lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) (isikukood: XXX) V.J Kodakondsus: määratlemata Aadress: XXXX E-post: XXXX Töökoht: XXXXOÜ Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokaristusi 1 kehtivaid Kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ Aadress: Jõe 3 Tallinna Harjumaa 10151 E-post: vladimir.sadekov@sadekov.ee Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Ametnik vanemväärteomenetleja Andrus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlusteenistus Aadress: Kolde pst 65 Tallinn Harjumaa 10321 E-post: pohja@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p-st 1 kohus otsustas:
) § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 120 trahviühiku ulatuses, s.o 480 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati
a kell 16:29 Harjumaal Tallinnas Gonsiori tn 27 juures juhtides mootorsõidukit Lexus 6S 300 registreerimismärgiga XXXX suunaga Laagna tn poole solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat – politseinikku Raido XXXX– seoses tema ametikohustuste täitmisega näidates keskmist sõrme, mistõttu politseiametnik tundis end solvatuna. Taoline käitumine on mõistetav kui üldtuntud solvangu žest ning solvavana tajus seda ka politseiametnik Raido XXXX. Nii väärteoprotokolli kui väärteootsuse kohaselt rikkus V.J sellise tegevusega
lg-s 1 sätestatut ning pani toime
lg 1 kohaselt on karistatav avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Tunnistaja XXXX andis 27. oktoobri 2016. a istungil ütlusi (kohtu tl 21 pöördel – 23 pöördel), et nad mõõtsid patrullpolitseinik Raido XXXXiga juulis Gonsiori tänaval kiirust suunaga Lasnamäelt kesklinna suunas, kui kuulis helisignaali ja koheselt peale seda märkas ta, et sõitis sõiduauto ja autost vaatas meesterahvas otsa tema paarilisele ja näitas talle keskmist sõrme. Peale seda korjasid nad mõõteseadme kokku ja sõitsid keskmist sõrme näidanud isikule järgi. Isik oli peatunud Gonsiori tänava maaaluse parkla sissepääsu juures. Isik ei nõustunud etteheitega ja käitus üleolevalt. Tunnistaja Raido XXXX andis 27. oktoobri 2016. a istungil ütlusi (kohtu tl 23 pöördel – 25), et ta täitis patrullpolitseinikuna oma teenistusülesandeid mõõtes Gonsiori tänaval 3 4-16-6350 mootorsõidukite, mis liikusid Lasnamäe poolt kesklinna suunas, liikumiskiirust. Mingi hetk kuulis ta paremalt poolt signaali, pöörates pilku, nägi ta heledat värvi Lexust sõitmas. Selle juht vaatas tunnistaja suunas ja näitas tunnistajale keskmist näppu. Peale seda siis korjasid politseiametnikud kiiruse mõõtmise vahendid kokku, istusid politseisõidukisse, ja kasutades vilkureid ja sireeni, järgnesid sõiduautole, mis keeras paremale majade vahele. Järgi sõtes nägi tunnistaja, et see Lexus seisab ühe garaaži ukse ees. Tunnistaja sõitis auto juurde ja läks siis isiku juurde. Isik oli väga üleoleva suhtumisega ja leidis, et ei ole midagi valesti teinud. Tunnistaja sai aru, et žest oli temale mõeldud ja oli solvav, kuivõrd ta täitis sel ajal tööülesandeid. Menetlusalune isik V.J andis 27. oktoobri 2016. a istungil ütlusi (kohtu tl 20 pöördel – 21 pöördel), et ta sõitis mööda Gonsiori tänavat ja pärast Hiltoni hotelli, hotelli juures seisis politsei ja ta tervitasin neid, andis signaali ja lehvitas käega. Siis helises menetlusalusel isikul telefon ja ta keeras hoovi. Hiljem ta nägi, et tema taga seisab juba politsei. Politseinik jooksis välja, menetlusalune isik laskis autoakna alla, politseinik hakkas menetlusaluse isiku peale karjuma. Menetlusalune isiku ütles politseinikule: „ma ei saa aru, mida sa karjud“ ja siis politseinik näitas menetlusalusele isikule keskmist sõrme. Menetlusalune isik ütles: „mina sulle midagi ei näidanud“ ja tuli autost välja. Talle öeldi, et istuge autosse ja võeti tema dokumendid. Teine patrull, kes tuli kohale, rääkis vene keelt ja selgitas milles menetlusalust isikut kahtlustatakse. Menetlusalune isik ei olnud etteheitega nõus, kuna ta lihtsalt tervitas võimuesindajaid, lehvitas käega. Mis neile tundus, seda ta ei tea, vaja oleks kontrollida politseinike psüühilist seisundit. Menetlusalune isik kinnitas, et ta tervitab alati politseinikke, sest talle pakub rõõmu, et nad korjavad trahve ja suurendavad eelarvet. Samuti andis menetlusalune isik ütlusi selle kohta, et tal on olnud enne käsitletavat juhtumit liikluspolitseiga kokkupuuteid seoses kiiruse ületamisega. Kaitsja küsimusele miks politseinikud üldse karistasid menetlusalust isikut, et miks neil tekkis selline mulje, et see žest, mida menetlusalune isik näitas, oli solvav, vastas menetlusalune isik, et ta ei oska öelda, võib-olla lapsepõlves tehti neile liiga, võib-olla nad näevad kõikides oma vaenlasi. Kohus leiab, et tunnistajate XXXX, Raido XXXXi ja menetlusaluse isiku enda ütlustega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik sõitis antud väärteosündmuse ajal (12.07.2016.
lg 1 objektiivsele Subjektiivne koosseis Karistusseadustiku (edaspidi:
) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning
Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et V.J pani antud väärteo toime kavatsetult.
lg 2 järgi paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et asjaolu, et menetlusalune isik kõigepealt andis helisignaali tõmbamaks esmalt enesele politseiametnike tähelepanu ja seejärel näitas solvavat žesti politseiametnikule, näitab, et menetlusalune isik pani teo toime kavatsetult. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et V.J pani
Seega on V.J täitnud
Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid V.J-i teos ei esine. Samuti on V.J süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud 1981. aastal – KVM tl 2, 7). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et V.J on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav
3.3. Karistus
lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistatakse kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga või arestiga. V.J on olemas töökoht (kohtu tl 20). V.J-i enda ütluste kohaselt oli teda karistatud enne käesolevas väärteoasjas arutatavat sündmust liikluspolitsei poolt kiiruse ületamise eest rahatrahviga (kohtu tl 21-21 pöördel). Kuivõrd kiiruse ületamine ja võimuesindaja solvamine on eriliigilised süüteod ning V.J on olemas sissetulek, siis leiab kohus, et tema suhtes on võimalik kohaldada kergeimat karistusliiki, s.o rahatrahvi, milles on lähtunud ka kohtuväline menetleja. Kuivõrd
§-s 275 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see
lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut.
Seega peab V.J-ile mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-300 trahviühikut (s.o 12-1200 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks 150 trahviühikut, s.o. 600 eurot. 6 4-16-6350
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul mõjutab V.J-i süü suurust eelkõige teo toimepanemise koht, teo intensiivsus ning tahtluse vorm. Solvava žesti näitamine on kohtu hinnangul üks kergemaid avalikku korda kaitsva isiku solvamise viise, raskemad on näiteks alandamine avalikkuse ees, solvamine kasutades kehaeritisi, verbaalne solvamine. Käesoleval juhul solvas V.J politseiametnikku ühekordse žestiga, mille nägemine kolmandate isikute (teised autojuhid, jalakäijad) poolt ei ole tõendamist leidnud. Seega teguviisist tulenevalt on isiku süü antud juhul väike. Samas on politseiametnik oluliseim avalikku korda kaitsev võimuesindaja, kelle solvamise kaudu õõnestatakse kõigi ühiskonnaliikmete turvalisust, nimetatud asjaolu suurendab V.J-i süüd. Samuti suurendab V.J-i süüd käesoleval juhul asjaolu, et ta pani võimuesindaja solvamise toime kavatsetult, mis on väärteo toimepanemise kõige raskem vorm. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et V.J-i puhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud (KVM tl 1 pöördel). Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et V.J-i puhul ei esine
§-des 57 ja 58 nimetatud asjaolusid. V.J-i süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et V.J-i süü on keskmisest suurem, mistõttu tuleks talle mõista karistuseks rahatrahv, mis jääb keskmise ja ülemmäära vahele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub selle, kuidas on võimalik V.J mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. V.J on küll üks kehtiv väärteokaristus (kiiruse ületamise eest), kuid kuivõrd tegemist ei ole samalaadse süüteoga nagu käesoleval juhul (võimuesindaja solvamine), siis on kohtu hinnangul võimalik V.J-ile mõista väiksem karistus võrreldes sellega, mis vastaks tema süü suurusele ehk antud juhul tuleks temale mõista karistusena rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Kohtu hinnangul on avalikku võimu teostavate ametnike autoriteedi tagamine ühiskonna turvalisuse tagamise huvides, sest mida suurem on avalikku võimu teostava isiku autoriteet, seda vähem tuleb avalikkuse kaitsmisel kasutada sunnivahendeid, s.h jõudu. Seetõttu on vajalik üldsusele mõista anda, et lugupidamatu suhtumine avaliku võimu kaitsvate isikute vastu on taunitav ja võib kaasa tuua karistuse. Siiski ei tähenda see, et käesoleval juhul nõuaks üldpreventsioon karistuse suurendamist. Kohtu hinnangul tagab ainuüksi asjaolu, et lugupidamatu suhtumisega võib kaasneda karistus, piisava üldpreventiivse mõju. Seega ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista V.J-ile rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et V.J-ile oleks tulnud mõista karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. Seega kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt on V.J-ile määratud rahatrahv 120 trahviühikut ehk 480 eurot, mis jääb alla sanktsiooni keskmise (150 trahviühikut ehk 600 eurot), siis ei vasta kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv V.J-i süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Samas ei ole kohtul tulenevalt reformatio in peius põhimõttest lubatud Jevgeni 7 4-16-6350 V.J-i olukorda raskendada, kuivõrd kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale on esitanud menetlusalune isik. Nendel põhjustel jätab kohus V.J-i kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. 3.4. Menetluskulud Menetlusaluse isiku V.J-i kaitsja Vladimir Sadekov taotles menetlusaluse isiku kantud õigusabikulud kokku summas 480 eurot (sh käibemaks) hüvitada menetlusalusele isikule (kohtu tl 30). V™S § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd käesoleval juhul ei lõpetanud kohus menetlusaluse isiku V.J-i suhtes väärteomenetlust mõnel V™S § 29 lg 1 p-des 1-3 või 5-6 sätestatud alusel, vaid jättis kohtuvälise menetleja süüdimõistva otsuse muutmata, siis ei kuulu rahuldamisele ka õigusabikulude hüvitamise taotlus. 3.5. Kokkuvõte Eeltoodud põhjustel jätab kohus V.J-i kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 11.08.2016. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2316,16,007580 rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 11.08.2016. a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2316,16,007580 muutmata. Samuti jätab kohus rahuldamata V.J-i taotluse hüvitada valitud kaitsja poolt osutatud õigusabikulud riigieelarve vahenditest Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.