KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-16551 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

§ 263

p 1,3,4, § 114 p 1 järgi; N.

§ 263p 1,4; § 257 järgi; H.V süüdistuses Kar

S § 257, § 307 lg 1 järgi; P.

§ 307lg 1 järgi üldmenetluses.

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. oktoobri 2012 kohtumäärus kriminaalasjas välja mõistetud kulude tasumise pikendamisest keeldumine Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksei N.L-i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 jätta Viru Maakohtu
2. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksei N.L-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 24.11.2011 otsusega tunnistati Aleksei N.L süüdi KarS § 114 p 1 järgi, mõistes karistuseks 11 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 26.01.2010 otsusega mõistetud karistus ning lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks, mõisteti A. N.L-ile karistuseks 11 aastat vangistust. KarS § 74 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust karistuse ärakandmata osa, 7 kuud ja 28 päeva võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 11 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Sama otsusega mõisteti A. N.L-ilt välja menetluskuluna sundraha 695 eurot ja 5 senti. Kaitsja T. Massalina poolt kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest 1994 eurot ja 5 senti jäeti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Viru Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu 14.09.2012 kohtumäärusega. 16.10.2012 esitas A. N.L Viru Maakohtule taotluse pikendada kriminaalasjas välja mõistetud kulude tasumist aasta võrra, kuna ta ei tööta praegu ja on vanglas. Viru Maakohus jättis oma 30.10.2012 määrusega A. N.L-i taotluse rahuldamata. Esimese astme kohtu otsuse sisu Maakohus osundas KrMS § 432 lg-le 1 ja sedastas, et tegemist on kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamisega, mida on võimalik teha kirjalikus menetluses pooli kohtusse kutsumata. Maakohus selgitas, et KrMS §-s 424 on sätestatud, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise kuupäeva või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. A. N.L on põhjendanud oma taotlust sissetulekute puudumisega vanglas viibimise tõttu. Maakohus osundas vangistusseaduse §-le 38, mille kohaselt kindlustab vangla juhtkond võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kohtu hinnangul ei ole karistuse kandmine vangistuses asjaoluks, mille tõttu oleks põhjendatud menetluskulude tasumise pikendamine. Kohus pidas seejuures kaalukamaks sissenõudja huvi saada tema kasuks mõistetud summad süüdimõistetult kätte võimalikult kiiresti. Kohus võttis arvesse ka A. N.L-i karistuse tähtaega 11 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. N.L, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus, millega jäeti rahuldamata tema taotlus pikendada kriminaalasjas välja mõistetud kulude tasumist aasta võrra ja teha uus määrus, millega tema taotlus rahuldada. Ta selgitab, et viibib vanglas, kus kannab 11 aasta 7 kuu ja 28 päeva pikkust karistust. Käesoleval ajal ta ei tööta ja tööotsimine langeb ära, kuna lähiajal kavatseb ta läbida sotsiaalprogrammid ning asuda õppima, samuti omandada keskhariduse või kutse, et tulevikus rakendada saadud teadmisi tööle asumisel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 viimase lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse osaliselt. Viru Maakohtu 24.11.2011 otsusega mõisteti A. N.L-ilt välja menetluskuluna sundraha 695 eurot ja 5 senti. Kaitsja T. Massalina poolt kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest 1994 eurot ja 5 senti jäeti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
4. KarS § 66 lg 1 kohaselt võib juba süüdimõistvat otsust tehes määrata, et süüdlasel tuleb menetluskulud tasuda ositi. A. N.L-i osas leidis kohtunik, et tal on võimalik menetluskulud tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Ühtlasi hoiatas kohus A. N.L-i, et rahaliste nõuete täies ulatuses tähtaegselt tasumata jätmise korral suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Seega ei pidanud kohus vajalikuks sundraha maksmist pikendada ega ajatada. Ringkonnakohus selgitab, et rahalise karistuse täitmise tähtaja pikendamise vajadus võib tõusetuda juhul, kui süüdimõistva otsuse tegemisel ei esinenud karistuse ajatamise materiaalõiguslikke eeldusi, mis ilmnevad hiljem, juba kohtulahendi täitmise faasis. Nendeks põhjusteks võivad olla eelkõige muudatused süüdlase majanduslikus olukorras või muud uued asjaolud.
5. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Maakohus on õigesti märkinud, et KrMS § 424 seab rahalise karistuse täitmise pikendamise või ajatamise sõltuvusse mõjuvate põhjuste olemasolust. Mõjuvate põhjuste näitlik loetelu on sätestatud KrMS § 170 lg-s
6. Nende esinemist peab tõendama süüdimõistetu, misjärel kaalub täitmiskohtunik, kas esitatud põhjendused ja tõendid tingivad vajaduse rahalise karistuse täitmise tähtaja pikendamiseks. Käesoleval juhul ei ole A. N.L esitanud muud põhjendust, kui asjaolu, et ta kannab vangistust ning ei tööta, mistõttu ei ole tal võimalik menetluskulusid tasuda. Ringkonnakohtule ei ole süüdimõistetu samuti selliseid mõjuvaid põhjuseid esitanud ja on jäänud varem esitatud taotluse põhjenduste juurde. Uue asjaoluna on A. N.L märkinud, et tal ei ole plaanis minna esialgu tööle, kuna tahab läbida sotsiaalprogrammid ning saada kesk- või kutsehariduse. Ringkonnakohus märgib, et kuna kohtupraktikas ei peeta asjaolu, et süüdlane kannab reaalset vangistust ja tal on seetõttu rahaliste kohustuste täitmine raskendatud, mõjuvaks põhjuseks rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamiseks, on maakohtu määrus seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus.
7. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning süüdimõistetu A. N.L-i määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3 Mati Kartau