Obsah (10)

§ 201§ 199§ 209§ 65§ 344§ 345§ 64§ 25§ 68§ 69

1-11-7686 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-7686 (11230101439, 11230106599, 12230110387) Kohtunik M

§ 201

lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 199 lg 2 p 7, 9, § 199 lg 2 p 9-25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Günter Koovit Süüdistatav U.J ik: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht puudub, elukoht: registreeritud elukoht: xxx, viimane faktiline elukoht: xxx tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 18.02.2011, tõkend muudetud Harju Maakohtu 28.11.2011 määrusega tõkendiks vahistamine, kinni peetud 01.08.

1. Varasem karistatus:
2. Tallinna Linnakohtu 19.12.1995 otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2 järgi rahatrahv 2250 krooni;
3. Tallinna Linnakohtu 03.12.1999 otsusega KrK § 142 lg 2 p 1, 3, 4 järgi vabadusekaotus 2 aastat tingimisi katseajaga 2 aastat;
4. Tallinna Linnakohtu 12.10.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi rahatrahv 1150 krooni;
5. Tallinna Linnakohtu 06.12.2001 otsusega KrK § 142 lg 2 p 1, 3, 4 järgi vabadusekaotus 2 aastat;
6. Harju Maakohtu 17.10.2007 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 8, § 424 järgi vangistus 4 kuud 20 päeva ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks; 1 6. Harju Maakohtu 25.11.2009 otsusega

§ 199lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 alusel üldkasulik töö 174 tundi tähtajaga 3 kuud; 7.

Harju Maakohtu 07.12.2009 otsusega

§ 199lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 6 kuud 27 päeva; 8.

Harju Maakohtu 25.01.2011 otsusega

§ 209

lg 2 p 1, 199 lg 2 p 7, 9 järgi vangistus 8 kuud,

§ 65

lg 1 alusel vangistus 8 kuud, ärakandmata vangistus 1 kuu ja 3 päeva, milline karistus jäeti tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata. Karistus täitmisele pööratud Harju Maakohtu 21.09.2011 määrusega, karistus ära kantud. Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. U.J süüdi tunnistada

§ 201

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud. 2. U.J süüdi tunnistada

§ 344

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. 3. U.J süüdi tunnistada

§ 345

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. 4. U.J süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 7, 9 (episoodid 01.08.2010, 04.10.2010, 16.10.2010, 18.10.2010, 26.10.2010, 27.10.2010, 31.10.2010) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 5.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades raskeimat üksikkaristust, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 6. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 7.

§ 65

lg 1 ja § 64 alusel lugeda U.J-ile käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 25.01.2011 otsusega mõistetud raskema karistusega, so vangistusega 8 kuud, lugedes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud, lugedes mõistetud liitkaristuse kantuks. 8. U.J süüdi tunnistada

§ 25

lg 2 ja § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises (episood 01.08.2012) ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 9. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 10.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ning U.J-ile mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse 2 kuud ja 20 päeva ärakandmist arvestada alates U.J-i kinnipidamisest kohtu määruse alusel, so alates 01.08.

2. U.J-i suhtes muudetud tõkend vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud 2 kuu ja 20 päevase vangistuse ärakandmise tähtaja saabumisel.
3. U.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 383 (kolmsada kaheksakümmend kolm) eurot ja 72 (seitsekümmend kaks) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 10 (kümme) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.J, 1-11-7686, kaitsjatasu“.
4. U.J-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 10 (kümme) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Igor 2 U.J, 1-11-7686, sundraha“.
5. U.J-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel kaitsjale kriminaaltoimikutest koopiate tegemise kulu 90 (üheksakümmend) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „U.J , 1-11-7686, koopiate kulu“.
6. Asitõend: sõiduauto Ford Mondeo reg. nr xxx võltsitud müügileping ja nimetatud sõiduauto omanikuvahetuse 06.11.2010.a. registritoimingu dokumendid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
7. Asitõend: CD plaat turvakaamera salvestusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
8. KS´i esitatud tsiviilhagi 500 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista U.J-ilt KS´i kasuks 500 (viissada) eurot.
9. Statoil Eesti AS´i esindaja esitatud tsiviilhagi 219,29 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista U.J-ilt Statoil Eesti AS´i kasuks 219 (kakssada üheksateist) eurot ja 29 (kakskümmend üheksa) senti, milline summa tuleb tasuda Eesti Statoil AS arvelduskontole nr XXXXXXXX №rdea pangas.
10. Statoil Eesti AS´i esindaja esitatud tsiviilhagi 139,20 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista U.J-ilt Statoil Eesti AS´i kasuks 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, milline summa tuleb tasuda Eesti Statoil AS arvelduskontole nr XXXXXXXX №rdea pangas.
11. OÜ Kaubserv esindaja esitatud tsiviilhagi 67,38 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista U.J-ilt OÜ Kaubserv kasuks 67 (kuuskümmend seitse) eurot ja 38 (kolmkümmend kaheksa) senti, milline summa tuleb tasuda OÜ Kaubserv arvelduskontole nr XXXXXXXXXX Swedbank. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: U.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, peale seda kui sai ajavahemikul 30.09.2010 kuni 04.10.2010, viibides Raplamaal Kohila vallas Aespa külas Hiie tn 37 asuva maja juures ES´i vahendusel oma valdusesse KS´ile kuuluva sõiduauto Ford Mondeo reg. nr xxxväärtusega 500 € tingimusel, et ta tasub auto omanikule selle maksumuse järelmaksuga 2000 krooni (127.82 €) kuus, jättes täitmata endale võetud kohustust tasuda auto maksumus KS´ile, pööras 05.11.2010 KS´ile kuuluva sõiduauto Ford Mondeo reg. nr xxx ebaseaduslikult enda kasuks, müües selle JS, millega tekitas KS´ile materiaalset kahju summas 500 eurot. Seega pani U.J toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramise isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s o

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, viibides 05.11.2010 Tallinnas aadressil XXXasuva maja juures, eesmärgiga omandada õigust käsutada KS´ile kuuluvat sõiduautot Ford Mondeo reg. nr xxx kui enda 3 vara, koostas nimetatud auto kohta võltsitud müügilepingu, märkides selles ennast ostjana ja kirjutades lepingule sõiduauto tegeliku omaniku KS´i asemel ise KS´i eest allkirja. Seega U.J võltsides dokumenti, mille alusel oli võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, pani toime

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, viibides 05.11.2010 Tallinnas aadressil XXXasuva maja juures, eesmärgiga omandada õigust müüa sõiduautot Ford Mondeo reg. nr xxx kui endale kuuluvat sõiduautot, esitas auto ostjale JS´ile võltsitud dokumendi, so U.J-i enda poolt eelnevalt KS´i kui sõiduauto Ford Mondeo reg. nr xxx müüja nimel täidetud müügilepingu nimetatud auto kohta, esitades selle lepingu kui nimetatud auto omandiõigust kinnitava dokumendi. Seega U.J pani toime võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, s.o.

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema tankis koos Pjotr N 16.10.2010 kella 21.35 paiku Statoili tanklas Tallinnas aadressil Sütiste tee 1 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduauto Ford Mondeo reg. nr. xxx kütusepaaki ASle Eesti Statoil kuuluvad 56.12 liitrit bensiini 95 Ultima, kogumaksumusega 993.32 krooni (63.48 eurot) ja lahkus tanklast, jättes kütuse eest tasumata. Samuti tema tankis 26.10.2010 kella 15.37 paiku Statoili tanklas Tallinnas aadressil Lootsi tn 1 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduauto Ford Mondeo reg. nr. xxx kütusepaaki AS Eesti Statoil kuuluvad 69.37 liitrit bensiini 95 Ultima, kogumaksumusega 1227.85 krooni (78.47 eurot) ja lahkus tanklast, jättes kütuse eest tasumata. Samuti tema tankis 31.10.2010 kella 19.45 paiku Statoili tanklas Tallinnas aadressil Lootsi tn 1 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduauto Ford Mondeo reg. nr. xxx kütusepaaki AS Eesti Statoil kuuluvad 69.35 liitrit bensiini 95 Ultima, kogumaksumusega 1210.16 krooni (77.34 eurot) ja lahkus tanklast, jättes kütuse eest tasumata. Süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, pani U.J toime

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema isikuna, keda on varem 25.01.2011 Harju Maakohtu otsusega 1-10-16331 karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, uuesti 01.08.2010 kella 06.09 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõitis sõiduautoga Mitsubishi Galant reg nr XXX Tallinnas Linnu tee 64 asuvasse OÜ-le Kaubserv kuuluvasse tanklasse, tankis kanistrisse 30,24 liitrit diiselkütust summas 505,01 krooni (32,28 eurot) ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema uuesti 04.10.2010 kella 20.52 paiku grupis koos PN’iga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõitsid sõiduautoga Ford Mondeo reg nr XXX Tallinnas Pärnu mnt147/Männiku tee 2 asuvasse AS Eesti Statoil Nõmme teenindusjaama, tankisid kanistrisse 52,50 liitrit bensiini 95 summas 916,12 krooni (58,55 eurot) ning lahkusid teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema uuesti 18.10.2010 kella 20.07 paiku grupis koos kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõitsid sõiduautoga Ford Mondeo reg nr XXX Tallinnas Sütiste tee 1 asuvasse AS Eesti Statoil Sütiste teenindusjaama, tankisid kanistrisse 47,50 liitrit bensiini 95 Ultima summas 840,75 krooni (53,73 eurot) ning lahkusid teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema uuesti 27.10.2010 kella 10.07 paiku grupis koos kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõitsid sõiduautoga Ford Mondeo reg nr XXX Tallinnas Sütiste tee 1 asuvasse AS Eesti Statoil Sütiste teenindusjaama, tankisid kanistrisse 24,14 liitrit bensiini 95 Ultima summas 421,24 krooni (26,92 eurot) ning lahkusid teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema uuesti 31.10.2010 kella 16.10 paiku grupis koos kohtueelses menetluses 4 tuvastamata isikuga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõitsid sõiduautoga Ford Mondeo reg nr XXX Tallinnas Linnu tee 64 asuvasse OÜ-le Kaubserv kuuluvasse tanklasse, tankisid kanistrisse 32,5 liitrit bensiini 95 Euro summas 549,25 krooni (35,10 eurot) ning lahkusid teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Seega U.J isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani toime grupis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema isikuna, keda on 25.01.2011 Harju Maakohtu otsusega karistatud

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, uuesti 01.08.2012 kella 14.24 paiku Tallinnas Paldiski mnt 102 asuvast ja New Yorker Estonia OÜ-le kuuluvast kauplusest New Yorker, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis meeste nahktagi maksumusega 69,95 eurot ja meeste T-särgi maksumusega 14,95 eurot, kaupa kogumaksumusega 84,90 eurot, peitis kauba kaasas olnud fooliumkotti ning väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Seega U.J isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on

§ 199lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav U.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: KS sõiduki osas kr. asi nr .11230101439 • 30.01.2011 koostatud kannatanu KS´i ülekuulamisprotokolli kohaselt oli tal sõiduauto Ford Mondeo reg nr XXX, 1995.a väljalase, mille kavatses 2010 sügisel maha müüa. Tema onu ES´i suvila (Kiisa alevis) naabriteks oli perekond U.J. Onu rääkis kannatanu auto müügi soovist U.J-iga, too ilmutas ise soovi auto ära osta. Auto asus sel ajal just onu juures, kuna kannatanu andis talle seda kasutada selleks ajaks, kuni tema isiklik auto remondis oli. Onu näitas ise seda U.J-ile. Ütles onule, et auto eest tahaks ta saada 500 eurot. Auto müümise hetkeks oli auto tehniline seisukord täiesti normaalne, ta oli ekspluatatsiooniks kõlbulik. Tehniline pass ja auto võtmed olid selle juures. Kannatanu ise U.J-iga ei kohtunudki, kõik toimus onu vahendusel. Kannatanu ise kirjutas omakäeliselt auto müügilepingu, sellel oli kuupäev 30.09.2010, selle lepingu koopia lisas avalduse juurde. Kannatanu sai aru, et U.J ei ole võimeline kogu summat 500 eurot kohe ära maksma, seepärast nõustus sellega, et ta hakkab maksma osade kaupa, 2000 krooni kuus. Raha pidi U.J üle andma onu kaudu, sularahas. Kannatanu ise oli nõus auto ümber vormistama koheselt, kuid ei saanud seda teha, kuna U.J kadus üldse ära. Kannatanu arvas, et ta ise vormistab auto ümber esimese müügilepingu alusel, kuid tema, nagu selgus, seda ei teinud. Üpris varsti pärast seda, kui andis U.J-ile üle sõiduauto müügilepingu, helistas talle uurija Heikki Tammisto ja ütles, et tema autoga on toime pandud bensiinivargus tanklast. Pärast uurija telefonikõnet võttis telefoni teel ühendust U.J-iga, ta ütles, et andis autot kellelegi tuttavale, et ise ei tea vargusest mitte midagi. Kannatanu ütles, et tahab ära võtta auto müügilepingu, et seda uurijale näidata. U.J ütles, et ta sõidaks Astangu tn 64-3 ja võtaks lepingu ära. Kui kannatanu sinna sõitis, U.J ei olnud, lepingu sai kätte tema õe käest. Õde rääkis, et Igor ei ela seal, aga uut aadressi tema just kui ei tea. Kannatanu kohtus T , andis talle lepingu, selgitades, et käesoleval hetkel kasutab autot U.J. Pärast seda juhtumit U.J ei vastanud kannatanu helistamistele, alguses vastas tütarlaps, kes rääkis, et 5 varem ta elas Igoriga, kuid nüüd on nad lahku läinud ja ta ei tea, kus ta on, hiljem juba mitte keegi lihtsalt ei vastanud. 18.01.2011 avastas täiesti juhuslikult oma töökoha juures oma isikliku auto. Selgus, et selle uueks omanikuks oli nende kooli õpilane SK. Jutuajamisest temaga selgus, et Sergei ostis selle 2010 oktoobris oma naabri käest, kes tegeleb vanade autode metalliks kokkuostmisega. U.J müüs talle auto ära vanarauaks. Kannatanu läks ARK Tallinna büroosse, kust talle väljastati sõiduauto müügilepingu koopia, mille alusel olevat tema nagu selle 28.08.2010 müünud U.J-ile . Allkiri lepingul ei kuulunud kannatanule, lisaks sellele 28.08.2010 oli auto veel kannatanu kasutuses. U.J omastas ebaseaduslikult tema auto ja võltsis auto müügilepingut. Kannatanu soovib esitada tsiviilhagi 500 eurole, see tähendab auto maksumuse peale. (kd 1, t/l 7-11) • 31.01.2011 koostatud KS´i hagiavaldusest nähtuvalt esitab KS seoses 2010 oktoobris U.J-i poolt toimepandud kannatanu sõiduauto Ford Mondeo reg. nr xxx ebaseadusliku enda kasuks pööramisega tsiviilhagi 500 eurot. (kd 1, t/l 12-13) • 01.02.2011 koostatud tunnistaja SK ülekuulamisprotokolli kohaselt elab ta majas nr 7 Ümera tänaval, nende majas elab meesterahvas, kelle kaudu võib leida ostuks autot. Ta elab tunnistaja arvates korteris 55, on 36-38-aastane, venelane. Umbes 2010 oktoobri lõpul oli tunnistajal kogutud 6000 krooni auto ostmiseks ja ta pöördus naabri poole palvega leida sobiv auto. Ta lubas aidata ja umbes nädala pärast kohtumisel ütles, et on olemas Ford Mondeo. Edasisi läbirääkimisi auto ostmise kohta pidas tunnistaja isa OK, kuna tunnistajal ei olnud tol hetkel veel juhiluba. Naaber andis üle kaks müügilepingut - ühe auto omaniku nimelt kellegi nimele, ei tea, kelle nimele, kuid võimalik, naabri omale, teine leping oli sellelt tundmatult nimelt tunnistaja nimele. Teises lepingus kirjutas ta ise oma käega oma andmed ja andis oma allkirja. Nende lepingutega sõitis 06.11.2010 koos isaga ARK-sse, Sauele, et vormistada seal auto enda nimele. Tunnistaja kasutas seda autot pärast seda, kui sai 05.01.2011 juhiloa. Umbes 2011 jaanuari keskel, selgus, et auto kuulub ühele tema õppeasutuse õpetajale - KSile, ta ise rääkis talle sellest. Auto ostmise hetkel ta selle päritolust midagi ei teadnud, oli kindel, et sellega on kõik korras. (kd 1, t/l 14-17) • 01.02.2011 koostatud tunnistaja OK ülekuulamisprotokolli kohaselt umbes

1. aasta oktoobri lõpus-novembri alguses, ütles tema poeg SK, et ta leidis endale ostmiseks auto. Pojal oli selleks kogutud 6000 krooni ja ta ütles, et leidis auto nende majanaabri kaudu, kes elab korteris
2. Kuna pojal ei olnud siis juhiluba, tegeles auto vormistamisega ise. Käis naabri juures, andis talle raha, tema aga andis ühe lepingu selle auto müügi kohta (juba varem täidetud) eelmiselt omanikult ja teise lepingu, kuhu olid juba märgitud müüja andmed. Sergei kirjutas oma andmed lepingusse ise. Ta ei mäleta täpselt, millal auto ARK-is arvele võtsid. Kui poeg sai juhiloa, hakkas ta autot kasutama, kuid 20.01.2011 selgus, et see auto kuulus tegelikult hoopis teisele inimesele, mitte sellele, kellelt nad selle ostsid. (kd 1, t/l 18-21) • 03.03.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks sõiduauto Ford Mondeo VIN-kood WFOFXXGBBFSC38537 müügileping kirjutatud käsitsi sinist värvi pastapliiatsiga A-4 formaadi blanketil, mille peal oli lepingu sõlmimise kuupäev 28.08.
3. Sõiduauto müüjaks näidatud KS ik XXX, ostjaks näidatud U.J ik
4. U.J-i nimi ja perekonnanimi kirjutatud musta värvi pastapliiatsiga. Lepingu poolte allkirjadega ettenähtud kohtadel olid müüja ja ostja allkirjad, mõlemad kirjutatud sinist värvi pastapliiatsiga. (kd 1, t/l 23-24) • 07.02.2011 koostatud tunnistaja ES´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunneb ta küllaltki ammu U.J, kuna tema perekonna suvila asub mitte kaugel majast, kus tunnistaja elab. Pidevaid suhteid temaga ei hoia, suhtlevad vaid juhuslikult. Teadis, et Igor on vangis istunud, kuid ta rääkis, et tegi oma minevikuga lõpu, tahab elada normaalset elu, taastada perekonna, töötada. Umbes 2009 talvel võttis tunnistaja oma sugulaselt KSilt kasutada sõiduauto Ford Mondeo. Endal oli sel hetkel auto katki ja Kirill aitas välja. Sõitis selle autoga volituse alusel. 2010 sügisel langes vajadus selle auto järele ära, Ford lihtsalt seisis tema maja juures. 2010 sügisel ühel päeval U.J küsis, ega ta seda autot ei müü. Helistas Kirillile, ütles, et autole on võimalik ostja olemas. Kirill lubas müüa, ütles, et tahab auto eest 500 eurot. Tunnistaja andis U.J-ile Kirilli sõnad edasi, too ütles, et selline hind talle täiesti sobib, ainult küsis, kas võib maksta osade kaupa. Helistas uuesti Kirilille, et teada saada, kas ta on nõus sellega, et U.J hakkab auto maksumust tasuma osade kaupa. Kirill oli nõus, 6 leppisid kokku, et Igor hakkab maksma 2000 krooni kaupa kuus, auto ümbervormistamine aga toimub pärast seda, kui ta maksab ära auto kogu maksumuse. U.J lubas, et hakkab maksma 2000 krooni iga kuu esimeses pooles, see tähendab, pärast seda, kui palga kätte saab. Raha pidi ta Kirilli jaoks edasi andma tunnistaja kaudu. Auto müügilepingut ta U.J-ile edasi ei andnud, vististi Kirill ise kohtus temaga. Tunnistaja andis U.J-ile auto üle, samuti ka selle võtmed ja tehnilise passi. Tunnistaja arvates pidi Igor esimest korda 2000 krooni ära andma umbes kuu aega pärast seda, ta ise rääkis, et sel hetkel oli tal rahaga kehvasti, et ema suri, raha läks matusteks. Vaatamata kokkuleppele, U.J ei andnud tunnistajale mitte kordagi raha üle, püüdis temaga ühendust võtta õe kaudu. Esialgu see õnnestus, ta sai temaga telefoni teel vesteldud, Igor lubas, et hakkab maksma, samuti käis ta ise peale, et auto on vaja tema nimele vormistada. Sel ajal sai Kirilli käest teada, et selle Fordiga olid toime pandud bensiinivargused, seetõttu tahtis U.J-iga kohtuda, auto ära võtta, kuna juba aimas, et maksta ta ei kavatse, kuid kohtumistest hoidus U.J igal moel eemale. Tema sõnade peale, et U.J varastas selle autoga bensiini, hakkas U.J rääkima, et see ei ole tema, et see on tema sõber, kellel olevat nagu lapseootel naine. Sel hetkel, kui ta helistas, vastas telefonile tütarlaps, nagu aru sai, Igor elas temaga, ise ta ütles, et kaotas oma telefoni ära. Hiljem, kui uuesti hakkas sellele numbrile helistama, vastas tütarlaps, et ei tea, kus U.J on. Pärast seda ei saanud ta rohkem U.J-iga ühendust, isiklikke kohtumisi samuti ei olnud. Niipalju kui talle teada on, suvila, mis kuulub U.J-i perekonnale, arestitud, kuna selle suvila peale võeti laenu ja pank arestis vara. (kd 1, t/l 25-29) • 10.02.2011 koostatud tunnistaja JS´i ülekuulamisprotokolli kohaselt elab ta XXX majas. 2010.a ühel oktoobri lõpu - novembri alguse päevadest, kohtas juhuslikult trepikojas elavaid isa ja poega, kes elavad
5. korrusel. Isa ütles, et poeg plaanib lähemal ajal juhiloa eksamit teha ja nad tahtsid talle mitte kalli auto osta, et juhtimist praktiseerida. Tunnistaja on mitu korda tegelenud varem sellega, et ostab vanu autosid, et neid metalli ära anda või siis tagavaraosadeks maha müüa, seepärast naabrid pöördusidki tema poole palvega aidata neil leida odav auto. Tunnistaja nõustus aitama, pani kuulutuse ajalehte „Referent" selle kohta, et ostab odavalt sõidukorras auto. Umbes 3-4 nädala pärast helistas selle kuulutuse peale meesterahvas, ütles, et tal on müügiks Ford Mondeo, 1994 aasta väljalase, bensiinimootoriga, auto on sõidukorras. Leppisid kokku kohtuda kesklinnas, kohtusid mitte kaugel Tallinna sadamast. Koos müüjaga sõitsid kohale veel kaks meesterahvast, nad kõik istusid tumepunast värvi Ford Mondeos. Müüja nõustus selle auto maha müüma 3000 krooni eest. Tal oli ka selle auto tehniline pass ja võtmed. Kohtusid päevasel ajal, võimalik, et kella 15 ajal. Auto müüja ütles, et tal on vaja sellest oma isiklikud asjad välja tõsta, aga samuti võtta kodunt ametliku müüja käest müügileping, küsis, kas ta on nõus tema maja juurde sõitma, ütles, et elab Astangu tänaval. Tunnistaja ei nõustunud nii kaugele sõitma, leppisid kokku, et ta ise sõidab hiljem tunnistaja maja juurde. Õhtul, kui oli juba pimedaks läinud, sõitis see meesterahvas tema juurde, andis üle ametlikult omanikult lepingu, tunnistaja koos temaga kirjutas uue müügilepingu, mille järgi auto ostjaks oli tema. See leping jäi müüja kätte, tema oma nime ei nimetanud, kuid tunnistaja nägi tema ID kaarti, mille pealt kirjutas uuele müügilepingule tema andmed maha. See meesterahvas kirjutas kohe oma allkirja uuele müügilepingule, mis oli juba mõeldud tunnistaja naabri jaoks. Raha andis talle üle sularahas. Samal õhtul müüs selle Fordi naabritele, koos noorema naabriga täitsid ära selle müügilepingu, mille peal juba seisis tunnistajale selle auto müünud meesterahva allkiri. Ütles naabritele, et nad kiiremini vormistaksid Fordi oma nime peale ümber, sest ei tahtnud, et auto mingil moel tunnistaja nime peal arvel oleks. Kuna järgmine päev oli laupäev, soovitas neil sõita Saue ARKi büroosse. Niipalju kui ta teab, nii nad toimisidki. Ta veel enne seda helistas ARK-i, et välja selgitada, ega auto tagaotsimises pole. Kuna öeldi, et kõik on korras, ei tekkinud tunnistajal mitte vähimatki kahtlust selle auto müügi seaduslikkuses. Meesterahvas, kes müüs selle Ford Mondeo, oli umbes 30-35 aastane, kasv umbes 175cm, kõhnema kehaehitusega, juuksed lühikesed, küllaltki tumedad, tal oli seljas halli värvi sulejope. Uurija poolt esitatud fotodelt tundis ära meesterahva fotolt nr 1, nimelt tema müüs talle selle Ford Mondeo, tundis ta ära näojoonte järgi. Fotol nr 1 esitatud isikuks oli U.J. (kd 1, t/l 30-36) • 16.02.2011 ja 09.03.2011 koostatud kahtlustatava U.J-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end kahtlustuses märgitud kuritegudes süüdi ning selgitab, et on ta ESiga 7 tuttav umbes 7-8 aastat, kuna ta elab tema vanematele kuuluva suvila lähedal. Ühel päeval septembris 2010, võttis koos Sorokiniga ühises seltskonnas napsi. Neil läks jutt selle peale, et temal ja tema õel on vaja autot, kuna käisid tol ajal pidevalt tööl Sakus. Eduard ütles, et tal praegu seisab Ford Mondeo, mida ta praktiliselt ei kasutagi. Teab, et auto omanik oli KS, Sorokini sugulane, on isegi temaga tuttav. Hilisemates ütlustes tunnistab, et tõesti pidi maksma ESile auto eest raha, aga ta ei teinud seda. Eduardilt sai müügilepingu, et oleks võimalik auto enda nimele ümber vormistada, kuid tal jäigi ARK-is käimata. Umbes kuu aega pärast seda helistas talle paar korda auto omanik Kirill ja palus, et ta vormistaks auto ümber oma nimele ja samuti vahetaks autol ära numbrimärgid. Ta ei saanud seda teha, kuna tal ei olnud siis selleks raha. Umbes 2010 novembri alguses müüs selle auto ära ajalehekuulutuse kaudu, vist Referendis. Selle Fordi tahtis ära müüa üsna ammu, tahtis osta endale uue normaalse auto, kuna Fordi tehniline seisukord teda enam ei rahuldanud. Kohe sattuski ette kuulutus ajalehes, inimene tahtis osta vana autot. Helistas, sai ostjaga kokku, ostja pakkus 3000 krooni, nõustus, kuna auto oli kõlblik vaid selleks, et see vanametalliks anda. Leppisid kokku, et sama päeva õhtul sõidab koos auto dokumentidega selle ostja maja juurde Lasnamäele. Kui selle inimese maja juurde jõudis, siis ise otse autos kirjutas KSi nimel müügilepingu enda nimele, S allkirja kujutas samuti ise. Eelmist lepingut, mille oli Sorokini käest saanud, tal ei olnud, see oli vist kodus ja õde andis selle omanikule, kui ta nende juures käis. Veel pani selle ostja palvel oma allkirja teisele müügilepingule, sest et nagu ta aru sai, kavatses ostja auto edasi müüa. Selle autoga pani mitu korda toime bensiini varguse Statoili tanklatest, üks kord tanklast Sütiste teel, ta ei olnud üksi vaid koos Pjotr N , fotol, mida uurija näitas, oli just näha, kuidas koos Pjotriga seisid ja pärast Pjotr tankis bensiini autosse. See aeg, mil Pjotr autot tankis, istus U.J rooli taga. Pjotr oli purjus ja kallas autosse umbes 57 liitrit bensiini. U.J oli kaasas kõigest 200 krooni, see tähendab bensiini eest tasuda ta ei saanud ja seepärast oli sunnitud maksmata sealt ära sõitma. Samuti tankis bensiini kaks korda Tallinna sadama juures olevas Statoilis, nood korrad kallas ta sisse peaaegu 70 liitrit bensiini ja sõitis ära arve eest tasumata. Andis seda Ford Mondeot kasutada erinevatele enda tuttavatele, kelle ees- ja perekonnanimesid ei suuda meelde tuletada, võimalik, et nad varastasid bensiini ise, ilma tema osaluseta. Tema ise on toime pannud ainult kolm bensiini vargust. Kahetseb toimepandut. (kd 1, t/l 37-43, 81-86) AS Statolist toime pandud varguste osas 16.10.2010, 26.10.2010, 31.10.2010 kr. asi nr 11230101439 • 18.10.2010, 01.11.2010 ja 28.10.2010 koostatud AS-i Eesti Statoil avaldustest koos fotodega nähtub, et 16.10.2010 kell 21:35 tankis AS Eesti Statoil Sütiste teenindusjaamas, aadressil Sütiste tee 1, 13419 Tallinn, meesterahvas punast värvi sõiduautosse Hyundai, registreerimisnumbriga XXX, 56,12 liitrit bensiini 95 Ultima summas 993,32 krooni ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Seoses sellega esitab AS Eesti Statoil tsiviilhagi 993,32 krooni. 31.10.2010 kell 19:45 tankis AS Eesti Statoil Sadama teenindusjaamas, aadressil Lootsi 1, Tallinn, meesterahvas punast värvi sõiduautosse Ford Mondeo, registreerimise numbrimärgiga XXX, 69,35 liitrit kütust 95 Ultima summas 1210,16 krooni ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Seoses sellega esitab AS Eesti Statoil tsiviilhagi 1210,16 krooni. 26.10.2010 kell 15:37 tankis AS Eesti Statoil Sadama teenidusjaamas, aadressil Lootsi 1, Tallinn, meesterahvas punast värvi sõiduautosse Ford Mondeo, registreerimise numbrimärgiga XXX, 69,37 liitrit kütust 95 Ultima summas 1227,85 krooni ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Seoses sellega esitab AS Eesti Statoil tsiviilhagi 1227,85 krooni. (kd 1, t/l 45-47, 60-61, 68-70) • Ärasõiduraportid koos kütusetšekiga, millistest nähtuvalt 16.10.2010 kell 21:35 tangiti AS Eesti Statoil Sütiste teenindusjaamas, aadressil Sütiste tee 1, 13419 Tallinn, punast värvi sõiduautosse Hyundai, registreerimisnumbriga XXX, 56,12 liitrit bensiini 95 Ultima summas 993,32 krooni ning lahkuti kütuse eest tasumata. Samuti 31.10.2010 kell 19:45 tangiti AS Eesti Statoil Sadama teenindusjaamas, aadressil Lootsi 1, Tallinn, punast värvi sõiduautosse Ford Mondeo, registreerimise numbrimärgiga XXX, 69,35 liitrit kütust 95 Ultima summas 8 1210,16 krooni ning lahkuti teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti 26.10.2010 kell 15:37 tangiti AS Eesti Statoil Sadama teenidusjaamas, aadressil Lootsi 1, Tallinn, punast värvi sõiduautosse Ford Mondeo, registreerimise numbrimärgiga XXX, 69,37 liitrit kütust 95 Ultima summas 1227,85 krooni ning lahkuti teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. (kd 1, t/l 48, 65-66, 74-75) • 28.02.2011 koostatud tunnistaja ELP´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.10.2010 kell 21:35 tankis AS Eesti Statoil Sütiste teenindusjaamas, aadressil Sütiste tee 1, 13419 Tallinn, meesterahvas punast värvi sõiduautosse Ford, registreerimisnumbriga XXX, 56,12 liitrit mootoribensiini 95 Ultima summas 993,32 krooni ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. (kd 1, t/l 50-51) • 28.02.2011 koostatud tunnistaja PN´i ülekuulamisprotokolli kohaselt on ta U.J-iga tuttav üsna kaua, tema õde on tema õe hea tuttav. 2010 sügisel tekkis U.J auto - Ford Mondeo, tumepunast värvi. U.J rääkis, et ostis selle auto kelleltki Kiisal (seal, kus on tema vanemate suvila). Veel rääkis Igor, et ta ostis selle auto järelmaksu peale. Hiljem kuulis kelleltki, et vist nagu omanik võttis oma auto U.J-ilt ära, kuid täpselt ta sellest midagi ei tea. Sõitsid U.J-iga selle autoga mitu korda. Võis olla, et 16.10.2010 õhtusel ajal tunnistaja oli ebakaines olekus, sõitsid koos Statoili tanklasse Magistrali kaubanduskeskuse juures. Igor andis talle 100 krooni, ütles, et ta tangiks autosse bensiini selle raha eest. Tunnistaja läks autot tankima, pani tankimispüstoli kütusepaaki, kuid tankis liiga palju bensiini, peaaegu terve paagi, see tähendab raha, et maksta kogu tangitud bensiini eest, neil ei jätkunud. Juhtus seepärast, et oli purjus ja ei võtnud õigel ajal püstolit paagist välja. Olles ära tankinud, ei läinud ta kassiiri juurde, vaid istus autosse. Ütles Igorile, et kallas autosse liiga palju bensiini, et nad ei saa ära maksta. Igor ütles seepeale, et siis on vaja ära sõita ja sõitsid sealt ära, bensiini eest jäigi maksmata. Fotodel, mida uurija näitas, näeb ta ennast ja U.J, esimesel fotol seisis seljaga ja U.J näoga kaamera poole, teisel fotol oli näha, kuidas ta kallas bensiini autopaaki. (kd 1, t/l 53-56) • 02.11.2010 koostatud kannatanu esindaja Andra Järve ülekuulamisprotokollide kohaselt 31.10.2010 kell 19:45 tankis AS Eesti Statoil Sadama teenindusjaamas, aadressil Lootsi 1, Tallinn, meesterahvas punast värvi sõiduautosse Ford Mondeo, registreerimismärgiga XXX, 69,35 liitrit kütust 95 Ultima summas 1210,16 krooni ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Seega AS-le Eesti Statoil on tekitatud varaline kahju summas 1210,16 krooni. Selles summas soovib esitada tsiviilhagi AS-i Eesti Statoil nimel. 26.10.2010 kell 15:37 tankis AS Eesti Statoil Sadama teenindusjaamas, aadressil Lootsi 1, Tallinn, meesterahvas punast värvi sõiduautosse Ford Mondeo, registreerimismärgiga XXX, 69,37 liitrit kütust 95 Ultima summas 1227,85 krooni ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Seega AS-Ie Eesti Statoil on tekitatud varaline kahju summas 1227,85 krooni. Selles summas soovib kannatanu esindaja esitada tsiviilhagi AS-i Eesti Statoil nimel. (kd 1, t/l 62-63, 71-73) • 31.03.2011 koostatud kannatanu esindaja TK ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.10.2010 kella 21.35 paiku tankis AS Eesti Statoil Sütiste teenindusjaamas, aadressil Tallinn, Sütiste tee 1, meesterahvas punast värvi sõiduautosse Ford Mondeo reg. nr XXX, 56.12 liitrit bensiini 95 Ultima summas 993.32 krooni (63.48 €) ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. 26.10.2010 kella 15.37 paiku tankis AS Eesti Statoil Sadama teenindusjaamas, aadressil Tallinn, Lootsi tn 1, meesterahvas punast värvi sõiduautosse Ford Mondeo reg. nr XXX, 9.37 liitrit bensiini 95 Ultima summas 1227.85 krooni (78.47 €) ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. 31.10.2010 kella 19.45 paiku tankis AS Eesti Statoil Sadama teenindusjaamas, aadressil Tallinn, Lootsi tn 1, meesterahvas punast värvi sõiduautosse Ford Mondeo reg. nr XXX, 69,35 liitrit bensiini 95 Ultima summas 1210.16 krooni (77,34 €) ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. (kd 1, t/l 76-78 ) • 31.03.2011 koostatud hagiavaldusest nähtuvalt AS Eesti Statoil esitab seoses 16.10.2010, 26.10.2010 ja 31.10.2010 sõidukiga Ford Mondeo reg. nr xxxtoimepandud bensiini vargustega tsiviilhagi 219,19 eurot. (kd 1, t/l 79-80) • Väljatrükk Harju Maakohtu 07.12.2009 otsusest kriminaalasjas nr. 1-09-20375, millest nähtuvalt U.J-ile mõisteti

§ 199

lg 2 p 4 ja 25 lg 2 alusel vangistus 8 kuud, 9 millest 6 kuud ja 27 päeva loeti ärakantuks ning 1 kuu ja 3 päeva jäeti tingimisi kohaldamata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. (kd 1, t/l 103-104) • MTA andmetest nähtub, et U.J-i 2009 aasta tulude kohta andmed puuduvad. (kd 1, t/l t/l 87a) • U.J-i kahtlustatavana ülekuulamisprotokollid, mis on märgitud ülalpool. (kd 1, t/l 37-43, 81-86) OÜst Kaubserv 01.08.2010 toime pandud varguse osas kr. asi nr 11230106599 • Kannatanu Kaubserv OÜ avaldus, mille kohaselt 01.08.2010 kell 06.09 toimus kütuse vargus OÜ Kaubserv tanklast Linnu tee 64. Tangiti diiselkütust 30,24 liitrit hinnaga 16.70 krooni liiter. Varaline kahju 505,01 krooni. Kütust tankis meesterahvas, sõiduk oli Nissan Almera tüüpi sõiduk, registreerimismärgiga XXX, sündmuse kohta on videosalvestus. (kd 2, t/l 5). • 25.01.2011 koostatud tunnistaja IT ülekuulamisprotokoll, millest nähtuvalt 01.08.2010 kell 06.09 tankis Linnu tee 64 tanklas meesterahvas sõiduautoga Mitsubishi Galant numbrimärgiga XXX 30,24 liitrit diiselkütust summas 505, 01 krooni ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. (kd 2, t/l 8-9) • 31.05.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi OÜ Kaubserv tankla Linnu tee 64 videosalvestust 01.08.2010 kell 06.09 toimunud sündmuse kohta. Salvestuselt on näha sõiduki saabumine, juhi väljumine, kanistri väljavõtmine pagasiruumist, kanistrisse tankimine ning sõiduki lahkumine tanklast. (kd 2 t/l 51-52, fotod videosalvestusest (kd 2, t/l 53-61) • Koopia Harju Maakohtu 25.01.2011 otsusest kriminaalasjas nr 1-10-16331, mille kohaselt karistati U.J

§ 199lg 2 p 7, 9 ja § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest.

(kd 2, t/l 96-98) • 11.10.2011 koostatud kahtlustatava U.J-i ülekuulamisprotokoll, mille kohaselt tunnistas kahtlustatav 01.08.2010, 04.10.2010, 18.10.2010, 27.10.2010, 31.10.2010 varguste toimepanemist ning selgitas, et 01.08.2010 sõitis isale Vladimir U.J-ile kuulunud autoga Mitsubishi Galant registreerimismärgiga XXX Linnu tee 64 olevasse tanklasse, kaasas oli tühi kanister. Tankis diiselkütust 30 liitrit ja sõitis minema. 04.10.2010 kohus lõuna paiku Pjotr N . Ise oli autoga Ford Mondeo XXX, mille ostis 30.09.2010 ja müüs hiljem maha. Sõitsid ringi ja kütus hakkas otsa saama ning otsustasid kuskilt tanklast kütust võtta ja ära sõita. Sõitsid Nõmme teenindusjaama ja pagasiruumis oli kanister. P.N tankis kanistrisse ja sõitsid minema. Käis vahepeal autost väljas ka ise. 18.10.2010 sõitis sama Ford Mondeoga ja kohtus Vladimiriga. Kütus hakkas otsa saama ja sõitsid Sütiste 1 teenindusjaama. Vladimir tankis pagasiruumis olnud kanistrisse kütust ja tema oli roolis. Seejärel sõitsid minema. 27.10.2010 sai kokku tuttava Vladimiriga, oli sama Ford Mondeoga. Sõitsid Sütiste 1 tanklasse, Vladimir tankis kütuse kanistrisse ja sõitsid ära. 31.10.2010 oli jälle Ford Mondeoga ja sai kokku Vladimiriga. Kütus hakkas otsa saama ja sõitsid Linnu tee tanklasse. Vladimir tankis kanistrisse ja siis sõitsid minema. Varastatud kütuse müüs taksojuhtidele. (kd 2, t/l 74-78) AS Eesti Statoil 04.10.2010 toime pandud varguse osas: • Kannatanu AS Eesti Statoil 13.10.2010 avaldus, mille kohaselt 04.10.2010 kell 20.52 tankis AS Eesti Statoil Nõmme teenindusjaamas Pärnu mnt 147/Männiku tee 2 meesterahvas tumepunast värvi sõidukisse Ford registreerimismärgiga XXX 52,50 liitrit bensiini 95 summas 916,12 krooni ja lahkus teenindusjaamast, jättes tasumata. (kd 2, t/l 19) • 25.01.2011 koostatud tunnistaja KV ülekuulamisprotokoll, millest nähtuvalt 04.10.2010 kell 20.52 AS Eesti Statoil Nõmme teenindusjaamas aadressil Pärnu mnt 147/Männiku tee 2 Tallinnas tankis meesterahvas tumepunast värvi sõiduauto Ford registreerimismärgiga XXX pagasiruumis olevatesse kanistritesse 52,50 liitrit bensiini 95 summas 916,12 krooni ja lahkus, jättes kütuse eest tasumata. (kd, 2t/l 20-21) • 22.10.2010 koostatud tunnistaja KS’i ülekuulamisprotokoll, mille kohaselt on tunnistaja sõiduauto Ford registreerimismärgiga XXX omanik. Vormistas 30.09.2010 sõiduki U.J-i valdusse andmiseks müügilepingu, kuid U.J ei ole senini ARKis omaniku 10 vahetust vormistanud, telefonikõnedele ei vasta, kodust kätte ei saa. Pärast müügilepingu tegemist ise autot kasutanud ei ole. (kd 2, t/l 22) • 30.09.2010 koostatud sõiduauto müügileping, mille kohaselt KS müüb U.J-ile sõiduauto Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX. (kd 2, t/l 23) • 06.04.2011 koostatud PN’i väärteoasjas menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokoll, millest nähtuvalt P.N seletas, et 04.10.2010 koos U.J-iga sõitis Ford Mondeoga Pärnu mnt-l asuvasse tanklasse. U.J oli roolis, tema ise täitis kanistrid bensiiniga. Kanistrid olid pagasiruumis, pärast tankimist sõitsid minema. (kd 2, t/l 24-25) • 08.06.2011 koostatud PN’i kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt sai kahtlustatav 04.10.2010 lõunasel ajal kokku U.J-iga ja sõitsid autoga ringi. Auto oli tumepunane Ford Mondeo. Bensiin hakkas otsa saama ja otsustasid minna tanklasse, bensiini võtta ja ära sõita. Kummalgi raha ei olnud. Sõitsid Nõmme tanklasse, tema tankis kanistrisse ja sõitsid minema. (kd 2, t/l 64-67) • 11.10.2011 koostatud kahtlustatava U.J-i ülekuulamisprotokoll, mille kohaselt tunnistas kahtlustatav 01.08.2010, 04.10.2010, 18.10.2010, 27.10.2010, 31.10.2010 varguste toimepanemist ning selgitas kahtlustuses toodud asjaolusid varguste toimepanemise osas, selgitades, et varastatud kütuse müüs maha. (kd 2, t/l 74-78) AS Eesti Statoil 18.10.2010 toime pandud varguse osas: • Kannatanu AS Eesti Statoil 19.10.2010 avaldus, millest nähtuvalt 18.10.2010 kell 20.07 tankis Sütiste teenindusjaamas Sütiste tee 1 meesterahvas punast värvi sõiduautosse Hyundai registreerimismärgiga xxx47,50 liitrit bensiini 95 Ultima summas 840,75 krooni ning lahkus kütuse eest tasumata. (kd 2, t/l 29) • 28.02.2011 koostatud tunnistaja ELP’i ülekuulamisprotokoll, millest nähtuvalt 18.10.2010 kell 20.07 tankis AS Eesti Statoil Sütiste teenindusjaamas Sütiste 1 meesterahvas punast värvi sõiduautosse Hyundai, registreerimismärgiga XXX 47,50 liitrit bensiini 95 Ultima summas 840,75 krooni. (kd 2, t/l 32-33) • U.J-i kahtlustatavana antud ütlused. (kd 2, t/l 74-78) AS Eesti Statoil 27.10.2010 toime pandud varguse osas: • Kannatanu AS Eesti Statoil 27.10.2007 avaldus, mille kohaselt 27.10.2010 kell 10.07 tankis AS Eesti Statoil Sütiste teenindusjaamas, aadressil Sütiste 1, meesterahvas punast värvi sõiduautosse Ford registreerimismärgiga XXX 24,14 liitrit bensiini 95 Ultima summas 421,24 krooni ning lahkus kütuse eest tasumata. (kd 2, t/l 35) • 27.01.2011 koostatud tunnistaja TT’e ülekuulamisprotokoll, millest nähtuvalt 27.10.2010 kell 10.07 tankis AS Eesti Statoil Sütiste teenindusjaamas Sütiste 1 meesterahvas punast värvi sõiduautosse Ford registreerimismärgiga XXX 24,14 liitrit bensiini 95 Ultima summas 421,24 krooni ja lahkus, jättes kütuse eest tasumata. (kd 2, t/l 37-38) • U.J-i kahtlustatavana antud ütlused. (kd 2, t/l 74-78) AS Eesti Statoil 31.10.2010 toime pandud varguse osas: • Kannatanu Kaubserv OÜ 10.11.2010 avaldus, mille kohaselt 31.10.2010 kell 16.10 toimus kütuse vargus OÜ Kaubserv tanklas Linnu tee 64. Tangiti bensiini 95 Euro 32,5 liitrit, kahjusumma 549,25 krooni. Kütust tangiti vanemasse punasesse Ford Mondeo tüüpi sõiduauto pakiruumis olevatesse kanistritesse. Autol on must katuseluuk, number XXX. Kütust tankis kõrvalistujana saabunud meesterahvas. (kd 2, t/l 11) • 25.01.2011 koostatud tunnistaja IT’e ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 31.10.2010 kell 16.10 Linnu tee 64 asuvas OÜ Kaubserv tanklas tankis meesterahvas punast värvi sõiduauto Ford XXX pagasiruumis olevasse kanistrisse 32,5 liitrit kütust 95 Euro summas 549,25 krooni ja lahkus kütuse eest maksmata. (kd 2, t/l 15-16) 01.08.2012 kauplusest New Yorker Estonia OÜ toime pandud varguse osas krim. asi nr 12230110387 11 • 01.08.2012 koostatud kannatanu New Yorker Estonia OÜ avaldusest nähtuvalt U.J 01.08.2012 kell 14:24 ajal möödus kassade rivist jättes tasumata kauplusest võetud kauba (meeste nahktagi, T-särk) eest summas 84,90 eurot. (kd 3, t/l 2) • 01.08.2012 koostatud tunnistaja O S ülekuulamisprotokolli kohaselt 01.08.2012 kell 14:24 helistati kauplusest New Yorker ning teavitati kahtlasest isikust. Tunnistaja pidas peale poest väljumist kinni kahtlustatava isiku, kelle juurest leiti turvakontrollikäigus fooliumkotist kauplusele New Yorker kuuluvad T-Särk ja tagi summas 84,90 eurot. (kd 3, t/l 3) • 01.08.2012 koostatud tunnistaja JT ülekuulamisprotokolli kohaselt 01.08.2012 kella 14:00 paiku sisenes poodi meesterahvas, kes võttis müügisaalist kaupa, läks nendega proovikabiini ning seejärel väljus kauplusest jättes võetud kauba eest maksmata. Isik peeti turvatöötaja poolt peale kauplusest väljumist kinni ning tema juurest leiti New Yorker kauplusele kuuluvad nahktagi ja T-särk summas 84,90 eurot. (kd 3, t/l 4) • 02.08.2012 koostatud kahtlustatava U.J-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 01.08.2012.a kella 14:00 paiku läks Rocca Al Mare kaubanduskeskusesse. Kaasas oli tal musta värvi nahast spordikott Falcon, milles oli muuhulgas enda valmistatud fooliumkott. Kuna tal oli vaja endale T-särki ning kingituseks valget värvi kunstnahast meeste tagi läks New Yorkeri kauplusesse. Võttis poest riiulitelt tumedat värvi T-särgi ning valge tagi ning läks nendega paremalt poolt esimesse proovikabiini. Seal võttis oma spordikotist fooliumkoti ning pani T-särgi ning tagi sinna sisse. Seejärel pani fooliumkoti koos kaubaga spordikotti ning väljus kauplusest. Kohe peale kauplusest väljumist pidas teda kinni turvatöötaja ning turvakontrolli käigus leiti tema juurest fooliumkott koos varastatud asjadega. (kd 3, t/l 19-21) • Väljavõte Harju Maakohtu 25.01.2011 otsusest, mille kohaselt on U.J karistatud

§ 209

lg 2 p 1 ja

§ 199lg 2 p 7,9 järgi.

(kd 3, t/l 23-25) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavaid ütlusi ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava U.J-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu KS´i ütlusi, kannatanu esindajate AJ ja TK ütlusi, AS-i Eesti Statoil avaldusi koos fotodega, OÜ Kaubserv avaldusi, New Yorker Estonia OÜ avaldust, tunnistajate SK, OK, ES´i, JS´i, ELP´i, PN´i, IT , KV, TT , O S ja JT ütlusi, hagiavaldusi, asitõendi vaatlusprotokolle, ärasõidu raportit koos kütusetšekiga, Harju Maakohtu otsuseid kriminaalasjas nr. 1-09-20375, 1-10-16331, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel oli süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 201lg 2 p 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ajavahemikul 30.09.2010 kuni 04.10.2010, U.J viibides Raplamaal Kohila vallas Aespa külas Hiie tn 37 asuva maja juures ES´i vahendusel võttis oma valdusesse KS´ile kuuluva sõiduauto Ford Mondeo reg. nr xxx väärtusega 500 € tingimusel, et ta tasub K.S le sõiduki maksumuse vastavalt kokkuleppele järelmaksuga 2000 krooni (127.82 €) kuus. Süüdistatav jättis võetud kohustuse täitmata ja müüs sõiduki K.S teadmata ja nõusolekuta J.S , esitledes ennast J.S sõiduki omanikuna ning saades sõiduki eest 3000 krooni, pööras 05.11.2010 KS´ile kuulunud ja tema valdusse usaldatud sõiduauto Ford Mondeo reg. nr xxx ebaseaduslikult enda kasuks, millega tekitas KS´ile materiaalset kahju summas 500 eurot. Arvestades toimepandu tehiolusid, leiab kohus, et tegemist on süüdistatavale usaldatud võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramisega, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud omastamisena

§ 201mõttes.

Kuivõrd süüdistatav oli eelnevalt toime pannud vargused, siis leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 201

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona, so valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramisena, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava U.J-i käitumine kvalifitseeritud

§ 344lg 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt U.J, viibides 05.11.2010 Tallinnas aadressil XXX asuva maja juures, eesmärgiga omandada õigust käsutada KS´ile kuuluvat sõiduautot Ford Mondeo reg. nr xxx kui enda vara, koostas nimetatud auto kohta võltsitud 12 müügilepingu, märkides selles ennast ostjana ja kirjutades lepingule sõiduauto tegeliku omaniku KS´i asemel ise KS´i eest allkirja, näidates sellega ostjale, et ta on seaduslikult omandanud sõiduki, mille ta nüüd maha müüb, viies sellega J.S tegelikest asjaoludest eksitusse ja uue lepingu koostamisega võõrandas sõiduki. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatav saavutas lepingu võltsimisega soovitud eesmärgi, so õiguse käsutada võõrast sõidukit kui oma vara ja võõrandaski võõra vallasasja. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et U.J-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 344

lg 1 ettenähtud kuriteona, so dokumendi võltsimisena mille alusel on võimalik omandada õigusi. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava U.J-i käitumine kvalifitseeritud

§ 345lg 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt U.J 05.11.2010 Tallinnas aadressil XXXasuva maja juures, eesmärgiga omandada õigust müüa sõiduautot Ford Mondeo reg. nr xxxkui endale kuuluvat sõiduautot, esitas auto ostjale JS´ile võltsitud dokumendi, so U.J-i enda poolt eelnevalt KS´i kui sõiduauto Ford Mondeo reg. nr xxx müüja nimel täidetud müügilepingu nimetatud auto kohta, esitades selle lepingu kui nimetatud auto omandiõigust kinnitava dokumendi, viies J.S tegelikest asjaoludest eksitusse ning omandas sellega õiguse võõrandada võõras vallasasi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatav ka püstitatud eesmärgi saavutas ja J.S ostis sõiduki ära ning samaaegselt täitis U.J ka oma andmetega teise lepingu, mis võimaldas sõiduki müüa järgmisele isikule. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 345

lg 1 ettenähtud kuriteona, so võltsitud dokumendi kasutamisena eesmärgiga omandada õigusi. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava U.J-i käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatakse U.J selles, et tema 01.08.2010, 04.10.2010, 16.10.2010, 18.10.2010, 26.10.2010, 27.10.2010 ja kahel korral 31.10.2010 tankis OÜ Kaubserv ja AS Eesti Statoil erinevates tanklates mootorikütust ja jättis selle eest tasumata. Sellisest süsteemsest käitumisest saab järeldada, et taoline kütuse võtmine oli U.J-i põhiliseks sõiduki kütuse hankimise viisiks ja elatusvahendite saamise allikaks ning kohus asub seisukohale, et taolist käitumist tuleb hinnata varguse toimepanemisena süstemaatiliselt

§ 199lg 2 p 9 mõttes.

Seejuures on tuvastatud, et kaks vargust pani süüdistatav toime koos P.N ja kolm vargust pani ta toime kohtueelsel menetlusel tuvastamata jäänud isikuga. Taolisest käitumisest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumist tuleb hinnata varguse toimepanemisena grupis

§ 199

lg 2 p 7 mõttes, kuivõrd varguse lõpuleviimisel tegutses süüdistatav kooskõlastatult P.N . Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, so

§ 199lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteona.

Peale selle on kohtueelsel menetlusel U.J-i käitumine kvalifitseeritud

§de 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 01.08.2012 kaupluses New Yorker süüdistatav peitis kaubad enda spordikotti, mille sees oli tema poolt eelnevalt valmistatud fooliumkott ning väljus kauplusest jättes võetud kauba eest tasumata. Viimati on süüdistatavat karistatud Harju Maakohtu 25.01.2011 otsusega

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi.

Seega süüdistatava karistusandmetest nähtub, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mida saab hinnata varguste toimepanemisena süstemaatiliselt

§ 199lg 2 p 9 mõttes.

Kuivõrd varastatu võeti süüdistatavalt ära turvatöötaja poolt, jäi vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, mis on käsitletav süüteo katsena. Seega on süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toimepandud süstemaatiliselt so

§ 199lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on KS esitanud tsiviilhagi 500 euro nõudes, milline sisaldab endas ebaseaduslikult enda kasuks pööratud sõiduki väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas süüteoga kahju U.J, 13 kes seda on ka ise tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kuriteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 500 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista U.J-ilt KS´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on Statoil Eesti AS esitanud tsiviilhagid 219,29 euro ja 139,20 euro nõudes, millised sisaldavad endas varastatud kütuse maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas nimetatud süüteoga kahju U.J, kes seda on ka ise tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 219,29 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista U.J-ilt Statoil Eesti AS-i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on OÜ Kaubserv esitanud tsiviilhagi 67,38 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud kütuse maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas nimetatud süüteoga kahju U.J, kes seda on ka ise tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 219,29 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista U.J-ilt OÜ Kaubserv kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. 14 Süüdistatava kahetsust ei pea kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluna arvestada, kuivõrd menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse süüdistatavat mitmete kuritegude toimepanemises, milliste kõigi eesmärk oli saada varalist kasu kõrvaliste isikute arvelt ning seda isikuna, keda on korduvalt kohtu poolt karistatud.Süüdistatavale

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Süüdistatavat süüdistatakse rea varguste toimepanemises (2010 episoodid), millistega kõigil juhtudel tekitati varalist kahju. Samas ei ole tekitatud varaline kahju oluline ning kuigi süüdistatava käitumises on kaks kvalifitseerivat asjaolu, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

§ 201

lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe sellelaadse kuriteo toimepanemises, millega tekitatud varaline kahju ei ole samuti oluline. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

§ 344

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud vaid ühe sellelaadse kuriteo toimepanemine ning kohus leiab, et süüdistatava süü ei ole suur ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.

§ 345

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Ka selles süüdistuse osas leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning kohus peab võimalikuks karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et kriminaaltoimiku andmetel süüdistataval puudub alaline töökoht ning süüdistatavale inkrimineeritud tegude valdavast varavastasest iseloomust on süüdistataval puudunud legaalne ja piisav sissetulek pikemat aega, millest annab tunnistust süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude rohkus. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks. Seetõttu tuleb kohaldada süüdistatava suhtes vabadust piiravat karistust. Liitkaristuse mõistmisel kuritegude kogumis asub kohus seisukohale, et

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 ettenähtud kuriteod olid toime pandud

§ 201

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise hõlbustamiseks ning seetõttu leiab kohus, et

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest mõistetavad karistused kui kergemad karistused võib lugeda kaetuks

§ 201lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetava raskema karistusega.

Mis puudutab aga

§ 199

lg 2 p 7, 9 (2010 episoodid) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetava karistuse liitmist muude kuritegude toimepanemise eest mõistetavate karistustega, siis leiab kohus, et tegemist on erineva tahtlusega toime pandud kuritegudega ning kohus ei pea võimalikuks kergemat karistust raskeima üksikkaristusega kaetuks lugeda ning kohus leiab, et liitkaristuse mõistmisel tuleb kohaldada teistsugust karistuste liitmise viisi, so raskeima karistuse suurendamise põhimõtet. Samas liitkaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on toime pandud kaks aastat tagasi ning selle aja jooksul ei suudetud süüdistatava süüküsimust lahendada, kuigi süüdistatavale viimase otsusega mõistetud karistus pöörati menetluse ajal täitmisele. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et varasemate kriminaalasjade menetlusele kulunud aeg mõjutab süüdistatava karistust ning kohtu arvates peab see asjaolu karistust mõjutama kergendamise suunas. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat viimati kohtu poolt karistatud 25.01.2011 Harju Maakohtu otsusega. Menetletavas kriminaalasjas inkrimineeritud süüteod on süüdistatav toime pannud enne eelmärgitud kohtuotsust, mistõttu tuleb kohtuotsuste 15 kogumis liitkaristuse mõistmisel kohaldada

§ 65lg 1 sätteid.

Arvestades süüdistatava süü ja tekitatud varaliste kahjude suurust, toimepandud kuritegude tehiolusid, menetlemisele kulunud aega, leiab kohus, et süüdistatavale liitkaristuse mõistmisel võib kohaldada karistuste liitmise kergeimat viisi, lugedes käesoleva otsusega mõistetud karistuse kui kergema karistuse kaetuks eelmise otsusega mõistetud raskema karistusega. Kuivõrd süüdistatavale eelmise otsusega mõistetud karistus, so vangistus 8 kuud on süüdistatava poolt käeolevaks ajaks täies ulatuses ära kantud, tuleb mõistetud liitkaristus lugeda ärakantuks. Süüdistatavale

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise (2012 episood) eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Süüdistatav on

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toime pannud pärast viimast kohtuotsust, mistõttu tuleb nimetatud süüteo eest mõista eraldi karistus. Arvestades, et süüdistatava süü ei ole suur ning kahju ei tekkinud, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Samas arvestades seda, et süüdistatava rünne oli suunatud vara hõivamisele, mille maksumuseks oli 84, 90 eurot ning süüdistatav oli varguse toimepanemiseks ette valmistunud, muretsedes varguse läbiviimiseks vajalikud vahendid, leiab kohus, et karistust ei ole võimalik mõista sanktsiooni alammääras, vaid mõningal määral rangemana. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et U.J ei oma alalist töökohta, mistõttu U.J ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Süüdistatava karistusandmetest nähtuv välistab süüdistatava suhtes tingimisi karistuse kohaldamise, kuivõrd eelmine karistus pöörati täitmisele seetõttu, et U.J käitus kriminaalhooldust takistavalt. Samuti oleks mõistetud vangistusest U.J-i tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. U.J ei ole ka isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada

§ 69

sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna U.J on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega. Seejuures on süüdistatavale viimase otsusega mõistetud karistus hiljem täitmisele pööratud just kontrollnõuete täitmata jätmise tõttu, seega puudub kohtul igasugune usk, et U.J suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest, mistõttu tuleb süüdistatavale mõista reaalne vangistus, mis kuulub kohesele ärakandmisele. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 võimaldab süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades otsustada kas jätta osa menetluskulusid riigi kanda kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata menetluskulude hüvitamise ositi. Kohus asub seisukohale, et süüdimõistetud puhul on tegemist terve ja töövõimelise isikuga, kes on soovi olemasolust sõltuvalt võimeline menetluskulusid hüvitama täies ulatuses. Samas, arvestades asjaolu, et süüdistatav peab suhteliselt lühikest aega veetma kinnipidamisasutuses ja tal puuduvad karistuse ärakandmise ajal koheselt kõigi menetluskulude hüvitamiseks vahendid, mida näitas ka süüdistatava poolt varguse toimepanemine, kuigi ta oma sõnade kohaselt töötas ehitusel abitöölisena, siis peab kohus võimalikuks anda süüdistatavale võimaluse hüvitada menetluskulud, mis koosnevad määratud kaitsjale makstud tasust ja sundrahast, otsuse jõustumisele järgneva pikema aja jooksul, so 10 kuu jooksul, andes süüdistatavale seejuures võimaluse vabalt valida makstava menetluskulu osa suuruse teadmises, et kõik menetluskulud peavad olema hüvitatud kümne kuu möödudes otsuse jõustumisest. Mis puudutab muud kriminaalmenetluse kulu, so kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu, siis leiab kohus, et süüdistataval leiduvad selle menetluskulu tasumiseks piisavad vahendid ka käesoleval ajal ning seetõttu tuleb see kulu hüvitada ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest. Märt Toming kohtunik 16