← Eesti

4-16-8743/12

Obsah (5)§ 66§ 57§ 15§ 56§ 63

4-16-8743 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.02.2017, Rakvere kohtumaja Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasja number 4-16-8743 Väärteoasi M.Z kaebus Pol

§ 66

lg 2 ja 3 alusel võimaldada M.Z tasuda 720 euro suurune rahatrahv ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt tuleb tasuda 60 (kuuskümmend) eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Danske Bank EE403300333416110002 või Nordea Pank EE701700017001577198. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220165206535. Kohtuotsuse väljatrükk toimetada kätte M.Z-ile ning saata teadmiseks kohtuvälisele menetlejale ning kaitsjale. 1

(10)4-16-8743 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud
  1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Over Lvov koostas väärteoasjas nr 2440,16,007669 17.10.2016 väärteoprotokolli nr
  2. Väärteoprotokollist nähtub, et M.Z juhtis 17.10.2016 kell 7:02 Lääne-Virumaal Kunda linnas Põdruse-Kunda-Pada tee
  3. km-l mootorsõidukit koos haagisega (Haagis – xxxx, registreerimismärk – xxxx), teostas metsamaterjali veosevedu, omamata Liiklusseaduse (edaspidi LS) §-s 341 sätestatud eriluba. Mootorsõiduki I-telje tegelik teljekoormus oli 8651 kg. Lubatud suurim registriteljekoormus 8500 kg. Mootorsõiduki II-telje tegelik teljekoormus oli 12127 kg. Lubatud suurim registriteljekoormus 9500 kg. Mootorsõiduki III-telje tegelik teljekoormus oli 12266 kg. Lubatud suurim registriteljekoormus 9500 kg. Mootorsõiduki tegelik mass oli 33044 kg. Lubatud suurim registrimass 26000 kg. Haagise tegelik mass oli 24866 kg. Lubatud suurim registrimass 24000 kg. Autorongi tegelik mass oli 57910 kg. Lubatud suurim tegelik mass 44000 kg. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 80 lg 1 ja 2 ning Majandus- ja kommunikatsiooniministri (edaspidi MKM) määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 lg 2 punkti g nõudeid, pannes toime LS § 2612 lg 1 ja LS § 238 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Eduard Blaško 15.11.2016 otsuse väärteoasjas nr 2440,16,007669 kohaselt rikkus M.Z LS § 80 lg 1, 2 ja MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 lg 2 p g sätteid ja väärteod on kvalifitseeritud LS § 2612 lg 1 ja LS § 238 järgi. Väärteo otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja protokollitud ütluste, menetlusaluse isiku protokollitud ütluste ja massimõõtmise protokolliga. Otsuses on märgitud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja esindaja viitab, et massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et kogukoormuse puhul on lubatud piirmäärasid ületatud olulisel määral ning antud rikkumist loetakse raskeks rikkumiseks (kogukoormuse puhul loetakse rikkumist raskeks juhul, kui kogukoormuse puhul on ületatud lubatud piirmäära üle 20 %). Käesoleva juhtumi puhul oleks raske rikkumise piiriks 8800 kg, massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et ületamist on mitte vähem kui 13910 kg. Menetlusalust isikut on varasemalt 1-l korral karistatud samalaadse õigusrikkumise toimepanemise eest (karistusena määratud rahatrahv on isikul tasutud, kuid see ei ole pannud isikut seadusekuulekamalt käituma). Juhindudes Karistusseadustiku (edaspidi

) § 56 lg 1 ja § 63 lg 1 on M.Z-ile karistuseks määratud LS § 2612 lg 1 alusel rahatrahv 180 trahviühiku ulatuses, s.o 720 eurot. Otsuse kohaselt tuleb rahatrahv tasuda 15-ne päeva jooksul, s.t hiljemalt 01.12.

  2. 01.12.2016 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku M.Z kaitsja kaebus. Kaebaja taotleb väärteoasjas nr 2440,16,007669 tehtud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja soovib vaidlustada otsust kogutud tõendite ja määratud karistuse osas (kaebuse esitaja taotleb otsusega määratud karistuse tühistamist). Juhul, kui kohus leiab, et M.Z on väärteoprotokollis kirjeldatud teos süüdi, taotleb 2

(10)4-16-8743 kaebaja alternatiivselt otsuse tühistamist VTMS § 132 lg 2 järgi, sest määratud karistus ei vasta menetlusaluse isiku süü suurusele ja on ebaõiglane. Kaebaja palub asjas teha uue otsuse raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Trahvisumma jõusse jätmisel või uue trahvi määramisel soovib kaebaja tasuda trahvi osade kaupa 18 kuu jooksul, sest menetlusaluse isiku töötasu on 372,50 eurot ning trahvi tasumine ühekordse maksena halvendab oluliselt tema toimetuleku võimet. Ühtlasi palub kaebaja kaebuse rahuldamise korral ning väärteomenetluse lõpetamise korral hüvitada menetlusaluse isiku poolt makstud kaitsjatasu summas 177 eurot, mis kanda Annad Advice OÜ pangaarvele EE
  1. Kaebuse esitaja leiab, et otsusest väärteoasjas nr 2440,16,007669 ei ole üheselt aru saada, missugust normi või keeldu menetlusalune isik rikkus. Kaebuse esitaja seisukohalt tuleks väärteoprotokollis kirjeldada, mida menetlusalune isik oleks pidanud tegema ja millisel õiguslikul alusel. Lisaks, vaatamata asjaolule, et kaebaja tunnistas oma süüd ja põhjendas seda kahetsusväärse olukorraga, kus ülekaal võis tekkida sooviga kogu materjal korraga peale võtta, et mitte naasta kaugel asuvale objektile, ei võtnud kohtuväline menetleja süü tunnistamist arvesse kergendava asjaoluna. Kaebuse esitaja leiab, et toimingu tegemise asjaolud ei ole usaldusväärsed, sest väärteoasjas ei ole kogutud tõendeid kooskõlas Mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) nõuetega. Mõõtetulemuste jälgitavus ei ole tõendatud, kuna massimõõtmise protokollis puudub objektiivne teave mõõtekoha teepinna kallete määramise kohta. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole usutav, et visuaalselt on võimalik hinnata teepinna pikikallet alla 5 % (nagu massimõõtmise protokollis on märgitud). Väärteo toimepanemise kohas on teekalle suurem ning esineb nii piki- kui ristikallet, missugune on nähtav sõiduki asetsusest menetluskohal tehtud fotolt. Kaebaja leiab, et kaalude vale kasutuse tõttu on tulemuseks tegelikust suurema kaalu registreerimine, mille konkreetne väärtus tuleneb sõiduki konstruktsioonist ja ehitusest. Mõõtetulemuste ebausaldusväärsusele viitavad ebaharilikult suured erinevused veoki esimese ja teise telje kogukaalu vahedes ning veoki teise telje vasaku ja parema ratta lugemites. Ühtlasi ei nõustu kaebuse esitaja massimõõtmise protokollis toodud mõõtmise kokkuvõtte tulemustega, millede kohaselt on vedukil 7044 kg ja haagisel 866 kg ülekaalu. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebaja, et väärteomenetluses koostatud massimõõteseadme kasutamise protokoll ei ole lubatavaks tõendiks.
  2. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas 30.12.2016 kohtule kirjaliku seisukoha, milles palutakse jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja seisukohad on lühidalt järgmised: Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaebajaga osas, et rikutud on menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärtegu tema suhtes menetletakse. Väärteoprotokollis on selgelt kirjeldatud menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu ning lisaks teo üksikasjalikule kirjeldusele on kohtuväline menetleja märkinud ka menetlusaluse isiku poolt rikutud õigusnormid seaduse sätte täpsusega. Ka menetlusaluse isiku poolt antud ütluste sisu annab kinnitust, et etteheide oli isikule täielikult arusaadav. Lisaks on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et süü tunnistamist ja

§ 57lg 1 p 3 mõistes süü ülestunnistamisele ilmumist ei saa s amastada.

Käesoleval juhul ei ilmunud menetlusalune isik ise süüd tunnistama, vaid isik oli õigusrikkumise toimepanemise ajal järelevalve teostaja poolt tabatud ning tema poolt antud ütlused on selgitused teo 3

(10)4-16-8743 toimepanemise kohta. Nimetatud ütlusi ei ole võimalik samastada süü ülestunnistamisele ilmumisega. Samuti ei ole menetlusalune isik ise ka oma ütlustes kahetsenud juhtunut. Väide, et kaalude vale kasutamise tõttu on tulemuseks tegelikkusest suurema kaalu registreerimine, on kohtuvälise menetleja esindaja sõnul põhjendamata. Kaitsja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kaalumise hetkel võis tekkida eksimus ning veel vähem, et võimalik eksimus oleks suurendanud kaalude näitu. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et mõõtetulemuste jälgitavus on tagatud, kuna 17.10.2016 koostatud massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et koormuse mõõtmisel oli kasutatud 12 mitteautomaat kaalu Evocar 2000, kaalud olid läbinud nõuetekohase taatlemise ning mõõtmist teostas pädev mõõtja. Kaalumisel lähtuti ja võeti aluseks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 30.06.2015 käskkiri nr 1.1 -1/195 kinnitatud „Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika MM 02-2015“ (edaspidi metoodika). Kohtuvälisele menetlejale jääb arusaamatuks kaebaja järeldus, et väidetava vale metoodika kasutamine loob olukorra, kus kaalu tulemused on korrapäratult erinevate tulemustega. Massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et tegemist oli metsamaterjali veoga. Tegemist on veosega, mille puhul on määravaks asjaoluks koorma paigutus ja metsamaterjali erinev läbimõõt terve puidu ulatuses. Lisaks mängib väga suurt rolli ka puidu erikaal, s.o olukord kui puit võib olla erineva niiskusastmega, seega võivad palgid olla erineva kaaluga. Kohtuvälise menetleja esindaja juhib tähelepanu asjaolule, et koormuse mõõtmisel kasutatavad metoodilised võtted ei saa tekitada selliseid kaalumistulemuste erinevusi, mis on märgitud massimõõteseadme kasutamise protokollis. Tegemist on metsamaterjaliga, mille puhul ongi iga ratta kaalutulemused väga erinevad ja kõikuvad. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukohalt on kaebuse esitaja ekslikult väitnud, et mõõtja on kohustatud tee pikki- ja ristikallet alati digitaalse kaldemõõdikuga mõõtma. Kohtuvälise menetleja esindaja viitab metoodika punktile 6.2, mis lubab hinnata risti- ja pikkikallet visuaalselt ning käesoleval juhul seda ka rakendati. Selgituseks lisab kohtuväline menetleja, et metoodika 6.2 sätestab mõõtekoha lubatud kalded sõiduki, autorongi või masinrongi kaalumisel ning selle kohaselt võib kogumassi mõõtmisel mõõtekoha tasapinna kalle sõiduki piki- ja/või ristisuunas olla ≤ 5 %, teljekoormuse mõõtmisel peab mõõtekoha pikikalle olema ≤ 1 ,0 %, mõõtekoha ristikalle võib olla ≤ 5 %. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul ei ületanud mõõtekoht lubatud väärtusi ning see on selgelt tajutav ka ilma mõõtevahendi kasutamiseta. Kohtuvälise menetleja esindaja viitab massimõõtmise protokollile. Selles on selgelt välja toodud, et autorongi lubatud suurim mass on 44000 kg ja veduki ning haagise lõplikud teljekoormuse lugemite tulemused kokku liidetuna on 57 910 kg. Mõõtmise kokkuvõte näitab, et üle oli 13910 kg, mis moodustab autorongi kogumassist 31,6%. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukohast näitab selline lõplik tulemus üheselt, et tegu oli teadliku ja raske rikkumisega. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul näitavad menetlusaluse isiku ütlused seda, et isik pani õigusvastase teo toime tahtlikult. Kohtuvälise menetluse käigus antud ütlustes M.Z ei eitanud enda süüd ning selgitas, et ta võttis kogu koorma peale (tegemist oli langi lõpuga), et mitte pikka maad Kundast Otepääle tagasi sõita. Menetlusalune isik vastulauset ei esitanud. Karistuse määramisel M.Z-ile oli määravaks asjaoluks lubatud massi piirmäärade oluline ületamine. Raskeks rikkumiseks loetakse kogukoormuse puhul lubatud piirmäära ületamist üle 20 % tuvastatud kogukoormusest. Käesoleva juhtumi puhul oli tuvastatud kogukoormuse puhul ületamist mitte vähem kui 13910 kg, milline näitab, et menetlusalune isik 4
(10)4-16-8743 oli raske rikkumise piiri ületanud sisuliselt pooleteisekordselt. Ühtlasi nähtub karistusregistri andmetest, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud LS § 2612 lg 1 alusel. Kohtuotsuse põhjendused
  1. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § -le
  2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
  3. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse § 2612 lg 1 näeb ette vastutuse sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. Liiklusseaduse § 238 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest. Seega tuleb kohtul antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik on rikkunud eelnimetatud paragrahvides sätestatut. Väärteoprotokollist nähtuvalt süüdistatakse M.Z selles, et tema 17.10.2016 kell 07:02 Põdruse-Kunda-Pada tee
  4. kilomeetril juhtis mootorsõidukit haagisega xxxx, registreerimismärk xxxx ja teostas metsamaterjali veosevedu, omamata LS §-s 341 sätestatud eriluba. Mootorsõiduki esimesel teljel lubatud suurim registriteljekoormus 8500 kg, tegelik teljekoormus oli 8651 kg; mootorsõiduki teisel teljel lubatud suurim registriteljekoormus 9500 kg, tegelik teljekoormus oli 12127 kg ning mootorsõiduki kolmandal teljel lubatud suurim registriteljekoormus 9500 kg, tegelik teljekoormus oli 12266 kg. Mootorsõiduki tegelik mass oli 33044 kg, ehkki lubatud suurim registrimass oli vaid 26000 kg. Haagise tegelik mass 24866 kg, lubatud suurim registrimass 24000 kg. Autorongi tegelik mass 57910 kg, ehkki lubatud suurim tegelik mass oli vaid 44000 kg. Liiklusseaduse § 80 lg 1 kohaselt sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 lg 2 punkti g kohaselt vedukist ja täis - või kesktelghaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass 3 või suurema telgede arvuga vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täis - või kesktelghaagisest koosneval autorongil – 44 t. 5
(10)4-16-8743 Kohus on seisukohal, et väärteoprotokolli väärteo kirjelduses välja toodud faktilised asjaolud on piisavad andmaks hinnangut, et menetlusalune isik on pannud toime LS § 2612 lg 1 ja LS § 238 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoprotokolli põhjal saab teha järelduse, et M.Z juhtis mootorsõidukit, mille tegelik mass ületas registrimassi ning tema poolt juhitud mootorsõiduki I-, II- ja III-telje koormused ületasid registriteljekoormust. Sellega rikkus M.Z LS § 80 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. Samuti on M.Z autorong ületanud lubatud suurimat tegelikku massi, mistõttu rikkus menetlusalune isik MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 lg 2 punkti g. LS § 80 lg 2 sätestab, et kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §s 341 kehtestatud korras. Liiklusseaduse § 341 lg 1 sätestab, et erivedu on raske- või suurveose liiklemine teel. LS § 2 punkt 63 kohaselt on raskeveos veosega või veoseta sõiduk, autorong või masinrong, mille tegelik mass või mis tahes telje koormus ületab käesoleva seaduse § 80 alusel kehtestatud nõudeid. LS § 341 lg 2 kohaselt avalikult kasutataval teel on erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel, sõltumata sellest, millises riigis on sõiduk registreeritud. 1 Väärteoprotokollist nähtub, et M.Z ei omanud LS § -s § 34 sätestatud eriluba. Kuna M.Z ei olnud esitada liiklusseaduses ettenähtud eriveo eriluba, siis rikkus menetlusalune isik ka LS § 80 lõikes 2 sätestatut nõuet. Kohtu hinnangul on väärteoprotokollis märgitud faktiliste asjaolude pinnalt võimalik asuda seisukohale, et menetlusalune isik on rikkunud LS § 80 lg 1, 2 ja MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 lg 2 punktis g sätestatud nõudeid ning temale omistatud väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS § 2612 lg 1 ja LS § 238 järgi. Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab väärteoasjas karistuse määramisel olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Käesolevas väärteoasjas 17.10.2016 koostatud massimõõtmise protokollist nähtub, et Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Over Lvov teostas riikliku järelevalve korras M.Z poolt juhitud mootosõiduki xxxx (registreerimismärk xxxx) ja haagise xxxx (registreerimismärk xxxx) kaalumist 17.10.2016 kell 7:07 Kunda Linnas Lääne-Viru maakonnas Põdruse-Kunda-Pada tee 14-ndal kilomeetril. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles osas, et mõõtmised on teostatud pädeva mõõtja poolt ning et mõõtevahendite taatluskohustus on täidetud. Kaebuse esitaja leiab, et mõõtetulemus ei ole jälgitav seetõttu, et teekallet ei mõõdetud kaldemõõdikuga. Kaebuse esitaja hinnangul tuleb teepinna kallete määramiseks MõõteS toodud nõuete täitmiseks kasutada digitaalset 6
(10)4-16-8743 kaldemõõdikut. Samuti viitas kaebuse esitaja, et teekalle väärteo toimepanemise kohas suurem kui 5 % (lisaks eeltoodule esineb nii piki- kui ristikallet). Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, mille kohaselt tuleb teepinna kallete määramiseks kasutada digitaalset kaldemõõdikut. Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika (Metoodika MM 02-2015), mille on kehtestanud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor 30.06.2015 käskkirjaga nr 1.1-1/195, punktist 6.2.2 nähtub, et mõõtekoha piki- ja ristikallet saab hinnata visuaalselt. Sama metoodika punkt 6.2.2.4 sätestab, et mõõtekoha kalde mõõtmine tuleb teostada mõõtevahendi abil kahtluse korral. Eeltoodust tuleneb, et mõõtmist teostaval ametnikul ei olnud tulenevalt mõõtemetoodikast kohustust kasutada kaldemõõturit ning mõõtmist teostaval ametnikul oli lubatud vastavalt metoodikas sätestatule hinnata teekallet visuaalselt. Metoodika MM 02-2015 p 6.2.1 sätestab mõõtekoha lubatud kalded sõiduki, autorongi või masinrongi kaalumisel: kogumassi mõõtmisel võib mõõtekoha tasapinna kalle sõiduki pikija/või ristisuunas olla ≤ 5%, teljekoormuse mõõtmisel peab mõõtekoha pikikalle olema ≤ 1,0 %, mõõtekoha ristikalle võib olla ≤ 5%. Evocar-2000 kasutusjuhendi punktist 1.1 nähtub, et Evocar kaal kaalub õigesti ka sel juhul, kui platvorm on kaldu +/- 5°. Käesolevas väärteoasjas 17.10.2016 koostatud massimõõtmise protokollist nähtub , et kaalumiskoht oli visuaalselt hinnates tasane (piki- ja ristikalle alla 5%). Ühtlasi on protokolli märgitud, et mõõtekoht ja keskkonna temperatuur vastavad nõuetele. Lisaks nähtub, et vastupidist ei väitnud ka menetlusalune isik M.Z, kes viibis kaalumise juures ja andis allkirja selle kohta, et ta on kaalumisega tutvunud. Muuhulgas ei esitanud M.Z ühtegi selgitust või märkust mõõtekoha või teekallete kohta. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et kohtule ei ole esitatud ühtegi mõistlikku põhjendust, et mis oli see takistus, mille tõttu suutis menetlusalune isik visuaalselt tuvastatavat mittelubatud suurt teekallakut näha alles pärast menetlustoimingute läbiviimist. Arvestades ülaltoodut on kohtu hinnangul kaalumise mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud (mõõtmist teinud pädev mõõtja järgis asjakohast mõõtemetoodikat) ning kohus loeb massimõõtmise protokolli usaldusväärseks tõendiks käesolevas väärteoasjas. Kaebuse esitaja ei nõustu massimõõtmise protokollis toodud mõõtmise kokkuvõtte tulemustega, millede kohaselt on vedukil 7044 kg ja haagisel 866 kg ülekaalu. Kohus kaebuse esitajaga ühel seisukohal ei ole. Asjaolu, et M.Z poolt juhitud veduki ja haagise (sh autorongi) mass ning veduki teljekoormuste mass ületas lubatud massi, tõendab massimõõtmise protokoll. Massimõõtmise protokollist nähtub, et veduki teljekoormused olid vastavalt eelnimetatud protokollile järgmised: I telg – lubatud teljekoormus 8500 kg, teljekoormuse lõplik mõõtetulemus 8651 kg (üle 151 kg) , II telg – lubatud teljekoormus 9500 kg, teljekoormuse lõplik mõõtetulemus 12127 kg (üle 2627 kg), III telg – lubatud teljekoormus 9500 kg, teljekoormuse lõplik mõõtetulemus 12266 kg (üle 2766 kg). Seega ületasid veduki teljekoormused lubatud teljekoormust ning M.Z poolt juhitud veduki kogumassi lõplik mõõtetulemus on 33044 kg (8651 kg + 12127 kg + 12266 kg). MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 koodi 1111 kohaselt on mootorsõiduki lubatud suurim registrimass 26000 kg ning seetõttu on kohtuväline menetleja õigesti märkinud, et M.Z poolt juhitud vedukil oli 7044 kg (33044 kg – 26000 kg = 7044 kg ) ülekaalu. Massimõõtmise protokollist nähtub, et haagise teljekoormused olid järgmised: I telg – lubatud teljekoormus 10000 kg, teljekoormuse lõplik mõõtetulemus 9524 kg; II telg – lubatud teljekoormus 9000 kg, teljekoormuse lõplik mõõtetulemus 7681 kg; III telg – lubatud 7
(10)4-16-8743 teljekoormus 9000 kg, teljekoormuse lõplik mõõtetulemus 7661 kg. Järelikult oli haagise kogumassi lõplik mõõtetulemus 24866 kg (9524 kg + 7681 kg + 7661 kg). MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 koodi 1108 kohaselt on 3 -teljelise täishaagise ja 3-teljelise või suurema telgede arvuga kesktelghaagise lubatud suurim registrimass 24000 kg, mistõttu on kohtuväline menetleja õigesti ka märkinud, et haagisel oli 866 kg (24866 kg – 24000 kg = 866 kg) ülekaalu. Massimõõtmise protokollist nähtub, et M.Z poolt juhitud autorongi mass oli 57 910 kg (veduki mass 33044 kg + haagise mass 24866 kg = 57910 kg). Majandus- ja kommunikatsiooniministri
  1. juuni
  2. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 koodi 1109 lõike 2 punkti g kohaselt vedukist ja täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass 3 või suurema telgede arvuga vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täis - või kesktelghaagisest koosneval autorongil – 44 tonni. Kuivõrd M.Z poolt juhitud autorongi tegelik mass oli 57910 kg, siis ületas autorong lubatud suurimat massi 13910 kg. Lähtudes eeltoodule ning tuginedes massimõõtmise protokollile ja väärteoprotokollile, loeb kohus tõendatuks, et M.Z on rikkunud LS § 80 lg 1, 2 ja MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 lg 2 p g nõudeid ning tema väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS 2612 lg 1 ja LS § 238 järgi. 7.

§ 15lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus on seisukohal, et M.Z pani teo toime otsese tahtlusega. Menetlusaluse isiku antud ütluste kohaselt oli autorong ülekaalus, sest tegemist oli langi lõpuga ning selleks, et mitte enam seda pikka maad tagasi sõita, võttis ta kogu koorma peale. Tema sõnul ei osanud ta arvata, et kaal läheb suureks. Kohus märgib, et käesoleval juhul ületas M.Z autorong lubatud suurimat tegelikku massi 13 910 kg võrra, mis moodustab 31, 6 % autorongi lubatud suurimast tegelikust massist. Kuivõrd tegemist oli olulise üleastumisega lubatud suurimast tegelikust massist ja M.Z oli ka varasem kogemus lubatud massi ületamisega, on ilmne, et ta oli lubatud massi ületamisest teadlik. Seega oli ta teadlik ka sellest, et tema tegu vastab süüteokoosseisule ja ka tahtis või vähemalt möönas seda. 8. Käesolevas väärteoasjas puuduvad M.Z käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 9. Kohtuväline menetleja määras M.Z-ile juhindudes

§ 56

lõikest 1 ja

§ 63

lõikest 1 karistuseks LS § 2612 lg 1 alusel rahatrahvi 180 trahviühiku ulatuses summas 720 eurot. Kaebuse esitaja on seisukohal, et menetlusalusele isikule määratud karistus ei vasta isiku süü suurusele ja on ebaõiglane. 10.

§ 56lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (Riigikohtu 16.05.2007 otsuse nr 3-1-1-14-07 punkt 6). 8

(10)4-16-8743 LS § 2612 lg 1 näeb sõiduki, autorongi või masin rongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks karistada M.Z 180 trahviühiku suuruse karistusega, millise näol on tegemist keskmisest määrast kõrgema karistusega. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja on kaebuses viidanud, et kohtuväline menetleja ei ole süü tunnistamist (s.o olukorra põhjendamist kahetsusväärse asjaoluga, et ülekaal võis tekkida sooviga kogu materjal korraga peale võtta, et mitte naasta kaugel asuvale objektile), võtnud arvesse kergendava asjaoluna. Kohus märgib, et lihtsalt süü tunnistamine ei saa olla karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Seda põhjusel, et

§ 57

lg 1 p 3 sätestab karistust kergendavate asjaoludena süü ülestunnistamisele ilmumise, puhtsüdamliku kahetsuse või süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise. Süü ülestunnistamisele ilmumisest kui karistust kergendavast asjaolust saab rääkida olukorras, kus isik pöördub enda algatusel vabatahtlikult pärast teo toimepanemist ametiasutusse ning tunnistab oma süüteo üles (avaldab talle teadaolevad süüteo asjaolud), mis hõlbustavad süüteo toimepanemist. Käesoleval juhul süü ülestunnistamisele ilmumisest aga rääkida ei saa, sest liikluspolitseinik ise pidas liiklusjärelevalve käigus M.Z poolt juhitud autorongi kinni, sest tekkis kahtlus, et autorong võib olla ülekaalus (tl 72 – tunnistaja ülekuulamise protokoll). Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 71) nähtub, et isik pole puhtsüdamlikku kahetsust avaldanud ning tunnistaja ülekuulamise protokollist (tl 73) nähtub, et M.Z tunnistas oma süüd. Kohus rõhutab, et lihtsalt süü ülestunnistamine ei tähenda veel toimepandu puhtsüdamlikku kahetsemist. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga osas, et M.Z puhul ei esine karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57mõttes.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust. M.Z poolt juhitud autorongil oli 13910 kg ülekaalu, millise näol on tegemist kohtu hinnangul raske rikkumisega. Ühtlasi arvestab kohus karistuse mõistmisel ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik M.Z mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. M.Z on varasemalt samalaadse õigusrikkumise toimepanemise eest karistatud. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 26.04.2016 otsusega väärteoasjas 2780,16,003642 määrati 2 M.Z-ile LS § 261 lg 1 alusel karistuseks rahratrahv 140 trahviühikut, s.o summas 560 eurot. Vaatamata asjaolule, et menetlusalune isik tasus temale karistusena määratud rahatrahvi ära 09.05.2016, ei teinud M.Z temale määratud karistusest õigeid järeldusi ning ta jätkas seadusrikkumiste toimepanemist. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et M.Z-ile määratud karistus vastab süü suurusele, on seaduslik ning karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. 11. Kaebusest nähtuvalt soovib menetlusalune isik tasuda rahatrahvi osade kaupa 18 kuu jooksul, sest rahatrahvi tasumine ühekordse maksena halvendaks oluliselt tema toimetuleku võimet.

§ 66lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. 9

(10)4-16-8743

§ 66

lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja esitanud kohtule keskmise töötasu tõendi, millest nähtuvalt xxxx juhatuse liige kinnitab, et M.Z keskmine netopalk on 372,50 eurot kuus. Kohus juhib tähelepanu, et karistuse kandmine ei peagi olema isikule mugav, kuid sellest hoolimata ei tohi karistuse kandmine muuta isiku majanduslikku toimetulekut võimatuks. Arvestades M.Z väikest, kuid püsivat igakuist sissetulekut ning juhindudes

§ 66

lõikest 2, leiab kohus, et M.Z-ile mõistetud rahatrahvi tasumiseks võib määrata seaduses ettenähtud pikima perioodi ehk ühe aasta. Seega tuleb M.Z tasuda temale mõistetud 7 20 euro suurune rahatrahv ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et igakuiselt kuulub tasumisele 60 eurot. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 12. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolusid, järgitud on väärteomenetlusõigust ning väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § -s 30 sätestatud alustel ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus teeb tühistatud osas uue otsuse ning määrab, et 720 euro suurune rahatrahv tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.