alkoholi. I. Z.F selgitas, et ta ei hoidnud elukohas alkoholi ega näinud, et sauna alal oleksid pudelid, üksik pudel oli elumajas küll. Tõendite analüüsi käigus jõudis kohus järeldusele, et nõustuda tuleb kaitsja seisukohaga, et kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, et I. Z.F hoidis keelatud alkoholi ühiselt oma isa Z.F-iga . Menetlusalused isikud eitasid süüdistust I. Z.F poolt alkoholi hoidmise kohta. Muid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kohtuväline menetleja ei osutanud ka kohtuvaidlustes ühelegi tõendile, mille alusel oleks alust arvata, et I. Z.F tegeles alkoholi hoidmisega ja selle toimetamisega. Kohtuvälise menetleja seisukohta, et oleks väheusutav, et I. Z.F ei teadnud autost põlevatest pudelitest, sest oleks ju kuulda pidelite kõlinat ja seetõttu tuleb I. Z.F süüdi tunnistada, ei pea kohus tõsiseltvõetavaks. Tunnistajad H. Xxx ja A. reisinbukei kuulnud kõlinat. Kohus selgitab kohtuvälise menetlejale, et fakt, et isiku juhitud autost on avastatud keelatud ese, ei tähenda automaatselt, et isik hoidis seda eset või toimetas seda karistusõiguslikus mõttes. Isiku karistamiseks peab esinema lisaks teo objektiivsele küljele ( hoidmise ja toimetamise fakt ise) teo subjektiivne külg, ehk tegu peab olema toime pandud kas tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit isegi selle kohta, et I. Z.F oleks üldse teadlik, et autos asuvad esemed, seda enam keelatud ( denatureeritud alkohol). Samuti ei ole andmeid, et Z.F talust avastatud alkoholist oleks teadlik I. Z.F. Ta tunnistas, et nägi elumajas üksikut pudelit. Elumajast avastatud alkoholi suurem osa oli avastatud saunaalalt. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et I. Z.F oleks kuidagi seotud alkoholi hoidmisega saunalal. Vaidlust ei ole, et elumajas elavad I. Z.F ja Z.F kahekesi. Kohus selgitab, et on mõistlik arvata, et kodust avastatud asjad on hoitud seal elava isiku poolt, kuid eeldusest ei tulene, et kõik elukohas elavad isikud peaksid kandma vastutust elukohast avastatud keelatud eseme hoidmise eest. Väljaselgitamisele kuulub, kes on teo ehk hoidmise toimepanija. Z.F selgitas, et tema hoidis alkoholi nii kodus ja autos ja andis selle kohta detailsed ütlused, millest ei tulene, et I. Z.F oleks sellega kuidagi seotud. Isegi kui arvata, et I. Z.F väidetav tegu, mis seisneks keelatud alkoholi hoidmises ja toimetamises, võiks olla toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis, ehk isik ei teadnud, et ta hoidis ja toimetas keelatud esemeid, antud juhul keelatud alkoholi, ei ole kohtul ühtki alust arvata, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema. Kohus selgitab, et I. Z.F ei ole õigusaktist tulenevat kohustust veenduda, et elukohas, kus tal elab koos teiste isikutega, ei asu keelatuid aineid või esemeid. Sama kehtib kohtu arvates ka sõiduki kohta. Autojuhil on hoolsuskohustus liiklusreeglite nõuetekohase täitmise kohta. 10 Liiklusõigusaktidest ei tulene autojuhi kohustust veenduda enne sõidu alustamist, et sõidukis ei ole keelatud esemeid ega aineid. Sama arutluskäik on kohaldatav sõiduki pagasiruumist avastatud keelatud sigarettide kohta. Z.F selgitas, et sigaretid on tema oma, ta pani koti, milles olid sigaretid, auto pagasiruumi paar päeva enne 05.10.
lg 1 p 3 järgi on menetluskulu ekspertiisi tegemisel tekkinud kulu.
Järelikult kannab nimetatud kulusid menetlusalune isik Z.F, sest ta on kohtu poolt süüdi tunnistatud MKS § 154-1 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.