Kannatanu leiab oma hagiavalduses , et mittevaraline kahju peaks olema siiski põhjendatud. 90 000.-krooni väljamõistmist taotleb sellepärast ,et pidi taluma pidevaid valusid ja külastama taastusravikeskusi . Ka tema suhtes D.D arvab, et ta on võimeline heastama kahju summas kuni 10000 krooni. Peab arvestama võimalust ja võimet taoliste summade tasumiseks. D.D puhul on samuti tegemist enam mitte noore inimesega, tal ei ole tööd. Peres on ülalpeetav. Suured summad paneksid põhjendamatult 3 raskesse olukorda D.D . Mis puudutab karistuse määra ja raskust, siis selles ei ole erilist vaidlust. Ta on kindel, et D.D 3 aastase katseaja jooksul midagi seadusevastast toime ei pane. Seda enam transpordi alal, kuna ei ole võimalust transporti kasutada. Kaitsja palub määrata karistus, mis ei oleks suurem kui küsis süüdistaja, kuid tsiviilhagisid vähendada minimaalse summani. Kannatanu MK avaldas toimunud kohtuistungil, et esitanud tsiviilhagi summa oli tema teada 90 000 kuni 120 000 EEK oli. Peale seda hagiavalduse esitamist põlv ikka valutab, käib massaažis ja mingis mullivannis. Üks käsi 100% ei liigu. 20% töövõime kaotust jäi viimasel korral. See oli nii, et algul sai 40% pool aastat, siis oli uus komisjon ja sealt määrati 20%. Kuupäevasid ta ei mäleta. Enne liiklusõnnetust oli montaažilukksepp. Enam ei saa sellel töökohal töötada, see vajas ronimist. Pidi tööst loobuma. Läbielamisi oli palju, kiirabi saabus, kolm nädalat oli käsi kinni, siis uuesti operatsioonile. Elab üksinda. Võrdlemisi raske oli toime tulla. Kannatusi oli palju. Oli kaassõitja. Praegu mingit kartust ei ole. Õnnetus on õnnetus. Praegu on vanaduspensionär. See koht, mis tal avariis viga sai ei olnud varem haige, oli täitsa terve mees. On elu jooksul kogu aeg sporti teinud. Rangluus krooniline nihestus ei olnud spordist, see õnnetuse tagajärjel tekkiski. Õlg oli täiesti paigast ära, luu oli puru, siiamaani nukk püsti. Operatsiooniga tõsteti õlg üles tagasi. Töövõimeline ta enam ei ole. Töötada ta enam ei saa. Selles eas oli see ikka väga valus. Jääb selle moraalse kahju juurde. Kohus uuris kriminaalasjas alljärgnevaid kirjalikke tõendeid: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse vanemkonstaabli Marko Riieli poolt 12.09.2008.a. koostatud liiklusõnnetuse akt LÕ 2105 koos skeemiga (tl 4 – 5), millest nähtub, et 12.09.2008.a. kell 09:24 toimus liiklusõnnetus Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Smuuli – Narva maantee ristmikul, kus D.D poolt juhitud sõiduauto BMW X5 registreerimismärgiga XXX sõitis ristmikule punase tulega ning põrkas kokku rohelise tulega ristmikule sõitnud kaubikuga Ford Transit registreerimismärgiga XXX, mida juhtis AT. Liiklusõnnetuses said kannatada AT ja MK. 03.06.2007.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 7 – 12), millest nähtub, et 12.09.2008.a. kell 10:31 – 10:34 vaadeldi Harjumaal, Tallinnas, Narva mnt. – Smuuli tee fooridega reguleeritud ristmikku. Vaatlusele on lisatud sündmuskoha skeem ja fotod. Uurimistoimingus kasutati fotoaparaati „Canon“ ja 593000 Gottlieb Nestle nr. 2005/033, mis on taadeldud 31.07.2008.a. 12.09.2008.a. koostatud liiklusvahendi vaatlusprotokollist (tl 13) nähtub, 12.09.2008.a. ajavahemikul 11:17 – 11:22 vaadeldi Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Smuuli – Narva maantee ristmikul sõiduautot BMW X5 registreerimismärgiga XXX ning vaatluse käigus tuvastati, et sõiduautol on vigastatud kapott, esistange ja esinurk, parem esitiib, parem esituli ja parem tagumine poritiib. Rooli keeramisel pöörlevad ka rattad, jalgpidurit vajutades avaldab pedaal vastusurvet, käsipidur vinnastub seitsmenda astmeni, rehvimuster on 0,9 cm. Sõiduautol on olemas kõik tuled ja korras, välja arvatud parem esituli, klaasipuhastid on korras ja töötavad. 12.09.2008.a. koostatud liiklusvahendi vaatlusprotokollist (tl 14) nähtub, 12.09.2008.a. ajavahemikul 11:22 – 11:22 vaadeldi Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Smuuli – Narva maantee ristmikul kaubikut Ford Transit registreerimismärgiga XXX ning vaatluse käigus tuvastati, et kaubikul on vigastatud kapott, iluvõre, vasak esiporitiib, vasak esiratas koos sillaosadega, vasak tagumine külg, vasak tagumine tuli. Juhiukse klaas tihendisoonest väljas. Vasak esisilla osa deformeerunud, jalgpidurit vajutades avaldab pedaal vastusurvet, käsipidur vinnastub seitsmenda astmeni, rehvimuster on 1,4 cm. Sõiduautol on olemas kõik tuled ja korras, välja arvatud vasak esi ja tagatuli, klaasipuhastid on korras ja töötavad. 4 Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna poolt 01.07.2009.a. koostatud isiku ekspertiisiakti nr 86 eksperdi arvamus (tl 28 - 31) millest nähtub, et AT tuvastati Karell kiirabi brigaadi poolt nahaalune verevalum vasakul käsivarrel ja nahamarrastus küünarliigese piirkonnas; SA Põhja – Eesti Regionaalhaiglas tuvastati VI kaelalüli liigesjätke murd. Tervisekahjustused võisid olla saadud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja viisil s.o. 12.09.2008.a. toimunud liiklusõnnetuse käigus. Esitatud meditsiinidokumentide andmetel ei ole tegemist eluohtlike terviskahjustustega. Esitatud meditsiinidokumentide andmetel kestab lülisamba kaelalüli jätke murru paranemine üle 4 kuu, seega on antud tervisekahjustuse puhul kohtumeditsiinilisest seisukohast tegemist raske kehalise haigusega. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna poolt 30.07.2009.a. koostatud isiku ekspertiisiakti nr XXX eksperdi arvamus (tl 37 - 39) millest nähtub, et meditsiinidokumentide andmetel on MK tuvastatud III astmes vasaku õlanuki – rangluuliigese nihestus. Tervisekahjustus võis olla saadud ekspertiisimääruses näidatud ajal 12.09.2008.a. ja viisil liiklusõnnetuse käigus. Tervisekahjustus ei ole eluohtlik. Tervisekahjustusest paranemise kestus on rohkem kui 4 kuud. Seega on tegemist raske kehalise haigusega. Tunnistaja VM poolt antud ütlused (tl 48 – 51; 72 – 78). Tunnistaja VV(V ) eeluurimisel antud ütlused (tl 52 – 53), millest nähtub, et istus bussis Ford tagaukse kõrval. Hakkasid rohelise fooritulega sõitma, kui nägi, et vasakult tuleb suur hooga BMW maastur. Hoidis kätega esimesest istmest kinni, kuna sai aru, et toimub avarii. Kiirabi kutsusid politseinikud. Kannatanu AT eeluurimisel antud ütlused (tl 55 – 57). Kannatanu MK eeluurimisel antud ütlused (tl 58 – 59). Kannatanu MK tsiviilhagi koos lisadega (tl 60 – 61, 62 – 64, 68) millest nähtub, et kannatanu palub tema kasuks välja mõista moraalne kahju vahemikus 90000 – 120000 krooni. MK avaldab, et tema vanuse ja vigastuse raskusastme tõttu ei ole õlavigastus tänaseni paranenud, rangluu on jäänud nihkesse, vigastus tekitab pidevat valu, tugevalt häiritud on öine magamine. Hageja avaldab, et ta ei ole alates märtsist 2009.a. vigastusest tuleva valu tõttu lukksepa tööd enam teha saanud. Töölt kõrvale jäämine teeb hagejale suurt hingelist valu, kuna rakenduse äralangemise järel on ennast pidevalt kasutuna tundnud. Tunnistaja VM poolt eeluurimisel antud ütlused (tl 72 – 78) Kahtlustatava D.D poolt eeluurimisel antud ütlused (tl 79 – 82) Kannatanu AT poolt esitatud hagiavaldus (tl 98 – 99), millest nähtub, et kannatanu palub D.D-lt välja mõista mittevaraline kahju 90000,00 krooni. Kaardi väljavõte (tl 100). Kohus kuulanud üle süüdistatava, kannatanu, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatav D.D poolt KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja käitumisnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimestele raske tervisekahjustus. Toimunud kohtuistungil tunnistas D.D ennast täies ulatuses süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises ning jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. D.D poolt eeluurimisel antud ütlustest (tl 79 – 82) nähtub muuhulgas, et 2008.a. septembrikuus juhtus temaga liiklusõnnetus Narva maantee ja Smuuli tee ristmikul, kui juhtis endale kuuluvat mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga XXX. Lähenes Smuuli teele, mis jäi temast paremale poole, tegemist oli fooridega reguleeritud ristmikuga. Ristmikule lähenedes vilkus roheline tuli. Ristmikul ta seisma ei jäänud, sest arvas, et jõuab veel üle minna. Samal ajal, kui vilkus tema jaoks veel kollane tuli, jätkas ta ristmikule välja sõitmist. Kui ristmiku keskele jõudis, siis nägi paremalt lähenevat valget mikrobussi. See mikrobuss sõitis ristmikule välja Smuuli teelt temale lähemal olevalt sõidureast. Tema pidurdas järsult ja keeras rooli vasakule. 5 Tema ei suutnud selle käitumisega kokkupõrget vältida. Ning ikkagi sõitsid valge mikrobussiga ninapidi kokku. Täpsemalt toimus kokkupõrge tema sõiduauto parempoolse esiosaga ning mikrobussi vasakpoolse esiuksega. Tunnistab ennast antud liiklusõnnetuses süüdi ja kahetseb tegu väga. Ta ei saa siiani ise ka aru, miks ta fooritule vilkudes seisma ei jäänud. Süüdistatava poolt eeluurimisel antud ütlused haakuvad kannatanu AT eeluurimisel antud ütlustega (tl 55 – 57), mille kohaselt 12.09.2008.a. sõitis mööda Smuuli teed Narva mnt. suunas, Smuuli teelt Narva maanteele viis kaks sõidurida. Algul sõitis teises sõidureas, aga kuna esimene sõidurida oli vaba, siis reastus ümber esimesse sõiduritta. Teises sõidureas oli peale tema veel kaks sõidukit. Smuuli ja Narva maantee ristmik on valgusfooridega reguleeritud, kuna temale süttis punane foorituli, siis peatus stoppjoone taga. Samuti peatusid foori taga teises sõidureas olnud sõidukid. Kui temale süttis roheline tuli, alustas väljasõitu ristmikule, et sõita laululava suunas. Keset ristmikku jõudes nägi vasakult poolt kesklinna poolt mööda Narva maanteed lähenevat sõidukit BMW maasturit. Ta nägi, et see maastur sõitis tema suunas ja tal ei olnud võimalik kuidagi enam kokkupõrget vältida. Toimus kokkupõrge tema poolt juhitud bussi juhiukse osaga ja maasturi parempoolse esiosaga. Millegipärast hoidis maasturijuht rohkem vasakule poole, võimalik, et ta püüdis veel tema eest läbi sõita. Süüdistatava D.D ütlused haakuvad ka tunnistaja VV ütlustega (tl 52 – 53) kelle sõnul hakkasid rohelise fooritulega sõitma, kui nägi, et vasakult tuleb suur hooga BMW maastur. Hoidis kätega esimesest istmest kinni, kuna sai aru, et toimub avarii; kannatanu MK poolt eeluurimisel antud ütlustega (tl. 58 – 59), millest nähtub, et 12.09.2008.a. oli nende auto Smuuli teel paremas sõidureas ja lähenesid fooriga reguleeritud ristmikule. Jõudes ristmiku juurde, põles neile fooris punane tuli. Nad rääkisid bussis juttu ja Aivar ei pannud kohe tähelegi, et fooris põles roheline tuli. Tema tahtis lõpuks Aivarile öelda, et hakaku liikuma, aga Aivar märkas ise. Aivar sõitis ristmikule ja järsku nägi tema bussile lähenemas musta varju. Jõudis pea ohu eest paremale poole kallutada, kui käis pauk. Nad olid ristmikul vasakpööret sooritamas sadama suunas, kui kesklinna poolt mööda Narva maanteed liikunud tume sõiduk nende bussile vastu vasakpoolset külge sisse sõitis. Väljas olles nägi, et neile oli otsa sõitnud BMW maastur; samuti tunnistaja VM eeluurimisel antud ütlustega (tl 72 – 78), millest nähtub, et 2008. aasta sügisel sõitis mööda Smuuli teed isikliku sõiduautoga Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX. Sõidul Narva maantee poole oli vasakus reas ning seisis esimesena valgusfoori ees. Selles kohas on võimalik Smuuli tänaval ainult vasakpööre. Kuna ristmiku juurdesõidu hetkel põles tema jaoks keelav valgusfoori tuli, peatus ta ja jäi ootama rohelist tulid. Temast paremal jäi valgusfoori ees seisma beež mikrobuss Ford Transit, ei mäleta numbrit. Roolis nägi A – nimelist tuttavat töötasid ühes firmas ja juhtus nii, et sõitsid ühel ajal sadamasse tööle. Kui nende valgusfooris süttis roheline tuli noolega vasakule, hakkasid nii tema kui mikrobuss liikuma ja sõitsid ristmikule. Sel hetkel nägi ta, et temast vasakult liigub ristmiku juurde sõiduauto BMW X5 tumeda kerega, number ei jäänud meelde, kusjuures ta, nagu tema aru sai, hakkas pidurdama ja siis lisas järsku kiirust, niipalju kui mootori võimsust jätkus. Tema arust oli sõiduauto BMW kiirus kokkupõrke hetkel kuskil 70 – 80 km/h. Tema pidurdas järsult ja peatus momentaalselt, kuna ei olnud jõudnud kiirust üles võtta ja tema kiirus ei olnud üle 20 km/h. BMW keeras tema eest kõrvale, sõites ümber tema esiosa ja põrkas kohe kokku mikrobussiga Ford Transit esimese vasakpoolse ratta piirkonnas. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused selle kohta, et valge auto pidi tulema suure kiirusega on ümber lükatud kannatanu MK ütlustega, kelle sõnul räägiti mikrobussis bussis juttu ja mikrobussi juhtinud AT ei pannud kohe tähelegi, et fooris põles roheline tuli. Seega ei saanud mikrobuss sõita ristmikule vahetult peale rohelise tule süttimist, vaid viivitusega. Asjaolu, et AT ja MK said toimunud liiklusõnnetuse käigus vigastada, on tõendatud nii kannatanute enda ütlustega, tunnistaja VM ütlustega, kannatanute suhtes teostatud kohtuarstlike ekspertiiside aktidega, liiklusõnnetuse aktiga kui ka D.D poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, millest nähtub, et kaks inimest ütlesid, et nad olid viga saanud. 6 Kohus on seisukohal, et nii D.D enda ütlustega kui ka tunnistajate ja kannatanute ütlustega on täielikult tõendamist leidnud D.D poolt liikluseeskirja §-de 123 / /; § 154 / /; § 168 / rikkumine ning sellega seoses KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. / Tsiviilhagi. Kohus on seisukohal, et kannatanute AT ja MK poolt esitatud hagid mittevaralise kahju nõudes kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Võlaõigusseaduse (
) § 130 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.
lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.
kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega (p 2) või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7). Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles üle, et nii AT kui ka MK on tekkinud kahju. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna poolt on 01.07.2009.a. koostatud isiku ekspertiisiakti nr 86 eksperdi arvamus (tl 28 – 31) millest nähtub, et AT tuvastati Karell kiirabi brigaadi poolt nahaalune verevalum vasakul käsivarrel ja nahamarrastus küünarliigese piirkonnas; SA Põhja – Eesti Regionaalhaiglas tuvastati VI kaelalüli liigesjätke murd. Tervisekahjustused võisid olla saadud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja viisil s.o. 12.09.2008.a. toimunud liiklusõnnetuse käigus. Esitatud meditsiinidokumentide andmetel ei ole tegemist eluohtlike terviskahjustustega. Esitatud meditsiinidokumentide andmetel kestab lülisamba kaelalüli jätke murru paranemine üle 4 kuu, seega on antud tervisekahjustuse puhul kohtumeditsiinilisest seisukohast tegemist raske kehalise haigusega. ATsai raske kaelavigastuse, mille tõttu on ta pidanud taluma pidevaid valusid, mis on takistanud oluliselt igapäevaseis tegemisi. Seoses valudega on AT pidanud külastama taastusravi asutusi. Ravi ja taastumise peale on kulunud palju aega ja vaeva, mida ei oleks olnud, kui D.D oleks järginud liikluseeskirja nõudeid. AT esinevad vigastused annavad tunda ka veel praegu. Elukvaliteet võrreldes õnnetuseelse ajaga on oluliselt halvenenud. Ekspertiisiaktist nähtub, et AT vajab regulaarselt liikumisravi harjutuste jätkamist ning ta peab vältima tööd sundasendis. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna poolt on 30.07.2009.a. koostatud isiku ekspertiisiakti nr XXX eksperdi arvamus (tl 37 – 39) millest nähtub, et meditsiinidokumentide andmetel on MK tuvastatud III astmes vasaku õlanuki – rangluuliigese nihestus. Tervisekahjustus võis olla saadud ekspertiisimääruses näidatud ajal 12.09.2008.a. ja 7 viisil liiklusõnnetuse käigus. Tervisekahjustus ei ole eluohtlik. Tervisekahjustusest paranemise kestus on rohkem kui 4 kuud. Seega on tegemist raske kehalise haigusega. MK õlavigastus ei ole tänaseni paranenud, rangluu on jäänud nihkesse, vigastus tekitab pidevat valu ja tugevalt on häiritud öine magamine. MK on sotsiaalkindlustusameti 24.04.2009.a. otsusega tunnistatud osaliselt töövõimetuks, töövõime kaotusega 40% liiklusõnnetuse tulemusena saadud vigastuse tõttu. MK pole alates märtsist 2009.a. vigastusest tuleneva valu tõttu saanud töötada varasemal erialal – lukksepana, kuna õlavigastuse tõttu langesid oluliselt tema töötulemused. Nimetatud asjaolu tekitas hagejas teadmatust ja muremõtteid nii töö kui eraeluga seotud tuleviku ees.
lg 2 järgi eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu ning isik ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale tervisekahjustuse tekkimise. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et nii AT kui ka MK on tervisekahjustused tekkinud. Tuvastatud on ka asjaolu, et peale õnnetuse toimumist on kannatanu elukvaliteet oluliselt langenud. Riigikohus on eelnimetatud lahendis asunud ka seisukohale, et
lg 2 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist ning deliktiõiguse järgi vastutab kostja tekitatud kahju eest. Käesoleval juhul on tuvastatud, et nii AT kui MK tekitatud rasked tervisekahjustused ja liiklusõnnetuse tulemusena tekkinud mittevaraline kahju on põhjuslikus seoses D.D tegevusega. Samas peab kohus mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. D.D on kohtuistungil tunnistanud, et ta on hagidega nõus, kuid need on liiga suured, kuid tal ei ole hetkel nii palju raha. Ta on ise pensionär, on ka ise praktiliselt invaliid. Tütar on invaliid, abikaasa ka praktiliselt invaliid. Kannatanute poolt esitatud mittevaralise kahju nõuded 90000,00 krooni ja 90000,00 krooni kuni 120000,00 krooni on temale aga käesoleval ajal ülejõu käiv, kuna ta praegusel ajal ei tööta. Kohus on seisukohal, et sisuliselt on D.D kohtuistungil hagid õigeks võtnud. Kuna kahju tekitanud isikut mittevaralise kahju hüvitamisega ei või oluliselt kahjustada kohustatud isiku elukvaliteeti, peab kohus seega mõistlikuks D.D-lt välja mõista AT kasuks mittevaraline kahju summas 3200,00 eurot ja MK kasuks mittevaraline kahju summas 3200,00 eurot. Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, vastutust kergendavate asjaolude ja vastutust raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades. Süüdistatav D.D on varem kriminaalkorras karistamata. Teda on ühel korral karistatud väärteokorras, määratud rahatrahv on tasutud. Süüdistatav D.D on toime pannud KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava teise astme kuriteo. Tema tegevuse tulemusena said raskeid tervisekahjustusi kaks inimest. D.D on juhtunut nii eeluurimisel kui kohtuistungil kahetsenud. Nimetatud asjaolu käsitleb kohus vastutust kergendava asjaoluna. Vastutust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega normi sanktsiooni keskmises määras, mis jäetakse tingimuslikult täitmisele pööramata. Arvestades D.D isikut ja tema senist käitumist peab kohus võimalikuks määrata katseajaks KarS § 73 lg 3 sätestatud minimaalne katseaeg 3 aastat. 8 KarS § 50 lg 1 p 1 näeb ette kuriteo toimepanemise korral mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 3 aastaks. D.D ei olnud enne nimetatud sündmust toime pannud kuritegusid ning väärteokorras määratud karistus oli enne kuriteo toimepanemist tasutud. Seega ei ole põhjendatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine maksimaalse tähtaja võrra. Kohus peab võimalikuks kohaldada D.D-lt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist 4 kuuks. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1; 175 lg. 1 p.p 1,3,4,9; 179 lg 1 p 2; 180 lg. 1,2,3; § 238 lg 2; 310 lg 1; 311; 312; 313. Leili Raedla Kohtunik 9 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.