lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) (isikukood: xxx) Z.T Kodakondsus: Eesti Vabariigi Aadress: xxxxx Töökoht: xxxx Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokaristusi ei ole kehtivaid Kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ Aadress: Vabaduse pst 59 Tallinna Harjumaa 11211 E-post: indrek@sirk.ee Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Ametnik vanemväärteomenetleja Jaak Paju Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistus Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn 11316 E-post: pohja.lmt@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p-st 1 kohus otsustas:
) § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati
a kell 20:05 Harjumaal Tallinnas Vilde tee 133a juures juhtis mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga xxxx õuealal, ei andnud teed paremalt lähenenud jalgratturile ning sõitis talle ette. Oma tegevusega põhjustas Z.T liiklusõnnetuse ning varalise kahju ja tervisekahjustused Xxxx. Väärteootsuse kohaselt rikkus Z.T sellise tegevusega
lg 5 p-s 5 sätestatud nõuet ja pani toime
lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohus leiab, et 26.05.
lg 1 koosseisu
Leides, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit õuealal, ei andnud teed paremalt lähenenud jalgratturile ning sõitis talle ette.
lg 5 p 5 sätestab, et mitterööbassõiduki juht peab andma teed juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud. Tunnistaja Xxxxandis kohtumenetluses ütlusi, et ta sõitis kergliiklusteel (kohtu tl 23) viidates, et jalgratturite märk on asfaldil Ehitajate tee ja Vilde teest 10 meetrit ülespoole. Menetlusaluse isiku kaitsja leidis, et tee, mida mööda jalgrattur sõitis oli kõnnitee. Kaitsja tugines sündmuskoha vaatlusprotokollile, milles oli teed, mida mööda jalgrattur liikus, nimetatud kõnniteeks, samuti asjaolule, et menetluses ei ole tuvastatud ühtegi liikluskorraldusvahendit, mis viitaks et tegemist oli kergliiklusteega. Kergliiklusteed liiklusseaduses ei käsitleta, kuid tulenevalt liiklusseaduse § 2 p-dest 15 ja 17 tuleb nii jalgrattatee kui ka jalgratta- ja jalgtee tähistada asjakohaste liiklusmärkidega. Kõnnitee aga tulenevalt liiklusseaduse § 2 p-st 25 võib, aga ei pea olema tähistatud. Kuivõrd jalgrattatee ja jalgratta- ja jalgtee peavad olema tähistatud liiklusmärgiga mitte teekattemärgisega, siis ei oma teeliigi määratlemisel tähendust, et jalgratturite märk on asfaldil Ehitajate tee ja Vilde teest 10 meetrit ülespoole. Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevatelt fotodelt ei nähtu, et antud liiklusõnnetuse toimumiskohas võimaldaks mõni 3 4-16-5606 liiklusmärk, mille kohaselt tuleks teed, millel Xxxxjalgrattal sõitis, pidada jalgrattateeks või jalgratta- ja jalgteeks (KVM tl 5-21). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Xxxxsõitis jalgrattaga mööda kõnniteed. Menetluses ei ole tuvastatud, et liikudes mootorsõidukiga õuealal mööda sõiduteed, oleks menetlusalusel isikul olnud eesõigus paremalt lõikuvatel teedel liikuvate sõidukijuhtide suhtes. Seetõttu oleks ta pidanud ka kõnniteel sõitvale ja paremalt poolt lähenevale jalgratturile teed andma. Jättes lähenenud jalgratturile teed andmata, rikkus menetlusalune isik
Menetlusaluse isiku kaitsja leidis, et liikudes kõnniteel rikkus jalgrattur
lg 2 ja 32 lg 1 p 1, samuti ei liikunud jalgrattur sõiduteed ületades jalakäija kiirusega, vaid oluliselt kiiremini - rikkudes
Kaitsja leidis, lähtuvalt usalduspõhimõttest peab liiklejal olema õigus eeldada, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad liiklusseaduse nõudeid. Kohus nõustub nimetatud seisukohaga, ja leiab, et tulenevalt
lg 1 p-st 1 ei tohi jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht sõita kõnniteel, välja arvatud tasakaaluliikuri juht, alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja jalgrattur kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud. Kohus nõustub ka sellega, et viidatud punktis nimetatud välistus ei kuulu kohaldamisele Xxxxsuhtes, sest ta ei ole alla 13-aastane, ega alla 13-aastase jalgratturi saatja ega ka väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur. Samuti ei leidnud menetluses tuvastamist, et sõiduteel sõitmine oleks olnud tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud. Seega nõustub kohus, et Xxxxrikkus
Xxxxandis menetluses ütlusi, et ta liikus kiirusega umbes 14-15 km/h. Ristmikule lähenedes vähendas ta aga kiirust ainult natuke (natuke ikka – kohtu tl 23 pöördel). On üldteadaolev, et jalakäija kiirus on ca 4-6 km/h. Kui tee puhul, millel Xxxxjalgrattaga sõitis, oleks tegemist jalgratta- ja jalgteega, siis oleks Xxxxrikkunud ka
lg 9 nõuet, mille järgi Sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgratta- ja jalgteed lähenev jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ning mööda jalgrattateed lähenev jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht peavad vähendama kiirust. Jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht peavad sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega. Siiski ei tähenda see, et menetlusalusel isikul oleks olnud usalduspõhimõttest tulenevalt õigus eeldada, et kõnniteelt ei oleks lõikuvale sõiduteele kedagi saanud tulla. Kuigi üle 13-aastased jalgratturid ei või kõnniteel liikuda, on kõnniteel lubatud jalgrattaga liikumine kuni 13aastastel (k.a) jalgratturitel (
Seega ei saanud mootorsõidukijuht eeldada, et kõnniteelt ei või üldse tulla jalgrattal sõitvat liiklejat.
lg 3 sätestab, et juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada ega takistada, vajaduse korral tuleb sõiduk seisma jätta. Seega pidi mootorsõiduki juht nägema ette ka kohustust mitte takistada jalakäijat, kes liigub mööda kõnniteed. Järelikult pidi ta olema valmis peatuma ja teed andma ka kõnniteelt lähenevale jalakäijale, kuivõrd nii kõnnitee kui sõidutee mõlemad asusid õueala piirkonnas. Eeltoodust nähtub, et usalduspõhimõttest nähtuvalt ei saanud Z.T eeldada, et kõnniteel ei liigu ühtegi liiklejalt, kelle suhtes tal ei oleks teeandmise kohustust. Kohus nõustub kaitsjaga, et suurema ohu allika mõiste on tsiviilõiguslik termin ja sellist mõistet liiklusseadus ei tunne. Küll aga sätestab
lg 1 et Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. Samuti leiab kohus, et nii mootorsõiduki olemusest (suurema massi ja liikumiskiiruse ning tugevama konstruktsiooni tõttu) kätkeb mootorsõiduk ümbritsevale suuremat ohtu kui teised liiklusvahendid, tagades ise samas nii juhile kui kaasreisijale suurema turvalisuse kui teised 4 4-16-5606 liiklusvahendid. Eeltoodud põhjusel on mootorsõiduki juhile pandav hoolsuskohustus oluliselt suurem võrreldes teiste liiklejatega. Käesoleval juhul andis tunnistaja Xxxxütlusi, et tee ääres paremal pool oli pargitud kõrge auto tumedate klaasidega, seetõttu oli halb nähtavus (kohtu tl 22). Sama kinnitas ka menetlusalune isik, kes andis ütlusi, et paremalt poolt oli halb nähtavus (kohtu tl 26 pöördel). Ka vaatlusprotokollist nähtub, et paremale poole teed oli pargitud punane sõiduauto, samuti oli hõbedane sõiduk pargitud vahetult enne punast sõidukit ning nähtavust piiras ka väike telliskivist ehitis (näit KVM tl 5 fotod 1 ja 2, tl 7 fotod nr 5 ja 6, tl 8 fotod 7 ja 8 ning tl 9 foto 9). Kõrvutades aga objektiivset tõendit, milleks on paikvaatluse protokoll ning menetlusaluse isiku ütluseid, mille järgi: Paremalt poolt oli halb nähtavus ja ma tasapisi alustasin sõitu ettepoole ja sel hetkel, kui ma sõitsin ettepoole, minule paremalt sõitis sisse jalgrattur, auto veel liikus natuke ettepoole ja siis ma peatasin täielikult auto, panin avariituled põlema, ei pea kohus menetlusaluse isiku ütlusi, et ta alustas tasapisi sõitu ettepoole, usutavaks. Vaadates vaatevälja takistava punase sõiduki, menetlusaluse isiku sõiduauto ja jalgratta asendit sündmuskohal, ei ole menetlusaluse isiku ütlused tasapisi sõitmises usutavad. Sõnastusest alustas tasapisi sõitu ettepoole tähendab, et sõiduk pidi enne sõidu alustamist peatuma. Kui menetlusalune isik oleks peatunud ja alustanud tasapisi sõitmist, oleks tema väike kiirus võimaldanud tal koheselt peatada juhitava sõiduki, kui ta oleks jalgratturit näinud. Arvestades, et tal oli võimalik takistamatult kõnniteed näha hetkest, kui tema esimene külgklaas oli punase sõiduauto tagaosast möödas, oleks ta saanud sellise väite (liikudes väga väiksel kiirusel) korral peatuda hetkel, kui tema sõiduk oli sõitnud vaid poole auto pikkuse distantsi võrra kõnniteega ristumise alasse. Vaadeldes sündmuskoha vaatluse fotolt nr 9 (KVM tl 9) sõiduauto proportsioone teega, oleks sellisel juhul mahtunud jalgrattur sõiduki eest läbi sõitma ning õnnetust ei oleks tekkinud. Tunnistaja Xxxx andis ütlusi, et peale õnnetust ei jäänud nende auto kohe seisma, vaid liikus edasi paar meetrit inertsist. Selline ütlus vastab ka vaatlusprotokollile, millele lisatud fotodel 9 ja 10 (KVM tl 9) on näha, et jalgratas lebab 2-2,5 m auto lõhutud külgpeeglist tagapool ja ühtlasi ka paremal pool kõnnitee ääres (nagu andis ütlusi tunnistaja Xxxx). Seega ei ole eluliselt usutav, et sõiduauto peatus ja alustas ettevaatlikult sõitu punase auto tagant.
lg 3 p 1 ja 2 sätestavad, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; 2) vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb; Juhina pidi Z.T ette nägema, et kõnniteelt võib läheneda 13-aastane või noorem jalgrattur või jalakäija ja ta oleks pidanud olema valmis nimetatud jalgratturile või jalakäijale teed andma, sest tegemist oli õuealaga. Kuivõrd menetluses on tõendatud, et sõiduteest paremale pargitud punane sõiduauto, hõbedane sõiduauto ning telliskiviehitus piirasid menetlusaluse isiku vaatevälja sõiduteest paremal asuvale kõnniteele, oleks menetlusalune isik pidanud
lg 3 p 2 alusel vähendama kiirust või peatuma, et veenduda sõidu jätkamise ohutuses ja vajadusel anda teed sealt lähenevale liiklejale. Asjaolu, et teine liiklusõnnetuse osapool (jalgrattur Xxxx) rikkus samuti liiklusnõudeid, ei tähenda, et menetlusalune isik ei peaks üldse vastutama liiklusõnnetuse eest. Nimetatud asjaolu ehk seda, et mõlemad liiklejad oleksid saanud liiklusõnnetust ära hoida, arvestab kohus aga Z.T süüd vähendava asjaoluna karistuse mõistmise juures. 5 4-16-5606 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalune isik rikkus
lg 5 p-s 5 nimetatud tee andmise kohustust ning
lg 3 p 1 ja 2 nõudeid ning põhjustas sellega teisele isikule varalise kahju ja ettevaatamatusest tervisekahjustuse. Eeltoodust on täidetud
S) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Z.T pani antud väärteo toime hooletusest. KarS § 18 lg 3 järgi paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Käesoleval juhul on tuvastatud, et menetlusalune isik ei teadnud lähenevast jalgratturist, kellele ta oleks pidanud andma teed, sest menetlusaluse isiku vaateväli oli parkivate sõidukite ning telliskiviehitise tõttu piiratud. Samas leiab kohus, et Z.T oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et paremalt poolt võib läheneda mõni teine liikleja, kellele ta peab teed andma. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Z.T pani
Seega on Z.T täitnud
Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Z.T teos ei esine. Samuti on Z.T süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud 1986. aastal – KVM tl 35, 36; kohtu tl 34). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et Z.T on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav
2.3. Karistus
lg 1 sätestab sanktsioonina kõige kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, raskuselt järgmine karistusliik on sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine antud juhul kuni 6 kuuni ning kõige raskem karistusliik antud väärteo toimepanemise eest on aresti mõistmine. Z.T on olemas töökoht (KVM tl 32; kohtu tl 21). Kuigi Z.T oli väärteo toimepanemise ajal üks kehtiv liiklusalane väärteokaristus (kiiruse ületamise eest), siis on see koheselt peale vastava väärteootsuse tegemist tasutud (KVM tl 36) ning käesolevaks hetkeks ei ole Z.T enam kehtivaid väärteokaristusi (kohtu tl 34). Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et Z.T suhtes on võimalik kohaldada kergeimat karistusliiki, s.o rahatrahvi, milles on lähtunud ka kohtuväline menetleja. Kuivõrd
§-s 223 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peab Z.T-le mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-300 trahviühikut (s.o 12-1200 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks 150 trahviühikut, s.o. 600 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 6 4-16-5606 Z.T süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis nii menetlusealusele isikule endale kui ka Xxxx varaline kahju ning Xxxx tekitas menetlusalune isik antud väärteo toimepanemisega ka kehavigastusi. Seega vastab Z.T tegevus
lg-s 1 nimetatud mõlemale teoalternatiivile – nii varalise kahju kui tervisekahjustuse tekitamisele. Nimetatud asjaolu viitab isiku suurele süüle. Samas arvestab kohus siinkohal ka asjaolu, et liiklusõnnetuse põhjustamises lasub süü ka Xxxx’l, kuivõrd ka tema oleks saanud liiklusõnnetust ära hoida. Ühtlasi arvestab kohus ka seda, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatise kohaselt sai Xxxxkergeid vigastusi, mille raviks piisas esmaabist (KVM tl 30). Z.T süü suurust mõjutab ka antud väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning Z.T pani antud väärteo toime ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest, mis on kõige kergem väärteo toimepanemise vorm, on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku väiksele süüle. Kohtuväline menetleja on leidnud, et Z.T puhul esineb karistus kergendava asjaoluna kahetsus ning karistust raskendavaid asjaolusid ei esine (KVM tl 34). Puhtsüdamlik kahetsus on KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks. Kuigi Z.T ei ole sõnaselgelt antud juhtumi osas kahetsust avaldanud, leiab kohus siiski, et isik oma tegu kahetseb ning see väljendus tema tegevuses. Kahetsuse esinemisele viitab asjaolu, et koheselt peale kokkupõrget osutas Z.T koos tema sõidukis viibinud abikaasaga Xxxx esmaabi – sidusid pead, panid termolina peale ja kutsusid politsei ja kiirabi (kohtu tl 22 pöördel, 26). Seetõttu nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et antud väärteo puhul esineb karistust kergendav asjaolu kahetsuse näol. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et Z.T teos ei esine karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Z.T süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et Z.T süü on keskmisest väiksem, jäädes keskmise ja alammäära vahele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub selle, kuidas on võimalik Z.T mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Antud väärteo pani Z.T toime 26.05.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.