4-15-5763/10

Väärteoasi nr 4-15-5763 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.

1. a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-5763 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Liis Landsmann Kohtuasi K.V (ik XXX) väärteokaebus Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.06.2015 otsus väärteoasjas nr 2317,15,005518 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud 02.09.2015, 28.09.2015 Kaebuse esitaja K.V Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.06.2015 otsus väärteoasjas nr 2317,15,005518 mõistetud karistuse osas. Teha uus otsus millega liiklusseadus § 227 lg 2 alusel karistada K.V rahatrahviga 50 trahviühikut summas 200 (kakssada) eurot. KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata, et kohaldatud rahatrahv summas 200 eurot kuulub kandmisele ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes iga kuu
2. kuupäevaks (alates 12.11.2015.a. kuni 12.09.2016 a.) vähemalt 20 (kakskümmend) eurot. Asitõendid ja salvestised: 1 DVD plaat – jätta väärteoasja materjalide juurde Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav 12.10.
3. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse patrullpolitseinik Tauno Selberg koostas 27.05.
4. a väärteoprotokolli AB 1427805 K.V-le lubatud sõidukiiruse ületamise eest vahemikus 2140 km/h. Väärteoprotokolli alusel liikus K.V Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel Saue vallas
5. kilomeetril Tallinna suunal, juhtides sõidukit Volkswagen Passat Variant reg nr XXX ja ületades 50km/h piirangualas sõidukiirust 47 +/- 7 kilomeetrit tunnis. Nimetatud tegevusega rikkus K.V väärteoprotokolli alusel LS 50 lg 5 p 3 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime väärteo LS § 227 lg 2 alusel. Väärteoprotokolli alusel soovis K.V esitada vastulause kirjalikult e-posti kaudu. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirsi (Hirs) 18.06.2015 otsusega määrati K.V-le väärteoasjas nr 2317,15,005518 liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 80 trahviühikut, summas 320,00 eurot. Otsuses on märgitud, et kaebuse esitaja ei ole vastulauset esitanud. Harju Maakohtule esitatud kaebuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja nõus asjaoluga, et tema vastulausega otsuse tegemisel ei ole arvestatud. K.V leiab, et ta ei liikunud teelõigul, kus kiirust mõõdeti, ainsa sõidukina. Seda tõendab asjaolu, et valgusfoori all, kus ta peatati, ootas sõitu lubavat tuld veel kaks sõidukit. Kaebuse kohaselt toimus kiiruse mõõtmine teelõigul, kus sõidukiiruse piirang oli 70 kilomeetrit tunnis. K.V leiab, et ta ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumist toime pannud. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebuse esitaja on väärteo toime pannud ja see on tõendatud tunnistajate ütlustega ning palub kohtul jätta kaebus rahuldamata. Sõidukiiruse mõõtmine on teostatud kooskõlas mõõteseaduses sätestatud nõuetega, mõõtevahend on taadeldud ja on järgitud Vabariigi Valitsuse 20.02.2001 määruses nr 67 sätestatud nõudeid. Nii mõõtmist teostanud ametnik kui ka tunnistaja on andnud ütluseid, et kaebuse esitaja mootorsõiduk liikus mõõtepiirkonnas üksinda. Piirkiiruse ületamist tõendab asjaolu, et kaebuse esitaja sõiduki peatamise hetkeks oli ta järgi jõudnud eesliikuvatele sõidukitele, kiiruse mõõtmise hetkel olid eessõitvad sõidukid juba patrullist möödunud. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke materjale ja tõendeid -Otsus väärteoasjas (tl 3) -Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 9) -Väärteoprotokolli (tl 15-16) -Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 17-18) 2 -K.V isikuttõendava dokumendi koopia (tl 23) -Karistusregsitri väljavõte (tl 25) -K.V e-postiteenuse keskkonna väljavõte vastulause edastamisest (tl 45) -mõõtevahendi taatlustunnistus (tl 46) Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle Tauno Selberg ja Krislin Kripašov. Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi 3-1-1-22-10 punktist 8.1 ei ole kohtul kohustust taasesitada ütluste sisu kohtuotsuse tõendite loetelus. Kohtu järeldused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, kuulanud üle tunnistajad ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et K.V on väärteo toime pannud ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 50 lg 5 p 3 ja LS § 227 lg 2 alusel. Ühtlasi leiab kohus, et ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et puudub alus kahelda mõõtmistulemuste õigsuses ja sõidukiiruse mõõtmine ja kiiruse ületamise fikseerimine on teostatud lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 20.02.2001 määrusele nr 67 Liiklusjärelevalve teostamise kord ja Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusele nr 78 Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele sätestatud nõuetest. Seda kinnitavad kohtule esitatud mõõtevahendi taatlustunnistus (tl 46) ja kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 9-10). Ka nähtus antud asjaolu kohtus ülekuulatud tunnistajate Tauno Selbergi ja Krislin Kripašovi ütlustest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud lahendi 3-1-1-111-13 punktis 9, et kohtuvälise menetleja ametniku ülekuulamine on aktsepteeritav, kui see puudutab mingi menetlustoimingu täpset käiku. Kohtus ülekuulatud tunnistajate Tauno Selberg ja Krislin Kripašov ütlustega on tõendatud, et kaebuse esitaja sõiduki kiirus mõõdeti alas, kus kehtib sõidukiiruse piirang 50 kilomeetrit tunnis. Mõõteväljas ei tuvastatud teiste sõidukite liikumist, mistõttu on eksitus sõiduki tuvastamisel välistatud. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et ei tunne K.V isiklikult, millest tulenevalt puudub põhjus ebaobjektiivsuseks. Kaebuse esitaja viitas asjaolule, et tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna nendes esineb vasturääkivus kiirusmõõteseadme asukoha osas (kas käes või statiivil). Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et kuna sündmusest on möödunud 4 kuud ja politseitöötajad teostavad antud toiminguid päevast päeva, on detailide ununemine mõistetav. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et nad ei mäleta sündmuse detaile täpselt. Näiteks tunnistaja Tauno Selbergi ütlustest ilmneb, et tunnistaja ei mäleta peatatud sõiduki marki ja mudelit, tunnistaja Krislin Kripašovi ütlustest ilmneb, et tunnistaja ei mäleta, kuidas täpselt toimus sõidukile järelesõitmine. Kõigis olulistes küsimustes on ütlused kokkulangevad ja riimuvad ka eelnimetatud kohtule esitatud kirjalike tõenditega. Kohtul puudub alus neis kahelda. 3 Küll on aga on kohtul põhjust pidada ebausaldusväärseks kaebuse esitaja selgitusi. Kaebuse esitaja väited kohtuvälise menetleja eksimusele mõõdetavas sõidukis tuginevad sellel, et temaga koos liikus sel ajal veel kaks sõidukit ja politsei on ajanud segamini sõiduread. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud et mõõtealas oli kaebuse esitaja juhitud sõiduk ainus. Kaebuse esitaja väitis, et kui ta kinni peeti valgusfoori läheduses, seisid seal ka teised kaks sõidukit. Tunnistajad selgitasid, et kaebuse esitaja kinnipidamiseks pidid nad sooritama tagasipöörde, kuna algselt asusid nad eraldusribaga teelõigus vastassuunal. Selleks ajaks oli kaebuse esitaja juhitud sõiduk jõudnud juba valgusfoori taha edasist liikumist lubava fooritule ootama jäämiseks ja seal oli ta järele jõudnud teistele kahele sõidukitele. Kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et leidis tunnistaja ütlustega tõendamist, et kaebuse esitaja jõudis teistele sõidukitele järele alles valgusfoori juures ning see asjaolu kinnitab, et ta liikus teistest sõidukitest oluliselt kiiremini. Ka antud asjaolu kinnitab, et on usutav väärteoprotokollis märgitud K.V fikseeritud kiiruse ületamine oli 47 +/-7 kilomeetrit tunnis. K.V tugineb kaebuses ka asjaolule, et kohtuvälise menetleja otsusest ilmneb, et vastulauset ei ole esitatud. Kaebuse esitaja seisukoht on, et vastulause on õigeaegselt esitatud. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud väljavõtte e-kirja teenuse hot.ee postkastist, millest järeldub, et vastulause on saadetud kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse e-posti aadressile pohja.lmt@poltsei.ee 05.06.2015 kell 12:
6. Kohus leiab , et tegemist ei ole olulise rikkumisega V™S § 150 lg 2 tähenduses, mis oleks kaasa toonud ebaseadusliku või põhjendamata otsuse ja tingiks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kohus asub seisukohale, et K.V poolt LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud eelrefereeritud kirjalike tõendite ja tunnistajate ütlustega. Kohtuliku menetluse käigus ei ole tuvastatud, et esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kaebuse esitaja on väärteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. LS § 50 lg 5 p 3 kohustab mootorsõiduki juhti sõitma kiirusega, mis ei ületa liikluskorraldusvahendiga lubatut. Kiiruse ületamine 40 kilomeetrit tunnis on sõidukijuhile tajutav. K.V kohtumenetluses antud ütlustest järeldub, et ta sõidab antud teed tihti. Tulenevalt kohtuvälise menetleja otsusest ja kiirusmõõturi kasutamise protokollist fikseeriti lubatud sõidukiiruse ületamine 06:54 riigi ühel põhimaanteel tööpäeval Tallinna liikuvas suunas. Järelikult pidi kaebuse esitajale olema tajutav ka eesliikuvate sõidukite aeglasem liikumiskiirus. Seega pidi kaebuse esitaja vähemalt möönma, et sõidukiirus ei vasta liikluskorraldusvahendiga lubatule. Küll aga peab kohus vajalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus karistuse määramise osas. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsusega K.V-le määratud karistus, rahatrahv 80 trahviühikut ehk summas 320,00 eurot, ei ole põhjendatud. LS § 227 lg 2 näeb põhisanktsioonina ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RK 3-1-1-77-11, 3-1-1-52-13 p 19). Karistamisel ei ole lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistamist kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja otsuses tuvastatud. Kohus arvestab, et K.V-le i ole karistusregistri andmetel varasemaid kehtivaid rikkumisi ja 4 kohtuvälise menetleja otsusest ei ilmne, miks sanktsiooni keskmises määras karistus ei mõjutaks K.V edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Sellest tulenevalt tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse karistuse määramise osas ja määrab K.V-le LS § 50 lg 5 p 3 ja LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut summas 200 eurot. Kohus juhindub V™S § 109-111, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 Merle Parts Kohtunik 5