lg 1 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku E.Z poolt toime pandud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 järgi.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 5 p 1 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Menetlusalusele isikule E.Z-ile on kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja 08.06.2012 otsuses on karistuse määramisel arvestatud kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku süü tunnistamist, raskendavaid asjaolusid märgitud ei ole. 5 Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud ka, et olukorras, kus igal aastal hukkub ja saab vigastada suur hulk liikluses osalevaid inimesi, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sh mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Oma rikkumisega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete rikkumiste toimepanemiste eest. Määratud karistused ei ole pannud teda seadusekuulekalt käituma. Menetlusaluse isiku suhtes ei ole eelnevalt kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist, seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb kohaldada lisaks rahatrahvile lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmist. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt E.Z-ile LS § 227 lg 2 alusel määratud põhikaristus, so rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, mis on 200 eurot, on põhjendatud ja vastab isiku süüle ning on kooskõlas karistuse mõistmise alustega. Selles osas ei ole kohtuvälise menetleja otsust ka vaidlustatud ning kohus selles osas kohtuvälise menetleja otsust ei muuda. E.Z poolt on määratud rahatrahv 200 eurot tasutud 19.06.2012, mille kohta on toimikus maksekorraldus (tl 6). Lisakaristuse kohaldamise osas tuleb kohtu arvates kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohtupraktikas on lisakaristust sh. tegutsemiskeeldu ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist reeglina kasutatud üld- ja eripreventiivsetel kaalutlustel ja juhtudel, kui süüdlase ohtlikkusest lähtuvalt on vaja üldsust tema eest kaitsta. Samas tuleb ka lisakaristuse kaalumisel jälgida, et selle kohaldamine ei oleks ebaproportsionaalne süü suurusega, ning kas preventiivsed eesmärgid pole saavutatavad põhikaristuse kohaldamisega. Arvestada tuleb ka seda, kui rängalt mõjub lisakaristuse kohaldamine isikule või tema perele. Toomas E.Z süü suurust ja rikkumise asjaolusid arvestades leiab kohus, et rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras on saavutatavad ka karistuse preventiivsed eesmärgid. Toomas E.Z ütlustest nähtuvalt pani ta kiiruseületamise toime ettevaatamatusest, kiiruseületamine toimus asulasse sissesõidul kiirustpiirava märgi läheduses. Toomas E.Z karistust kergendava asjaoluna esineb süü tunnistamine ja kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Toomas E.Z omas küll kahte kehtivat karistust kiiruseületamiste eest, kuid arvestades tema rohkem kui 40 aastast juhistaaži, ei leia kohus, et tema puhul oleks tegemist liiklushuligaaniga kes vajaks täiendavat ohutustamist sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamisega. Arvestades veel ka Toomas E.Z perekondlikke asjaolusid (kaugel elava eaka ema hooldamise vajadus) leiab kohus, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine pole tema suhtes põhjendatud. V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Lea Herne Juhindudes KrMS § 306 lg 5 Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp 13.11.2012 m ä ä r a s: Teha parandus kohtuotsuse põhjendavas osas ja kirjutada menetlusaluse isiku nimeks E.Z . Kohtuotsus jõustus 11. detsembril 2012. a. №oremreferent Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.