Väärteoasi nr 4-16-9071 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.01.2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-9071 Kohtukoosseis Kohtuni

§ 278lg 1 nõudeid, millega pani toime Kar

S § 278 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna väärteomenetleja Annika Eglit on 06.12.2016.a. koostanud väärteoprotokolli nr AB 1513995 selle kohta, et 09.11.2016.a. B.I , tegi teadvalt valeväljakutse (viibides ise Tartus), mis seisnes selles, et isik saatis meiliaadressilt toodo@bk.ru meiliaadressile pohja@politsei.ee kirja sisuga „Tallinnas XXXXpannud bomm. Lõheb 11.11.2016a info tel. XXXX endla toodo“. XXXXhoone koridori ja keldrit kontrollitud pommikoeraga, kuid midagi kahtlast ei tuvastatud. Oma sellise tegevusega tegi isik teadvalt eritalituse vale väljakutse, põhjustades teadvalt politsei vale väljasõidu. Väärteoprotokolli

§ 278lg 1 nõudeid, millega pani toime Kar

S § 278 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna väärteomenetleja Andrus Ööbik on 22.11.2016.a. koostanud väärteoprotokolli nr 20161122079002 selle kohta, et 21.11.2016.a. B.I , viibides Tallinnas, XXXX, tegi teadvalt eritalituse vale väljakutse, mis seisnes selles, et isik helistas korduvalt ajavahemikul 19.29-20.21 häirekeskuse telefonil 112 ja teatas põlengust XXXXmajas. Päästeameti poolt kontrollimisel selgus, et põlengut ei olnud. Väärteoprotokolli

§ 278lg 1 nõudeid, millega pani toime Kar

S § 278 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuväline menetleja esindaja sõnul on isiku süü tõendatud, seda nii väärteomaterjalide, isiku enda ja ka tunnistaja E. Toodo ütlustega. Kuivõrd isikul on kehtivad väärteokaristused ja varasemad karistused on täitmata, siis menetleja esindaja leidis, et B.I tuleks karistada arestiga 22 päeva. 2 Menetlusalune isik B.I tunnistas end kohtus talle süükspandavate väärtegude toimepanemises süüdi. Ta selgitas, et tegi kõik nimetatud väljakutsed, kuid oli purjus ja ei mäleta, mis ajal ta need tegi. Ta märkis, et tal on 16.01.2017.a. kohtuistung Valga kohtumajas. Samuti ei soovi ta kohe aresti kandma minna, kuna 17.01.2017.a. ta abiellub, tehes seda Vanglas. Menetlusaluse isiku kaitsja palus karistuse mõistmisel arvestada võimalusel asjaolu, et B.I on 16.01.2017.a. kohtuistung Valga kohtumajas ning 17.01.2017.a. isik abiellub. Kohtus avaldati kirjalike materjalidena väärteotoimiku materjalid ning kuulati üle tunnistaja Endla Toodo ja menetlusalune isik B.I. Ülejäänud tunnistajate ülekuulamist pooled ei taotlenud. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke materjale ja tõendeid: - väärteoprotokolli koos õiguste ja kohustuste lehega (tl 4-5); - juhtumi väljatrükki (tl 7); - vaatlusprotokolli (tl 12-13); - väärteoprotokolli (tl 24, 24pö); - e-kirja väljatrükki (tl 30); - väärteoprotokolli koos õiguste ja kohustuste lehega (tl 42-43); - väljatrükki sündmuse protokoll-arvestuskaardist (tl 45); - indikaatorvahendi kasutamise protokolli koos joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga (tl 46-46pö); - kinnipidamisprotokolli (tl 48); - karistusregistri väljavõtet (tl 19-20, 37-38, 51-54). Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohtu järeldused: Kohus on seisukohal, et antud juhul on menetlusaluse isiku poolt süü omaksvõtuga kohtus, tunnistaja E. Toodo ütlustega ning kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud väärteoprotokollides kajastatud väärtegude toimepanemine B.I poolt. B.I poolt 03.11.2016.a. eritalituse teadvalt vale väljakutse põhjustamine on fikseeritud 22.11.2016.a. koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist ja nõustumist on menetlusalune isik kinnitanud (tl 4), valeväljakutsete korduvat tegemist kinnitas ta ka kohtuistungil (tl 89). Samuti kinnitavad antud rikkumise toimepanemist: juhtumi väljatrükk (tl 7), millest nähtuvalt toimus 03.11.2016.a. valeväljakutse aadressile XXXX, kus pidi olema tulekahju; vaatlusprotokolli (tl 12-13), mille kohaselt on vaadeldud telefonikõnet, milles meesterahvas teavitab häirekeskust tulekahjust aadressil XXXX. B.I poolt 09.11.2016.a. eritalituse teadvalt vale väljakutse ning väljasõidu põhjustamine on fikseeritud 06.12.2016.a. koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on 3 menetlusalune isik kinnitanud (tl 24), valeväljakutsete korduvat tegemist kinnitas ta ka kohtuistungil (tl 89). Samuti kinnitavad antud rikkumise toimepanemist: e-kirja väljatrükk (tl 30), millest nähtuvalt saabus 09.11.2016.a. toodo@bk.ru aadressilt Põhja prefektuuri elektronposti aadressile e-kiri, mille sisuks oli „Tallinnas XXXXpannud bomm.lõheb 11.11.2016a info tel.XXXX endla toodo“. B.I poolt 21.11.2016.a. eritalituse teadvalt vale väljakutse põhjustamine on fikseeritud 22.11.2016.a. koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist ja nõustumist on menetlusalune isik kinnitanud (tl 4), valeväljakutsete korduvat tegemist kinnitas ta ka kohtuistungil (tl 89). Samuti kinnitavad antud rikkumise toimepanemist: väljatrükk sündmuse protokoll-arvestuskaardist (tl 45), millest nähtuvalt toimus 09.11.2016.a. päästeteenistuse väljakutse aadressile Tondi 26-5, kus pidi olema tulekahju, kuid kohapeal põlengu tundemärgid puudusid; indikaatorvahendi kasutamise protokolliga koos joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga (tl 46, 46pö), mille kohaselt oli 21.11.2016.a. kella 23.55 ajal B.I suhtes indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise tuvastamiseks tehtud kontroll positiivne; kinnipidamisprotokolli (tl 48), millest nähtuvalt peeti B.I 21.11.2016.a. kell 23.40 kinni seoses asjaoluga, et ta võib jätkuvalt väärtegusid toime panna. Samuti kuulati kohtuistungil tunnistaja üle E. Toodo, kes andis ütlusi selle kohta, et ta teab, et valeväljakutsed aadressile XXXX tegi Margus. Ta ei tea mitmel korral väljakutseid tehti, aga see toimus vähemalt kahel korral. Tunnistaja sõnul tegi B.I need väljakutsed kättemaksuks, sest keegi Elina ja Taavi ei anna neile nende asju tagasi (tl 90). Kohtul puudub igasugune alus antud tunnistaja ütlustes kahelda. Antud tunnistaja ülekuulamist taotles B.I , kelle kinnitusel on tegemist tema elukaaslasega (tl 55). Tunnistajat oli ka hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest ning samuti selgitati talle, et ta ei pea andma ütlusi oma lähedase vastu (tl 89-90). Seega, hoolimata asjaolust, et E. Toodo võinuks olla ebaobjektiivne või loobuda oma ütlustest B.I vastu, on ta siiski andnud teiste asjas kogutud tõenditega riimuvaid ja tõepäraseid ütlusi. Kohus viitab ka sellele, et ei menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole antud tunnistaja usaldusväärsust kahtluse alla seadnud. Niisamuti olid tunnistaja E. Toodo ütlused kooskõlas teiste asjas kogutud kirjalike tõenditega, milledest nähtuvalt põhjustati valeväljakutseid, mis tingisid hilisemalt päästeameti väljasõidu arvatavatele sündmuskohtadele, kus põlenguid ei toimunud ega lõhkekeha ei leitud (tl 4, 7, 12-13, 24, 42, 45). Kohus peatub sellelgi asjaolul, et erinevalt ülejäänud kahest episoodist, on 09.11.2016.a. episoodis väärteoprotokollis B.I-le etteheidetavaks teoks lisaks teadvalt eritalituse vale väljakutse põhjustamisele ka KarS § 278 lg 1 teine alternatiiv – vale väljasõidu põhjustamine. Seega tuleb tuvastada ka see, kas esineb põhjuslik seos B.I teo ja põhjustatud tagajärje vahel. Antud juhul on ilmne, et just B.I tahtlik tegevus (politsei meiliaadressile pommi asukohta ja lõhkemisaega sisaldava kirja saatmine) tingis selle, et eritalitused (sh politsei) suundusid väga ohtlikule situatsioonile viitavat informatsiooni sündmuskohale kontrollima. Seega põhjustas üksnes B.I selline tegevus eritalituse vale väljasõidu. Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi väärtegude menetlemisel, rikkumiste fikseerimisel ja tõendite kogumisel. Nii on väärteoprotokollides märgitud konkreetsete rikkumiste asjaolud ja kogutud tõendid, mis on koostatud menetluseks pädeva asutuse, Põhja prefektuuri, teenistuses olevate politseiametnike poolt (tl 4, 24, 42). Menetlusalusele isikule tagati võimalus anda ütlusi, mida ta ka kasutas (tl 4, 6, 24, 32, 42, 6, . Antud juhul nähtub väärteoprotokollidest, et nendesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed menetlusaluse isiku poolt eritalituse teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamise kohta, rikkumised on õigesti kvalifitseeritud. Väärteoprotokollidega on 4 menetlusalune isik tutvunud ja neis sisalduvat ta vaidlustanud ei ole. Samuti on isik tutvunud oma õiguste ja kohustustega väärteomenetluses (tl 5, 24pö, 43). Protokollides kajastatut kinnitavad ka isiku poolt kohtus antud ütlused, milles ta end antud rikkumiste toimepanemises süüdi tunnistas. Eeltoodust lähtuvalt tuleb järeldada, et B.I on ka ise möönnud, et tegi teadvalt eritalituste valeväljakutsed. Isiku süü on kohtus tõendamist leidnud ja seda: - 22.11.2016.a. koostatud väärteoprotokolliga koos õiguste ja kohustuste tutvustamise lehega (tl 4, 5), millest nähtub, et B.I , 03.11.2016.a. kell 19.24, viibides Tallinnas, Tatari tn-l, tegi teadvalt eritalituse vale väljakutse, mis seisnes selles, et isik helistas häirekeskuse telefonil 112 ja teatas põlengust XXXXkorteris. Päästeameti poolt kontrollimisel selgus, et põlengut ei olnud. Menetlusalune isik on kinnitanud protokolli õigust; - juhtumi väljatrükiga (tl 7), mille kohaselt toimus 03.11.2016.a. 19.

1. oli väljakutse aadressile XXXX, kus pidi olema tulekahju. Asjaolu kontrolliti, kuid tegemist oli valeväljakutsega, põlengut ei toimunud; - vaatlusprotokolliga (tl 12-13), millest nähtuvalt teavitab meesterahvas telefonil 112 häirekeskust sellest, et tema korteris aadressil XXXXon tulekahju; - 06.12.2016.a. koostatud väärteoprotokolliga (tl 24), millest nähtub, et 09.11.2016.a. tegi B.I teadvalt vale väljakutse (viibides ise Tartus), mis seisnes selles, et ta saatis meiliaadressilt toodo@bk.ru meiliaadressile pohja@politsei.ee kirja sisuga „Tallinnas XXXXpannud bomm. Lõheb 11.11.2016a info tel. XXXX endla toodo“. XXXXhoone koridori ja keldrit kontrollitud pommikoeraga, kuid midagi kahtlast ei tuvastatud. Protokolli kohaselt, oma sellise tegevusega tegi isik teadvalt eritalituse vale väljakutse, põhjustades teadvalt politsei vale väljasõidu; - e-kirja väljatrükk (tl 30), millest nähtuvalt on 09.11.2016.a. saabunud elektronposti aadressilt toodo@bk.ru Põhja prefektuuri elektronposti aadressile e-kiri, mille sisuks oli „Tallinnas XXXXpannud bomm.lõheb 11.11.2016a info tel.XXXX endla toodo“; - 22.11.2016.a. koostatud väärteoprotokolliga koos õiguste ja kohustuste tutvustamise lehega (tl 42-43), millest nähtub, et B.I , viibides 21.11.2016.a. Tallinnas, XXXX, tegi teadvalt eritalituse vale väljakutse, mis seisnes selles, et isik helistas korduvalt ajavahemikul 19.29-20.21 häirekeskuse telefonil 112 ja teatas põlengust XXXXmajas. Päästeameti poolt kontrollimisel selgus, et põlengut ei olnud. Menetlusalune isik on kinnitanud protokolli õigust; - väljatrükiga sündmuse protokoll-arvestuskaardist (tl 45), mille kohaselt toimus 09.11.2016.a. kella 19.33 ajal päästeteenistuse väljakutse aadressile Tondi 26-9 Tallinnas. Tulekahju pidi olema korteris nr 5, kuid kohapeal põlengu tundemärgid puudusid; - indikaatorvahendi kasutamise protokolliga koos joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga (tl 46-46pö), mille kohaselt 21.11.2016.a. kella 23.55 ajal, B.I kontrollimisel indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 saadi positiivne tulemus (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus, 0,85 mg/l). Isikul esinesid mh järgmised tunnused: väikesed pupillid, alkoholilõhn suust, silmade punetus, kerged koordinatsioonihäired; - kinnipidamisprotokolli (tl 48), millest nähtuvalt peeti B.I 21.11.2016.a. kell 23.40 kinni seoses asjaoluga, et ta võib jätkuvalt väärtegusid toime panna. Eelpool refereeritud tõenditega on tõendamist leidnud B.I poolt KarS 278 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine. 5 Lisaks uuriti kohtuistungil ka menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid sisaldavaid materjale: - karistusregistri väljavõtteid (tl 19-20, 37-28, 51-54), millest nähtuvalt on B.I varasemalt karistatud väärteokorras 7-l korral, kõigil kordadel rahatrahviga. Samuti on B.I karistatud 3-l korral kriminaalkorras. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. B.I on täisealine, süüvõimeline isik, ka ei esine tema süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et B.I on talle süüks pandavad väärteod toime pannud vähemalt otsese tahtlusega. Häirekeskuse telefonidele helistades ja kõnedes tulekahjudest informeerides ning Põhja prefektuuri elektronposti aadressil pommiähvardust sisaldavat e-kirja saates teadis B.I, et paneb sellega toime eritalituste teadvalt valeväljakutse põhjustamise ning samuti põhjustab nende vale väljasõidu ning ta pidi eelnevat ka soovima. See pidi olema talle arusaadav, kuna B.Ieadis kõigil kordadel sellest, et tegelikku ohuolukorda ei eksisteeri, samuti on tunnistaja E. Toodo kinnitanud, et B.I tegi need väljakutsed kättemaksuks (tl 90). Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik kohtuistungil kahetsust ei avaldanud. Kohtuväline menetleja taotles B.I-le toimepandud väärteo eest karistuseks 22 päeva aresti. Menetlusaluse isiku kaitsja palus karistuse mõistmisel arvestada, isikul on 16.01.2017.a. kohtuistung Valga kohtumajas ja 17.01.2017.a. isik abiellub. Kohus viitab siinkohal, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei poolte taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Tulenevalt karistatuse õiendist on B.I varem karistatud korduvalt erinevate väärtegude eest rahatrahvidega, niisamuti on teda karistatud korduvalt kriminaalkorras ja sealhulgas reaalse vangistusega (tl 51-54). Seega tuleb järeldada, et ka pärast eelmiste süütegude toimepanemist, on ta jätkanud uute rikkumiste toimepanemist. Antud asjaolu iseloomustab kohtu hinnangul ilmekalt isiku suhtumist nii teistesse isikutesse, ühiskonnas kehtivatesse tõekspidamistesse, kui ka õiguskorda. Kuivõrd B.I kinnitas, et ta ei tööta ja ta on seoses vähese sissetulekuga taotlenud riigi õigusabi määramist (kohus ka rahuldas sellekohase taotluse), siis ei oleks rahatrahvi määramisel selle täitmine perspektiivikas. Ka ei ole varasemad kergemaliigilised karistused – rahatrahvid – soovitud mõju avaldanud, isikul on need tasumata, mistõttu isiku rahatrahviga karistamine ei ole enam ka põhjendatud. Kuna isik on jätkanud uute süütegude toimepanemist, ei ole seega rahatrahvi kui karistuse liigiga karistuse eesmärgid saavutatavad ja vajalik on karistada isikut arestiga. 6 Mõistetava karistuse kestuse määratlemisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju. Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka (RK 3-1-1-99-06 p 15.1). On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. B.I näol on tegu isikuga, kes on korduvalt pannud toime KarS § 278 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid, mis ilmestab tema negatiivset suhtumist õiguskorda ja rikkumiste iseloomust ja sagedusest tulenevalt ka teda ümbritsevatesse teistesse isikutesse. Eriti oluline on arvestada asjaolu, et valeväljakutsete tegemine on oluliselt avalikku julgeolekut kahjustav tegu, millega võib kaasneda olukord, kus eritalituste võime reageerida tegelikele hädaolukordadele on oluliselt halvenenud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada toimepandud (RKKKo 3-1-1-38-07, p 19), isiku süüd ning asjaolu, et B.I on tahtlikult toime pannud kolm KarS § 278 lg 1 kohast väärtegu, seega kohus arvestab ka B.I poolt toime pandud tegude korduvust ja käitumismustrit. Kohus rõhutab, et antud rikkumine, eritalituste teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamine, tekitab kahju nii majanduslikult (tehnikakulu, töötasud jne), kui ka halvendab eritalituste võimet reaalsetele hädaolukordadele reageerida. Kohus peab karistusmäära valikul B.I suhtes võimalikuks üksnes pikemaajalise aresti kohaldamist, kuivõrd isik pani lühikese ajavahemiku jooksul toime kolm samalaadset, avalikku julgeolekut ohustavat ja ühiskonna toimimist oluliselt häirivat väärtegu. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, peab põhjendatuks B.I karistamist tema poolt toimepandud väärtegude eest KarS § 278 lg 1 alusel kokku 30-päevase arestiga. Kohus märgib, et B.I peeti küll kohtueelses menetluses kinni, kuid antud kinnipidamise ajavahemik (21.11.2016.a. kell 23.40 kuni 22.11.2016.a. kell 14.06, tl 48) jääb alla 24 tunni ja seega ei ole KarS § 68 lg 2 järgi võimalik antud kinnipidamist karistusaja hulka arvata. Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei täidaks karistuse eesmärke – karistuse mõjususeks peab B.I tajuma, et väärtegude toimepanemisega võib temale karistusena kaasneda tugevam isikuvabaduse riive ärakandmisele kuuluva aresti näol, kuna isik ei ole varasemast kergematest karistustest järeldusi teinud ega oma väärtushinnanguid muutnud. Kohtu hinnangul on karistuse kohese täitmise ja selle mõjususe tagamiseks põhjendatud määrata, et mõistetav arest kuulub ärakandmisele koheselt. Samuti leiab kohus, et B.I puhul ei esine KarS § 66 lg-s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmine ositi. Kohtus B.I ja tema kaitsja viitasid vajadusele, et menetlusalune isik peab osalema 16.01.2017.a. toimuval kohtuistungil Valga kohtumajas ning 17.01.2017.a. ta abiellub. Kohus viitab, et aresti kandvate isikute osavõtt kohtuistungitest tagatakse konvoiteenistuse abil, seega ei ole põhjendatud isiku poolt aresti kandmise edasilükkamine nimetatud põhjusel. Niisamuti peab kohus vajalikuks märkida, et isik, kes paneb toime pidevalt väärtegusid, peab võimalikuks pidama ka seda, et uute või järjepidevalt samalaadsete väärtegude toimepanemisele võib järgneda karistus pikemaajalise aresti määramise näol. Seega ei saa sellisele isikule olla üllatuseks ka asjaolu, et taoline karistus võib mõjutada tema töötamist või eraelu. Seoses menetlusaluse isiku abiellumist puudutavate väidetega tuleb esmalt tõdeda, et antud sündmuse kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit. Väidetavalt on tegu abielu registreerimisega Tallinna Vanglas, seega juhul, kui selline sündmus toimub, ei oleks põhjust rääkida ka ulatuslikult planeeritud suurejoonelise sündmuse 7 edasilükkamisest ja tekkida võivast suurest majanduslikust kahjust. Seega ei pea kohus ka nimetatud asjaolu erandlikuks KarS § 66 lg 1 mõttes, antud sündmuse toimumisaja muutmine ja sel osalemine Tallinna Vanglas ei ole erandlik ega isikut ülemäära koormav, kui ta peab seda tegema ka pärast aresti ärakandmist. Kohus viitab, et VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Menetluskuludeks on käesolevas asjas määratud kaitsja tasu summas 72 eurot, kaitsjatasu taotluse alusel moodustub see ettevalmistamiseks kulunud tasust 40 eurot ja kohtuistungil osalemise tasust 20 eurot, milledele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on nimetatud tasu suurus kooskõlas riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluseks oleva justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 §-s 9 lg-tes 2 ja 3 sätestatuga ja taotletud summa on tõepärane. Kohaldades KrMS § 180 lg-s 1 toodud põhimõtet, tuleb järeldada, et väärteoasjas kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele süüdlaselt, käesolevas asjas tuleb B.I-lt välja mõista tema poolt taotletud riigi õigusabi korras teenust osutanud kaitsja kaitsjatasu. Kohus märgib, et riigi õigusabi ei tähenda ka tasuta õigusabi osutamist, RÕS § 25 lg-s 4 toodud põhimõtte kohaselt hüvitab kriminaal- ja väärteomenetluses riigi õigusabi saanud isik riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul takistusi, mis ei võimaldaks B.I asuda tasuma menetluskulusid, kohtupraktikat arvestades ei ole tegu suure kaitsjatasuga, selle tasumine on tema poolt riigi õigusabi taotluses ja selle lisas esitatud mõningasi sissetulekuid (pension, sotsiaaltoetused) arvestades ka võimalik. Kohus juhindub VTMS § 38 lg 1; § 107 lg 1 p 1; § 108-111; § 113; KrMS § 175 lg 1 p 1; § 180 lg
2. Merle Parts Kohtunik 8