← Eesti

1-11-2627/24

Obsah (4)§ 296§ 294§ 418§ 298

1-11-2627 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mai 2012.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-2627 (10210000024) Kohtuni

§ 296lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo. Samuti süüdistatakse Jüri Pilti selle, et tema olles ametiisik Kar

S § 288 lg 1 mõistes ning töötades L P liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaablina, edastas 2010.a juulikuus regulaarselt (edastatud teabe iseloomu vt süüdistusakti punktist 2 III lk 8-9) Lauri Alule temale ametiseisundist tulenevalt teadaoleva ning ametialaseks kasutamiseks mõeldud konfidentsiaalset informatsiooni L P vanemkonstaabel T T poolt juhitud politsei kaalubussi (kutsung xxxx) asukohtadest, saades selle eest 23.07.2010.a vastutasuks 500 krooni väärtuses freooni vahetuse enda kasutuses olevale sõiduautole Opel. Nimetatud teabe edastamine toimus Jüri Pildi poolt ebaseaduslikult, kuna P liiklusjärelevalve talituse ametnike tegevuse meetodite ja taktika kohta käiv teave on avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 5 1 kohaselt mõeldud vaid asutusesiseseks kasutamiseks ning avaliku teenistuse seaduse § 67 järgi peab teenistuja teenistussuhte ajal hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. 4 1-11-2627 Arvestades ka Jüri Pildi ametijuhendi punktist xx tulenevat vastutust nimetatud teabe hoidmise eest, rikkus Jüri Pilt teabe edastamisel kehtestatud nõudeid. Kuivõrd Jüri Pildi kui ametiisiku poolt ebaseaduslikult informatsiooni edastamine ei ole käsitletav üldise vastutulelikkusena või heatahtlikkusena, millest oli teadlik ka Lauri Alu, kelle huvides seda tehti ning et viimane on näidanud üle valmisolekut sobival hetkel selle eest tasuda, on tuvastamist leidnud isikute üksmeel, et freooni vahetus on tasuks ametialase seadusega mittelubatud teo eest. Seega Jüri Pilt ametiisikuna vara vastuvõtmisega vastutasuks selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades pani toime seadusega mittelubatud teod,

§ 294lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Jüri Pilt selles, et tema töötades L P liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaablina ning omades juurdepääsuõigust isikute eraelu puudutavale teabele, rikkus ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustust, mis seisnes järgmistes tegevustes: 24.07.2010.a pöördus R G Jüri Pildi poole sooviga saada teada sõiduki registreerimismärgiga (edaspidi ) xxx xxx omaniku kohta andmeid. Olles politseiinfosüsteemist KAIRI soovitud teabe saanud L P liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik M P kaudu, edastas 27.07.2010.a Jüri Pilt R G sõiduki r/m xxxxxx kasutaja nime - R M, tema asukoha - T ja tema isikukoodi – xxxxxxxxxxx. 07.09.2010.a pöördus I L Jüri Pildi poole sooviga saada teavet sõiduki r/m xxxxxx kohta. Olles politseiinfosüsteemist KAIRI soovitud teabe saanud Lääne Prefektuuri liiklusjärelevalve-talituse liikluspolitseinik M P kaudu, edastas 08.09.2010.a Jüri Pilt I L sõiduki r/m xxxxxx kasutajate nimed ja telefoninumbrid järgmiselt – F.D ning K xxxxxxx ja xxxxxxx. Arvestades, et tegemist on informatsiooniga isiku poolt kasutatavate sõidukite ning isikukoodide ja telefoninumbrite kohta, on see käsitletav eraelu puudutava teabena, mis ei oleks olnud R G ja I L kättesaadav, kui Jüri Pilt ei oleks kasutanud politseiametnikule kättesaadavat infosüsteemi KAIRI. Jüri Pilt töötades politseinikuna, omas õigust saada ametialaseks kasutamiseks tööks vajalikku informatsiooni, kuid ta vastutas selle saladuses hoidmise eest. Avaliku teenistuse seaduse § 67 kohaselt peab teenistuja nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Tulenevalt politsei ja piirivalve seadusest, mis sätestab politsei ülesanded, õigused, korralduse ja politseiteenistuse õiguslikud alused ning §-st 7 12 on isikuandmete avalikustamine lubatud vaid sellisel juhul ja sellises ulatuses, kui see on vältimatult vajalik ohust või korrarikkumisest teavitamiseks. Vastavalt Jüri Pildi ametijuhendi punktile xx on ta vastutav talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ametisaladuste, teiste inimeste perekonna– ja eraelu puudutavate andmete ning muu konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise eest. Politseija Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010.a käskkirja nr xx „Arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise korra kinnitamine“ lisa punkt xx kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveameti infovara, milleks on Politsei- ja Piirivalveameti andmed ja infosüsteemid, kasutada tööülesannete täitmiseks. Seega Jüri Pilt, olles ametitegevuse käigus saanud teada mootorsõidukitega seotud isikute eraelu puudutavad andmed, mida ta oli seadusest tulenevalt kohustatud hoidma saladuses, pani andmete edastamisega selleks mitteõigustatud isikutele toime KarS § 157 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 5 1-11-2627 Samuti süüdistatakse Jüri Pilti selles, et tema käitles ebaseaduslikult olulises koguses laskemoona, eirates relvaseaduse § 32 lg 1 ja 2 ning § 34 lg 2 käitlemise korra nõudeid. Nimelt võib relvaseaduse § 19 lg 3 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona soetada relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. Jüri Pilt valdusest leiti 15.09.2010.a kuuskümmend viis 9x18 mm Makarov kaliibrilist püstolipadrunit ja üks 9x19 mm Luger püstolipadrun, mida on arvuliselt rohkem kui pool relvaloa olemasolul lubatavast padrunikogusest relvaseaduse § 46 lg 5 p 1 kohaselt ning seega on tegemist olulise kogusega. Relvaseaduse § 11 p -s 1 sõnastatud mõiste kohaselt on tulirelv nähtud ette objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga. 66 padruni kasutamise tulemusel on võimalik tabada ja kahjustada hulgaliselt objekte, mistõttu sellise padrunikoguse ebaseaduslik käitlemine seab ohtu paljude inimeste elu ja tervise. Seega Jüri Pilt, olulises koguses tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemisega,

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

F.D kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et Rainer Künnapuu töötades alates 01.01.1996.a ning olles alates 01.01.2010.a Lääne Prefektuuri Prefekti käskkirjaga nr xp „Lääne Prefektuuri ametikohtade ametisse nimetamine“ nimetatud patrullpolitseiniku ametikohale, olles seega ametiisikuks KarS § 288 lg 1 järgi, kellel on ametiseisund riigiasutuses ja kellele on pandud võimuesindaja ülesanded, võttis altkäemaksu. Lähtudes kuriteo tehioludes välja toodud asjaoludest, süüdistatakse Rainer Künnapuud selles, et tema olles ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes ning töötades Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuses, kelle tööülesandeks on muuhulgas liiklusjärelevalve teostamine, õigusrikkumiste ennetamine ja tõkestamine ning süütegude menetlemine oma pädevuse piires, jättis vastutasu eest Kristjan Seero poolt toime pandud liikluseeskirjade rikkumise menetlemata. Nimelt peeti 06.08.2010.a kella 14.30 paiku Pärnus Lastepolikliiniku vahetusläheduses Lääne Prefektuuri patrullteenistuse, koosseisus Rainer Künnapuu ja J K, poolt kinni Kristjan Seero poolt juhitud sõiduauto Audi A8, kes rikkus antud piirkonnas oleva ja kehtiva liiklusmärgi nõudeid ning sõitis kohustuslike sõidudokumentideta. Mõlemad rikkumised on karistatavad liiklusseaduse § 74 35 alusel kuni 50 trahviühikuga. Rainer Künnapuu, kes asus liikluseeskirja rikkujaga tegelema, jättis pärast vestlust Jüri Pildiga õigusrikkumised seaduses ettenähtu korras vormistamata ning lasi Kristjan Seerol sündmuskohalt lahkuda, saades selle eest 19.08.2010.a vastutasuks Kristjan Seero poolt Jüri Pildi kaudu üle antuna termokastis kala (angerjas). Kuivõrd Rainer Künnapuu näitas pärast vestlust Jüri Pildiga üles valmisolekut jätta ebaseaduslikult Kristjan Seero suhtes tegu toimepanemata ning Kristjan Seero andis konkludentselt mõista, et ta on valmis tasuma ametiisikule ebaseaduslikult toime panemata teo eest, on tuvastamist leidnud nende üksmeel, et tulevikus makstav tasu on vastutasuks seadusega mittelubatud ametialase teo tegemata jätmise eest. Seega Rainer Künnapuu ametiisikuna vara vastuvõtmise nõustumisega vastutasuks selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata,

§ 294lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

F.D kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et Kaido Must töötades alates 01.01.1996.a ning olles alates 01.01.2010.a Lääne Prefektuuri Prefekti käskkirjaga nrx „Lääne Prefektuuri ametikohtade ametisse nimetamine“ nimetatud liikluspolitseiniku ametikohale, olles seega ametiisikuks KarS § 288 lg 1 järgi, kellel on ametiseisund riigiasutuses ja kellele on pandud võimuesindaja ülesanded, võttis altkäemaksu. Lähtudes kuriteo tehioludes välja toodud asjaoludest, süüdistatakse Kaido Musta selles, 6 1-11-2627 et tema olles ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes ning töötades Lääne Prefektuuri liiklusjärelevalve talituses, kelle tööülesandeks on muuhulgas liiklusjärelevalve teostamine ning süütegude menetlemine oma pädevuse piires, jättis vastutasu eest F.D poolt toime pandud liikluseeskirjade rikkumise vormistamata. Nimelt peeti 10.08.2010.a kella 13.25 paiku Pärnu maakonnas Lääne Prefektuuri liikluspolitseinike, koosseisus Kaido Must ja R V, poolt kinni F.D poolt juhitud mootorratas Harley-Davidson, kuna viimane ületas antud piirkonnas suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 22km/h, milline tegevus on karistatav liiklusseaduse § 74 22 lg 2 järgi rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks. Rikkujaga tegeles alguses RV, kuid pärast vestlust Jüri Pildiga võttis Kaido Must patrullvanemana vastu otsuse jätta õigusrikkumine seaduses ettenähtu korras vormistamata ning lasta F.D sündmuskohalt lahkuda, saades selle eest vastutasuks F.D poolt saadetud ning Jüri Pildi poolt 28.08.2010.a üleantuna alkohoolseid jooke (õlu – 24 purki). Kuivõrd Kaido Must näitas pärast vestlust Jüri Pildiga üles valmisolekut jätta ebaseaduslikult F.D suhtes tegu toimepanemata ning F.D andis konkludentselt mõista, et ta on valmis tasuma ametiisikule ebaseaduslikult toime panemata teo eest, on tuvastamist leidnud nende üksmeel, et tulevikus makstav tasu on vastutasuks seadusega mittelubatud ametialase teo tegemata jätmise eest. Seega Kaido Must ametiisikuna vara vastuvõtmise nõustumisega vastutasuks selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata,

§ 294lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kristjan Seerot süüdistatakse selles, et tema olles 06.08.2010.a sõiduauto Audi A8 roolis, rikkus Pärnus S-S tänaval oleva ja kehtiva liiklusmärgi nõudeid ning sõitis kohustuslike dokumentideta. Mõlemad rikkumised on karistatavad liiklusseaduse 74 35 alusel kuni 50 trahviühikuga. Karistusest pääsemiseks võttis Kristjan Seero telefoni teel ühendust Jüri Pildiga, paludes temalt olukorra lahendamiseks abi, mis pidi seisnema väärteomaterjalide vormistamata jätmises teda kinnipidanud Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse politseiametnike poolt. Nimetatud rikkumisega asus tegelema vanemkonstaabel Rainer Künnapuu, kuid jättis pärast vestlust kolleegi Jüri Pildiga Kristjan Seero poolt toimepandud õigusrikkumise seaduses ettenähtud korras vormistamata ning lasi viimasel sündmuskohalt lahkuda, mille eest andis Kristjan Seero 19.08.2010.a ametnikule Jüri Pildi vahendusel vastutasuks termokastis kala (ahvena filee ja angerjas). Kuivõrd Rainer Künnapuu näitas pärast vestlust Jüri Pildiga üles valmisolekut jätta ebaseaduslikult Kristjan Seero suhtes tegu toimepanemata ning Kristjan Seero andis konkludentselt mõista, et ta on valmis tasuma ametiisikule ebaseaduslikult toime panemata teo eest, on tuvastamist leidnud nende üksmeel, et tulevikus makstav tasu on vastutasuks seadusega mittelubatud ametialase teo tegemata jätmise eest. Seega Kristjan Seero, ametiisikule vara andmise lubamisega vastutasuks selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata,

§ 298lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

F.D süüdistatakse selles, et tema juhtides 10.08.2010.a kella 13:25 paiku mootorratast Harley-Davidson, rikkus Pärnu maakonnas lubatud suurima kiiruse nõudeid vähemalt 22km/h, milline tegevus on karistatav liiklusseaduse § 74 22 lg 2 järgi rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks. Karistusest pääsemiseks võttis F.D telefoni teel ühendust Jüri Pildiga, paludes temalt olukorra lahendamiseks abi, mis pidi seisnema väärteomaterjalide vormistamata jätmises teda kinnipidanud Lääne Prefektuuri liiklusjärelevalve- talituse 7 1-11-2627 politseiametnike poolt. Nimetatud rikkumisega asus tegelema R V, kuid pärast vestlust Jüri Pildiga otsustas Kaido Must patrullivanemana F.D poolt toimepandud õigusrikkumise seaduses ettenähtud korras jätta vormistamata ning lasta viimasel sündmuskohalt lahkuda, mille eest saatis F.D ja andis Jüri Pilt 28.08.2010.a ametnikule vastutasuks alkohoolseid jooke (õlu – 24 purki). Kuivõrd Kaido Must näitas pärast vestlust Jüri Pildiga üles valmisolekut jätta ebaseaduslikult F.D suhtes tegu toimepanemata ning F.D andis konkludentselt mõista, et ta on valmis tasuma ametiisikule ebaseaduslikult toime panemata teo eest, on tuvastamist leidnud nende üksmeel, et tulevikus makstav tasu on vastutasuks seadusega mittelubatud ametialase teo tegemata jätmise eest. Seega F.D , ametiisikule vara andmise lubamisega vastutasuks selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata,

§ 298lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lauri Alu süüdistatakse selles, et tema saades juulikuus 2010 regulaarselt (edastatud teabe iseloomu vt süüdistusakti punktist 2 III lk 8-9) Lääne Prefektuuri liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaablilt Jüri Pildilt politsei ametialaseks kasutamiseks mõeldud konfidentsiaalset informatsiooni Lääne Prefektuuri vanemkonstaabel T T poolt juhitud politsei kaalubussi (kutsung xxxx) asukohtadest, korraldas 23.07.2010.a vastutasuks ametiisiku poolt ebaseaduslikult toimepandud teo eest Jüri Pildi kasutuses oleval sõiduautol Opel 500 krooni väärtuses freooni vahetuse. Nimetatud teabe edastamine toimus Jüri Pildi poolt ebaseaduslikult, kuna Pärnu liiklusjärelevalve talituse ametnike tegevuse meetodite ja taktika kohta käiv teave on avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 5 1 kohaselt mõeldud vaid asutusesiseseks kasutamiseks ning avaliku teenistuse seaduse § 67 järgi peab teenistuja teenistussuhte ajal hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Arvestades ka Jüri Pildi ametijuhendi punktist x tulenevat vastutust nimetatud teabe hoidmise eest, rikkus Jüri Pilt teabe edastamisel kehtestatud nõudeid. Kuivõrd Jüri Pildi kui ametiisiku poolt ebaseaduslikult informatsiooni edastamine ei ole käsitletav üldise vastutulelikkusena või heatahtlikkusena, millest oli teadlik ka Lauri Alu, kelle huvides seda tehti ning et viimane on näidanud üle valmisolekut sobival hetkel selle eest tasuda, on tuvastamist leidnud isikute üksmeel, et freooni vahetus on tasuks ametialase seadusega mittelubatud teo eest. Seega Lauri Alu, ametiisikule vara andmisega vastutasuks selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades pani toime seadusega mittelubatud teo,

§ 298lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ringkonnaprokurör on kohtule esitanud järgmised tõendid: Jüri Pilt teenistusleht Jüri Pilt ametivanne, Jüri Pilt ametijuhend, Rainer Künnapuu teenistusleht, Rainer Künnapuu ametijuhend, Kaido Must teenistusleht, Kaido Must ametijuhend Karistusregistri väljavõte Kristjan Seero osas karistusregistri väljavõte F.D osas Äriregistri väljavõte Lauri Alu osas 15.11.2010 koostatud jälitusprotokoll koos salvestisega 18.10.2010 koostatud jälitusprotokoll koos salvestisega. Käskkirjad Lääne Prefektuuri töökorra kinnitamine Patrulltegevuse korra kinnitamine Patrulllehed Õiend M-Kairi logide kohta Õiend politseiinfosüsteemi andmete kohta (kd II tl 117-118)Õiend Jüri Pildile kuuluva infosüsteemi konto kohta Päringud ja vastused seoses politseiinfosüsteemiga M-Kairi välimenetleja tarkvara Arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise kord Lääne Prefektuuri ametikohtadele ametisse nimetamine Avalikud andmed sõidukite kohta Maanteeameti teadaanded teetööde kohta Õiend õlle maksumuse kohta Käskkirjade edastamine 8 1-11-2627 07.12.2010 koostatud jälitusprotokoll koos salvestisega Päring S AS-i ja vastus Päringud F.D ostude kohta koos vastustega AS T nõudekiri ja vastus päringule Lääne Prefektuuri poolt materjalide edastamine Pärnu Linnavalitusele nõudekiri koos vastusega Õiend M-Kairi logide kohta Käskkirjad ametijuhendite kinnitamise kohta F.D väärteomaterjalid Õiend koos lisadega Menetluse käik Kohtuistungil jäi ringkonnaprokurör süüdistusaktis esitatud juurde ning palus süüdi tunnistada Jüri Pilt KarS § 296 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks üks

(1)aasta ja kuus kuud vangistust. Süüdi tunnistada Jüri Pilt KarS § 294 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kaks
(2)aastat vangistust KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista Jüri Pilt’ile kaks
(2)aastat vangistust. Süüdi tunnistada Jüri Pilt KarS § 157 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära ( päevamäär a’ 16.85 €) s.o 842.50 €. KarS § 64 lg 2 alusel viia karistus täide iseseisvalt. Süüdi tunnistada Rainer Künnapuu KarS § 294 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks
(1)aasta ja kuus
(6)kuud vangistust. Süüdi tunnistada Kaido Must KarS § 294 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks
(1)aasta ja kuus
(6)kuud vangistust. Süüdi tunnistada Kristjan Seero KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks
(1)aasta vangistust. Süüdi tunnistada F.D KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks
(1)aasta vangistust. Süüdi tunnistada Lauri Alu KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks
(1)aasta vangistust. Süüdistatavad endid neile etteheidetavates süütegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Kaitsjad palusid kaitsealused neile esitatud süüdistustes õigeks mõista, kuna nende süü pole tõendamist leidnud. Kohtuistungil uuriti vahetult järgmisi tõendeid: tunnistaja P P selgitab mis andmed on näha M- Kairi logides ja kuidas on andmed saadud. Tegu on politseis kasutatava andmebaasiga M-Kairi, mida kasutatakse patrullteenistuses, patrullpolitseinike poolt. Logist on näha, et 08.09.2010.a. kell17.13 on kasutaja nimega M. P teinud päringu. Päringu tingimus on kohe pärast kasutaja andmeid ehk sulgudes olev xxxxxx sõiduki numbri kohta. Edasi järgnevad andmed millised väljad on valitud, mille kohta on soovitud andmeid saada. On valitud ülevaatus, kindlustus ja omanik sõidukiga seotud isikud ja päringu tegemise koht. See pikk jada näitab millised on päringu vastused programmiliselt. Tegemist on ühe päringuga aga programm teeb nii mitu päringut kui tal lõpliku vastuse jaoks vaja on. Järgmiselt realt nähtub, et leitud on üks sõiduk. Tema tehniline seisund, poliisi kohta informatsioon ja palju on seotud juhtimise õigust selle autoga. Sisuliselt ongi see kõik, need mis on valitud siis need vastused antakse. Edasi nähtub, et selle päringu vastuse pealt on edasi mindud isiku peale kes on selle autoga seotud ehk A K. Edasi sulgudes milliseid andmeid tema kohta soovitakse näha. Siin on valitud pilt, aadress, väärteomenetlus, juhiluba, relv, sidevahend ja päringu tegemise koht. Järgmised read näitavad mis vastused saadi, leiti üks isik ja karistusregistrist leiti viis väärteomenetluse vastet. Kuna valitud ka KMA ehk Kodakondsus Migratsiooniamet siis on võetud sealt ka pilt. Edasi mindi järgmise autoga seotud isiku peale kelleks on K. B päringu vastuseks on soovitud pilti, aadressi väärteomenetlust, juhiluba, relva, sidevahendit. Järgmised on vastused mis on leitud nende paarmeetrite järgi. Edasi nähtub kasutaja andmete järgi on xxx xxx järgmine auto number P C N. Järgnevalt realt nähtub, et ühtegi sõidukit ei leitud. Seejärel on tehtud järgmine päring, siin on kellaaeg ka veel ees. On ees sama number, kuid on ära parandatud esimene täht ja on tehtud B. Siis on leitud sõiduk üles ja pluss selle sõidukiga seotud andmed. Sealt on edasi mindud seotud isiku peale, kelleks on Eini Eskla on soovitud tema kohta näha aadressi, pilti, väärteomenetlust, juhiluba, relva, sidevahendit ja vastuseks on saadud nõutud andmed. Edasi on mindud järgmise seotud isiku peale kelleks on R M päringu parameetrid on jäänud samaks ja on saadud ka selle kohta vastus. Veel kinnitas tunnistaja kohe pärast kasutaja andmeid on päringu tegemise parameetrid. Kui siin on järgmiseks parameetriks IK võrdub alakriips siis see tähendab seda, et on otse mindud isiku peale kes on selle 9 1-11-2627 autoga seotud ja koheselt väljastatakse ka isikukood. Seega panen auto numbri ja valides välja andmed mis mind huvitab ja kõik andmed on kättesaadavad, nagu me siin hetkel näeme? Jah, kõik see mis on valitud on siit näha. Teine leht, siin on päringu tegemise kuupäevaks 10.08.2010 kell 13.25 ja kasutaja millega sisse logiti on R. V ja päringut on teostatud sõiduki numbrile xx xx kohta. Soovitud andmed mida taheti näha olid ülevvaatus, kindlustus, omanik ning seotud isikud ja päringu tegemise koht. On saadud vastus, tegemist on Harly Davidsoniga. Päringud korduvad siis see on see nagu ma alguses rääkisin, et programm teeb nii palju päringuid kui palju tal on vastuse saamiseks vaja. Inimene teeb sisuliselt siiski ühe päringu või kasutaja. Sealt mindi edasi sõidukiga seotud isikute peale otse, kelleks on F.D . Tema andmete kohta sooviti näha pilti, aadressi, väärteomenetlus ja juhiluba. Siin on täpsustavalt kokku lõpus kaks isikut see tähendab seda, et tegelikult on tegemist ühe isikuga. Kuid programm võtab infosüsteemist Polis ühest andmed ja võtab ka läbi ARK i teised andmed. Tunnistaja M P andis ütlusi selle kohta, et on töötanud koos Jüri Pildiga ühes vahetuses ja erinevates vahetustes. Paaril korral on Jüri Pilt helistanud ja palunud vaadata mõne sõiduki kohta küsida kas on tehtud kindlustus, ülevaatus. Ta ise sõitis suvel mootorrattal ja Kairi süsteemi mootorrattal ei olnud, et asja menetleda kiiremini on pöördunud ja palunud asjad ära vaadata. Kairi andmebaasis on näha kas sõidukile on tehtud kindlustus või ülevaatus. Tavaliselt ei ole inimestel tehnilist passi kaasas või kindlustuspoliisi kaasas siis kiiremini asjast üle vaade saada siis on nii tehtud. Pöörduti minu poole tavalisel telefoni teel. Andmeid vaatasin Kairist s.o politseis kasutuses oleva infosüsteemi kaudu kuhu oli mul juurdepääs olemas. Prokurör näitab tunnistajale Kairi logi väljavõtet. Veel kinnitab tunnistaja, et sõidukite numbrite xxx xxx ja xxx esitähega x ja hiljem x tähega temale ei meenu sellega midagi kuna taolisi päringud tehakse päevas sadu, see ei ütle mulle mitte midagi. Siit on näha, et on tehtud need päringud ja materjal on must valgelt kirjas. Neid päringuid Jüri Pildile võis olla tehtud seetõttu, et inimest vähem aega teeääres kinni hoida. Politseinik saaks kohapeal otsused kiiremini vastu võtta, välja selgitada, et kas on kindlustus, ülevaatus olemas. Tunnistaja I L andis ütlusi kohtuistungil selle kohta, et soovis 2010 aasta septembris Jüri Pildilt ühte informatsiooni, autoomaniku kohta kes oli auto parkinud nende töökoja värava lähedale mitmeks päevaks, siis ma mõtlesin, et äkki peaks võtma omanikuga ühendust. Ei osanud kellegi poole pöörduda siis helistasin Jüri Pilt`le ja soovisin andmeid saada sõiduki omaniku kohta, et seejärel saada ühendust auto omanikuga, et viimane sõiduki teise kohta pargiks. See päev kui ma Jüri Pilt’ile helistasin ütles, et tal on puhkepäev ja ta ei saa aidata. Järgmine päev kui ta tagasi helistas, olin autoroolis ütles Jüri Pilt auto omanike nimed vist oli kaks ja vist telefoni numbri siis ma ütlesin, et mul tegelikult ei ole enam neid vaja. Tunnistaja S P kinnitas kohtuistungil, et Kaido Must`ale ja Jüri Pilt`ile koostas ta patrulligraafiku kuuks ette. Valmis koostatud graafikud saadetakse töötajatele kahel viisil, kas e-mailile või prinditakse nii, et igaüks saab endale ühe eksemplari, samuti jätab ühe eksemplari endale, kuhu saab vajadusel lisada märkusi. Töögraafik ei ole avalik ta on mu kabinetis seinal ja töö laua peal. Kõrvalistel isikutel juurdepääsu ei ole. Küll võivad seda graafikut näha meie maja töötajad kes minu kabineti sisenenud ja juhtuvad seda nägema. Veel andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et kaalubussides olevate seadmetega kaalutakse ja kontrollitakse eelkõige just veoautosid ja teine osa puudutab juhtide puhke- ja tööaja kontrollimist. Ülekaalulised veokid on keelatud, teatud juhtudel on võimalik võtta erilubasid aga see ei ole päris tavapärane. Tunnistaja ütluste kohaselt olid selle kaalubussiga seotud 2010 aastal koolituse saanud politseitöötaja T T. Tema kõrval paarimees siis vahetus, see võis olla kord üks, kord teine. Graafiku koostasin reeglina mina kõigile korraga. Lääne Prefektuuris on üks spetsiaalne kaalubuss ja see on liiklusjärelvalve talituses kasutusel. Tunnistaja selgitab, et tööpäeva pikkus on 12 tundi, kolm tööl, kolm vaba. Tabelist selgub, et kõik politseinukud kes on graafikus, näevad 10 1-11-2627 kuidas nende kaaskolleegid olid tööl. Igaks päevaks teeme patrullilehe kuhu pannakse tööpäeva kuupäev, kellaaeg, kes on toimkonna liikmed ja mis piirkond ja millised on ülesanded ja päeva lõpus see leht, kas see patrullileht täidetakse tööpäeva jooksul või pärast tööpäeva, et igal juhul tööpäeva lõpp on viimane aeg kui see leht peab tulema täidetuna minu juurde tagasi. Patrulltegevuse korra järgi peab määrama ühe ametniku vanemaks, määratakse reeglina isik, kellel on kas pikem teenistusstaaž, suuremad kogemused või ta on rohkem juhi omadusi. Tunnistaja kinnitas, et kui ta seda talitust juhtima läks siis olid Kaido Must ja Jüri Pilt tavaline patrullipaari toimkond. Suvisel ajal kui oli võimalus kasutada järelevalve tegemisel mootorratast, siis Jüri Pilt oli mootorrattaga ja Kaido Must oli patrullautoga. Tunnistaja R G, kinnitas, et tunneb Jüri Pilti ning 2010 suvel pöördus tema poole palvega, et uurida ühe auto omaniku, seoses võlaga kuna minu ettevõte tegeleb inkassoteenusega. Seoses sellega oli tuttav klient kes pöördus minu poole, et kas ma saaks teada infot auto kohta, millega see võlgnik sõitis, väidetavalt . Ta ütles auto numbri, automargi ja registri numbri ja palus vaadata kes on omanik. Helistasin Jüri Pilt’ile ja mõne päeva jooksul ta kas saatis mulle smsi või helistas, ma täpselt ei mäleta aga teabe sain. Kohus annab loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütluste meenutamiseks. Prokurör avaldab „ (prokurör loeb ette). Tunnistaja kinnitas nii see oli. Andsin kliendile andmed edasi. Jüri Pilt`i poole pöördusin, kuna ta oli politseiametis tööl ja kindlasti saab vaadata seda. Tunnistaja R V andis ütlus selle kohta, et 10.08.
  1. a oli töökohustuste täitmisel koos Kaido Mustaga ja seda Lääne Prefektuuri territooriumil antud hetkel siis Tallinn – Pärnu Ikla maantee ja Pärnu – Uulu maanteel. Pidasime mootorratta kinni, kiiruse ületamise tõttu, kiirus pidi olema üle 20 km/h, alla selle me ei peata sõidukeid või mootorrattaid. Tunnistaja osutab süüdistatavale F.D-le aga kui niimoodi siis ei tunne. Mina pidasin kinni sinise, punase vilkuriga ta jäi ilusti seisma ja ma läksin autost välja ja tutvustasin ennast siis küsisin juhilt dokumente küsisin põhjust kas on arusaadav miks me ta kinni pidasime, tsiklimees vastas jaatavalt, et jah kiirustasin. Võtsin ta dokumendid ja läksin autosse, et läbi infosüsteemi kontrollida. Läbi akna suhtlesin temaga mina olin autos tema oli õues. Minu arust ma ei tuvastanud tal mitte ühtegi rikkumist, andmebaasist. Küsisin veel, et kas on arusaadav miks ta kihutas? Ta vastas, et tal oli mingi firma asi Pärnus ja oli hiljaks jäämas. Samal ajal paarimees Kaido Must istus autos. Mingil hetkel keegi helistas talle, mina suhtlesin mootorratturi juhiga edasi. Jutu käigus tuli välja hiljem, et Jüri Pilt helistas talle. Mina vestlesin ainult selle juhiga ja mina tegin selle otsuse, et mina talle trahvi ei tee. Kuna selle isikuga vesteldes ja tema põhjused ära kuulates arvestades ka teeolusid mis seal olid ja liiklus ei olnud üldse tihe, siis ma otsustasin isiklikult, et mina talle trahvi ei teeks. Samuti konsulteerisin ka Mustaga ja me kumbki ei tahtnud teda trahvida. Kumbki ei tahtnud trahvida mulle jäi selline mulje, et ei oleks vajadust. Kohus annab prokurörile vastavalt KrMS § 289 lg 1 alusel loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlused. (Kohus loeb KrMS § 289 lg 1 e osapooltele ette kriminaalmenetluse seadustikust) Prokurör loeb ette, kus eeluurimisel on märgitud tunnistaja sõnade kohaselt järgnev, mis algab sõnadega … lõpeb sõnadega … . (Prokurör loeb antud lõigu tunnistaja ütlustest ette). Vastuolu eeluurimisel on isik rääkinud, et tegelikult juhi, rikkuja ära mineku laskmine, sõltus Kaido Must`st. Tunnistaja kinnitas, ristküsitluse käigus, et mingit kindlat käsku kui sellist ei tulnud Kaido Must`lt. See on lihtsalt koostööpraktika mis sel hetkel toimus kuidagi, et minu objektiivsus selle koha pealt aga kirja sai nüüd niimoodi. Olime koos selle poolt, et mina nagu tahtsin seda mitte vormistada protokolli aga ta ütles, et las läheb või lihtsalt mühatas kuidagi, kindlat ei olnud. Tunnistaja kinnitas, et Kaido Must ei käskinud teda see on menetleja väljamõeldis või kuidagi natuke võis-olla painutatud. 11 1-11-2627 Veel kinnitab tunnistaja, et pisut lohakalt luges protokolli, mul oli natuke kiire aga lugesin kõik. Tulles vastu isikule, tal oli kiire ja lubas, et rohkem ei kihuta siis jäi asi niimoodi. Täpset kuupäeva ei oska öelda võis olla kaks või kolm nädalat hiljem helistas Jüri Pilt ja ütles, et tal on midagi mulle, läksin sinna rääkisime juttu ja ta andis kasti õlut 24 purki. Tunnistaja põhjendas õlle andmist sellega, et eelnevalt on ka koos õlut joodud. Seoses selle kriminaalmenetlusega olen kuulnud, et Kaido Must sai ka õlut. Õlle üleandmine toimus tema elukohas, läksin tema juurde, ta oli õues, õlu oli tal sauna juures vist kuskil, aias. Siis rääkisime juttu, siis ta lihtsalt andis need õlled. Kaitsja küsimusele, kas rikkuja oli juba minema lastud kui tuli jutuks, et helistajaks oli Jüri Pilt oli vastus jaatav. Veel kinnitab tunnistaja, et õlle saamine oli seotud sellega, et käis Jüri Pilt’i juures aitamas sauna ehitamist seega võib võtta seda sõbražesti. Tunnistaja J K, andis ütlusi selle kohta, et 06.08.
  2. a täitis töö ülesandeid koos Rainer Künnapuu’ga ja sõites vana pargi juurde peatasid Suur Sepa tänavalt liikuva sõiduauto tunnistaja ütluste kohaselt nägi parempööret tegevat sõiduautot mis jäi seisma tupik tänaval. Rainer Künnapuu läks välja ja kontrollis juhti, tuli autosse tagasi ja hakkas arvuti kaudu kontrollima, ilmselt sai mingi negatiivse tulemuse kuna ta hakkas juhtimiskeskuse kaudu kontrollima, telefoni teel. Prokuröri küsimusele kas keegi helistas talle? Seda ma ei tea. Kuna tekkis vastuoluga helistamise osas tegi prokurör kohtule taotluse avaldada eeluurimisel tunnistaja poolt antud ütlustest üks lause. Kohus andis loa. Prokurör avaldab tunnistaja eeluurimisel antud ütlustest ühe lause, helistamise kohta, mis algab sõnadega ……. (prokurör loeb lause ette). Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et võis helistada Rainer Künnapuu või helistati temale mõlemad versioonid olid võimalikud. Veel kinnitas tunnistaja, et kui Rainer Künnapuu kontrollis Kairist isiku andmeid tekkisid probleemid isiku tuvastamisel ning peale seda ta helistaski kellelegi, kellele ei tea. Prokurör esitas kohtule taotluse lubada eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks kuna on tekkinud vastuolu, et ta ei teadnud kellele ta helistab. Kohus annab loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlus. Prokurör avaldab algab sõnadega … lõpeb sõnadega (prokurör loeb ette). Tunnistaja seda ütles mulle sisekontroll, et helistas Jüri Pilt ja kui ma sellele paberile alla ei kirjuta, siis ma olen ka kahtlustatav. Prokurör esitas taotluse tunnistaja eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks nende usaldusväärsuse kontrollimiseks. Eeluurimisel on tunnistaja öelnud, et Rainer ütles väga selgelt, kes on autojuht. Prokurör avaldab tunnistaja eeluurimisel antud ütlustest, algab sõnadega … lõpeb sõnadega Eeluurimisel antud ütluste kohaselt kinnitas tunnistaja, et Rainer andis teile teada, et rikkuja on Jüri Pilt`i sõber. Ristküsitluse käigus J K eitab seda, me ei rääkinud üldse sellest asjast, me istusime autosse ja sõitsime minema. Kuna ei soovinud kahtlustatav olla, siis andis taolisi ütlusi. Küsimusele väidetavast ähvardusest, et ta võib saada kahtlustatav J K ütluste kohaselt ei informeerinud ta kedagi sealhulgas ka prokuratuuri. Prokurör esitab taotluse tunnistaja eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks nende usaldusväärsuse kontrollimiseks. Prokurör avaldab tunnistaja eeluurimisel antud ütlustest, algab sõnadega … lõpeb sõnadega ( prokurör loeb ette). Eeluurimisel kinnitas J K, et nägi autojuhti kuhugi helistamas ristküsitluse käigus andis ütlusi, et ei näinud. Kohus annab prokurörile loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlused. Algab sõnadega … … lõpeb sõnadega … (prokurör loeb ette) Ristküsitluse käigus J K eitab taolisi ütlusi ning kinnitab, et sisekontroll käskis öelda. Talle lükati paber ette ja anti lugeda ja põhi eelnevalt oli olemas. Ta küsis minu käest 12 1-11-2627 kus me selle Audi peatasime, andis selle skeemi ette siis läks ja tõi selle ära, palun loe läbi. Kas te lugesite ? Jah, ma ütlesin, et need ei ole minu ütlused. Miks te sinna alla kirjutasite siis? Siis ta ütleski, et kas sa tahad olla tunnistaja või kahtlustatav. Sellel ähvardusel te kirjutasite alla, et protokoll koostati minu sõnade järgi ja on õige. Protokoll on läbi loetud ja teie allkiri? Jah. Puhtalt selle ähvarduse pinnalt? Veel annab tunnistaja J K ütlusi selle kohta, et peale seda sündmust kuupäeva ei mäleta koos Rainer Künnapuuga sõitsime Jüri Pildi juurde, kes andis kaks kasti, tema ei saanud midagi. Kohus annab prokurörile loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlused, vastuolu kõrvaldamiseks. Algab sõnadega …. , … lõpeb sõnadega … . (prokurör loeb ette) Peale ütluste avaldamist tunnistab J K, et Rainer sai Jüri juures kaks kasti, millest ühe sai tema. Kastis oli kala, ahven, kaks angerjat ka vist. Kala saamist põhjendas asjaoluga, et kala oli üle. Kaitsja küsimusele, kas altkäemaksu olete kunagi võtnud oli vastus eitav. Tunnistaja A L andis ütlusi selle kohta, et töötab A OÜ, tegevjuhina ning kinnitas, et 2010 aastal maksis sõiduautol freooni vahetus 500 krooni. 2010 a helistas Lauri Alu ja küsis kas on võimalik üks autokliima freooniga ära täita. Helistasin töömehele, oli võimalik, helistasin Laurile tagasi. Kohus annab prokurörile loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlused, meenutamiseks. Prokurör: Algab sõnadega „ lõpeb sõnadega ….. prokurör loeb ette) See oli nii ? Jah. Kas te siis täitsite tema palve? Jah töömees, mind ise ei olnud seal kohal. Palju te siis teate sellest töömehe poolt täidetud palvest? Ma tean, et auto tuli, tehti kliima, tehti sisekliima hooldus, rohkem ei teagi. Kes selle eest maksis? Lauri Alu. Kas mäletate ka kui palju ta maksis? Minu mäletamist mööda oligi 500 krooni. Kohus annab prokurörile loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlus, meenutamiseks. Prokurör avaldab tunnistaja eeluurimisel antud ütlused. Prokurör: Algab sõnadega …. lõpeb sõnadega … Prokurör tunnistajalt: Kas see võib õige olla? Jah. Tunnistaja J S kinnitas, et tunneb Jüri Pilti väga hästi ning Kristjan Seerot nägupidi kooli ajast. 2010 aasta suvel tõi Kristjan Seero ühe karbi tõi Jürile Pilt’ile mina lihtsalt hoiustasin, kuna Jüri Pilti ise kodus ei olnud õhtul viisin Jüri juurde koju, Jüri helistas ütles, et ta ei jõua Võrust tagasi selleks ajaks, et tema asjad on need. Kasti sisu ei teadnud kuid nägi, et vett oli ainult sinna tekkinud. Kast oli tema juures kuni õhtuni, kuni ma läksin enda sauna asjadele järgi siis ma viisin selle karbi ära ka. Sauna asjadele läksite järgi te kuhu? Sauna. See saun oli kus? Vahe tänaval. Kelle saun see on? Jüri Pilt’i saun. Tunnistaja A K andis ütlusi selle kohta, et freooni eest Aleksandri Pubis andis Jüri Pilt 500 krooni, et ma annaksin selle summa edasi Lauri Alu’le, kuid unustasin raha enda kätte, ei pidanud seda suureks asjaks. Süüdistatav Kaido Must kinnitas, et patrullisid Valga - Uulu mnt l koos R V. mõõtsime kiirust sõitvast politseiautost mis oli eravärvides. Suund oli meil Uulu poolt Valga poole. See võis olla umbes 119 km, kui tuli Valga poolt mootorratas mis ületas kiirust. Seal oli lubatud 70 km/h, kuna käisid teetööd. Teetööd olid lõppenud aga kuna seal puudus teekatte märgistus oli uus asfalt oli tee laiemaks tehtud eelnevalt ja puudus lihtsalt teekatte märgistus nagu katkendjoon teel ja see mootorrattur liikus üle 100 km/h rikkumine jäi vahemiku 20-40 kiiruse ületamist. Ilm ja tee oli hea, mootorrattur oli üksik liikleja mina lülitasin sisse sinise punase vilkuri ja kui mootorrattur oli meist mööda sõitnud peatasime mootorrattur jäi seisma keerasin ka mina otsa ringi kohe ja sõitsin sellele mootorratturile järgi, tee äärde kus ta seisma jäi. Jäin mootorratturi selja taha seisma. V läks mootorratturi juurde ja tuli sealt tagasi juhiload ja tehniline pass käes. V sisestas mootorratturi isiku andmeid Kairisse olles ära kontrollinud V load, helises mul telefon, helistas Jüri Pilt, küsis kas mootorrattur saab ära sõita või midagi selle sarnast, mina vastasin jaatavalt, kinni pidada ei tahtnud ja teiseks nagu ma ka 13 1-11-2627 eelnevalt seletasin mul ei olnud mitte mingit plaani sellele mootorratturile trahvi teha. Arvestades teeolusid ja muid olusid siis üks pluss oli muidugi see minu silmis, et mootorrattur jäi ilusti seisma, ta ei üritanud põgeneda mis mootorratturi puhul auto eest trassi peal õnnestub. Süüdistatava ütluste kohaselt ei tundunud 100 km/h tema jaoks eriti suur tegutsesin seaduse piires, see on täiesti lubatud kohtuvälisel menetlejal võtta vastu see otsus. Rikkujaga tegeles, V kui Jüri Pilt oli mulle ära helistanud kõne oli lõppenud nägin ma juba ennem seda, et V olid need dokumendid näpu vahel ja ta annab need tagasi. Vaatas veel minu otsa mis minu otsus on, mina mühatasin või lõin käega, et minu pärast võib ta sõita, mina talle trahvi tegema ei hakka otsustus ei olnud mõjutatud Jür Pilt`i kõnest kuna otsus oli mul ennem valmis. Veel kinnitas süüdistatav, et tema ülekuulamisel kahtlustatavana anti mõista, et kui ta kõik ilusti ära räägib siis arestimajja ei panda. Kaido Musta kaitsja palus avaldada kahtlustatava ülekuulamise protokollist see osa kus süüdistatav on rääkinud, „ “ aga antud juhtumil selgitas Kaido Must kohtule veenvalt, et see ei saanudki niimoodi olla. Kaido Must kinnitab, et eeluurimisel antud ütlus on vale, sest juhiukse juures isik ei seisnud. Veel palub kaitsja kõrvaldada vastuolu eeluurimise antud ütlustega selle kohta, „et ,“ . Süüdistatav kinnitab, et ilmselt mitte, ma arvan ma ei ole sellist väljendit tarvitanud, moraali peale lugema ega pole teinud mootorratturile suulist hoiatust“ seega eeluurimisel antud ütlus on vale. Protokolli lugesin diagonaalselt ruttu läbi ja kirjutasin alla, et saaks minema. Kaido Must on oma käeliselt kirjutanud, (kaitsja loeb ette) Süüdistatav kinnitab, et see dikteeriti mulle ette lisaks pidin kirjutama soovin töötada politseis ja midagi oli veel, ei mäleta, et sellise lause pead sa sinna kirjutama ja peale seda allkirja panema. Veel palub kaitsja avaldada vastuolu, mis on kahtlustatavana eeluurimisel tekkinud, küsimus algab sõnadega „ Vastus Küsimus algab sõnadega Vastus (kaitsja loeb ette) Kaitsja küsimusele kas see on Teie arvates vale vastas Kaido Must, et jah. Veel tunnistab Kaido Must, et Jüri Pilt on temale helistanud ja palunud õllele järgi tulla kuid see pole seotud selle kriminaalasjaga vaid asjaoluga, et käis Jüri Pilt’i juures abiks puukuuri ja saunatrepi ehitusel, mille eest pakkus Jüri Pilt õlut. Prokuröri küsimusele need vastuolud on tingitud sellest, et teid ähvardati arestimajaga ja kas jääte selle juurde, et nii see aset leidis vastas Kaido Must jaatavalt. Süüdistatav Rainer Künnapuu andis ütlusi selle kohta, et olid koos J K töö ülesannete täitmisel kui juhtimiskeskuselt said kell 14.15 väljakutse, et pereabi keskuse juures pargis on alkoholijoobes isikud, kes urineerivad ja tarvitavad avalikus kohas alkoholi. Kohale sõites jälgisime parki. Nähes Suur -Sepa tänavalt sõitnud sõiduki Audi peatada, eesmärgiga teada saada kust kohast ta sinna ühesuunalisele tänavale sattus. Audi keeras ära jõudis parkida ja siis me jõudsime politseibussiga talle järgi ning jäime sõiduauto taha seisma seejärel läksin sõidukijuhi juurde, esitlesin ennast, küsisin sõiduki dokumente. Isikul sõiduki dokumente, juhilube ega tehnilist passi esitada ei olnud, isik ütles ühe firma nime kellele auto kuulub ja siis küsisin kuidas tema nimi on vastas, et R K. Seejärel läksin autosse andmeid kontrollima mille käigus selgus, et aastaarv või midagi ei vastanud andmetele, ma proovisin aga ei saanud Kairist neid andmeid kätte. Kuna isik mainis E P s.o politseiniku nime, helistan E, et äkki tema oskab öelda isiku kohta, et teada saada kellega tegemist on. E ei vastanud ja seejärel helistas Jüri Pilt mulle, võtsin telefoni vastu Jüri ütles, et kas sina oled seal vana teenindusmaja juures vastasin, et olen küll, kas sina tegeled seal R K, vastasin, et mul ei ole siin sellist isikut, siis ta ütles, et see ei ole R K, see on hoopis Kristjan Seero. Veel kinnitab süüdistatav, et Jüri Pilt küsis lihtsalt, et mis teil plaanis on, aga kuna mul plaane tehtud ei olnud sest mul oli vaja isik kõigepealt tuvastada, et kellega tegemist on. 14 1-11-2627 Kaitsja palus luba avaldada, et Rainer Künnapuu 15.09.2010 a. kahtlustatava ülekuulamise protokoll, kahtlustatavana antud ütlused, selleks, et kõrvaldada vastuolu varasemate ütluste ja tänase vahel kus R. Künnapuu on öelnud, J (kaitsja loeb ette) Seejärel kaitsja küsib Rainer Künnapuu’lt kas need ütlused on õiged? Rainer Künnapuu vastab ei ole. Mis põhjusel on siis protokollis selline lause, et Jüri Pilt küsis kas mina teda minema lasta ei saa, et ma jätaks liikluseeskirja rikkumise vormistamata? Süüdistatav Rainer Künnapuu selgitab, et lihtsalt ei suutnud seal ülekuulamise lõpuks kui vaatasid kuidas seal asju kirja ei panda ja lihtsalt ma läksin nii endast välja, ma ei suutnudki seda asja korralikult läbi lugeda. Jüri Pilt helistas küll mulle jah, lõppkokkuvõttes ta aitas isikut tegelikult tuvastada mul. Kristjan Seero, ütles oma isikuandmed õigesti ja siis seejärel ta vabandas. Veel kinnitas Rainer Künnapuu, et kontrollides kairist oli Kristjan Seero’l kolm, neli liiklusrikkumist kas nad kehtivad olid või ma ei mäleta seda praegu. Mina ei tea kas ta tuli kuskilt tee pealt, tuli ta hoovist, kas ta võttis selle auto tee äärest võib-olla keegi teine oli selle auto sinna pannud, mina ei oska seda öelda, mina nägin seda momenti kui ta sealt ühesuunaliselt maha keeras. Rainer Künnapuu ütluste kohaselt väärteoprotokolli ta ei vormistanud see oli tema otsus. Veel kinnitas süüdistatav, et pärast 06.08.2010.a. on Jüri Pilt kala lubanud kuid see oli seotud 2010 aasta kevadega, kui käisid Jüri Pilt`ga koos ujumisvõistlustel Tartus ja peale ujumisvõistlusi läksid koos medaleid tähistama. Istusime seal, mina vist ostsin õlled, Jüri ostis vist kala ja siis tuli seal jutuks, lihtsalt vestluse käigus, et Jüri Pilt ütles, et praegu siin kalli raha eest ostan kala aga siis kui hooaeg hakkab siis on kala tal niimoodi käes, et sööda või koertele. Siis ma ütlesin, et kui sul üle on võid ju mulle ka tuua, et mis sa koertele söödad ja siis sinna see jutt jäi. 19.
  3. 2010 a. helistas Jüri Pilt ja pakkus kala, algul ei saanud aru aga siis tuli meelde see jutuajamine ujumisvõistlustel. Kaitsja taotlusel kohu lubas avaldada Rainer Künnapuu kohtu eelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused 15.09.
  4. a. seda osas milles R. Künnapuu on öelnud, (kaitsja loeb ette) Rainer Künnapuu selgitab kuna ülekuulamise nägin kuidas minu ütlusi kirja ei panda läksin endast välja, et ma ei suutnud seda lugedagi, et mõtlesin, et see ei ole normaalne, et kui mina kuulan kedagi üle, et siis ma panengi inimese ütlused kirja aga mitte ei jätta osa asju välja, mis on minu arvates olulised jne. Kas teie ütlesite ülekuulmaisel Menetleja küsis kas tunnistad ennast altkäemaksu võtmises süüdi? vastasin ei tunnista süüdi. Veel lubab kohus avaldada kaitsja taotluse samas 15.09.2010a. protokollist. Vastuolu selles, et R. Künnapuu on kirjutanud oma käeliselt, (kaitsja loeb ette) Rainer Künnapuu kinnitab, et oli tõesti endast nii väljas ja lihtsalt mõtlesin, et hea küll las ta siis läheb ja kirjutasin alla kui neil seda nii hirmsasti vaja on, tegelikult protokoll ei olnud koostatud minu sõnade järgi, protokolliti valikuliselt. Veel tunnistas süüdistatav, et lasi Kristjan Seerol ära minna pärast vestlust Jüri Pilt`ga. Pärast 06 augustit toimus kala pakkumine kui olin tööl. Jüri Pilt helistas ja ütles, et tahab mulle kala anda. Mingi aeg kui mul tekkis vaba moment sõitsime Jüri Pilt`i elukohast läbi kus ta andis kala üle. Kaitsja küsimusele, kas väärteomenetluse vormistamata jätmine võis olla seotud sellega, et tegemist oli Jüri Pilt’i tuttavaga on vastus eitav. Veel kinnitab süüdistatav, et temal polnud aega ja kohta, kuskohas see rikkumine toime pandi, kui üldse pandi rikkumine toime, samuti ei näinud et Kristjan Seero oleks liiklusmärgi nõuet rikkunud? Minu teada seal sissesõidu keelu märki üldse ei ole, sissesõidukeelumärk on Riia mnt- l aga seal oli suur ekskavaator ees, sealt ma ei kujuta ette lendama need Audid ei hakka. Kui isik pani selle auto kuskile hoovi ja tema 15 1-11-2627 võttis selle auto hoovist ja sõitis hoovist välja siis hoovi ees ei ole ka märke ja siis ei pruugi ta ka teada, et see tänav on ühesuunaline. Süüdistatav Kristjan Seero andis ütlus selle kohta, et kasutas 06 august 2010 Audi A8 mis kuulus R K. Sõitsin päevasel ajal mööda Riia mnt ja keerasin Suur –Sepa tänavale. Tol ajal kehtinud liiklus korraldus muutus pidevalt Riia mnt- l, märke vahetati, mis iganes? Muutus sest selle ristmikuga on mul pidevalt tegemist ja kord oli seal liikluskorraldus ühtepidi kord oli teistpidi ehk siis sellel märgil oli kord kilekott peal. Sõites mööda Suur –Sepa tänavat keerasin Jalaka tänava tupikusse kui politseisõiduk sõitis siis minu selja taha, nägin kuidas väljus sealt siis üks politseipatrull, kes küsis minu käest dokument mida esitada ei olnud kuna oli sõbra auto ja ei teadnud neist dokumentidest midagi, seejärel küsiti kes on autoomanik, teavitasin politseitöötajat ettevõttest kes seda autot omab, andsin ka R K nime ja politseipatrull läks enda autosse andmeid kontrollima. Seejärel helistasin Jüri Pilt`le, et veenduda selles märgis mis Riia mnt otsas oli, kas see kehtib või ei. Seoses sellega, et ta on mu isa tuttav on ta ka minu tuttav. Jüri Pilt helistas tagasi ja ütles, et ma olen ikkagi seda liiklusmärki rikkunud ja sellega vist seal see jutt lõppeski. Kohapeal tekkis segadus, minu andmete osas. Jüri Pilt ütles, et kui politseitöötaja uuesti minu juurde tuleb, et ma kordaksin enda isiku andmeid, et ta saaks mu isikuandmeid kontrollida. Ütlesin politseile oma andmed uuesti ning need klappisid ning politseinikud piirdusid siis sel momendil suusõnalise hoiatusega seda tegi Rainer Künnapuu . Veel kinnitab süüdistatav et siis Jüri on perekonna tuttav ja see ei ole mitte esimene kord kui ma talle seda kala olen viinud ja tol hetkel oli see periood ka kus kala oli rohkem kätte saadav ehk siis augusti kuu on ju nii öelda angerja kuu ja Jüri on ka eelnevalt angerjat mu käest saanud ja küsinud. Kuna ise ei saanud viia transportisin kala J juurde, keda mina isiklikult tean kooli ajast nagu tema teab mind ja kes nii-öelda Jüriga käis võib-olla rohkem läbi, kui mina. See oli 2010 a augustikuu ning see ei ole seotud liiklusintsidendiga Suur-Sepa tänaval. Süüdistatav kinnitab, et oli 3 angerjat ja 2 kg ahvena fileed need olid pakitud ühte 10 kg vahtpolüsterool pakendisse. Kohus annab loa avaldada, 18.10.2010.a jälitusprotokoll ja tuua välja vastuolu 06.08.2010.a. kell 14.40 K. Seero ja J. Pilt vahel toimunud telefoni vestlus, kust sooviks tuua välja ühe vastuolu … Pilt helistab Seero`le ja ütleb, (kaitsja loeb ette) kohtuistungil väitis Kristjan Seero, et ma eeldasin, et ma olen selle märgi rikkumise toime pannud. Süüdistatav F.D andis ütlusi selle kohta, et 10.08.2010 a sõitsin mootorrattaga Tartust Pärnu . Politsei poolt peatati mind kinni arvata võib, et kiirus oli natuke suurem kui lubatud võib-olla 10 km/h rohkem või 20 km/h , ma ei tea, ei vaatand seda. Peale seda, informatsiooni eesmärgil helistasin Jüri Pilt`le küsida, et kas ta neid inimesi teab või politseinike teab või selle mõttega, ei oska kommenteerida. Kinni mind kaua ei peetud politseini võttis dokumendid kontrollimise jaoks, kui ta oleks hakanud vormistama siis tavaliselt kutsuvad nad ju autosse ja siis vormistavad. Ma üldse imestasin, et nad mind kinni pidasid, sest tavaliselt mind ei ole kinni peetud tsiklimehi tavaliselt ei peeta kinni, mingite tühiste asjade pärast aga minu arust oli see täiesti tühine asi ju vist oli neil igav, ei tea. Jüri Pilt`le helistasin politseiauto juures olles, kui nad kontrollisid dokumente. Suulise hoiatuse tegi politseiametnik kes tuli minu mootorratta juurde ja küsis sõidu dokumente. Veel kinnitas süüdistatav, et tema Jüri Pilt’iga ei kõnelenud tema kinnipidamisest, samuti pole politseiametnikele tänutäheks lasknud kellelegi midagi viia. Kaitsja küsimusele, te kuulsite jälitustoimingu protokolle, jälitustoimingu salvestisi ja ka ühte kõnet kus Jüri Pilt helistab Kaido Must` le ja ütleb, et tsiklimees saatis midagi teile või teie jaoks. Süüdistatav F.D kinnitab, et ei oska öelda, võib olla inimene tahtis ennast põnevaks teha, ma ei tea. Samuti toiduainete ja õlle ostmise kohta kinnitas süüdistatav, et 12.08.2010 a ostetud toiduained ja õlu oli mõeldud 16 1-11-2627 elukaaslase ja tema enda sünnipäevaks. F.D kinnitas, et kahtlustatavana ülekuulamisel öeldi, et on kaks varianti kas jääd süüdistatavaks või tunnistad seda mida ei ole olnud või pigemini ütled nii, et sa oled andnud midagi üle. Ma ütlesin neile uurijatele, et kuidas ma saan rääkida millestki mida pole olnud. Noh siis lähed süüdistatavaks oligi kõik minu juttuajamine aga seda ei ole ka muidugi protokollis, selliseid asju meil ei protokollita. Kohus annab loa avaldada eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks. (Prokurör loeb ette) F.D kinnitas, et ega ma ei eita seda, ma ütlesin seda, et ma eeldan, et lihtsalt küsides nagu ma vahepeal helistan oma emale ma küsin ka ja eeldan, et ta võib-olla teab midagi ja annab mulle nõu ja ongi kõik. Sealt kõnedest on ju kõik kuulda ega ma ei ole ju öelnud, et ole hea ja helista või räägi inimestega, et nad laseksid mind vabaks. Kui inimene teeb oma vabast tahtest midagi see ei eelda ju seda, et mina peaks olema nagu suunanud teda selle jaoks. Minu mõte ainuke mis mul oli tol korral või sel korral oli riigihange, 30 peret kõik kes toituvad minu poolt tehtud tööst ja sellest oleneb minu käitumisest ja jõudmisest kohale ja sellest ka minu kiirustamine ja ka põhjus mida ma seletasin politseinikele ja politseinikud said sellest aru. See oli nagu see põhjus miks ma kiirustasin. Prokuröri küsimusele, et teil oli kiire ja te tahtsite ruttu kohale jõuda, sest pered tahavad tööd siis sellepärast te võtsitegi Jüri Pilt`iga ühendust, et ta äkki annab oma panuse selleks, et te kiiresti minema saaksite? F.D vastus jah võib ka nii öelda, sel juhul. Kohus süüdistatavalt Jüri Pilt`lt: Kas te soovite ütlusi anda või ei soovi? Mul on asja kohta seletus mille ma loen ette ja siis edastan ka kohtule kirjalikult. Kohus leiab, et süüdistatava ütlus on tõend nagu iga suuline tõend ja süüdistatava ülekuulamine toimub ristküsitluse reegleid järgides. Seejärel kaitsja formuleerib küsimuse, Jüri Pilt`lt: Mida on öelda teile esitatud süüdistuse kohta KarS § 296 lg 2 p1 järgi. See on seonduvalt selle paragrahviga on nagu minu poolt altkäemaksu vahendmaises süüdistatud R. Künanpuu`le ning K. Must`le. Mina väidan ja kinnitan, et ma ei ole pidanud altkäemaksu andmise ega altkäemaksu võtmise osas mitte kellegagi mingeid läbirääkimisi ega teinud mitte ühelegi isikule selle kohaseid ettepanekuid või andnud selle kohaseid lubadusi. Samuti ei ole ma aidanud kaasa väidetava altkäemaksu eseme üle andmisele ühelegi politseinikule sealhulgas K. Must`le ja R. Künnapuu`le ega ühelegi teisele isikule. Samuti ei ole ma andnud mitte kellelegi üle midagi mis oleks käsitletav altkäemaksu esemena. Mis iganes ma olen kunagi kolleegidele pakkunud või andnud või nemad minule siis on see olnud seotud üksnes ja ainult politseikolleegide omavahelise isiklike suhetega. See ei ole olnud seotud politseinike teenistus alaste ülesannete täitmisega või täitmata jätmisega ega ühelegi juhul. Mitte politseiniku poolt seadusega mitte lubatud teo toime panemisega või neist seadusega nõutud teo ebaseaduslikus toime panemata jätmises. Kaitsja Jüri Pilt`lt: Mida on teil öelda süüdistusaktis KarS § 294 lg 1 järgi esitatud süüdistuse asjaolude kohta? Seonduvalt minule esitatud süüdistusega KarS § 294 lg 1 järgi on see minu kui väidetavalt ametiisiku poolt mulle vare või mingi soodustuse lubamisega, nõustumisega ja sellise vara või muu soodustuse vastuvõtmisega vastutasuna selle eest, et mina oleksin oma väidetavat ametiseisundit kasutades toime pannud seadusega mitte lubatud tegusid. Sealhulgas võtnud altkäemaksu L. Alult. Väidan ja kinnitan, et mina ei ole edastanud L. Alu`le ega ühelegi teisele isikule süüdistusaktis konfidentsiaalseks nimetatud informatsiooni. Kaitsja enda kaitsealuselt J. Pilt`lt: Palun jätkake? Samuti ei ole ma küsinud või saanud L. Alu`lt või mõnelt teiselt isikult midagi mis oleks käsitletav altkäemaksuna. Samuti ei ole ma nõustunud vara või muu soodustuse kui altkäemaksu lubamisega kellele tahes isiku poolt ka mulle. Sellise süüteo toimepaneku etteheite lükkan ma katekooriliselt tagasi. Kaitsja Jüri Pilt`lt: Mida on teil öelda KarS § 157 järgi formuleeritud kuriteo asjaolude kohta? Seonduvalt mulle esitatud süüdistusega KarS § 157 järgi see on minu isiku poolt kellele oli väidetavalt 17 1-11-2627 ametitegevuses teatavaks saanud seadusest tulenev, väidetav kohustus hoida saladuses R M kellegi A või K või mõne teise isiku tervist, eraelu või äritegevust puudutavat. Väidan ja kinnitan, et ma ei ole kunagi sellist tegu toime pannud. Prokurör süüdistatavalt Jüri Pilt`lt kas tunnete E. E? Mul ei ole praegu lisada midagi, hetkel. Kas vastus on ei või jaa? Süüdistatav ei vasta prokuröri küsimusele. Maakohtu seisukoht Lääne Ringkonnaprokuratuuri poolt on esitatud süüdistus Jüri Pilt’ile selles, et tema Kristjan Seero ja F.D palvel altkäemaksu andmiseks soodusolukorra loomisega, mis seisnes läbirääkimiste pidamises kui ka altkäemaksu eseme üleandmises ametnikele,

§ 296

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo, samuti Jüri Pilt ametiisikuna vara vastuvõtmisega vastutasuks selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades pani toime seadusega mittelubatud teod,

§ 294lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Jüri Pilt, olles ametitegevuse käigus saanud teada mootorsõidukitega seotud isikute eraelu puudutavad andmed, mida ta oli seadusest tulenevalt kohustatud hoidma saladuses, pani andmete edastamisega selleks mitteõigustatud isikutele toime KarS § 157 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Rainer Künnapuu’le on esitatud süüdistus selles, et ametiisikuna vara vastuvõtmise nõustumisega vastutasuks selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata,

§ 294lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kaido Must’ale on esitatud süüdistus selles, et ametiisikuna vara vastuvõtmise nõustumisega vastutasuks selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata,

§ 294lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kristjan Seero’le on esitatud süüdistus selles, et ametiisikule vara andmise lubamisega vastutasuks selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata,

§ 298lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

F.D-le on esitatud süüdistus selles, et ametiisikule vara andmise lubamisega vastutasuks selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata,

§ 298lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lauri Alu’le on esitatud süüdistus selles, et, ametiisikule vara andmisega vastutasuks selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades pani toime seadusega mittelubatud teo,

§ 298lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus analüüsib ja kontrollib kas süüdistatavatele etteheidetud ja kohtule esitatud tõendite pinnalt on võimalik süüdistusaktis isikute poolt toime pandud teod tõsikindlalt tuvastatuks lugeda. Eelnevalt kui kohus hakkab analüüsima kohtule esitatud tõendeid lahendas kohus kohtuliku uurimise käigus määrusega kaitsjate taotluse, mis on seonduv jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimisega. Kohus rahuldas taotluse ning selgitab, et kohus nõupidamise toas on kohustatud kontrollimise käigus tuvastama jälitustegevuse puhul kolme nõutavat tingimust. Esiteks peab olema kohtu või prokuröri luba, teiseks tõend peab olema saadud loas nimetatud toimingu käigus, kolmandaks tõend peab olema saadud loas nimetatud ajavahemikul. Kohtule esitati järgmised jälitustegevusega seotud Pärnu Maakohtu kohtumäärused nr 31, 50, 59,

  1. Kohtumäärus nr x on koostatud 12.04 2010 a H K suhtes. Luba antud jälitustoimingute läbiviimiseks alates 12.04.2010 a kuni 11.
  2. 2010 a s.o 30 päeva jooksul. Kohus selgitab etteruttavalt, et kõigis uuritavates kohtumäärustes on luba antud mobiiltelefonide abonentnumbrite kaudu edastavate sõnumite ja teabe pealtkuulamiseks, vaatamiseks ja salvestamiseks. Jälitustegevuse seaduse § 8 lg 2 kohaselt kui väljaspool kriminaalmenetlust teostava jälitustegevuse tulemusena kogutud teabest kuiilmnevad kuriteo tunnused, alustab jälitusasutus kriminaalmenetlust või edastab teabe kriminaalmenetluse alustamiseks pädevale uurimisasutusele. 18 1-11-2627 03.06.2011 toimus jälitustoimikus sisalduva teabe eraldamine Jälitustegevuse p. x korras Jüri Pilt suhtes. Riigikohtu lahendi 3-1-1-10-11 järgi ühes kriminaalasjas antud loa alusel jälitustoimingu tulemusena saadud teave on tõendina kasutatav teises kriminaalasjas tingimusel, et selle kogumisele seatud nõudeid on järgitud ja ka jälitustoimingu käigus ilmnenud uus kuritegu vastab KrMS § 110 lg 1 nõuetele. Kõned teostati ajavahemikul 14.04.2010 a kuni 02.
  3. 2010 a. Kohtumäärus nr x on koostatud 07 juulil 2010 a. Luba antud Jüri Pilt suhtes jälitustoimingu läbiviimiseks 07.07.2010 a kuni 05.
  4. 2010 a s.o 30 päeva. Kohtumäärus nr x on koostatud ja pikendatud 03.
  5. 2010 a. Luba antud Jüri Pilt suhtes jälitustoimingu läbiviimiseks 06.08.2010 a kuni 14.
  6. 2010 a s.o 40 päeva. Kohtumäärus nr x on koostatud ja pikendatud 10.09.2010 a. Luba antud jälitustoimingu läbiviimiseks
  7. 09.2010 a kuni 30.09.2010 a s.o 16 päeva. Kõned on ajavahemikust 08.
  8. 2010 a kuni 15.
  9. 2010 a ning kohtumääruses nr x on kõne pealtkuulamine 19.
  10. 2010 a Kohus kinnitab et jälitusprotokollide sisu vastab loale, kogutud teabele ja jälitustoiminguteks on luba antud. Seega kohtu hinnangul on täidetud Riigikohtu lahendist tulenev nõue, olemas kohtumäärus, tõend on saadud loas nimetatud toimingu käigus ja loas nimetatud ajavahemikul. Uurimisorganid on heitnud Jüri Pilt’ile ette, et olles ametitegevuse käigus saanud teada mootorsõidukitega seotud isikute eraelu puudutavad andmed, mida ta oli seadusest tulenevalt kohustatud hoidma saladuses, pani andmete edastamisega selleks mitteõigustatud isikutele toime KarS § 157 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alljärgnevalt grupeerib kohus süüdistusaktis olevad sündmused selliselt, et tõendite uurimine ja hindamine oleks arusaadav ja jälgitav. Allpool analüüsib kohus tunnistajate P P, M P, samuti I L ja R Gi ütlusi, neid huvitava teabe saamisest Jüri Pilt’ilt ning järgnevalt peatub süüdistusel, mis puudutab Jüri Pildi poolt vastutasu eest teabe edastamist kaalubussi asukoha kohta Lauri Alule. KarS § 157 järgi kvalifitseeritava süüteo subjekt saab olla vaid erilise isikutunnusega isik, kelle kriminaalõiguslik vastutus lähtub seadusest tulenevast kohustusest hoida talle kutse- või ametitegevuses teatavaks saanud saladust. Saladuses hoitav teave on igasugune faktiline asjaolu, mis ei ole teada üldiselt, vaid ainult piiratud inimesteringile ja mille saladuses hoidmiseks on isikul õigustatud huvi. Kaitsja leiab, et Jüri Pilt’ile esitatud süüdistus KarS § 157 järgi ei ole tõendamist leidnud ning viitab Riigikohtu lahendile 3-1-1-25-12, kus on selgitatud, et Politseiameti peadirektori pädevusse võib kuuluda küll haldusorgani siseselt teabesüsteemide ja andmekogude pidamise korda puudutavate küsimuste lahendamine ning selleks käskkirjade andmine, kuid nende õigusaktide nõuete rikkumine ei saa olla aluseks isiku kriminaalvastutusele võtmiseks KarS § 157 järgi. Kohus taolise ühepoolse käsitlusega ei nõustu. Kaitsja on viidanud Riigikohtu lahendile osaliselt see tähendab jättes osa kohtu seisukohast kirjeldamata. Kohus leiab, et Riigkohus on viidanud oma lahendis, veel asjaolule, et süüdistusaktis pole nõuetekohaselt kirjeldatud neid seaduse sätteid, millest tulenevaid kohustusi isik oma tegevusega rikkus. Seetõttu on kohtulikul arutamisel jäänud välja selgitamata, millise seaduse nõudeid süüdistatav lisaks infosüsteemi KAIRI pidamise ja kasutamise korrale rikkus ning millest KarS §-s 157 sätestatud kuriteokoosseisu mõttes tulenes tema kohustus süüdistuses kirjeldatud teavet saladuses hoida. Kohus järgib ülalnimetatud Riigikohtu lahendit ja analüüsib allpool neid seaduse sätteid, 19 1-11-2627 mida erilise isikutunnusega isik rikkus. Veel leiab Jüri Pilt’i kaitsja, et süüditunnistamist konkretiseerimata süüdistuses loetakse kaitseõiguse eiramiseks ja kriminaalmenetluse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses, sest isik peab aru saama, milles teda süüdistatakse ning kohaldatava õigusakti säte ei tohi olla üllatuslik. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu ning alljärgnevalt põhistab ja selgitab järgmist: kohtule esitatud tõendite pinnalt on kindlaks tehtud, et Jüri Pilt töötas alates 01.01.1996.a ning oli alates 01.01.2010.a Lääne Prefektuuri Prefekti käskkirjaga nr xp „Lääne Prefektuuri ametikohtade ametisse nimetamine“ nimetatud liikluspolitseiniku ametikohale. Vastavalt Lääne Politseiprefektuuri Politseiprefekti 07.08.2006.a käskkirja nr x „Ametijuhendite kinnitamine“ lisale x oli Jüri Pildi ülesanneteks muuhulgas liiklusjärelevalve teostamine ning õigus saada ametialaseks kasutamiseks tööks vajalikku informatsiooni ja vajadusel statistilisi andmeid teistelt allüksustelt, olles sealjuures vastutav temale teenistuse tõttu teatavaks saanud muu konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise eest. Nimetatud ametijuhend on Jüri Pildi poolt allkirjastatud 09.08.2006.a ja vaidlus selles osas puudub. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010.a käskkirja nr x „Arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise korra kinnitamine“ lisa punkt x kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveameti infovara, milleks on Politsei- ja Piirivalveameti andmed ja infosüsteemid, kasutada üksnes tööülesannete täitmiseks, ning p x järgi on andmebaaside kasutamine lubatud ainult teenistuskohustuste täitmiseks. Lääne Politseiprefektuuri Politseiprefekti 07.08.2006.a käskkirjaga nr x „Ametijuhendite kinnitamine“ on kinnitatud ametijuhend, mille punkt x sätestab Jüri Pildi vastutuse teenistuse tõttu talle teatavaks saanud riigi- ja ametisaladuste, teiste inimeste perekonna- ja eraelu puudutavate andmete ning muu konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise eest. Nimetatud kohustus põhineb politsei ja piirivalve seadusel, mis sätestab politsei ülesanded, õigused, korralduse ja politseiteenistuse õiguslikud alused ning §-l 7 12, mis lubab isikuandmed avalikustada vaid sellisel juhul ja sellises ulatuses, kui see on vältimatult vajalik ohust või korrarikkumisest teavitamiseks. Samuti sätestatakse nimetatud seaduse § 1 lg 6, et politseiteenistusele laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Avaliku teenistuse seaduse § 67 kohaselt peab teenistuja nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Nimetatud kohustus põhineb Politseiseaduse § 5 lg-s 2 sätestatul, mille kohaselt ei kuulu avalikustamisele riiklikke ja teenistuslikke ning organisatsioonide ja isikute ärisaladusi sisaldavad andmed, eraelu puudutavad andmed, samuti politsei ametialase tegevuse käigus saadud andmed, mis võivad kahjustada kodanike au ja väärikust või raskendada kuritegude avastamist või soodustada kuritegevust. Samuti on Politseiseaduse § 5 lg 4 kohaselt politseiametnikel keelatud andmete esitamine teiste isikute kohta. Vaidlust ei ole, et Jüri Pilt kui avalik teenistuja oli kohustatud täitma oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt, sh arvestama nii ATS §-ga 67, kui ka PPVS § 7 12 ning sellega seotud õigusaktides sätestatuga. Kohtu hinnangul on Jüri Pilt’i puhul tegemist erilise isikutunnusega isikuga, kelle kohustus hoida ametitegevuses teatavaks saanud teavet saladuses põhines just nimetatud sätetel. Kohtule esitatud vanemkonstaabli Jüri Pilt’i ametijuhend, mis on 07.08.2006 a Lääne Prefektuuri politseiprefekti käskkirjaga nr x kinnitatud, nähtub, et õiguste alapunkti xx järgi oli Jüri Pilt’il õigus saada ja vahetada tööalast informatsiooni oma tegevusvaldkonnas sama valdkonna spetsialistidega teistest politseiasutustest ja struktuuriüksustest ametialaseks kasutamiseks tööks vajalikku informatsiooni ja 20 1-11-2627 vajadusel statistilisi andmeid teistelt allüksustelt. Sama ametijuhendi punkti xx kohaselt on Jüri Pildi teenistusülesandeks liiklusjärelvalve alaste ülesannete täitmine koostöö teiste politseiasutuste territoriaalsete struktuurüksustega ja politseiametnikega. Kohus kuulas üle ristküsitluse käigus tunnistaja MP, kes töötab Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuris ning kes kinnitas, et paaril korral on Jüri Pilt helistanud ja palunud vaadata mõne sõiduki kohta kas on tehtud kindlustus, ülevaatus. Ta ise sõitis suvel mootorrattal ja Kairi süsteemi mootorrattal ei olnud, seega et asja menetleda kiiremini on pöördunud ja palunud sõidukite andmeid vaadata. Kairi andmebaasis on näha kas sõidukile on tehtud kindlustus või ülevaatus. Tavaliselt ei ole inimestel tehnilist passi kaasas või kindlustuspoliisi kaasas siis kiiremini asjast üle vaade saada siis on nii tehtud. Pöörduti minu poole tavalisel telefoni teel. Andmeid vaatasin Kairist s.o politseis kasutuses oleva infosüsteemi kaudu kuhu oli mul juurdepääs olemas. Sel põhjusel tunnistaja Jüri Pildile ka politseiandmebaasidest infot jagas, olles teadlik, et Jüri Pilt vajab teavet just nimelt teenistusülesannete täitmisega seonduvalt. Selliselt sai Jüri Pilt teabe ka 24.07.2010.a ning 08.09.2010.a. Tunnistaja P P selgitas ristküsitluse käigus kohtule, mis andmed on näha M- Kairi logides ja kuidas on andmed saadud. Tegu on politseis kasutatava andmebaasiga MKairi, mida kasutatakse patrullteenistuses, patrullpolitseinike poolt. Logist on näha, et 08.09.2010.a. kell 17.13 on kasutaja nimega M. P teinud päringu. Päringu tingimus on kohe pärast kasutaja andmeid ehk sulgudes olev xxx xxx sõiduki numbri kohta. Edasi järgnevad andmed millised väljad on valitud, mille kohta on soovitud andmeid saada. On valitud ülevaatus, kindlustus ja omanik sõidukiga seotud isikud ja päringu tegemise koht. See pikk jada näitab millised on päringu vastused programmiliselt. Tegemist on ühe päringuga aga programm teeb nii mitu päringut kui tal lõpliku vastuse jaoks vaja on. Järgmiselt realt nähtub, et leitud on üks sõiduk. Tema tehniline seisund, poliisi kohta informatsioon ja palju on seotud juhtimise õigust selle autoga. Edasi nähtub, et selle päringu vastuse pealt on edasi mindud isiku peale kes on selle autoga seotud ehk A K. Edasi sulgudes milliseid andmeid tema kohta soovitakse näha. Siin on valitud pilt, aadress, väärteomenetlus, juhiluba, relv, sidevahend ja päringu tegemise koht. Järgmised read näitavad mis vastused saadi, leiti üks isik ja karistusregistrist leiti viis väärteomenetluse vastet. Kuna valitud ka KMA ehk Kodakondsus Migratsiooniamet siis on võetud sealt ka pilt. Edasi mindi järgmise autoga seotud isiku peale kelleks on K. B päringu vastuseks on soovitud pilti, aadressi väärteomenetlust, juhiluba, relva, sidevahendit. Järgmised on vastused mis on leitud nende paarmeetrite järgi. Edasi nähtub kasutaja andmete järgi on xxx xxx järgmine auto number P C N. Järgnevalt realt nähtub, et ühtegi sõidukit ei leitud. Seejärel on tehtud järgmine päring, siin on kellaaeg ka veel ees. On ees sama number, kuid on ära parandatud esimene täht ja on tehtud B. Siis on leitud sõiduk üles ja pluss selle sõidukiga seotud andmed. Sealt on edasi mindud seotud isiku peale, kelleks on E E on soovitud tema kohta näha aadressi, pilti, väärteomenetlust, juhiluba, relva, sidevahendit ja vastuseks on saadud nõutud andmed. Edasi on mindud järgmise seotud isiku peale kelleks on R M päringu parameetrid on jäänud samaks ja on saadud ka selle kohta vastus. Veel kinnitas tunnistaja kohe pärast kasutaja andmeid on päringu tegemise parameetrid. Kui siin on järgmiseks parameetriks IK võrdub alakriips siis see tähendab seda, et on otse mindud isiku peale kes on selle autoga seotud ja koheselt väljastatakse ka isikukood. Seega panen auto numbri ja valides välja andmed mis mind huvitab ja kõik andmed on kättesaadavad, nagu me siin hetkel näeme kõik see mis on valitud on siit näha. Kohus uuris ja avaldas politseiinfosüsteemi M-Kairi logide väljavõtted, millest nähtub, et 24.07.2010.a kell 15:59 on M P kasutaja nime ja parooli kasutades teostatud päring sõiduki registreerimismärgiga xxx xxx ning antud sõiduki kindlustuse, ülevaatuse, omaniku ning sõidukiga seotud isikute kohta. 24.07.2010.a kell 16:01 on M P kasutaja nime ja parooli kasutades avatud sõidukiga [xxxxxx] seotud isiku andmed (E E), mh isiku aadressi ja sidevahendite (telefoninumbrid) kohta. 24.07.2010.a kell 16:02 on M P kasutaja nime ja parooli kasutades avatud sõidukiga 21 1-11-2627 [xxxxxx] seotud isiku andmed (R M), mh isiku aadressi ja sidevahendite (telefoninumbrid) kohta.08.09.2010.a kell 17:13 on M P kasutaja nime ja parooli kasutades teostatud päring sõiduki registreerimismärgiga xxx xxx, sh antud sõiduki kindlustuse, ülevaatuse, omaniku ning sõidukiga seotud isikute kohta. 08.09.2010.a kell 17:14 on M P kasutaja nime ja parooli kasutades avatud sõidukiga [xxxxxx] seotud isiku andmed (A K), mh isiku juhiloa andmete ja isiku sidevahendite (telefoninumbrid) kohta. 08.09.2010.a kell 17:16 on MP kasutaja nime ja parooli kasutades avatud sõidukiga [xxxxxx] seotud isiku andmed (K B), mh isiku juhiloa andmete ja isiku sidevahendite (telefoninumbrid) kohta. Kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et M P poolt saadud teave 24.07.2010 ja 08.09.2010 a kohta edastati Jüri Pildile, kui tööalaseks kasutamiseks mõeldud info, seega oli Jüri Pilt eeltoodud ja kirjeldatud teabest teadlik ainuüksi seetõttu, et see sai talle teatavaks tema ametitegevuses ja ilma vastavat ametiseisundit omamata ning kasutamata poleks teave talle olnud kättesaadav. Seda kinnitavad ka näiteks väljatrükid „kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli“ kohta, kust nähtub, millised andmed oleks kättesaadavad avalikest andmebaasidest. Omanike ega sõiduki kasutajate andmeid sellest ei nähtu. KarS § 157 järgi kvalifitseeritava teo karistusõigusliku vastutuse aluseks on asjaolu, et teave, mida on avaldatud, puudutaks teise isiku eraelu. Eraelu hõlmab isiku tervet isiklikku elusfääri, kogu privaatse elukorralduse autonoomset valdkonda, milles isik oma individuaalsust arendab ja säilitab. Seega on teave isiku elukoha, registreeritud sõidukite ja toimepandud õigusrikkumiste kohta käsitatav eraelu puudutava teabena. Eraelu puudutava teabe saladuses hoidmise huvi tuleb igal juhul eeldada olukorras, kui saladuses hoitavaid andmeid ei ole võimalik teada saada muul viisil kui isikute kaudu, kellel on seadusest tulenev õigus saladuses hoitavat teavet kutse- või ametiseisundist tulenevalt kasutada. Analüüsides ülalnimetatud õigusakte leidis kohus, et Jüri Pilt’il oli õigustatud juurdepääs ja kasutusõigus, samas ka kohustus hoida temale saadud teavet saladuses. Alljärgnevalt analüüsib kohus tunnistajate IL ja R G ütlusi ja võtab seisukoha, kas jälitusprotokollis kajastuv ja tunnistajate ütlused omavahel riimuvad ja on kooskõlalised. Tunnistaja IL andis ütlusi kohtuistungil selle kohta, et soovis 2010 aasta septembris Jüri Pildilt ühte informatsiooni, autoomaniku kohta kes oli auto parkinud nende töökoja värava lähedale mitmeks päevaks, siis ma mõtlesin, et äkki peaks võtma omanikuga ühendust. Helistasin Jüri Pilt`le ja soovisin andmeid saada sõiduki omaniku kohta, et seejärel saada ühendust auto omanikuga, et viimane sõiduki teise kohta pargiks. See päev kui ma Jüri Pilt’ile helistasin ütles, et tal on puhkepäev ja ta ei saa aidata. Järgmine päev kui ta tagasi helistas, olin autoroolis ütles Jüri Pilt auto omanike nimed vist oli kaks ja vist telefoni numbri siis ma ütlesin, et mul tegelikult ei ole enam neid vaja. Tunnistaja RG, kinnitas, et tunneb Jüri Pilti ning 2010 suvel pöördus tema poole palvega, et uurida ühe auto omaniku, seoses võlaga kuna minu ettevõte tegeleb inkassoteenusega. Helistasin Jüri Pilt’ile ja mõne päeva jooksul ta kas saatis mulle sms-i või helistas, ma täpselt ei mäleta aga teabe sain. Kohtulikult on tuvastatud, et ülalnimetatud tunnistajad said Jüri Pilt’ilt neile huvitavat teavet sõidukite kohta. Seega Jüri Pilt avaldas politseiinfosüsteemidest talle tööalaseks kasutamiseks edastatud teabe mitteõigustatud isikutele. Allpool avaldatud stenogrammidest nähtub, et I L ja RG ristküsitluse käigus antud ütlused kattuvad jälitusprotokollis kajastatuga ning seda alljärgnevate kõnedega: Stenogramm x: 07.09.2010 kell 11:21:40 suhtlevad Jüri Pilt ja IL PILT: Jes! 22 1-11-2627 L: Vanamees tere! PILT: Tervist, räägi? L: Tööl, kodus vä? PILT: Ei vaba olen. L: Vaba oled vä? PILT: Jah. L: Aa, ma tahtsin ühe auto kohta infi saada, a kui sa vaba oled siis sa ei saa. PILT: Oota aga … anna mulle see, ma panen kirja. L: xxx PILT: oota xxx L: xxx PILT: m l o L: Toyota on see mingi Avensis, ma ei saa aru mis see on. PILT: Mis sellega siis on? L: Ei pidevalt pargib siin vale koha peal, äkki saaks selle omaniku teada, et mis kuradi. PILT: Okei ma vaatan, ma annan sulle teada päeva jooksul. /…/ Stenogramm x: 07.09.2010 kell 17:27:30 suhtlevad Jüri Pilt ja I L PILT: Jes! L: No nii? PILT: Ei ole veel praegu sul veel midagi tarka öelda. Pole lihtsalt õigeid inimesi tööl. L: Okei! PILT: Aga sa oled mul meeles, davai! L: Okei, aitäh sulle! PILT: Okei! L: Tsau! Stenogramm x: 08.09.2010 kell 17:38:35 suhtlevad Jüri Pilt ja I L L: Juura? PILT: Tere mu alkohoolikust sõber! L: Tervist! PILT: Ma annan sulle telefoninumbrid tahad vä, selle xxx, vaata selle. L: Ja jah. PILT: Oota, register, mingi kolm numbrit saad, kuuled mind jah? L: Ei, üks moment, kohe panen kirja nii? PILT: Nii, see üks on siis xx L: xx PILT:xx L: xx PILT: xxxx Lx: xxxx PILT: xx kurat L: xx PILT: jah L: nii PILT: mingi Andrei vist või mida iganes L: Andrei jah? PILT: ahaaahh L: eraisikul on see auto või? PILT: jah L: aaaa PILT: jajaaa, siis järgmine on, xx L: Need on kasutajad siis kõik vä? PILT: No kaks tükki on seal. A on mingi naine ka, ilmselt. Aga ma võtsin ainult mingi meeste numbrid. L: Okei! PILT: Jajaaah, teine on siis xx L: xx PILT: xx 23 1-11-2627 L: xx PILT: xxx Lx:xxx PILT: ja üks number on siis veelxxx Lx: xxx PILT: xxxx L:xxxx PILT: Jah, et see on nüüd mingi K, K, tibla. L: Ühesõnaga tiblad pargivad valesti raisk. PILT: Jajaah. L: Täitsa lõpp, raisk. PILT: Eks sa katseta, vaata kes vastab. L: Okei, ma olen nüüd sulle vanakese jälle sees. PILT: Kurat neid on päris palju juba. L: Päris palju on kogunenud jah, aga see on hea ju. PILT: Jah. L: Vot. PILT: Kuule selge, aga davai vana! L: Kuule aitäh sulle! PILT: Jah! L: Kõike head! PILT: Tsau, tsau! L: Tsau, tsau! Kohus leidis, et vastuvaidlematult on tuvastatud asjaolu, et 07.09.2010.a kell 11:21 toimunud vestluse käigus I L ja Jüri Pildi vahel andis I L teada, et soovib teavet sõiduki registreerimismärgiga xxx xxx omaniku kohta. Jüri Pilt pani numbri kirja ning lubas vaadata ja päeva jooksul teada anda. 07.09.2010.a kell 17:27 helistas Jüri Pilt I L ning teatas, et hetkel ei ole tal midagi tarka öelda, kuna õigeid inimesi pole tööl. Järgmisel päeval, so 08.09.2010.a kell 17:38 helistas Jüri Pilt I L uuesti ning edastas palutud sõiduki kasutajate nimed ja nende telefoninumbrid, milleks oli „A“ ja „K“ ning „ xxxxxxx“, „xxxxxxxx“ ja „xxxxxxxx“. Politseiinfosüsteemi kaudu üle X-tee tehtud ARK päringu põhjal on sõiduki [ xxx xxx] omanik liisingfirma, kuid vastutavaks kasutajaks K B ning kasutajad A K ja S K. Samast süsteemist on nähtav, et A telefoninumber onxxxxxxx ja K numbrid xxxxxxxx ja xxxxxxxxx. Kõik need telefoninumbrid edastati telefoniteel Jüri Pildi poolt ka I L, kes oli aga teabe teadasaamiseks mitteõigustatud isik. Veel on tuvastatud, et tunnistaja R G, ütlused kattuvad allpool jälitustegevuse käigus kogutud teabega ning mille kohus avaldas ning mida kinnitavad alljärgnevad isikute vahelised kõned: Stenogramm x: 24.07.2010 kell 15:07:24 suhtlevad Jüri Pilt ja R G PILT: Tere helistasid? G: Helistasin. Kuule üks palve on, kui saad muidugi, auto numbrit ja omanikku tahan. PILT: Praegu on raskevõitu, kuid ütle „igaks juhuks“. Oota ma pastapliiatsi võtan välja. Vorm on märg. G: Sa sõidad. PILT: Jah siin Haapsalu juures, no räägi. G: xxx x nagu politsei, x ja xnagu xa6 avant. PILT: P C N. Vaatame, kui ma kohtan kedagi, mootorratta peal seda ei ole. G: No olgu. Stenogramm x: 26.07.2010 kell 13:55:52 suhtlevad Jüri Pilt ja R G PILT: Tere. G: Tere. G: Sa see… 24 1-11-2627 PILT: Ma vaatasin ja isegi panin kirja tikutopsi peale, mida mul praegu taskus ei ole. Aga sa tahtsid lihtsalt, kes kasutab? G: Jah, kes on omanik. PILT: No omanik oli seal nii, et mingisugune noormees Tallinnast, Tallinna nimi oli, kuid see nimi on mul olemas. G: Jah Tallinna oma. PILT: Jah mul oleks nimi ja kood sulle saata. Ma kiiresti koputasin sellepärast, et kõik pannakse kirja lihtsalt korralagedus. Ühed võeti vahele selle sama asjus vaat nagu sa praegu küsisid. G: Jah, jah. PILT: Aga ma sulle helistan, kui kodus vaatan tikutopsi pealt. G: Olgu. Stenogramm x: 27.07.2010 kell 11:55:19 Jüri Pilt saadab sõnumi R G Sms´i sisu: R M xxxxxxxxxxxx Stenogramm x: 27.07.2010 kell 11:56:05 suhtlevad Jüri Pilt ja RG G: Jah. PILT: Tere. Kas lendas kohale? G: Kuule jah midagi tuli, ma veel ei vaadanud. PILT: Okei ise vaata. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et 24.07.2010.a kell 15:07 toimunud vestluse käigus Jüri Pildi ja R G vahel palus viimane Jüri Pildilt teavet sõiduki registreerimismärgiga xxx xxx omaniku kohta ja viimase telefoninumbrit. Jüri Pilt märkis numbri üles, samas teatades, et hetkel ise vaadata ei saa, kuna mootorrattal ei ole seda võimalust. 26.07.2010.a kell 13:55 helistas R G Jüri Pildile, mille käigus viimane teatas, et oli palutud andmeid vaadanud, need tikutopsi peale kirjagi pannud, kuid hetkel tal tikutopsi kaasas ei ole. Samas teatas, et sõiduki omanik on keegi noormees Tallinnast ning edastab andmed, kui kodus neid tikutopsilt vaatab, enne seda aga märkides: „ühed võeti vahele selle sama asjus vaat nagu sa praegu küsid“. Vaatamata sellele, et Jüri Pilt oli teadlik oma ebaseaduslikust tegevusest, saatis ta 27.07.2010.a kell 11:55 R G telefonile SMS sõnumi „ Politseiinfosüsteemi kaudu üle X-tee tehtud ARK päringu põhjal on sõiduki [xxxxxx] omanikuks äriühing, kuid kasutajaks R M isikukoodiga xxxxxxxxx. Isiku viimase elukohana on märgitud Tallinna linn. Nimetatud teave avaldati Jüri Pildi poolt R G, kes oli teabe teadasaamiseks mitteõigustatud isik. Tunnistaja P P selgitas ristküsitluse käigus kohtule, mis andmed on näha M- Kairi logides ja kuidas on andmed saadud. Tegu on politseis kasutatava andmebaasiga MKairi, mida kasutatakse patrullteenistuses, patrullpolitseinike poolt. Logist on näha kasutaja nimega M. P on teinud päringuid. Tõendeid kogumis hinnates nähtub, et I L ega R G ei oleks teiste isikute eraelu kohta puudutava teabe avaldamine Jüri Pildi poolt olnud võimalik, kui tema politsei teenistujana ei oleks omanud antud infole juurdepääsu, sest muudest allikatest sellise teabe kättesaamine ei olnud võimalik. Riigikohtu lahendist 3-1-1-81-08, nähtub, et saladuses hoidmise huvi tuleb igal juhul eeldada olukorras, kui saladuses hoitavaid andmeid ei ole võimalik saada muul viisil kui isikute kaudu, kellele on seadusest tulenev õigus saladuses hoitavat teavet ametiseisundist tulenevalt kasutada. KarS § 157 sätestatud süüteokoosseisu eesmärk on võimaldada usaldusel põhineva suhte loomist olukorras, kus üks isik peab teisele isikule avaldama konfidentsiaalset informatsiooni. Seega Jüri Pilt olles politseiametnikuna avalik teenistuja, on kohustatud 25 1-11-2627 täitma ATS § 67 sätestatud, kuid ka PPVS §-st 7 12 tulenevat saladuse hoidmise kohustust. Kohtulikul uurimisel on saanud kinnituse see, et huvipakkuvate sõidukitega seotud isikuid puudutava teabe puhul on ATS § 67 tähenduses tegemist teiste inimeste eraellu puutuvate andmetega ning PPVS § 7 12 kohaselt isikuandmetega, mida võib vaid teatud tingimustel avalikustada. Antud teave oli kättesaadav Jüri Pildile ametitegevusest tulenevalt ning ei olnud avalikult kättesaadav kolmandatele isikutele avalikest registritest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendite pinnalt on tuvastatud et Jüri Pilt oli teadlik oma õigustest ja kohustustest seoses oma ametiseisundiga, ning lisaks arvestades veel asjaoluga, mis ilmnes stenogrammis x 24.07.2010 a kus Jüri Pilt ise vestluses R Gtõdeb, et „üks võeti vahele selle samas asjus vaat nagu sa praegu küsid“. vaatamata sellele olles teadlik oma ebaseaduslikust tegevusest, saatis ta ikkagi 27.07.2010.a kell 11:55 R G telefonile SMS sõnumi „ “. Seega on antud asjas tõendamist leidnud, et Jüri Pilt poolt I L ja R G teiste inimeste eraelu puudutava teabe avaldamine on toime pandud otsese tahtlusega. Isik läbi intellektuaalse elemendi tagajärje suhtes teadis, et teostab süütekoosseisule vastava teo ning voluntatiivse elemendi tagajärje suhtes tahtis või vähemalt möönis seda. Seega Jüri Pilt, olles teadlik, et politseiinfosüsteemis sisalduv isiku eraelu puudutav teave on mõeldud vaid ametitegevuse käigus kasutamiseks ja mis ei kuulu avaldamisele teabe teadasaamiseks mitteõigustatud isikule, edastas teabe R G ja I L ning pani oma sellise käitumisega toime ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumise, s.o KarS § 157 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud. Veel on esitatud Jüri Pilt’ile süüdistus selles, et tema ametisikuna vara vastuvõtmisega vastutasuks selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades pani toime seadusega mittelubatud teod KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Altkäemaksu süüteokoosseisu puhul on kaitstavaks õigushüveks riigi ja avaliku võimu aususe ja äraostmatuse ja kindlustamine ning olukorra vältimine, kus altkäemaksu võtja ja andja moonutavad avalikku tahet, allutades selle tasu enda huvidele. Altkäemaksu võtmise subjektiks saab olla ainult ametiisik KarS § 288 lg 1-3 mõttes ning altkäemaksu andmine on võimalik vaid ametiisikule KarS § 288 lg 1 mõttes. Seega peab olema tegemist isikuga, kes tegutseb avaliku halduse kandjate raames, milleks on ka riigi asutus ning ta omab ametiseisundit täites haldamis-, järelevalve-, juhtimis- või varaliste väärtuste liikumist korraldavaid või võimuesindaja ülesandeid. Kohus on kindlaks teinud, et Jüri Pilt töötas alates 01.01.1996.a ning oli alates 01.01.2010.a Lääne Prefektuuri Prefekti käskkirjaga nr xp „Lääne Prefektuuri ametikohtade ametisse nimetamine“ nimetatud liikluspolitseiniku ametikohale. Vastavalt Lääne Politseiprefektuuri Politseiprefekti 07.08.2006.a käskkirja nr x „Ametijuhendite kinnitamine“ lisale x oli Jüri Pildi ülesanneteks muuhulgas liiklusjärelevalve teostamine ning õigus saada ametialaseks kasutamiseks tööks vajalikku informatsiooni ja vajadusel statistilisi andmeid teistelt allüksustelt, olles sealjuures vastutav temale teenistuse tõttu teatavaks saanud muu konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise eest. Nimetatud ametijuhend on Jüri Pildi poolt allkirjastatud 09.08.2006.a. Seega on tuvastatud, et Jüri Pildi puhul tegemist ametiisikuga KarS § 288 lg 1 järgi, kellel oli ametiseisund riigi asutuses ja kellele oli pandud võimuesindaja ülesanded, kuivõrd temal oli õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid ja teha toiminguid. Ametialase süüteoga on tegemist juhul, kui isik, tegutsedes oma ametialaste 26 1-11-2627 volituste piires, kuritarvitab oma õigusi või jätab täitmata oma kohustused. Avaliku teenistuse seaduse § 67 järgi peab teenistuja teenistussuhte ajal hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud muud informatsiooni konfidentsiaalsena. Kohtule on esitatud ja kohus on avaldanud Lääne Prefektuuri Pärnu liiklusjärelevalve talituse ametnike 2010 a juuli, augusti ja septembri patrullgraafikud, kui ka nende patrullilehed tööpäevaks määratud ülesannetega. Tunnistaja S P, kelle kohus kuulas ristküsitluse käigus ning kes töötab Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuris kinnitas, et patrullgraafikud koostas ta ise ning need olid kättesaadavad ja teadmiseks oma tööülesannete täitmisel vaid liiklusjärelevalve talituse ametnikele. Kaalubussi kasutamisest üldsust ei teavitata, kuna tegemist on ametialase teabega. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 5 1 kohaselt on politsei tegevuse meetodite ja taktika kohta käiv teave mõeldud vaid asutusesiseseks kasutamiseks, kuna selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist. Politseipatrulli (kutsung xxxx) tegevuse eesmärgiks oli eelkõige rakseveokite ning töö- ja puhkeajaga seotud õigusrikkumiste ennetamine ja tõkestamine. Kaalubussi asukoha kohta informatsiooni edastamine kolmandale isikule raskendaks nii süütegude avastamist kui ka soodustaks õigusrikkumise toimepanemist, mistõttu on tegemist konfidentsiaalse ehk vaid asutuse sisese teabega. Kohtulikul uurimise käigus kohus tuvastas et Jüri Pilt edastas talle ametiseisundist tulenevalt ametialaseks kasutamiseks mõeldud teabe Lauri Alule, kes on G P OÜ müügijuht ja juhatuse liige ja milleks oli konfidentsiaalne informatsioon Lääne Prefektuuri vanemkonstaabel T T poolt juhitud politsei kaalubussi (kutsung xxxx) asukohtadest. Kohtule esitatud äriregistri väljavõttest nähtub, et Lauri Alu on metsaveoga tegeleva ettevõtte juhatuse liige, mistõttu on mõistetav tema huvi teada, kus kaalutakse raskeveoseid, vältimaks selliselt telje koormuse kontrolli. Seega rikkus Jüri Pilt eelpool kirjeldatud teabe edastamisega õigusaktides kehtestatud nõudeid. Jälitusprotokoll mida kohus uuris ja avaldas selgub, et informatsiooni edastamine toimus kokkuleppelisi väljendeid kasutades „ilmaennustuse“ stiilis, kus Jüri Pilt kirjeldas politsei kaalubussi olemasolu asukohas halva (pilves, vihmase vms) ilmaga ning selle puudumist hea (päikesepaistelise, selge vms) ilmaga. Alljärgnevatest jälitusprotokollidest nähtub, kuidas Jüri Pilt ja L A omavaheline vestlus toimub kokkuleppeliselt ilmaennustuse vormis. 08.07.2010.a kell 06:40 edastas Jüri Pilt Lauri Alule SMS sõnumi sisuga „ “. Tulenevalt töögraafikust ning 08.07.2010.a (tööaeg 07.00-18.00) patrullilehel kajastuvast oli politseipatrulli (kutsungiga xxxx, patrulli koosseis T T ja M P) üheks ülesandeks märgitud liiklusjärelevalve teostamine PärnuRakvere-Sõmeru mnt piirkonnas ning Türi ja Paide linnas. 16.07.2010.a kell 12:08 helistas Jüri Pilt Lauri Alule ning teatas, et pilv lendab hetkel linna kohal ja pärast liigub Läände ära – Lihula kanti. Järgmine päev lubas Jüri Pildi sõnul ilus ilma tulla. Tulenevalt töögraafikust ning 16.07.2010.a (tööaeg 14.00-01.00) patrullilehel kajastuvast oli politseipatrulli (kutsungiga xxxx, patrulli koosseis T T ja R V) üheks ülesandeks märgitud liiklusjärelevalve teostamine Pärnu–Lihula mnt, Risti-VirtsuKuivastu-Kuressaare mnt, Haapsalu–Laiküla mnt, Lihula, Kullamaa ja Risti valla teede piirkonnas. Tulenevalt juulikuu patrulligraafikust oli T T 17.07.2010.a teenistusest vaba päev. 19.07.2010.a kell 10:11 helistas Jüri Pilt Lauri Alule ning teatas, et kuni reedeni peaks 27 1-11-2627 ilus ilm olema. Samas lubas, et ilm peaks nende poolt käesoleval päeval ilus olema ja ilusaks jääma. Politsei- ja Piirivalveameti 15.07.2010.a käskkirja nr xt kohaselt lähetati T T ajavahemikul 20.07-22.07.2010.a Taani Kuningriiki ning tulenevalt juulikuu patrulligraafikust oli TT 23.07.2010.a teenistusest vaba päev. 20.07.2010.a kell 09:27 helistas Jüri Pilt Lauri Alule ja teatas, et liigub hirmutav pilv, mis on minimaalne. Pilv liigub vahepeal Tallinnasse ja jääb kuhugi Kesk-Eestisse, liigub mööda trassi Rapla kandis. Samuti andis Jüri Pilt Lauri Alule teada: “ “. 20.07.2010.a (tööaeg 07.00-18.00) patrullilehelt nähtuvalt oli politseipatrulli (kutsungiga xxxx, patrulli koosseis M P ja R V) üheks ülesandeks märgitud liiklusjärelevalve teostamine Tallinn-Rapla-Türi mnt piirkonnas, ning Tallinnas teljekoormuskaalude kontrollimine. 22.07.2010.a kell 19:01 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning teatas, et homme tuleb kaselaev. Jüri Pilt teavitas, et homme peaks kõik olema täitsa tühi, päike paistab. S P on menetluse käigus kinnitanud, et sel päeval ei olnud kaalubuss tööl, samuti nähtub tööajagraafikust, et T T on vaba päev. 23.07.2010.a kell 10:07 helistas Lauri Alu Jüri Pildile, mille käigus viimane teatas, et vihmasajud on tugevad homme Läänemaal. Samuti andis Jüri Pilt teada, et see pilv on hästi tark, tuli just koolist, käis Euroopas. Viimati nimetatu haakub sellega, et T T viibis koolituse raames tõepoolest välislähetuses. 24.07.2010.a (tööaeg 07.00-18.00) patrullilehe järgi oli politseipatrulli (kutsungiga xxxx patrulli koosseis T T ja R V) üheks ülesandeks märgitud liiklusjärelevalve teostamine Pärnu–Lihula mnt, Risti-Virtsu-KuivastuKuressaare mnt, Haapsalu–Laiküla mnt, Lihula, Kullamaa ja Risti valla teede piirkonnas. 26.07.2010.a kell 13:49 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning vestluse käigus viimane teatas, et kaks päeva on ilm korras, siis läheb pilv saare peale. Töögraafikust ongi jälgitav, et nii 26.07 kui ka 27.07 on T T vaba päev ning S P on kinnitanud, et kaalubuss ei olnud nendel päevadel tööl. 28.07.2010.a kell 13:43 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning sai teada, et vihma sajab saare peal. 28.07.2010.a (tööaeg 07.00-18.00) patrullilehelt on näha, et politseipatrulli (kutsungiga xxxx, patrulli koosseis TT ja R V) üheks ülesandeks sellel päeval oli märgitud liiklusjärelevalve teostamine Muhu saarel, Kuressaare linnas ja lähiümbruses. 03.08.2010.a kell 07:46 saatis Jüri Pilt enda telefoninumbrilt Lauri Alule SMS sõnumi – „ . Tulenevalt 03.08.2010.a (07.0018.00) patrullilehele märgitust oli politseipatrulli (kutsungiga xxxx, patrulli koosseis TTja R V) üheks ülesandeks liiklusjärelevalve teostamine Pärnu linnas ja lähiümbruses. 13.08.2010.a kell 11:58 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning telefonivestluse käigus viimane teatas, et täna on jõe peal täiesti mõnus olla. Homme hommikust aga hakkab jälle pilviseks minema ning kuni esmaspäevani on pilvine. Augustikuu patrulligraafikust nähtub, et 13.08.2010.a oli T T teenistusest vaba päev, kuid 14.08.2010.a kuni 15.08.2010.a oli kaalubuss (kutsungiga xxxx, patrullikoosseis T T ja R V) väljas teenistusülesandeid täitmas. 14.08.2010.a kell 13:25 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning küsis kas Vahenurme poe juures seisvast politseisõidukist võib mööda sõita. Jüri Pilt lubas järgi uurida, misjärel helistas ta D T. Pärast vestlust viimasega teatas Jüri Pilt Lauri Alule, et antud politseisõidukist võib mööduda. Kaalubussi asukoht olla Riia pool, linna piiris. Sama päeva patrullilehelt nähtub, et politsei kaalubussi (kutsungiga xxxx patrullikoosseis T T ja R V) üheks ülesandeks oli liiklusjärelevalve teostamine Pärnu linnas ja lähiümbruses. 28.08.2010.a kell 13:02 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning sai teada, et „… “ ning ka 15:02 kõnes kinnitas Jüri Pilt, et 28 1-11-2627 “. Tulenevalt augusti patrulligraafikust oli Pärnu liiklusjärelevalve talituse ametnikel märgitud 28.08-29.08.2010.a teenistusest vabaks. Jüri Pilt kaitsja leidis, et inkrimineeritud altkäemaksu võtmise kui koosseisulise teo toimepanemine on objektiivselt välistatud juba üksnes tunnistaja AK poolt antud ütlustega, et Jüri Pilt tasus Lauri Alu poolt korraldatud Jüri Pilt’i sõiduauto Opel kliimaseadmes freooni vahetusteenuse eest A K ja Lauri Alu kaudu teenuse osutajale (A L). Veel leiab kaitsja, et pole esitatud mingeid tõendeid, mis tõendaksid kohtualuste vahel asjakohaste ekvivalentsussuhete olemasolu mis annaksid aluse inkrimineerida neile süüdistusaktis toodud altkäemaksu andmist, võtmist vahendamist. Samuti ka Lauri Alu kaitsja leiab, et ilmselgelt ei ole Lauri Alu Jüri Pilt’i kui ametiisikut ebaseaduslikule tegevusele kallutanud. Ekvivalentsus suhet ei ole antud juhul nende isikute käitumises tuvastatud. Jälitustegevuse protokollides toodud kõnede valimit hinnates ei nähtu osapoolte vahel kokkuleppelist suhet, tegemist oli sõbrasuhetega. Kaitsja leiab, et arvestades meie riigi väiksust paratamatult inimesed suhtlevad oma vahel vabalt s.t kui isegi mõni lähikondlane on riigiametnik, siis inimestel on jätkuvalt õigus teha talle sünnipäeva kinke, kinkida aastavahetusel pudel vahuveini või remontida kiirkorras tema autot. Seega kui inimesed samal ajal ametlikult kokku puutuvad siis see iseenesest süüteokoosseisu ei moodusta. Veel heidab Lauri Alu kaitsja ette tõenditele nn kontekstist välja rebitud jälitustegevuse protokollidele s.t tehakse jätkuvalt telefonikõnesid eeluurimisel valim kogumikust millega kaitsjatel ja süüdistatavatel ei ole võimalik tutvuda, seega kriminaalasjas ei saa tõendeid jälitustegevuse protokolle arvesse võtta kuna need on kättesaadavad üksnes süüdistuse poolele. Kohus kaitsjate seisukohtadega ei nõustu ning selgitab, et Jüri Pilt, olles ametiisik ja omades ametiseisundit, mis on käesolevas asjas sisustatud eelkõige läbi tema politseiametniku pädevuse, pani oma ametiseisundit ära kasutades ja teabel juurdepääs omades toime mitmeid kordi teabe edastamisega mitte selleks õigustatud isikule seadusega mittelubatu teo: Lauri Alule kaalubussi asukohast ehk siis nii töögraafikust kui patrullilehtede sisust teatamine. Kohtu hinnangul altkäemaksu koosseis eeldab, et see tegu kujutaks endast vastutasu eest tehtavat ehk tegemist oleks andja jaoks sisuliselt ostetud vastuteenega ning altkäemaksu võtja jaoks tasustatud teenega. Samas on oluline märkida, et põhjuslik seos vara lubamisega nõustusime või selle vastuvõtmise ja ametiisiku eelnenud või järgneva käitumise vahel ei ole vajalik seega piisab vaid ekvivalentussuhtest Riigikohtu lahend (31-1-118-06). Ekvivalentsussuhe väljendub abstraktses pooltevahelises suhtes, mille raames on ametiisik altkäemaksu andjaga ühel meele, et tasu on vastuteenena tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest Riigikohtu lahend (3-1-1-68-11). Konkreetne kokkulepe pistise või altkäemaksu andja ja võtja vahel pole koosseisu realiseerimiseks vajalik. Üksmeel hüve andja ja võtja vahel võib olla väljendatud nii sõnaliselt kui tuleneda ka nende vastastikusest käitumisest ning olla väljendatud konkludentselt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuste kohaselt saab seose hüve ja ametialase teo vahel tuvastada lähtuvalt situatsioonist, milles sündmused aset leidsid, ning ei ole oluline, et süüdistatavate omavaheline vestlus ei toimunud konkreetselt formuleeritud ettepanekutena altkäemaksu lubamiseks või andmiseks. Piisab, kui ebaseaduslikku ametialast tegu, mille eest lubatakse hüve, küsitakse abi saamise vormis, kuid arvestades asjaolusid on arusaadav, millistel tingimustel ja mille eest ametnikult abi soovitakse Riigikohtu lahend (3-1-1-10-09). Kohtuliku uurimise käigus kohus ei tuvastanud, et Lauri Alu ja Jüri Pildi vahel aset 29 1-11-2627 leidnud vestluse käigus oleks toimunud konkreetse ettepaneku tegemine, ehk verbaalselt seda ei väljendatud, kuid selleks, et kohtul tekiks veendumus kas isikute vahel vastastikune käitumine oli väljendatud konkludentselt või mitte tuleb kohtul analüüsida laiemalt Jüri Pildi ja Lauri Alu omavahelist käitumist, tuvastamaks kas isikutel oli üksmeel tasus vastuteenena tehtud ametialase teo eest. Kohus uuris ja avaldas jälitusprotokollist stenogrammi 17 23.07.2010 a vestlus Jüri Pilt ja Lauri Alu vahel. PILT: Huvitav telefon sul on, kurat laseb postkasti ennast kolistada koguaeg. ALU: Aga ma näen selle eest, et on mind üritatud. PILT: Jah, kuule räägi vaata sa seal, vaata kust teil see kontor on või oli või ma ei oska öeldagi kas seal veel on seal Aide taga seal? ALU: Ikka, ikka on ikka seal jah. PILT: Kuul räägi sa neid kutte ka tunned, kes seda freooni sisse lasevad. ALU: Väga hästi tunnen. PILT: Väga hästi või? ALU: Muidugi, iga päev nikun ta ajusid. PILT: Aa selles suhtes. ALU: Jah. PILT: Ma mõtlesin, et äkki tunned teises suhtes. ALU: Nimelt? PILT: Ei, et ma tahaks omale ära natukene juurde lasta raisk. ALU: Ei, ei ma räägingi mul on me käime Arkoga väga tihedalt läbi noh, ta käib ju metsatraktoreid ju ka kuradi elektrit ja veoautosid ja asju torgib mul elektrit koguaeg, ma tunnen Arkot väga hästi, ööl kui päeval. PILT: Jah, jah, jah, äkki saab mõistliku hinnaga mul kuradi tilga juurde lasta, vaata igal pool küsitakse miljoneid. ALU: No, kuule teeme nii, et ei olegi sinu jaoks üldse hinda, mine sinna ja lepime aja kokku ja sul ei ole mingit kulu sellega ma sebin selle ära Jürka. PILT: Sest noh mul on aint juurde natuke ilmselt valada, et see ei ole nagu noh, seal oli vist et, et sada, kuulsin nagu normaalset siukest hinda, et 100 grammi oli 100 krooni, aga, aga ma noh. ALU: Ma teen selle, ära muretse üldse, sul ei ole sellega mingit kulu. Ütle millal sa minna tahad, millal sulle sobib? PILT: Mul on täna vaba vot, homme ma olen tööl juba. ALU: Vot ma ei oska sulle sada prossa öelda, mis sul on Opel? PILT: Opeli kärakas jah. ALU: Selge ma kohe sebin ja annan sulle teada. PILT: Aa kurat see on jah väga operatiivne. ALU: Mida kiiremini kõne lõpetad, seda kiiremini ma saan sinuga tegeleda. PILT: Okei, davai! ALU: Davai! Seega kindlaks on tehtud, et 23.07.2010.a kell 09:47 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning vestluse käigus Jüri Pilt teatas, et tal on vaja tema kasutuses olevale Opelile teha freooni vahetus ning uuris, kas Lauri Alu tunneb mehi (OÜ A, aadressil Pärnu L x), kes viimase kontori juures (aadressil L x, Pärnu – OÜ G P) freooniga tegelevad. Lauri Alu andis teada, et tunneb ning lubas Jüri Pildile tasuta freooni vahetuse organiseerida. Lauri Alu informeeris Jüri Pilt’i, et freooni vahetus on võimalik ära teha tänase päeva jooksul, korrates, et see on Jüri Pildile tasuta. Hetk hiljem täpsustas, et Jüri kella 11.00-ks kohale läheks, küsiks R ning ütleks, et on Lauri sõber. Samal päeval teostatigi Jüri Pildile kuuluvale sõidukile Opel OÜ-s A freooni vahetus, mille väärtuseks oli 500 krooni ja mille tasus Lauri Alu. Nii helistas Kohus uuris ja avaldas jälitusprotokollist stenogrammi 28 26.07.2010 a vestlus Jüri Pilt ja Lauri Alu vahel PILT: Jess! ALU: Tsau sõbrake, kas külm puhub? 30 1-11-2627 PILT: Eee ei tohiks. ALU: Ei ma mõtlen Opelit? PILT: Mis Opelit aa see töötab ja ja ja. ALU: Tibi tobi jah? PILT: Ja see on korras ALU: Siis ma tean ja klaarin nendega ära. PILT: Tänud suurepärane. ALU: Kuidas muidu üldse ilm on? PILT: Ilm on korras ALU: Täna on aga kas homme ka? PILT: 2 päeva aga siis läheb saare peale, pilv saare peale. ALU: Selge tavai. Kindlaks on tehtud, et 26.07.2010.a kell 13:49 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning uuris kuidas Opelis külm puhub ning lubas nendega (OÜ A) arved klaarida. Seega ei ole juttu sellest, et Jüri Pilt oleks hüvitanud freooni vahetuse eest OÜ A ’iga vaid sõnaselgelt telefoni vestlusest nähtub, et Lauri Alu lubas ise ära tasuda teenuse eest. Nii on ka tunnistaja AL allpool tunnistanud, et Lauri Alu tasuski freooni eest 500 krooni. Tunnistaja A L andis ütlusi selle kohta, et töötab AOÜ, tegevjuhina ning kinnitas, et 2010 a helistas Lauri Alu ja küsis kas on võimalik üks autokliima freooniga ära täita. Helistasin töömehele, oli võimalik, helistasin Laurile tagasi. Töö sai tehtud ning Lauri Alu tasus 500 krooni mingit arvet ma ei teinud. Lauri Alu keeldus kohtus ütluste andmisest, kuid vastavalt KrMS § 294 p 1 võeti kohtutoimikusse vastu tõendina tema eeluurimisel antud ütlused. Lauri Alu ei vaidle sellele vastu, et freooni vahetuse ta Jüri Pildile korraldas ettevõttes A ning et tema maksis selle eest sularahas. Tunnistaja A K andis ütlusi selle kohta, et freooni eest Aleksandri Pubis andis Jüri Pilt 500 krooni, et ta annaks selle summa edasi Lauri Alu’le, kuid unustas raha enda kätte, ei pidanud seda suureks asjaks. Kohus leiab järgmist: tõendite hindamine nende kogumis tähendab seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (RK nr 3-1-1-88-06). Kohus analüüsinud ülalnimetatud tõendeid kogumis leidis, et Andrus Kalda ütlused selle kohta, et Jüri Pilt andis temale 500 krooni Lauri Alule edasiandmiseks freooni maksmiseks ja ta unustas selle summa Lauri Alu’le üleandmata põhjendades seda sellega, et ei pidanud seda suureks asjaks pole kohtu hinnangul eluliselt usutav. Ka kohtus ei kinnitanud A K, et oleks vähemalt kohtuistungi toimumise ajaks selle summa Lauri Alu’le üle andnud, seega Andrus Kalda ütlused on ebausaldusväärsed vastuolus tuvastatud asjaoludega ning kohus heidab need kõrvale. Kaitsja väide, et polnud võimalik tutvuda kogu jälitusmaterjalidega ei vasta tõele. Eeluurimisel teatati kõigile süüdistatavatele ja anti võimalus tutvuda kogu jälituse materjalidega, seda võimalust aga ei kasutatud. Kohtuistungil ükski süüdistatav ei lükanud selle võimaluse andmist ümber ega vaidlustanud seda. Alljärgnevalt analüüsides süüdistatavate Lauri Alu ja Jüri Pilt omavahelist sihipärast käitumist ja asjaajamise viisi tekib kohtul siseveendumus selles, et Lauri Alu saades konfidentsiaalset infot Jüri Pilt’ilt võimaliku õigusrikkumise tuvastamise ära hoidmiseks on jälitustoimingutest selgelt nähtav ja jälgitav süüdistatavate poolt välja kujunenud käitumise muster, seega Lauri Alu teab täpselt kuidas ja millal tema ettevõtte jaoks positiivse lahenduse saavutamiseks pöörduda Jüri Pilti poole. Selline Jüri Pildi kui 31 1-11-2627 ametiisiku poolt ebaseaduslikult informatsiooni edastamine ei ole käsitletav üldise vastutulelikkusena või heatahtlikkusena, mis viiks ekvivalentsussuhte puudumiseni. Kohus selgitab, et ekvivalentsussuhe puudub juhtudel kui soodustus ametnikule on küll olemas, kui seda ei saa kindlaks teha soodustuse seost ametialase teoga, vaid sellisel juhul on tegemist üldise heatahtlikkusega. Jüri Pilt ja Lauri Alu kaitsjate väide selle kohta, et tegemist oli tuttavatega, sõpradega ei välista, et vara andmisel võib olla tegemist altkäemaksuga. Ka tutvuse, sõprussuhte korral võib konkreetne hüve olla antud mitte seetõttu, et tegemist on hea tuttava, sõbraga, vaid seetõttu, et talt oodatakse ametialast vastuteenet. Selleks, et tuvastada kas tegemist võib olla sõprussuhtest väljuvate hüvedega, peab olema jälgitav, et need teod on tehtud ilma adekvaatse põhjenduseta. Kohtuliku uurimise käigus on jälitusprotokollist jälgitav ja tuvastatav, et Lauri Alu ei korraldanud freooni vahetust Jüri Pildile mingi tähtpäevaga seotud kingituseks ega mingil muul põhjusel. Kaitsja seisukohast erinevalt on seostatav see üksnes eelnevate ja järgnevate teabe edastamisega Jüri Pildi poolt. Lisaks nähtub kuulatud vestlustest, et süüdistatavad on teadlikud oma kuritegelikust käitumisest ning seetõttu suhtlemisel ja sõnumite edastamisel ei nimetanud tegevusi õigete nimedega, et minimaliseerida kuriteo ilmsikstulekut ja võimalikku vastutust. Seega jälitusprotokollidest nähtuvad telefoni kõned on objektiivsed tõendid, isikud räägivad vabalt, neid ei mõjutata kolmandate isikute poolt, tegemist on vestluse käigus sihipärase käitumisega. Antud juhul on oluline pealtkuulatud ja salvestatud vestluste omavaheline kontekst ning see, mis enne ja pärast pealtkuulamist objektiivselt toimus, mis võimaldabki mõista Lauri Alu ja Jüri Pildi kuritegelikku käitumist. Jüri Pilt on pikemal perioodil näidanud üles valmisolekut oma ametiseisundit kasutades toime panna Lauri Alu jaoks seadusega mittelubatud teod. On tuvastatud, et Lauri Alu oli valmis tasuma ametiisikule ebaseaduslikult toime pandud tegude eest, andes seda konkludentselt mõista, kui pöördus Jüri Pildi poole ja palus politseisisest teavet enda huvides. Kogu asjaajamine tervikuna näitab isikute vahelist suhet „teene teene vastu“, korduvalt kinnitas Lauri Alu telefoni vestluses, et freooni vahetus on Jüri Pilt’ile tasuta, mille kaudu ongi leidnud tuvastamist isikute vaheline kokkulepe. Hinnates tõendeid nende kogumis tekkis kohtul siseveendumus, et on leidnud tuvastamist isikute vaheline seos kus Lauri Alu kui altkäemaksu andja sai vastuteenusena tulevikus üleantava eest ametiisikult talle kasuliku teo ( ehk ekvivalentsussuhe). Seega kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt on sedastav Lauri Alu ja Jüri Pildi vahel vastava kokkuleppe olemasolu hüve eest teabe edastamine. Altkäemaksu vastavate süüteokoosseisude puhul on kaitstavaks õigushüveks riigi ja avaliku võimu aususe ja äraostmatuse kindlustamine ning olukorra vältimine, kus altkäemaksu võtja andja moonutavad avalikku tahet, allutades selle tasu enda huvidele. KarS § 294 ja § 298 süüteo objektiivseks tunnuseks on altkäemaksu vastuvõtmine ning selle andmine. Altkäemaksu vastuvõtmine tähendab ametiisiku poolt vara enda valdusese või käsutusse saamist ning andmine toimepanija poolt ametiisikule ametialase teo toimepanemise eest vara vahetult ametiisiku valdusesse või käsutusse üleandmist. Tegu mille ametiisik paneb toime või jätab toime panemata, ei pea olema kindlaks määratud, oluline on, et altkäemaksu andmisega taotletakse ametiisikult tegu, mis on seotud tema ametiseisundiga ning oleks mingilgi määral konkretiseeriv. Ajalisest aspektist ei ole oluline, kas andmine leidis aset enne või pärast ametiisiku poolt andja huvides teo toimepanemist, samuti pole oluline, millises vormis altkäemaks antakse, kas salaja, seaduslikult vormistatava tehinguga vms. Vaadeldavate süüteokoosseisude realiseerimiseks ei ole vajalik konkreetne kokkulepe võtja ja andja vahel, vaid piisab abstraktsest suhtest altkäemaksu saamise ja ametiisiku poolt toimepandava teo vahel, st 32 1-11-2627 sellisest seosest andja ja võtja vahel, mille puhul andja on saanud vastuteenusena üleantu eest ametiisikult mingi talle kasuliku teo. Tähtis on, et ollakse ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtu eest. Kohus asub seisukohale, et Jüri Pilt edastas 2010.a juuli- ja augustikuus regulaarselt Lauri Alule temale ametiseisundist tulenevalt teadaoleva ning ametialaseks kasutamiseks mõeldud konfidentsiaalset informatsiooni Lääne Prefektuuri vanemkonstaabel T T poolt juhitud politsei kaalubussi (kutsung xxxx) asukohtadest, saades selle eest 23.07.2010.a vastutasuks 500 krooni väärtuses freooni vahetuse enda kasutuses olevale sõiduautole Opel. Kuivõrd Jüri Pildi kui ametiisiku poolt ebaseaduslikult informatsiooni edastamine ei ole käsitletav üldise vastutulelikkusena või heatahtlikkusena, millest oli teadlik ka Lauri Alu, kelle huvides seda tehti ning et viimane on näidanud üles valmisolekut sobival hetkel selle eest tasuda, on tuvastamist leidnud isikute üksmeel, et freooni vahetus on tasuks ametialase seadusega mittelubatud teo eest. Jüri Pilt’ile on esitatud süüdistus KarS § 294 lg 1 altkäemaksu võtmises. Altkäemaksu võtmise subjektis saab olla KarS § 288 lg 1 mõistes ametiisik. Süüteo objektiivseteks tunnusteks on altkäemaksu lubamisega nõustumine või altkäemaksu vastuvõtmine. Lauri Alule on esitatud süüdistus KarS § 298 lg 1 järgi see on altkäemaksu andmises. Subjektis saab olla iga süüvõimeline isik sealhulgas ka ametisik. Süüteo objektiivsed tunnused seisnevad ametiisikule või ametiisikuga seotud kolmandale isikule altkäemaksu lubamises või andmises. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldavad vaadeldavad süüteokoosseisud tahtlust. Arvestades, et Jüri Pilt oli teadlik oma õigustest ja kohustustest seoses oma ametiseisundiga, siis on antud asjas tõendamist leidnud ka see, et tema poolt varjatult (st tegevusi õigete nimedega mitte nimetades) Lauri Alule konfidentsiaalse teabe edastamine, mille eest sai vastutasuna 500 krooni väärtuses freooni vahetuse, on toime pandud otsese tahtlusega, läbi intellektuaalse elemendi tagajärje suhtes kuna ta teadis, et teostab süütekoosseisule vastava asjaolu ning voluntatiivse elemendi tagajärje suhtes tahtis seda. Sama asjaolud on leidnud kinnitust ka Lauri Alu käitumises, kuna tema teadlikult korraldas Jüri Pildile freooni vahetuse 500 krooni väärtuses selle eest, et viimane oli talle pidevalt väga olulist ja kasulikku teavet kaalubussi kohta edastanud. Kohus hinnates tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt leidis, et Jüri Pilt realiseeris talle inkrimineeritud süüdistuse KarS § 294 lg 1 järgi kõik objektiivsed tunnused otsese tahtluse vormis ametiisikuna vara vastuvõtmisega vastutasuna selle eest, et kasutades oma ametiseisundit pani toime seadusega mittelubatud teod ning tuginedes Jüri Pildi etteheidetava teo sisule ning arvestades, et vastutasu anti Lauri Alu poolt, kelle huvides ebaseaduslikud teod toime pandi, kuulub Lauri Alu käitumine kvalifitseerimisele KarS § 298 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul ka Lauri Alu realiseeris temale inkrimineeritud süüdistuse järgi kõik objektiivsed tunnused otsese tahtluse vormis. Kohus leidis, et isikute suhtes puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Veel on esitatud süüdistus Jüri Pilt’ile selles, et tema nii Kristjan Seero kui F.D palvel altkäemaksu andmises soodusolukorra loomisega, mis seisnes läbirääkimiste pidamises kui altkäemaksu eseme üleandmises ametnikele

§ 296lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Rainer Künnapuu’le on esitatud süüdistus selles, et tema ametiisikuna vara vastuvõtmise nõustumisega vastutasuks selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades jättis ebaseaduslikult teo toimepanemata, pannes sellega toime KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kristjan Seero’le on esitatud süüdistus selles, et tema ametiisikule vara andmise lubamisega vastutasuks selle eest, et ametiisik ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata pannes sellega toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Jüri Pilt

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.