Obsah (11)

§ 25§ 306§ 418§ 120§ 63§ 60§ 74§ 75§ 307§ 113§ 22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. märts 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-14164 (11230108883) Kohtunik Eha Popova Rahvakohtunikud Maren Urb

§ 25

lg 2 – 113 , 120, 418 lg 2 p 3 järgi, Z.P süüdistuses

25 lg 2 – 22 lg 3 – 113 järgi ja Andrus Meki süüdistuses

§ 306

lg 1 üldmenetluses Prokurör Rita Siniväli Kannatanu esindaja Marko Woronowicz Süüdistatavad August Ruusmann eluk Xxx, ik 35510070309, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 07.03.1996.a. Pärnu Maakohtu Poolt KrK § 207 lg 1, 195 lg 3 järgi vabadusekaotusega 2 aastat ja 6 kuud KrK § 47 sätete kohaldamisega katseajaga 3 aastat, karistus kustunud, vahistatud 05.07.2011 Z.P eluk Xxx, ik XXX , Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, töök AS GS tõstukijuht, varem kriminaalkorras karistamata Andrus Mekk eluk Xxx, ik 35607080340, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, töök AS GS tööline, varem kriminaalkorras 2 karistatud 07.10.1993.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 107 lg 1 järgi vabadusekatusega 2 aastat ja 6 kuud KrK § 47 sätete kohaldamisega katseajaga 3 aastat, karistus kustunud Gennadi Kull, Leelo Viil, Urmas Simon Kaitsjad RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, 311,312,313,315. Tunnistada süüdi August Ruusmann

§ 25

lg 2 – 113 järgi ning mõista karistuseks 6 6 (kuus) kuud (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust,

§ 418

lg 2 p 3 järgi vangistust,

§ 120järgi 3 (kolm) kuud vangistust.

Vastavalt

§ 63

lg 2 lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta A. Ruusmanni suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 04.07.2011.a. Tunnistada süüdi Z.P

§ 25

lg 2 – 22 lg 3 – 113 järgi ning mõista

§ 60lg 1 kohaldades karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Vastavalt

§ 74

määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui Z.P ei pane 3 (kolme) aasta jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. Määrata Z.P-le kriminaalhooldaja Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel. Katseajal on Z.P kohustatud järgima

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elama alalises elukohas,

1. ilmuma kohtu poolt nimetatud kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult vahetamiseks. eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha Vastavalt

§ 75

lg 2 p 2 kohustada Z.P käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – jätta Z.P suhtes endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tunnistada süüdi Andrus Mekk

§ 307lg 1 järgi ning mõista karistuseks 9 3 (üheksa) kuud vangistust.

Vastavalt

§ 74määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui A.

Mekk ei pane 2 (kahe) aasta jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. Määrata A. Mekile kriminaalhooldaja Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel. Katseajal on A. Mekk kohustatud järgima

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 6.

elama alalises elukohas,

1. ilmuma kohtu poolt nimetatud kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult vahetamiseks. eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha Tõkend - elukohast lahkumise keeld – jätta A. Meki suhtes endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista riigituludesse sundraha A. Ruusmannilt ja Z.P-lt 725 eurot, A. Mekilt 435 eurot. Välja mõista riigituludesse menetluskulud A. Ruusmannilt 3357,74 eurot, Z.P-lt 2362,52 eurot, A. Mekilt 1689,44 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber
5. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Välja mõista A. Ruusmannilt ja Z.P-lt solidaarselt 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot MD(ik XXX, a/a nr XXXXXXXXX Swedbank) kasuks. Asitõendid: salvestised 5 CD plaadil – jätta kriminaalasja juurde; nokamüts, kärbik, padrunikestad ja hülss – hävitada; revolver Nagan anda EKEI Tehnikaosakonna relvakollektsiooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD 4 August Ruusmanni süüdistatakse selles, et tema koos Kalju Sga kavatsesid tappa MD ja selleks leppisid kokku viimasega koos töötava Z.P-ga , et tema teatab neile MD liikumisest 30.06.2011 öösel vastu 01.07.2011, samuti, millal Z.P läheb koos MD peale tööd šašlõkki sööma ja millal MD koju saabub. Kalju S ettepanekul viis August Ruusmann Z.P-le sularaha 80 eurot, et ta saaks koos MD sööma minna ja enda mobiiltelefonile kõnekaarti osta, et Kalju Sle MD liikumisest teada anda. Nii vastavalt kokkuleppele Z.P helistaski öösel vastu 01.07.2011 kella 01:46 ajal abonentnubrilt XXX peale šašlõki söömist August Ruusmanni telefonile numbriga XXX ja teatas, millal MD koju saabub. Seejärel August Ruusmann, olles alkoholi ja antidepressandi tarvitamisest põhjustatud joobes, koos Kalju Sga, püüdis 01.07.2011 ajavahemikul kella 02:00 – 02:25 XXXmaja ees kordamööda K. Sga tappa MD , kasutades selleks eelnevalt Kalju S poolt ebaseaduslikult omandanud jahipüssist tehtud kärbikut, täpsemalt tuvastamata jahipüssi ja revolvrit Nagan. Sealjuures sihtisid nii August Ruusmann kui Kalju S MD nimetatud relvadest kordamööda pea ja keha piirkonda ja vajutasid päästikule ning hüüdsid üksteisele kuhu tulistada. Kalju S tulistas kärbikust kaks korda ja tabas MD vasakule rindkere ja vasaku küünarliigese piirkonda, tekitades sel viisil kannatanule eluohtlikud kehavigastused. August Ruusmann sihtis algul kannatanut pähe eeluurimisega tuvastamata jahipüssist, kuid kannatanul õnnestus see tema käest ära võtta ja maha visata. Seejärel võttis August Ruusmann Kalju Slt vastu revolvri Nagan ja sihtis kannatanut pähe, kuid kolmel korral päästikule vajutades revolver tõrkus ja laske ei järgnenud ning siis tulistas Kalju S ise kannatanut, tabades riivamisi tema pead vasaku kulmu piirkonnas ja tekitades sel viisil kerge kehavigastuse. Kuna Kalju S ja August Ruusmann arvasid seejärel, et kannatanu on surnud, lahkusid nad sündmuskohalt neid oodanud Andrus Mekk’iga, kes aitas neil sündmuskohalt koos relvadega põgeneda enda sõiduautoga Volkswagen Golf, reg nr XXX. Kannatanu aga teeskles surnut ja tema elu õnnestus päästa. Teise inimese tapmise katsega pani August Ruusmann toime

§ 113– 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse August Ruusmanni selles, et tema omamata vastavat relvaluba tulirelva ja tulirelva laskemoona omandamiseks ja hoidmiseks, koos Kalju Sga käitles ebaseaduslikult tulirelva ja laskemoona, kuna võttis 01.07.2011 ajavahemikul kella 02:00 – 02:25 XXXmaja ees Kalju S käest tuvastamata koguses 7,62x38R kaliibriga padrunitega laetud revolvri Nagan ja kasutas seda, püüdes koos Kalju Sga tappa MD, sihtides temale pähe ning vajutades korduvalt päästikule, kuid lasku ei järgnenud. Seejärel andis nimetatud relva K. Sle tagasi, kes viis selle endale koju. Tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega isikute grupis pani August Ruusmann toime

§ 418lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse August Ruusmanni selles, et tema ähvardas koos Kalju Sga 01.07.2011 ajavahemikul kella 02:00- 02:25 XXX maja ees sama maja aknal viibinud ja enda elukaaslase tulistamist pealt näinud TL’t tapmisega. Viimasel, nähes, et tema abikaasat tulistati Kalju S ja August Ruusmanni poolt, oli reaalselt alus karta ähvarduse täideviimist ning karta enda elu ja tervise pärast. Teise isiku tapmisega ähvardamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, pani August Ruusmann toime

§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Z.P süüdistatakse selles, et tema osutas August Ruusmannile ja Kalju Sle tapmise toimepanemiseks moraalset ja füüsilist kaasabi. Nimelt teades, et Kalju S ja August Ruusmann ajendatuna isiklikust vihavaenust nende ühise tuttava MD vastu soovivad viimase 5 tappa ning, et Kalju S omab tapmise toimepanemiseks tulirelva, leppis nendega kokku, et tema teatab neile MD liikumisest 30.06.2011 öösel vastu 01.07.2011, samuti, millal ta läheb koos MDga peale tööd šašlõkki sööma ja millal MD koju saabub. Z.P sai eelnevalt Kalju Slt sularaha 80 eurot, et ta saaks koos MD sööma minna ja enda mobiiltelefonile kõnekaardi osta, et Kalju Sle MD liikumisest teada anda. Nii vastavalt kokkuleppele Z.P helistaski öösel vastu 01.07.2011 kella 01:46 ajal abonentnubrilt XXX peale šašlõki söömist August Ruusmanni telefonile numbriga XXX ja teatas, millal MD koju saabub. Peale nimetatud teate saamist August Ruusmann ja Kalju S ründasid MD tema elukohas XXX maja ees kella 02:00 02:25 paiku ja püüdsid teda tulirelvadega tappa, kuid kannatanu elu suudeti päästa meditsiinitöötajate poolt. Seega aitas Z.P enda tegevusega kaasa teise isiku tapmise katsele ,mis on kvalifitseeritav kuriteona

§-de 113 – 25 lg 2 - 22 lg 3 järgi. Andrus Mekki süüdistatakse selles, et tema 01.07.2011 ajavahemikul kella 02:00 – 02:25 XXXmaja eest võttis sündmuskohalt koos relvadega enda sõiduauto Volkswagen Golf, reg nr XXX, peale MD tulistanud August Ruusmanni ja Kalju S, aidates neil sel viisil sündmuskohalt põgeneda, kuigi sai aru, et nemad panid toime I astme isikuvastase kuriteo ja ei teatanud sündmusest politseisse, aidates sel viisil varjata kuritegu ja takistada selle avastamist. Seega teise isiku poolt toime pandud I astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamisega pani Andrus Mekk toime

§ 306lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav August Ruusmann tunnistab end täielikult süüdi

§ 113

– 25 lg 2 järgi ja

§ 418

lg 2 p 3 järgi inkrimineeritavates kuritegudes, ei tunnista end süüdi

§ 120järgi inkrimineeritavas kuriteos.

Selgitab, et 30.06.2011.a. oli haiguslehel, kuna tal diagnoositi depressioon. Haiguslehel oli olnud alates 05.01.2011.a. Ta tarvitas antidepressante. 30.06.2011.a. oli pikalt haiguslehel olnud ja tal oli juba parem olla. Depressiooni sattus töökeskkonna pärast. 30.06.

1. aasta hommikul võttis kaks tabletti antidepressanti ja peale lõunat jõi ühe purgi õlut. Andrus Mekkiga ja Z.P-ga kohtus tööl olles. 30.06.2011.a. oli Z.P-ga sõbralikud suhted, kuid nad ei olnud pool aastat kohtunud. Kalju Sga sai tuttavaks tööl olles ning neil olid tööalased suhted, vabal ajal läbi ei käinud. MD ja Kalju Sl oli omavahel pidev norimine. MD karjus tööl Kalju S peale pidevalt ning Kalju S võttis oma asjad ja läks töölt minema. Ta teadis, et Kalju S plaanib halba MD suhtes. Tema ütles tööl olles ka MD , et Kalju S ütles temale, et töökoha kaotuse pärast lööb M. D maha. 30.06.2011.a. sai ta päeval Kalju Sga alevis kokku. K. S tahtis temaga rääkida, kuid temal ei olnud aega ning läks koju. Kohtus K. Sga sama päeva õhtul kella 22.00 ja 22.30 vahel. Kella 21.30 paiku helistas ta K. Sle ning läks seejärel K. S juurde Kuusallu eramajja. Kalju Sl oli vaja teada, kas Z.P on võimalik kuidagi MD šašlõkki sööma viia, kuna Sl oli vaja D rääkida. Ta lubas K. S palve täita ning valis Z.P telefoni numbri. K. S küsis Z.P käest, kas on võimalik teha nii, et Z.P läheb M. D šašlõkki sööma. Kahekümne minuti pärast helistas Z.P temale tagasi ja ütles, et M. D on nõus minema šašlõkki sööma. Z.P ütles, et šašlõkki minnakse sööma samal päeval peale tööd. Töö lõppes 00.00 öösel. Z.P ütles, et tal ei ole raha ja kui raha tuuakse, siis läheb.Z.P ütles, et šašlõki ja telefonikaarti jaoks läheb orienteeruvalt 80 eurot. Kalju S andis 80 eurot ja tema viis selle raha Z.P-le koju. Kalju S ei läinud ise sellepärast raha viima, et oli juua täis. Ta läks Z.P elukohta ning Z.P tuli koju umbes 00.15 või hiljem ning tema ootas. Kui Z.P koju tuli, andis ta raha telefonikaardi ning šašlõki jaoks. Telefonikaarti oli vaja sellepärast, et oli vaja tagasi helistada kui nad lõpetavad söömise ja alustavad sõitu Kuusalu poole. Tema sõitis tagasi Kalju S juurde ning jäid ootama Z.P kõnet. Sl olid relvad, kaheraudne kärbik ja trummelrevolver, 6 mida K. S temale näitas, samuti laskemoon relvadele. Ta oli varasemalt proovinud revolvrit, mis töötas. K. S pani padrunid taskusse ja kärbiku musta kilekotti. Esialgne jutt oli Kalju Sl, et laseb D maha, kuid ta ei uskunud seda. Koos ootasid nad Z.P helistamist. Z.P helistas öösel enne kahte ning teatas, et hakkavad tulema. Kalju S võttis musta kilekoti kärbikuga ja nad hakkasid minema läbi metsa xxx maja juurde. Kõndisid kuskil 10 minutit. Teel rääkis S, et hakkab D korralikult hirmutama. Tema läks kaasa sellepärast, et ta ei uskunud, et majade vahel S reaalselt laskma hakkab. K. S ei oleks olnud mõtet takistada, kuna ta oleks läinud üksi. Kui nad xxx maja juurde jõudsid, siis jäi S maja nurga juurde seisma, et näha poleks ning tema jäi natukene eemale kivivare juurde istuma. Ta ootas, kuna ta tahtis vaadata, kas S julgeb lasta või ei julge. Ta ei julgenud R. S takistada, kuna viimane oli teda ähvardanud. Kui MD tuli, siis hakkas Kalju S maja tagant välja tulema, kõlas esimene lask ning M hakkas jooksma. Ta ei näinud, kas lask tabas kannatanut, kuna oli pime. MD jooksis keskmise trepikoja poole ja pärast teist lasku kukkus murule. Teine lask tabas kannatanut keresse. R. S tahtis hakata kärbikut laadima. Tema jooksis pärast teist lasku S juurde ja hoidis kärbikust kinni. K. S ütles, et siin on revolver, lase. Tema võttis Slt revolvri ning suunas M D pea suunas, kuid mitte pähe vaid sellest vasakule ja vajutas päästikule, kuid oli tõrge D oli sel ajal lamavas asendis praktiliselt tema kõrval. Ta võttis revolvri, kuna arvas, et S võib kärbiku laadida ja võib veel hullemini minna. Ta mõtles, et teeb lasu ära ja ütleb, et M on surnud. Püüdis jätta mulje nagu ta oleks ise tapnud M. D . S jõudis sel ajal kärbiku ümber laadida ja tulistas see moment, kui tema ütles, et lähme ära. Ta nägi, et lask tabas M D rindkeresse. Peavigastused sai kannatanu võib-olla eelnevatest laskudest. Rindkeresse lastud lask oli viimane. Pärast kolmandat lasku jooksid maja nurga juurde ja nägi, et seal seisis Andrus Mekki punane VW Golf. Ta oli väga imestunud, kuna kokkulepe oli, et ootab spordiplatsil 300 meetrit eemal. Kui Kalju S pakkus šašlõkisöömist, siis tema helistas ja küsis kas Andrus Mekk saab spordiplatsile minna. Tegi Mekile sellise ettepaneku, kuna algusest peale oli mõte sealt minema minna, kui reaalselt midagi juhtub. Tahtis, et Mekk viib ta enne Kalju S viimase maja juurde, et rolleriga sealt ära minna. Andrus Mekk ei teadnud 30.06.2011.a. Kalju S kavatsusest MD maha lasta. Kui ta Andrus Meki autot nägi, siis ütles Kalju Sle, et läheme kiiresti minema ja nad jooksid auto poole. Seejärel nad istusid Mekka autosse, tema istus taha ja Kalju S istus ette. Relvad oli Kalju S käes ja A. Mekk pidi neid nägema. Tema käsi oli kannatanu verega koos, kuna kannatanu haaras tema käest kinni. S läks kodu juures maha. Autos ta ütles A. Mekile, et S tulistas M. D . Seejärel sõitsid nad Mekiga viis minutit alevi vahel ringi ja autos oli juttu ka M. D tulistamisest. Ta ütles, et kannatanu jäi maha lamama ja nägu oli verine. A. Mekk viis ta koju ja oli vihane, et selline jama korraldati. Püksid ja kummikud viskas jõkke, kuna püksid ja kummikud olid verised. Nägi sündmuse hetkel ka D naist akna peal karjumas. Tema M. D naist ähvardanud ei ole. Ta teadis, et Kalju Sl on enesetapu mõtted, rääkis sellest temale juba ammu. Z.P teadis ka juba ammu, et Kalju S plaanib MD maha lasta. Ta teab seda sellepärast, et sai teada Z.P käest, et Sl on kodus relvad ning kavatseb neid kasutada MD vastu. Z.P teadis, et sel ööl, et minnakse relvadega MD juurde. Z.P küsis, miks peab söömisega venitama ning ta ütles, et mida pimedamaks läheb, seda parem, kuna nad lähevad sel ööl relvaga MD juurde. Ei ole materiaalselt kellelegi kahju tekitanud, seega materiaalse kahjuga nõus ei ole, kuid moraalse kahjuga kõige rohkem 10 000 eurot on nõus. Kahetses tegu juba järgmine päev. Süüdistatav Z.P ei tunnista end temale inkrimineeritavas kuriteos süüdi ja selgitab, et juunis 2011 suhtles ta A. Ruusmanniga. S ja Mekkiga suhtles vähe. Juunis 2011 August Ruusmanniga vihavaenu polnud. Tunneb kannatanu MD seoses tööga.
2. aasta juunis olid kannatanuga normaalsed suhted, vahepeal olid väikesed nääklemised. Teadis Kalju S ja 7 MD suhteid ning seda, et juba kolm aastat tahab S MD tappa. S viha oli seotud töölt kõrvaldamisega. Tema teadis, et K. Sl on õhupüss, mida ta on näinud. K. S ütles temale, et relvad on tal olemas, kuid ei öelnud milleks need on. 30.06.2011.a. oli tal tööpäev GEAS-is. MD oli temaga ühes vahetuses, mis kestis kella 24.
3. Temale helistas korduvalt August Ruusmann. Esimene kord helistas selleks, et tema ütleks MDle, et viimasel läheb kehvasti. Ta edastas kõne sisu MD . A. Ruusmann helistas uuesti kella 22.00-23.00 ajal, et küsida, kas tema läheb MD šašlõkki sööma. Ta küsis MDlt ning viimane nõustus minema šašlõkki sööma. A. Ruusmann helistas uuesti tema ütles, et nad lähevad kannatanuga šašlõkki sööma peale tööd. Peale tööd läks kodust läbi, kuna August Ruusmann pidi sinna tooma 80 eurot. Selle raha eest pidi šašlõkki ning kõneaega ostma. A. Ruusmann tahtis teada, millal nad tagasi tulevad, seepärast oli kõneaega vaja. Ta pidi helistama A. Russmanni numbrile. August Ruusmanniga otseselt juttu ei olnud sellest, mis õhtul toimuma hakkab. Ruusmann ütles, et tahab kannatanuga rääkida või ära oodata. Juttu sellest ei olnud mida August Ruusmann ja Kalju S teha kavatsevad. Helistas Ruusmannile, kui hakkasid koju tagasi sõitma. Tema ei öelnud MD , et August Ruusmann soovib viimast näha . Ta teadis K. S relvade kohta, kuna paar kuud enne sündmust K. S helistas temale ja käskis öelda A. Ruusmannile, et see relvi vaatama tuleks. Ta oleks kindlasti kannatanut teavitanud, kui oleks teadnud MD ähvardavast ohust. Tulistamisest sai teada alles järgmine päev. Süüdistatav Andrus Mekk end temale inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnista ja selgitab, et tunneb teisi süüdistatavaid tööalaselt. Tundis ka Kalju S . August Ruusmanniga suhtles tihedamalt. Ta on töötu alates 08.07.2011.a, enne seda töötas GE. Kannatanu oli tema ülemus. Lahkus töölt kriminaalasja pärast. August Ruusmanniga on normaalsed suhted, vihavaenu ei ole. 30.06.2011.a. oli tööl kella 00:
4. Õhtul helistas August Ruusmann ja küsis kui kauaks nad tööle jäävad. Ruusmann ütles, et läheks Tallinna ja kutsus spordiplatsile. Vahetult enne laskmist Ruusmann helistas veel ja ütles, et ta tuleks kõrvalmaja juurde. Sõitis maja juurde parkimisplatsile. Tema laskmist ei kuulnud. Kui ta kohale jõudis, siis oli laskmine juba olnud ja K. S ning A.Ruusmann jooksid tema auto juurde. Kalju S ütles, et A. Ruusmann istuks taha. Kalju Sl oli kärbik ja revolver. K. S ütles, et nad ta koju viiks. Kui Kalju S autost väljus, siis ütles, et klaaris Miga arved. Ta sai aru, et M. D on tulistatud.K. S ütles ka, et kannatanut lasti püssist. Kui nad hakkasid linna sõitma, siis August Ruusmann ütles, et tulistasid kannatanut, lasid kannatanu maha. Kui Kalju S autost ära läks, võttis ka relvad kaasa. Kalju S rääkis autos, et laseb ennast maha, vangi ei lähe. Nii August Ruusmann kui ka Kalju S olid mõlemad joonud. Nad sõitsid A. Ruusmanniga ringi umbes poolteist tundi. Jägala jõel A. Ruusmann surus temale pihku väikse papist karbi ja käskis ära visata. Ta ei tea, mis karbis oli. Kalju Sl ja MD olid mitu aastat halvad suhted. August Ruusmannil olid ka MD probleemid. Ta saab aru, et aitas põgeneda ja on süüdi. Ta ei teatanud, et inimene on tapetud, kuna oli šokis. Tsiviilhagiga ei ole nõus, kuna tema mingeid probleeme ei tekitanud. Järgmine päev sai teada, et Kalju S lasi end maha. Iseloomult oli S normaalne, joodik ei olnud, tundus normaalse psüühikaga. Teadis, et Kalju S on MD ähvardanud, sellepärast oli ka lähenemiskeeld. Kannatanu MD ütluste kohaselt tema ei tööta ning süüdistatavatega ei ole mingeid suhteid. Ta tunneb süüdistatavaid seoses tööga. Praegu töötab GEAS-is veel edasi Z.P . Ka tema töötas GEAS-is, siis kui sündmus aset leidis. Ta oli tootmismeister ja keskkonnavolinik. Andrus Mekkiga probleeme ei olnud, August Ruusmanniga olid pidevad probleemid. Kõik süüdistatavad olid tema alluvad. Tundis Kalju S töötas ka tema alluvuses umbes 5-6 aastat. Direktor nõudis, et S korralikult hakkaks tööle, kuid S kirjutas lahkumisavalduse. S oli pidevalt alkoholijoobes tööl. August Ruusmannil olid alkoholiga probleemid, töökäskudest aru ei saanud, hakkas ise improviseerima ja lõhkus tehase vara, ei allunud korraldustele. Tema 8 tegi tehases kontrolli, kuna ohtlikkus tsoonis ei tohtinud olla joobes. Firma vara lõhkus August Ruusmann tahtlikult. August Ruusmanniga suhtles ka väljaspool tööd. Käisid šašlõkki söömas ja motomessidel, kui Ruusmann kaine oli. Alates
5. aasta novembrist, kui Ruusmann tehase vara lõhkus ning noomituse sai, olid tema ja Ruusmanni suhted kriitilised. Peale seda oli Ruusmann pikalt haiguslehel. Tema kuulis läbi teiste isikute, et saab kahetsema seda. Andrus Mekk oli hea töömees, tegi töö ära, pidas kellaaegadest kinni ning probleeme ei olnud. Z.P oli alkoholiga probleeme. Varema pidi kuus korra koju saatma. Kui Z.P koondati, siis kuulis, et Z.P koos Kalju Sga tapab ta ära. Z.P koondati
6. aastal. Vahepeal sai Z.P jälle tööle tagasi. Sündmuse ajal töötas Z.P tema asutuses. Ta elas sel ajal XXX. TL on tema elukaaslane. 30.06.2011.a. enne koju minekut käis Z.P ja tema lastega Viitnal šašlõkki söömas. Z.P tegi temale ettepaneku minna sööma. Käivad tihti Z.P-ga söömas. Läksid šašlõkki sööma tema autoga. Söömise ajal pani ta tähele, et Z.P käis väljas ja helistas pidevalt. Z.P venitas söömisega, lapsed käisid batuudil hüppamas. Seejärel sõitsid kodu poole. Bensiinijaamast ostis Z.P endale kõnekaardi. Kõnekaardi võttis Z.P kohe kasutusele ning autos olles hakkas rääkima. Z.P jäi oma maja juurde suitsu tegema ja tema sõitis oma maja juurde. Ta parkis auto ja väljus. Maja ukse juures avastas, et dokumendid olid autosse jäänud ja läks autu juurde ning võttis dokumendid. Pani auto uksed uuesti lukku ja hakkas eemalduma. Kalju S hüüdis tema nime ja kõlas lask. S tulistas teda vasakule rindkeresse kärbikuga. Ta suundus S poole ja tahtis kärbikut ära võtta. S taganes ja hõikas: „Tule ruttu ja sihi pähe!“ Seejärel ilmus välja August Ruusmann, kellel oli käes jahipüss ning sihtis temale pähe. Ruusmann ähvardas, et tapab tema ja tema naise. Kalju S sihtis teda ikka kärbikuga. Rabelesid Ruusmanniga ja tal õnnestus jahipüss ära võtta ning eemale visata. August Ruusmann ning Kalju S olid sel hetkel purjus. Kalju S sihtis temale pähe. Ta püüdis vasaku käega kärbikut käest ära lüüa ning käsi sattus laskmise ajal täpselt toru ette ja lasti praktiliselt otsast ära, jäi rippuma lihatüki külge. Kui käsi langes rippu, siis nägi Ruusmanni käes revolvrit, mis enne oli olnud Ruusmannil vöö vahel. August Ruusmannil oli kaasas kaks relva - jahipüss ja revolver. Kalju S murdis relva lahti ning ta nägi, et enam ei tee midagi ära. Ta hakkas jooksma ja karjus appi, kuid keegi appi ei tulnud. Põgenes maja poole, kus vajus muru peale istuli. Kalju S jõudis temale järele, pani kärbiku nina ette ja käis plõks. Lask oli tühi ja S hakkas kohe uuesti laadima. August Ruusmann tuli sel hetkel selja taha ning S ütles, et lase pähe, lase raibe maha. August Ruusmann pani revolvri talle pähe ja vajutas päästikule. Lasku ei toimunud, Ruusmann natuke nokitses relvaga ja surus toru vastu tema pead. Käis jälle plõks ja lasku ei tulnud. Ta leppis juba sellega, et tema teekond lõpeb ja laskus pikali. A. Ruusmann sihtis talle pähe. Käis jälle plõks, kuid lasku ei tulnud. Kalju S ütles sellepeale, et kuradi eit, ei oska relvadega ümber käia. August Ruusmann üritas kolm korda lasta teda, kuid ei õnnestunud. Kalju S sai siis relva enda valdusesse ning sihtis samuti sellega temale otsaette, käis plaks, relv ei lasknud. Ta oli end tagasi istuvasse asendisse sättinud. Kalju S kohmitses samamoodi revolvri kalla, käis plõks ja lasku ei tulnud. Ta lasi end pikali maha. Naine karjus aknal, inimesed olid akende peal. Siis käis lask. Kalju S tulistas revolvrist ja tabas kulmu. Kulmust tuli palju verd, silmad läksid verd täis ja ta ei näinud hästi. August Ruusmann rõõmustas, et surnud ja Kalju S samuti. S ütles, et jookseme ja käskis A. Ruusmannil relvad kokku korjata. Ruusmann ja S arvasid, et ta on surnud, kuna veri voolas ja ta hoidis hinge kinni. Kui nad eemaldusid, siis tõmbas käega näo puhtaks. Kui S ja Ruusmann lahkusid lubasid tema naise ära tappa. Tema tapmise ajal ütlesid S ja Ruusmann, et tapame sinu, läheb T ja poeg ka järgi. Seda ütles August Ruusmann ning Kalju S targutas järgi. Kalju Sl oli ükskõik, kuna ütles ,et laseb enda maha. Ruusmann ütles, et tapab ka naise ja poja ära. Kui revolver K. Sle üle anti, siis A. Ruusmann ütles, oleks tal kõri läbi tõmmanud, aga nuga jäi autosse. Peale sündmust on olnud juttu Z.P-ga, kes on püüdnud end süüst puhtaks pesta. Samal õhtul oli juttu, et S tahab teda ära tappa, Z.P 9 ütles seda temale. Z.P on temale rääkinud, et Kalju Sl on relvad olemas, et laseb ta maha. Ta on teinud ka politseisse avalduse ja kohaldati lähenemiskeeldu. August Ruusmanniga saatis Kalju S pidevalt sõnumeid, et ta lüüakse maha. Ta käib taastusravil käe liikumisvõime taastamiseks. Käsi jääb kõveraks, on 100% töövõimetu. Osa kopsust eemaldati, ei jõua joosta enam nii pikka maad kui enne. Tema elukvaliteet on langenud ja ta on sissetuleku kaotanud. 100% töövõimetus on antud esialgu 1 aastaks. Ta on esitanud tsiviilhagi moraalne kahju hüvitamiseks summas 100 000 eurot. Kannatanu TL ütluste kohaselt on MD tema elukaaslane. Tunneb kohtualuseid seoses oma mehe töökohaga. Peale seda, kui S 2008.a. töölt lahkus, hakkas tervet peret ähvardama. S lubas tema, mehe ja lapse ära vägistada ja tappa ning seepärast oli ka lähenemiskeeld. 01.07.2011.a. ärkas peale kõva pauku üles. Läks akna juurde ja nägi kolm meest rüselemas. Tundis ära oma mehe ja August Ruusmanni. Kalju S kohe ära ei tundnud. Sündmus leidis aset trepikoja ees. Esimene lask oli ära olnud. Toimus teine lask relvast. Ei oska öelda, kes laskis. Ta küsis mehe käest kas helistada ja kutsuda abi. Talle öeldi, et proovi ainult. Aknal olles ta helistas. Ta nägi relva, kuid ei oska öelda, kelle käes relv oli. Helistas 112 ja ütles, et maja ees rünnatakse elukaaslast. Kogu tulistamise ajal oli kõne aktiivne. Ta nägi, kuidas üks isikutest laadis relva ja teine sihtis meest. Tulistati kolm korda või isegi rohkem. Tema mees jäi pikali maha ning Ruusmann ja S jooksid ära. Üks meestest korjas ühe relva platsilt kokku, teine teise relva. Kalju S hüüdis temale, et tema tapavad järgmisena. August Ruusmann kinnistas seda, et tema on järgmine. Võttis seda öeldut tõsiselt. Politsei jõudis kohale ruttu. Tunnistaja L Š ütluste kohaselt tema kohtualuseid ei tunne. Kalju S oli tema elukaaslane. Viimati nägi Kalju S jaanipäeval. 30.06.2011 olid Kalju Sl külalised, ütles, et kui koju tuleb peab õhk puhas olema. Ta on näinud ainult Kalju Sl õhupüssi, ostsid selle koos. Ta ei tea miks toimus 30.06.2011 tulistamine. Temale helistati 01.07.2011.a. ja öeldi, et Kalju sooritas enesetapu. Kalju S vägivaldne ei olnud, ei olnud kakleja. Kalju S on öelnud, et tööl käia meeldis, aga M kiusab ja sööb inimesi välja. Kannatanu on ka teisi töötajaid kiusanud. Tunnistaja M P ütluste kohaselt tunneb ta kannatanut, kuna töötasid koos GEAS-is. Töötas kannatanu alluvuses. Tunneb August Ruusmanni, Andrus Mekki ja Z.P ning tundis ka Kalju S . August Ruusmann sai oma tööga hästi hakkama, mõnel korral oli alkoholiga probleeme. MD oli ülemusena karm, muutuvate tujudega. 01.07.2011.a. elas tema XXX MD ühes majas. 01.07.2011.a. kell 02.00 kuulis suurt pauku ja ärkas. Vaatas aknast välja ning nägi, et MD oli pikali maas. M kohal oli tulistaja, tulistaja käes oli toru moodi ese. Ta sai aru, et tegemist on relvaga. Kuulis kahte pauku, nägi ühte. Tulistajal oli Kalju S hääl. Kuulis ainult ühte lauset. K. S ütles, et tema läheb vangi nüüd aga M. D sureb. Seda ütles K. S enne viimast lasku. Kui viimane lask oli ära, läks akna pealt minema, ajas elukaaslase üles ja läks välja. 01.07.2011.a. sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et vaatlust teostati aadressil Harju maakond, XXX, mis on neljakorruseline maja, kolme trepikojaga. Esimesest trepikojast vasakult poolt akna alt majast ühe meetri kauguselt avastati ja võeti ära närimiskumm, selle lähedal ühe meetri kaugusel on verejäljed, verejälgedest võeti DNA proovid (nr 6, DNA karp). Trepikoja peauksest vasakult poolt avastati verepritsmed ning nendest võeti DNA proovid (nr 7,8; DNA karp). Paraaduksest kolme meetri kauguselt avastati jalajälg, jalajälg pildistati. Kolme meetri kauguselt paraaduksest vasakult poolt murult avastati ja võeti ära autovõti. Paraaduksest vasakul pool on prügikast, mille sees on suitsukonid ning üks 10 ärakortsutatud tühi suitsupakk WINSTON. Suitsukonid ning suitsupakk võeti ära. Esimese trepikoja juurest murult viivad verejäljed viimase trepikoja juurde. Teise trepikoja peauks 7 meetri kaugusel kividest laotud teeraja pealt avastati verepritsmed (võeti DNA proovid, nr 10) ning musta värvi padrunikest markeeringuga „4mm 7c“, mis võeti ära ja pakiti paberkotti (nr 2). Teise trepikoja paraadukse juurest vasakult poolt avastati ja võeti ära kollane padrunikest (nr 11). Verejäljed viivad autoteele ning edasi viivad II ja III trepikoja vahel asuvale muruplatsile, kus leiti ja võeti ära musta värvi nokamüts PUMA (nr ) /kd 1 lk 51-75/ 13.07.2011.a. sündmuskoja vaatlusprotokollist nähtub, et vaatluse objektiks on XXXalevikus xxx maja esine murukattega haljastatud ala. Majal on kokku kolm trepikoda, mille ees on haljastusalad, mis on eraldatud kõigi kolme trepikoja juurde viiva asfaltkattega teega. Kokku on maja ees kolm haljastusala, maja poole vaadates I trepikoja esine ehk vasakpoolne haljastusala, II trepikoja ehk keskmine haljastusala ning III trepikojaesine ehk parempoolne haljastusala. Vaatluse all on keskmine haljastusala, millel liigutakse metalliotsijaga tulirelva laskemoona, k.a. selle osade otsimise eesmärgil. Sündmuskohal markeeriti vaatluse all oleval haljastusalal numbritähistega 1 kuni 5 piirkonnad, kus metalliotsija märkis täisskaalal maapinnas metalse eseme olemasolu. Tähistatud piirkondadel eemaldati murukoorik ning selle all olevat mullapinda sondeeriti kuni 15 sm sügavuselt. Numbritega 1 kuni 4 tähistatud piirkondadest leiti metalsed esemed, mis kriminaalasjas tähtsust ei oma. Numbritega 5 tähistatud piirkonnas, mis asub II ja III trepikoja vahelisel murukattega haljastusalal, keskmise trepikoja kivikattega tee äärekivist 2,7 m kaugusel ja tänava poolsest äärekivist 1,9 m kauguselt, leiti tallatud rohuga pinnaselt kollast värvi metallist deformeerunud otsaga mantliga padrun, mis pakendati paberist kotti märgistusega „Kuusalus Laane tee 13 maja eest murukattega alalt leitud üks padrun“, pakendis number
7. Padruni põhjal süvendjäljend nr 38 /kd 1 lk 76-80/ 08.08.2011.a. ekspertiisiaktis nr 149 kajastuva ekspertarvamuse kohaselt MDl tuvastatud tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal, e 01.07.2011.a. MDl esinesid laskevigastused vasakul rindkerepoolel, vasaku küünarliigese ning vasaku kulmu piirkonnas. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud kannatanu poolt kirjeldatud viisil laskudest käsitulirelvaga/relvadega, sealhulgas laskudest kärbikuga, revolvriga. Vasakul rindkerepoolel ning vasakul ülajäsemel paiknevad vigastused on tekitatud käsitulirelvalaskudest haavlitega. Vigastus vasaku kulmu piirkonnas on armkoelise ala mõõtmeid ja horisontaalset paiknemisest arvestades iseloomulik tulirelvalasu puutevigastusele, kusjuures pihtamislaenguks võisid olla nii haavlid kui kuul. Rinnaõõnde tungiv laskevigastus vasakul rindkerepoolel ja vasaku õlavarreluu lahtise murruga laskevigastus vasaku küünarliigese piirkonnas on eluohtlik ning paraneb funktsioonihäireta 4 kuu piires /kd 1 lk 81-89/. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ravidokumentidest nähtub, et 01.07.
8. aastal MDl tuvastati laskevigastused, tema üldseisund oli üliraske. Tema suhtes teostati ravi: rindkereõõs avatud lateraalse torakotoomiaga vasakul laskeavade piirkonnas, millega nahavigastuste kohad osaliselt ühendati. Rindkereõõnes mõõdukas koguses verd ja hüübeid. Vabastatud liited mõlema sagara ja parietaalse pleura vahel. Revisioonil vigastused ülasagaral kostaalsel pinnal interloobiumi eesmises projektsioonis. Umbes samas projektsioonis ka alasagaral rebivad vigastused värati suunas ja väiksemad dorsaalsemalt. Vigastused suuremate struktuurideni visuaalselt ei ulatu. Stapleriga resetseeritud ülasagara lingula poolne osa vigastusest perifeersemale ja lisaks õmblus. Alasagara vigastused peale osalist koeservade värskendamist sutureeritud. Rindkereõõs loputatud, hemostaasi ja hermeetilisuse kontroll, asetatud kaks dreeni. Rindkereseinal eemaldatud lahtised luukillud ja teravad roideotsad, samuti nähtavad 11 vigastuse tunnustega lihas ja pehmekoe osad. Kohati roidevahe arterite piirkond sutureeritud. Hemostaas haav kihiti suletud üksikute õmblustega. Vasaku küünarliigese piirkonnas oleva laskevigastuse haava servad tervekoe piirilt resetseeritud, haava proksimaalsele ja distaalsele pikendatud kahjustatud koed ning laengu materjal silma kontrolli all haavast eemaldatud ja haav pestud. Seejärel fikseeritud õlavarreluu transkondülaarne murd 3 tõmbekruviga ning teostatud küünarluu nuki plaatosteosüntees 3,5 mm LCP rekonstruktsioon plaadiga. Kliiniline diagnoos: mitut kehapiirkonda haaravad muud trauma vigastused, silmalau ja silmaümbruse lahtine haa, roiete hulgimurd, küünarvarre hulgimurd, õlavarreluu murd, kopsuvigastused, kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad lahtised haavad /kd 1 lk 99-132/ 03.11.2011.a. asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 01.07.2011.a TL helistab häirekeskusele ja palub kiirabi XXX tänavale. Seletab, et mees on vigastatud, tulistati kärbikust. /kd 1 lk 133-135/. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 497 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt August Ruusmannil ei esinenud olemasoleva informatsiooni põhjal inkrimineeritava teo ajal füsioloogilise afekti ega muud sellise raskusega emotsionaalset seisundit, mis oleks takistanud temal oma tegevusest aru saada ja seda juhtida. Oli süüksarvatud teo ajal süüdivusseisundis /kd 1 lk 140-148/. 05.07.2011.a. läbiotsimisprotokolli kohaselt Kuusalu vallas, Kuusalu tee 11 leiti ning võeti ära revolvri tüüpi relv, seitsme padruni kohaga trummel /kd 2 lk 9-22/ 06.07.2011.a. läbiotsimisprotokollist nähtub, et sõiduautos Volkswagen Golf reg. nr XXX võeti DNA proovid juhiistme peatoe tagumiselt osalt. Samuti võeti proovid verekahtlasest määrdumisest tagaistme seljatoe kohalt, verekahtlasest määrdumisest tagaistme vasakpoolselt seljatoelt, verekahtlaselt määrdumiselt tagaistme istmepadjalt vasakult poolt /kd 2 lk 23-34/. 01.07.2011.a. sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt viidi läbi sündmuskoha vaatlus XXX maja tagumises hoovis, kus leiti meesterahva surnukeha. Jope vasakpoolsest alumisest taskust on avastatud kolm verist padrunit kaliibriga 16 ja 7 revolvri padrunit. Laiba jalgade vahel, toetudes vastu paremat jalga, toruga vastu maad, asub laetud kaheraudne kärbikpüss. Püssi raudades avastatud 2 padruni kal. 16 ning üks nendest on läbistatud. Hoovis laiba vastas, seisab mopeed GP1, ilma numbrita, vin koodiga *VTHPR1B1AA7G243273* ja sõiduauto Nissan reg. nr XXX. Sõiduauto ja mopeedi peal on avastatud verepritsmed. Hoovis, umbes kolm meetrit sõiduautost eemal, leiti maas olev üks täis padrun kaliibriga 16 ja üks tühi padrunihülss kaliibriga 16 /kd 2 lk 35-61/. 25.11.2011.a. ekspertiisiaktis nr 11E-GE0765 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt 01.07.2011.a Kuusalu vallas xxx maja ees sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud proovis markeeringuga 10 saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaproovides on eritatavad peamised DNA profiilid, mis on kokkulangevad M. D võrdlusproovist määratud DNA profiiliga. Kuusalus, Kuusalu tee 11 läbiotsimise käigus ära võetud püssilae kaelalt võetud kuuendast proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaproovis on eritatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev M. D võrdlusproovist määratud DNA profiiliga. Revolvrilt lukustuspoldilt ja trumlilt võetud proovides saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad M. D võrdlusproovist määratud DNA profiiliga /kd 2 lk 62-77/. 12 01.11.2011.a tulirelva ekspertiisiaktis nr 11E-7B0089 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud kaheraudse sileraudse 16 kaliibrilise püssi mudel B nr 112013 laskekõlblik kärbik ning 7,62*38R kaliibriline laskekõlblik revolver Nagan osaliselt nähtava numbriga 044 ja trumli nr
9. Mõlemad relvad kuuluvad tulirelvade hulka. Püssi kärbiku relvarauda ja kaba on käsitöönduslikult lühendatud ning vahetatud kruvi ja mutter, mis fikseerivad külglukud lukustuskeha külge. Revolvril on tõenäoliselt käsitöönduslikult valmistatud käepideme katted ning asendatud relvaraud. Mõlema relva muudel relvaosadel nende parandamisele, ümberehitamisele või osade vahetamisele viitavaid tunnuseid ei avastatud. Ekspertiisiks esitatud padrunitest kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ja on laskekõlblikud: esitatud püssi kärbiku vasakus padrunipesas olnud üks 16 kaliibriline käsitöönduslikult ümberlaetud sileraudse püssi padrun, paberkotis nr 3 esitatud kolm 16 kaliibrilist käsitöönduslikult ümberlaetud sileraudse püssi padrunit, paberkotis nr 4 esitatud seitse .32S&W Long kaliibrilist tööstuslikult valmistatud revolvripadrunit, paberkotis nr 5 esitatud üks 16 kaliibriline käsitöönduslikult ümberlaetud sileraudse püssi padrun, paberkotis nr 1 esitatud üks 7,62*38R kaliibriline tööstuslikult valmistatud revolvripadrun ja paberkotis nr 2 esitatud kaks 7,62*38R kaliibrilist tööstuslikult valmistatud revolvripadrunit. 16 kaliibrilised sileraudse püssi padrunid on ette nähtud tulistamiseks kõikidest vastavakaliibrilistest tulirelvadest, sealhulgas esitatud jahipüssi mudel B kärbikust. .32 S&W Long kaliibrilised revolvripadrunid on ette nähtud tulistamiseks kõikidest vastavakaliibrilistest tulirelvadest, s.h. revolvritest Taurus, Smith&Wesson, Ruger, Astra jms; püstolitest Sig, Hämmerli, Walther jms. 7,62*38R kaliibrilised revolvripadrunid on ette nähtud tulistamiseks kõikidest vastavakaliibrilistest tulirelvadest, sh Nagan ja selle erinevatest modifikatsioonidest, nt NG30, Pieper jms. Ekspertiisiks esitatud püssi kärbikust tulistamiseks saab kasutada kõiki ekspertiisi esitatud 16 kaliibrilisi sileraudse püssi padruneid. Ekspertiisi esitatud revolvrist Nagan tulistamiseks saab kasutada kõiki esitatud 7,62*38R kaliibrilisi padruneid. Esitatud .32 S&W Long kaliibrilisi padruneid on võimalik kasutada tulistamiseks 7,62*38R kaliibrilistest relvadest, s.h. ka esitatud revolvrist Nagan. Kõik ekspertiisi esitatud 16 kaliibrilised padrunikestad on tulistatud esitatud püssi kärbikust nr
10. Pakendites nr 5 ja 11 esitatud kaks padrunikesta ning relva parempoolses padrunipesas olnud üks padrunikest on tulistatud relva paremast rauaõõnest ja pakendis nr 2 esitatud padrunikest vasakust rauaõõnest. Küsimusele „ Kas hülsid pärinevad samast padrunitepartiist, mis on ekspertiisiks esitatud ?“ ei olnud võimalik vastata, kuna esitatud 16 kaliibrilised padrunid on ümber laetud käsitöönduslikult ja pärinevad komponentide mõõtmete ja markeerimistähiste põhjal otsustades kõik erinevatest partiidest. Samuti pärinevad esitatud 16 kaliibrilised padrunikestad markeerimistähiste põhjal otsustades erinevatest partiidest. Kõik ekspertiisi esitatud padrunikestad on 16 kaliibriliste sileraudse püssi padrunite kestad. Ekspertiisi esitatud mütsi noka kaks vigastust on ühe tina sisaldava pihtamislaenguga tekitatud lasuvigastused. Pihtamislaeng läbis mütsi tugevalt kumeraks vormitud nokka kaks korda ning tekitas ovaalse kujuga vigastuse suunaga ülalt alla ja seejärel poolringikujulise vigastusega alt üles. Ekspertiisi esitatud püssi kärbiku raua suue oli lasu hetkel mütsist tõenäoliselt 2,0-3,0 m kaugusel /kd 2 lk 78-94/. 12.07.2011.a. asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 01.07.2011.a. XXX, xxx sündmuskoha vaatluse käigus võetud musta värvi riidest nokkmüts firma PUMA logoga, s.o. nokkmütsi eesmisel vasakpoolsel riidepaneelil noka kohal õmmeldud Puma kujutis. Mütsil kumera kujuga nokk. Mütsi nokas kaks läbivat vigastust: üks asub paremal pool esiservas ovaalse kujuga keskmiste mõõtudega 14,0-17,0 mm, asukoht noka paremast nurgast 100 mm kaugusel ja mütsi riidest otsmikupaneelide keskmisest õmbluse almusest nurgast 60 mm kaugusel. Teine vigastus noka vasakust nurgast 55 mm kaugusel ja mütsi riidest otsmikupaneeli keskmisest õmbluse alumisest nurgast 95 mm kaugusel. Üks musta värvi papist 13 silindrikujulise tüviosaga padrunikest, mille üldpikkus on 69,1 mm, põhja diameeter 20,6 mm, tüviosa diameeter 18,6 mm ja suudmeava sisediameeter 14,0-16,5 mm. Kesta põhjal markeerimistähised „ Seller& Bellot 16.„ Sütikul süvendjälg mõõtmetega alla 0,1 mm. Üks beeži värvi papist silindrikujulise tüviosaga padrunikest. Padrunikesta üldpikkust 69,5 mm, põhja diameeter 20,6 mm, tüviosa diameeter 18,7 mm ja suudmeava sisediameeter 11,7-17,8 mm. Kesta põhjal markeerimistähised „ 16 71“ Sütikul süvendjälg mõõtmetega alla 0,1 mm. 01.07.2011.a. Harjumaal Kuusalus, Kuusalu tee 11 sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud halli värvi metallist kaheraudne püss. Püssi esilael markeerimistähis „ 112013-59“ ja lukustuskehal „ 112013-59“, relvaraual padrunipesade all markeeringud „N112013“, „16*70“ ja „19591“. Padruni kest valkjat värvi, põhjal on markeerimistähised „ Seller&Bellot 16“ Padrunikest, beeži värvi, markeerimistähised „16 Azot 16 Made in USSR ja sütikul „NC“ Kolm padrunit: punast värvi plastist ja papist silindrikujulise tüviosaga padrun, mille üldpikkus on 68,9 mm, põhja diameeter 20,6 mm ja tüviosa diameeter 18,6 mm. Padruni põhjal markeerimistähis „16 16“. Musta värvi plastist ja papist silindrikujulise tüviosaga padrun, mille üldpikkus on 59,7 mm, põhja diameeter 20,6 mm ja tüviosa diameeter 18,6 mm. Padrunipõhjal markeerimistähis „ Seller&Bellot 16“. Rohelist värvi plastist ja papist silindrikujulise tüviosaga padrun, mille üldpikkus on 57, 8 mm, põhja diameeter 20,6 mm ja tüviosa diameeter 18,6 mm. Padruni põhjal markeerimistähis „ 16 80“ Seitse kollast värvi metallist silindrikujulise kestaga padrunit, mille üldpikkus 23,7 mm, põhja diameeter 9,3 mm ja tüviosa diameeter 8,5 mm. Padrunite põhjadel markeerimistähised „-32 Sj&W L-CBC“ ja sütikutel lamedapõhjalise „ V“ kujutis. Beeži värvi papist silindrikujulise tüviosaga padrun ja padrunikest, markeerimistähisega „16 16“ ja sütikul „CN“ A4 formaadis jooneline paberileht, millele ühele poolele sinist värvi tindipliiatsiga käsikirjas kirjutatud kiri algusega „Kade, valelik ja alatu inimesevärdjas „M“…ja kiri lõppeb lausega „Tema heast peast ja kadedusest tuli minu elu hävitama ja hävitas, nüüd hävitasin mina tema elu“. Teisel pool kirja punakaspruuni värvi veremäärdumine. 05.07.2011.a. Harjumaal, Kuusalus, Kuusalu tee 11 läbiotsimise käigus leitud ja võetud halli värvi metallist revolver. Relva osade välispinnad on käsitöönduslikult kaetud musta värviga, osaliselt loetav markeerimistähised raamil paremal „K“, päästikukaitsmel „E“, raamil vasakul osaliselt nähtav number „004“. Kaks kollast värvi silindrikujulise kesta ja täies ulatuses kesta sisse paigaldatud halli värvi metallist tömbiotsalise kuuliga padrunit. Padrunite põhjal markeerimistähised „38 88“ /kd 2 lk 95-97/ 30.11.2011.a. vastus päringule, millest nähtub, et August Ruusmann ja Kalju S nimele ei ole väljastatud relvalubasid ja isikud ei ole Põhja Prefektuuris arvel relvaloa taotlejatena /kd 2 lk 98/. 21.10.2011.a. jälitusprotokollist nähtub, et ajavahemikul 30.06.2011.a kella 14.09 kuni 01.07.2011.a. kella 11.33 August Ruusmanni abonentnumbri XXX ja Andrus Mekki abonentnumbri XXX vahel on tehtud kokku 10 kõnet. Samal ajavahemikul August Ruusmanni abonentnumbri XXX ja Kalju S abonentnumbri XXX vahel on tehtud 3 kõnet. Samal ajavahemikul August Ruusmanni abonentnumbri XXX ja Z.P abonentnumbri XXX vahel on tehtud 10 kõnet. Ajavahemikul 30.06.2011.a. kella 21:24 kuni 23:56 August Ruusmanni abonentnumber ja Kalju S abonentnumber asuvad ühe tugijaama levialas 089BKUUSALU / kd 2 lk 98/ Kohus, kuulanud ära süüdistatavad, kannatanud, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid – ekspertiisiaktid, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid jt – ning hinnanud neid kogumis leidis, et A. Ruusmanni süü on leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega täielikult tõendamist. Kannatanu ütlustest nähtub, et alkoholijoobes Kalju S ja August Ruusmann püüdsid teda öösel 01.07.2011 Kuusalu alevis xxxmaja ees kolme tulirelva 14 kasutades kordamööda tappa, kuna Kalju S ja August Ruusmann arvasid, nad pidid lahkuma GEAS-st D süül. Esimesena tulistas teda kärbikust rindkere piirkonda K. S ning hüüdis seejärel A. Ruusmanni appi. A. Ruusmann sihtis teda jahipüssist pähe ja ähvardas tappa nii tema kui ka tema pere, kuid tal õnnestus püss A. Ruusmanni käest ära tirida ning eemale visata. K. S sihtis kärbikust temale pähe, kuid ta püüdis vasaku käega kärbikut ründajal käest ära lüüa, mistõttu lask tabas kätt ning käsi lasti praktiliselt otsast ära. Siis oli A. Ruusmann juba välja võtnud revolvri. Ta hakkas jooksma ja appi karjuma. Maja ees K. S pani talle kärbiku nina ette ja käis plõks, kuid lask oli tühi ning K. S hakkas kohe kärbikut laadima. Tema oli sellel ajal juba istuli murul ning A. Ruusmann pani revolvri temale vastu pead ning vajutas kolm korda päästikule, kuid laske ei järgnenud. R. S sai relva enda kätte ja sihtis temale otsa ette, kuid jälle käis plõks ja lasku ei järgnenud. S kohmitses midagi revolvri kallal ja jällegi kuulis ta plõksu, kuid lasku ei järgnenud. Ta laskus murule pikali ja siis lasi K. S revolvrist pähe. Lask tabas teda kulmu pihta silmad kattusid verega ning ta hoidis hinge kinni. A. Ruusmann ja K. S rõõmustasid, et ta on surnud ning S käskis Ruusmannil relvad kokku korjata. Tegutsemise ajal avaldas A. Ruusmann kahetsust, et nuga oli autosse jäänud, muidu lõiganuks kõri läbi. Tunnistaja T. L ütluste kohaselt ööl vastu 01.07.2011.a. A. Ruusmann ja K. S püüdsid tulirelva kasutades tappa tema meest M. D . Üks meestest laadis relva, teine sihtis. Tulistati kolm korda või isegi rohkem. Tema mees jäi pikali maha ning Ruusmann ja S jooksid ära. Üks meestest korjas ühe relva platsilt kokku, teine teise relva. Tunnistaja M. P seletab, et ärkas ööl vastu 01.07.2011.a. kõva paugu peale. Kui ta aknast välja vaatas, siis nägi lamavat M. D . Kannatanu kohal oli R. S, kes ütles, et tema läheb vangi, aga kannatanu sureb täna ning peale seda tulistas. Süüdistatav A. Ruusmanni ütlustest nähtub, et ta oli teadlik K. S ähvardustest M. D tappa. Ta oli ka proovinud lasta K. S revolvrist ning teadis, et see töötab. 30.06.2011.a. helistas ta Z.P-le ning R. S ütles Z.P-le, et viimane läheks kannatanuga šašlõkki sööma. Tema viis Z.P-le raha šašlõki ja telefonikaarti jaoks, et Z.P saaks neile teatada, millal nad kannatanuga hakkavad koju tulema. Ta ütles Z.P-le , et sellel ööl minnakse kannatanu juurde relvadega. Peale Z.P kõnet hakkasid nad R. S juurest minema kannatanu maja poole. R. S võttis kaasa relvad ja laskemoona ning lubas M. D maha lasta, kuid tema ei uskunud. R. S tulistas kannatanut, kuid ta ei näinud, kas esimene lask tabas. Kannatanu hakkas jooksma ja kukkus pärast teist lasku. R. S andis temale revolvri ja käskis lasta. Ta suunas revolvri kannatanu pea suunas sellest vasakule, kuid oli tõrge. Ta püüdis jätta muljet, nagu ta oleks ise kannatanu tapnud. R. S oli jõudnud kärbiku ümber laadida ning tulistas kannatanut rindkeresse. Peale seda jooksid nad ära.. Süüdistatav Z.P ütlustest nähtub, et K. S tahtis juba kolm aastat kannatanut tappa. A. Ruusmann 30.06.2011.a. helistas ning käskis kannatanule ähvarduse edasi anda, mida tema ka tegi. Hiljem helistas A. Ruusmann uuesti ja käskis kannatanu viia šašlõkki sööma ning pakkus selleks 80 eurot. Samuti käskis osta kõnekaarti ning teatada, millal nad kannatanuga hakkavad koju tulema. Hiljem tõi A. Ruusmann temale raha ja ütles, et tahab kannatanuga kokku saada. Ta ostis kõnekaarti ja teatas A. Ruusmannile, et nad hakkavad koju tagasi sõitma. Süüdistatav A. Meki ütlustest nähtub, et ööl vastu 01.07.2011.a. istusid tema autosse K. S ja A. Ruusmann. Sl olid käes relvad ning kui ta autost väljus, siis ütles, et klaarisid kannatanuga arved. Ta sai aru, et kannatanut oli tulistatud. Hiljem autos rääkis ka A. Ruusmann nad tulistasid kannatanut ja lasid kannatanu maha. Kohtuarstliku ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt on MD esinesid laskevigastused vasakul rindkerepoolel, vasaku küünarliigese ning vasaku kulmu piirkonnas. Rinnaõõnde tungiv laskevigastus vasakul rindkerepoolel ja vasaku õlavarreluu lahtise murruga laskevigastus vasaku küünarliigese piirkonnas on eluohtlik. 15 Riigikohus on asunud seisukohale, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda) /RK otsus nr 3-1-1-128-06/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega täielikult tõendatud, et A. Ruusmann pani kavatsetult toime kannatanu tapmise katse. Kannatanule tekitati eluohtlik vigastus vasakul rindkerepoolel ja vasakul ülavarrel. Samuti laskevigastus näos. A. Ruusmanni süüd tõendab väline teopilt, millest nähtub, et A. Ruusmann ja R. S tegutsesid kooskõlastatult ning toetasid teineteist. Mõlemad sihtisid tulirelvadest kannatanut elutähtsate organite piirkonda ning vajutasid päästikule. R. S õnnestus tulistada ning tekitada kannatanule laskevigastusi rindkere vasakule poole, kuid A. Ruusmannil mitte. A. Ruusmann sihtis kannatanut pähe jahipüssist, kuid kannatanul õnnestus see enda kätte saada ja ära visata. Seejärel A. Ruusmann pani R. S laskudest haavatud kannatanu pea vastu revolvri, millest ta varasemalt oli tulistanud ning teadis, et see on laskekõlbulik ning vajutas korduvalt päästikule, kuid relv tõrkus, mida võis põhjustada asjaolu, et relval oli käsitöönduslikult asendatud relvaraud. Kui R. S õnnestus revolvrist tulistada ning lask riivas kannatanu kulmu, millega kaasnes tugev verejooks, siis A. Ruusmann rõõmustas, et kannatanu on surnud. Seega oli süüdistatav veendunud, et eesmärk on saavutatud ning kannatanu tapetud, mistõttu lahkuti sündmuskohalt. Sellist veendumust avaldas A. Ruusmann hiljem ka autos, kus ta ütles A. Mekile, et nad lasid kannatanu maha. A. Ruusmanni kavatsust tappa kannatanu tõendab ka see, et just tema 30.06.2011.a. edastas Z.P kaudu kannatanule järjekordse ähvarduse ning leppis Z.P-ga kokku, et viimane annaks teada kannatanu saabumisest ja viis Z.P-le raha ning ütles, et öösel minnakse kannatanu juurde relvadega. Samuti väljendas ta seda eemärki korduvalt kannatanu ründamise käigus, avaldades relva tõrkumise ajal muuhulgas kahetsust noa puudumise pärast, millega oleks võimalik kannatanul kõri läbi lõigata. Seega on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et süüdistatav, püüdes korduvalt tulistada juba R. S laskudest haavatud, kuid veel elus olevat kannatanut jahipüssist ning revolvrist elutähtsate organite piirkonda, tegi kõik endast sõltuva kannatanu tapmiseks. Tal ei õnnestunud tekitada vigastusi tema tahtest mitteolenevatel asjaoludel, e kannatanu tegevuse ja revolvri tehnilise seisukorra tõttu. Kui R. S lask, mis riivas kannatanu nägu, kutsus esile tugeva verejooksu ning haavatud kannatanu hoidis hinge kinni, siis A. Ruusmann oli veendunud, et edasine tegutsemine ei ole vajalik, kuna eesmärk on saavutatud ning kannatanu surnud., mistõttu ta jättis kannatanu maha lamama ning lahkus sündmuskohalt. Kannatanu surm ei saabunud süüdistatava tahtest mitteolenevatel asjaoludel, kuna selle hoidis ära meditsiinitöötajate sekkumine ning A. Ruusmanni tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 25lg 2 - 113 järgi.

A. Ruusmanni süü

§ 418

lg 2 p 3 järgi tulirelva ebaseaduslikus käitlemises on kriminaalasjas kogutud tõenditega samuti täielikult tõendamist leidnud. 16 Tulirelva ekspertiisiaktis nr 11E-7B0089 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt 7,62*38R kaliibriline revolver Nagan laskekõlblik tulirelv. Revolvri padrunid kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ja on laskekõlblikud. Relvaseaduse § 32 lg 1 sätestab, et piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba. Vastavalt § 34 lg 1 eksami sooritanud isikul on õigus taotleda relvaluba. 30.11.2011.a. kirjast nähtuvalt August Ruusmanni ja Kalju S nimele ei ole väljastatud relvalubasid ja isikud ei ole Põhja Prefektuuris arvel relvaloa taotlejatena. A. Ruusmanni tunnistab, et võttis R. S käest laetud revolvri ning püüdis sellega lasta kannatanut. Kannatanu M. D ütlustega on tõendatud, et revolver oli A. Ruusmaani käes juba siis, kui see sihtis teda jahipüssiga. Peale seda püüdis A. Ruusmann teda revolvrist korduvalt pähe tulistada ning seejärel andis revolvri üle R. Sle. Seega A. Ruusmann omamata relva soetamisluba ja relvaluba otsese tahtlusega koos R. Sga kandis ja kasutas ebaseaduslikult tulirelva ning laskemoona ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 418lg 2 p 3 järgi.

A. Ruusmanni süüdistatakse

§ 120järgi T.

L tapmisega ähvardamises.

§ 120

objektiivse koosseisu moodustab ähvardamine tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega. Kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine võib toimuda suuliselt esitatud sõnades, kuid ka nn konkludetsete tegudega. A. Ruusmann end esitaud süüdistuses süüdi ei tunnista ning seletab, et kannatanut ähvardas K. S. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on tõendatud kannatanu T. L ütlustega selle kohta, et peale M. D le vigastuste tekitamist K. S ja ka A. Ruusmann ähvardasid tema ära tappa. Kannatanu T. L ütlused riimuvad M. D ütlustega, kes samuti kinnitab, et nii R. S kui ka A. Ruusmann ähvardasid tappa T. L. Samuti tõendab A. Ruusmanni süüd häirekeskuse kõnesalvestis, millest nähtub, et T. Llt ähvardab ka A. Ruusmann. Kohus leiab, et tegemist oli veenvate ähvardustega ning kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna teda ähvardasid alkoholijoobes isikud, kes vahetult enne seda olid rünnanud tulirelvadega tema elukaaslast ning tekitanud viimasele tervisekahjustusi. Asjas ei oma tähtsust, kas süüdistatav omas võimalust või kavatses oma ähvarduse täide viia /RK 25.01.2000.a. otsus nr 3-1-1-11-00/. Süüdistatav tegutses otsese tahtlusega ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 120järgi.

A. Ruusmanni tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Z.P süüdistatakse

§ 113

– 25 lg 2 - 22 lg 3 järgi, selles tema enda tegevusega aitas kaasa teise isiku tapmise katsele.

§ 22

lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Riigikohus on asunud seisukohale, et kuriteole kaasaaitamine tähendab seega teise isiku õigusvastase teo toetamist ehk soodustamist. Kaasaaitaja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava teo koosseisu ja ulatuma välja selle objektiivse ning subjektiivse ebaõiguse kõige olulisemate elementideni vähemalt kaudse tahtluse tasemel. Kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. Siiski ei pea see põhjuslik seos olema nii vahetu kui põhiteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv põhjuslik seos. Kaasaaitaja tegevus peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut. Kaasaaitamisteona käsitletakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust. Karistusõiguslikult ei ole korrektne arusaam, nagu eeldaks isiku 17 karistamine kuriteost osavõtu eest selle tuvastamist, et ilma osavõtuteota oleks põhitegu üldse ära jäänud. Kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus. Esiteks peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Teiseks peab tal vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu. (Riigikohtu otsused 3-1-1-94-00, 3-1-1-94-00, 3-1-1-60-02, 3-1-1-43-10, 3-1-1-97-09, 3-1-1-6-11, 3-1-1-1-13-12). Z.P ütluste kohaselt teadis ta, et juba kolm aastat tahab K. S MD tappa. Samuti K. S ütles temale, et relvad on tal olemas. A. Ruusmann helistas temale 30.06.2011.a. korduvalt. Ta edastas kannatanule A. Ruusmanni ähvarduse ning sai viimaselt raha selleks, et minna A. Ruusmanni soovil kannatanuga šašlõkki sööma ja osta telefoni kõnekaart, et teatada, millal nad hakkavad kannatanuga koju tulema. Raha üleandmisel A. Ruusmann ütles, et kavatseb kannatanuga kokku saada. Ta teatas A. Ruusmannile, kui nad kannatanuga hakkasid koju tagasi sõitma. A. Ruusmanni ütluste kohaselt kutsus Z.P nende soovil kannatanu M. D öösel šašlõkki sööma. Tema viis Z.P-le raha šašlõki ja telefonikaarti jaoks, et Z.P saaks neile teatada, millal nad kannatanuga hakkavad koju tulema. Z.P-le raha üle andes ütles ta, et sellel ööl minnakse kannatanu juurde relvadega ning seepärast peaks söömisega venitama, et läheks võimalikult pimedaks. Z.P teadis juba ammu, et Kalju S plaanib MD maha lasta. Tema sai Z.P käest teada, et S on kodus relvad ning kavatseb neid kasutada MD vastu. Z.P helistas neile ja teatas, et hakkab kannatanuga koju sõitma ning siis hakkasid nemad minema kannatanu maja juurde. Kannatanu M. D ütlustest nähtuvalt tegi Z.P temale ettepaneku minna öösel peale tööd šašlõkki sööma. Z.P helistas sageli kellelegi ning venitas söömisega. Jälitustegevuse protokollist nähtuvalt enne kuriteo toimepanemist . helistasid Z.P ning A. Ruusmann teineteisele Kohus leiab, et kogutud tõenditega on leidnud R. Z.P süü temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult tõendamist. Z.P teadis, et K. S ja A. Ruusmannil on konflikt kannatanuga. Samuti oli ta teadlik, et K. Sl on olemas relvad ning K. S on lubanud viimased 3 aastat kannatanu tappa. 30.06.2011 õhtul andis ta kannatanule edasi A. Ruusmanni ähvarduse ning kutsus Ruusmanni ettepanekul kannatanu öösel šašlõkki sööma. Saanud A. Ruusmannilt raha ning informatsiooni selle kohta, et söömisega on vajalik venitada nii kaua kui võimalik, et läheks maksimaalselt pimedaks, kuna öösel minnakse kannatanu juurde relvadega, ei informeerinud ta sellest kannatanut. Z.P püüdis õhtusööki venitada, ostis A. Ruusmannilt saadud raha eest kõnekaardi ja teatas A. Ruusmannile, et kannatanu saabub koju. Sellise tegevusega Z.P otsese tahtlusega toetas ja soodustas Ruusmanni ja S kuritegu, osutades neile füüsilist kaasabi, kuna ta aitas luua olukorra, kus kannatanu saabub öisel ajal, pimedas; informeeris süüdistatavat kannatanu saabumise ajast ning hõlbustas sellega kuriteo toimepanemist ning toetas ja kinnitas süüdistatava tahtlust. Kuna Z.P oli teadlik, et kannatanut on ähvardatud tapmisega ning A. Ruusmann ütles, et kannatanu juurde minnakse relvadega, mille reaalsest olemasolust oli Z.P samuti teadlik, siis pidi ta vähemalt möönma, et kannatanule võidakse tulirelvadega tekitada igasuguseid vigastusi, seejuures ka surmavaid vigastusi, mistõttu tal esines vähemalt kaudne tahtlus A. Ruusmanni poolt toimepandud õigusvastase teo suhtes. 18 Kuna Z.P osutas tahtlikult A. Ruusmanni õigusvastasele teole füüsilist kaasabi, siis on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud 113 – 25 lg 2 - 22 lg 3 järgi. Z.P teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Andrus Mekki süüdistatakse

306 lg 1 järgi I astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamises. A. Meki ütlustest nähtuvalt 30.06.2011.a. helistas temale A. Ruusmann ja tegi ettepaneku sõita öösel Tallinna. Tema laskmist ei kuulnud. Kui ta parkimisplatsile kohale jõudis, siis jooksid K. S ning A.Ruusmann tema auto juurde. K. Sl oli käes kärbik ning revolver ning mehed istusid tema autosse. K. S väljus oma maja juures ja ütles, et klaaris kannatanuga arved ning tulistas kannatanut. Siis ta sai aru, et M. D oli tulistatud. Nad hakkasid A. Ruusmanniga Tallinnasse sõitma ning autos ütles A. Ruusmann, et nad lasid kannatanu maha. A. Ruusmann andis hiljem jõe ääres temale väikese papist karbi ja palus selle ära visata. Ta ei tea, mis selles karbis oli. Tapmisest ei teatanud, kuna oli šokis. A. Ruusmanni ütlustest nähtub samuti, et 30.06.2011.a Andrus Mekk ei teadnud Kalju S kavatsusest MD maha lasta. Kui ta nägi A. Meki autot, siis kutsus K. S ja koos joosti A. Meki auto poole. Relvad olid K. S käes ja neid pidi A. Mekk nägema. K. S väljus oma kodu juures. Nemad sõitsid alevi vahel ringi ja ta rääkis autos M. D tulistamisest, öeldes, et kannatanu jäi maha lamama ja nägu oli verine. A. Mekk viis ta koju ja oli vihane, et selline jama korraldati. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et A. Mekk teadis toimepandud kuriteost siis, kui A. Ruusmann ning K. S tema autosse istusid. Seega ei ole leidnud tõendamist, et A. Mekk, sõites A. Ruusmanni ja K. Sga viimase elukohta teadis, et ta aitab viimastel sündmuskohalt põgeneda. Samas on nii A. Meki enda ütlustega kui ka A. Ruusmanni ütlustega tõendatud, et K. S ütles oma maja juures autost väljudes, et oli tulistanud kannatanut. Peale seda kinnitas kannatanu tapmist ka A. Ruusmann. Kuna kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole leidnud tõendamist, et A. Mekk oleks tahtlikult toime pannud tegusid, mille eesmärk on raskendada kuriteo või toimepanija avastamist või kuriteo asjaolude tõendamist, siis ei ole tõendamist leidnud tema poolt esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamine ja tema tegevus kuulub kvalifitseerimisele

§ 307lg 1 järgi kuriteost mitteteatamisena.

A. Meki teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. A. Ruusmann on varem kriminaalkorras karistatud, kuid karistus on kustunud. Vastutust kergendavaks asjaoluks

§ 25

lg 2 – 113 ja 418 lg 2 p 3 järgi on puhtsüdamlik kahetsus, vastust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et tegu jäi katsestaadiumi ning nõustub prokuröri seisukohaga, et karistus võib olla sanktsiooni alammäära lähedane. Z.P on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kannatanu M. D , kelle alluvuses Z.P töötas, iseloomustab teda 19 üldiselt positiivselt. Z.P ülalpidamisel on kaks alaealist last.

§ 25

lg 6 kohaselt võib kohus süüteokatse puhul kohaldada

§ 60

sätestatut.

§ 60kohaselt võib kohus üldosas nimetatud juhtudel kergendada isiku karistust.

Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ning kuriteo toimepanemise asjaolusid nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada

§ 60sätete kohaldamisega mõistetud karistusega.

Kuna tegemist on varem karistamata isikuga, kellel on kindel töökoht ning alaealised ülalpeetavad, peab kohus võimalikuks tema suhtes

§ 74sätete kohaldamist.

A. Mekk on varem kriminaalkorras karistatud, kuid karistus on kustunud. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda iseloomustatakse positiivselt. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamisega varasemalt vabaduskaotusliku karistusega karistatud isiku suhtes ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. A. Mekil on kindel töökoht, tema varasem karistus on kustunud, mistõttu kohus leiab, et tema suhtes on võimalik kohaldada

§ 74sätteid.

Kannata M. D on esitanud tsiviilhagi mittemateriaalse kahju hüvitamiseks summas 100 000 eurot. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kuna mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, lähtub kohus kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii käesoleva kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud vigastustest kui ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et kannatanule tekitati eluohtlikud tervisekahjustused, mida kinnitavad kannatanu ütlused, isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis kajastatud eksperdiarvamus /kd 1 lk 81-89/. Kannatanut püüti tulistada ning tulistati korduvalt rindkere ja pea piirkonda. Seega tekitatud tervisekahjustused põhjustasid kannatanule lisaks füüsilisele valule ja ohule kannatanu elule ka hingelisi kannatusi, mistõttu on ilmne, et kahjustati ka kannatanu psüühilist heaolu. Kannatanu on käesoleva ajani töövõimetu ning vajab edasist ravi. Seega on oluliselt langenud tema elukvaliteet. Kohus aktsepteerib seisukohta, et mittevaralise kahju hüvitamine ei pea olema rikastumise allikas. Teiselt poolt mittevaralise kahju hüvitamine ei pea olema süüdlase jaoks kantav märkimisväärse pingutuseta tema varalisele ja psüühilisele olukorrale. Süüdlased ei ole kannatanule tekitatud püüdnud mingil viisil hüvitada ega ole kannatanu ees isegi vabandanud. Süüdistatav A. Ruusmann tunnistab hagi osaliselt summas 10 000 eurot. Z.P hagi ei tunnista. Kriminaalasjas kogutud tõenditega (süüdistatavate, kannatanute ja tunnistajate ütlused, ekspertiisiaktid) on A. Ruusmanni ja Z.P süü kahju tekitamises tõendamist leidnud. 20 Eeltoodu alusel leiab kohus, et mõistlik summa mittevaralise kahju hüvitisena on 30 0000 eurot. Eha Popova Kohtunik . Maren Urb Rahvakohtunik Tiit Vahenõmm Rahvakohtunik