← Eesti

4-15-7249/24

Obsah (7)§ 2611§ 2§ 80§ 341§ 214§ 131§ 130

4-15-7249 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2015.a, Võru kohtumaja Väärteoasja nr 4-15-7249 Kohtunik Heiki Kolk Väärteoasi D.L-i kaebus Pol

§-de 2611, 214 järgi. Kaebuse esitaja D.L (ik xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx maakond). Kaitsja Vambola Olli (asukoht: Lembitu 2a, Võru linn, telefon: 56473702, e-post: vambola.olli@gmail.com). Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur Väärteoasja arutamise viis kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 132 p 2, 133-135 kohus otsustas:

  1. D.L-i kaebus rahuldada.
  2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse 20.08.2015.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,15,006858 osaliselt, s.o D.L-ile määratud karistuse määra osas. Tühistatud osas teha uus otsus. 1 lg 1 ja Liiklusseaduse
  3. Mõista D.L-ile KarS § 63 lg 1 alusel Liiklusseaduse § 261 § 214 järgi toimepandud väärtegude eest karistuseks rahatrahv 165 trahviühikut, s.o 660 eurot.
  4. KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata, et D.L tuleb rahatrahv 660 eurot tasuda osadena 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 55 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. Rahatrahv tuleb tasuda igakuiste maksetena pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS SEB Pank või nr EE932200221023778606 AS Swedbank või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või EE701700017001577198 №rdea Pank, märkides viitenumbri
  5. Tähtajaks igakuiste maksetena rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras. V™S § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. V™S § 156 lg 1, V™S § 135 lg 4 p 3, lg 5, V™S § 120 lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul, kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, siis on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. VTMS § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobumise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Väärteo kirjeldus ja määratud karistus
  6. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse 20.08.2015.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,15,006858 1 määrati D.L-ile KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks Liiklusseaduse § 261 lg 1 ja § 214 järgi rahatrahv 200 trahviühikut s.o 800 eurot.
  7. Väärteo kirjelduse kohaselt D.L 20.08.2015.a kella 10.21 ajal Raiste-Osula-Varese
  8. kilomeetril, Sõmerpalu vallas, Võru maakonnas teostas Liiklusseadusega kehtestatud eriloata erivedu. Juhtis autorongi (sõiduk V. F. -500 reg. märk 620MHJ, haagis Matec V31-70, reg. märk 687YHY), mille massid ja teljekoormused ületavad registreerimisel määratud ning majandus- ja kommunikatsiooniminsitri poolt kehtestatud väärtusi. Mootorsõiduki II telje tegelik teljekoormus oli 13,867 t. Lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Mootorsõiduki III telje tegelik teljekoormus oli 13,382 t. Lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Mootorsõiduki tegelik mass oli 35,434 t. Lubatud suurim registrimass 26 t. Haagise tegelik mass oli 25,545 t. Lubatud suurim registrimass 24 t. Autorongi tegelik mass oli 60,979 t. Lubatud suurim tegelik mass 44 t. Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ajavahemikul 20.08.2015 kell 08:08 kuni 20.08.2015 kell 10:43 ei kasutanud sõidumeerikut. Sõiduki kontrollimisel puudus sõidumeerikus juhikaart. Sellise tegevusega 1 rikkus D.L Liiklusseaduse § 80 lg-te 1, 2, 3, § 34 lg 2 ja § 131 lg 1 sätteid, majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 sätteid ning Euroopa 2

(9)Parlamendi ja nõukogu määruse nr 165/2014 artikkel 34 nõudeid, mis on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 2611 lg 1 ja § 214 järgi. Kaebus ja kirjalik vastus kaebusele 3. D.L-i kaitsja Vambola Olli esitas 04.09.2015.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajja kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja 20.08.2015.a kiirmenetluse otsuse tühistada ning kergendada D.L-ile määratud karistust alla sanktsiooni keskmise määra. Samuti taotleb kaebuse esitaja võimaldada KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahvi tasumine ositi 12 kuu jooksul. 3.1 Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja peab karistuse määramisel arvestama karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, D.L kahetses puhtsüdamlikult toimepandud väärtegu, kuid kohtuväline menetleja seda kiirmenetluse otsuses karistuse määramisel arvesse ei võtnud. Määratud karistuse määr on

§ 2611lg 1 järgi suurim määr.

Menetlusalune isik ei oleks nõustunud kiirmenetlusega, kui menetleja oleks selgitanud, milliseks võib kujuneda karistus. Karistuseks määratud rahatrahv on ülemäära range ning kohtuväline menetleja ei ole arvestanud varasemate liiklusalaste rikkumiste puudumist. Menetlusaluse isiku ülalpidamisel on kolm alaealist last, kellest üks käib lasteaias ning kaks õpivad üldhariduskoolis. Kuna D.L-i abikaasa ei tööta, on pere ainsaks ülalpidajaks D.L. 3.2 Kaebuse esitaja märgib, et teljekoormuste, mootorsõiduki ja autorongi massi mõõtmine ei toimunud nõuetekohaselt. Samuti ei olnud õige sõidumeerikus juhikaardi puudumise arvestamine rikkumisena. 3.3 Menetlusalune isik on kaitsja kaudu kohtule teatanud, et nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 4. Kohtuväline menetleja esitas 05.10.2015.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjaliku seisukoha, milles leiab, et D.L-i kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse koostatud kiirmenetluse otsus muutmata. D.L-ile koostatud kiirmenetluse otsuses ja massimõõtmise protokollis ei ole rikutud Väärteomenetluse seadustiku norme. 4.1 Politsei- ja Piirivalveamet on seisukohal, et tuleb suurendada nii raskeveokite kui ka busside kontrolli. Erilist tähelepanu tuleb pöörata just koorma nõuetekohasele kinnitamisele, töö- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamisele ja sõiduki tegeliku massi kontrollimisele. Raskeveokid lõhuvad oma ülekaaluga maanteid ja kohalikke teid, millel nad liiguvad. Samuti mõjutab pidev ülekoormus sõiduki sildade, konstruktsiooni ja rehvide vastupidavust, mis võib väljenduda kas sõidu ajal või seistes katki minekuga. Väsimuse seisundis raskeveoki juht on reaalseks ja potentsiaalseks ohuallikaks just teistele liiklejatele. Selleks, et juht istuks rooli puhanuna, on Vabariigi valitsus vastu võtnud töö- ja puhkeaja nõuded ja juhile ette näinud personaalse juhikaardi. Ilma juhikaardita ei ole politseil võimalik kontrollida, kas juht peab kinni töö- ja puhkeaja nõuetest. Nimetatud rikkumisi kontrollitakse üle Euroopa ning sellistesse rikkumistesse suhtutakse täie tõsidusega. Töötades suure veoautoga, peab juht ise oma varasematele töökogemustele tugines teadma, kui suurt koormat ta veab. Kauba veol tuleb lähtuda reeglist, et kui ei tea kui palju koorem kaalub, siis pigem lasta panna väiksem koorem kui suurem. 4.2 Menetlusalune isik ei ole oma ütlustes ega teistel tema poolt tutvutud ja allkirjastatud dokumentidel märkinud, et kahetseb juhtunut ning sellepärast ei saanud ka kohtuväline menetleja otsuse tegemisel arvestada menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust. 3

(9)Menetlusalune isik on oma ütlustes tunnistanud, et laadis ise koorma peale ja sõidukiga sõitma minnes pidi ta teadma ja aru saama, et tal puudub juhikaart. Võttes arvesse, et menetlusalune isik pani toime kaks rasket liiklusalaselt rikkumist (puudus juhikaart ja autorongi lubatud suurimat registrimassi ületati 16,979 tonni võrra), siis on põhjendatud tema karistamine

§ 2611

lg 1 järgi maksimaalse rahatrahviga vaatamata sellele, et tal puuduvad varasemad samalaadsed rikkumised. 4.3 D.L ega tema kaitsja ei ole kaalumise ajal ega hiljem kaebuses täpsustanud ega viidanud asjaoludele, miks nende arvates ei toimunud teljekoormuste, mootorsõiduki ja autorongi massi mõõtmine nõuetekohaselt, seepärast jääb kohtuvälisele menetlejale arusaamatuks, kust tuleb arvamus, et kaalumisel saadud tulemus ei ole usaldusväärne ega õige. 4.4 Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht ja põhjendused

  1. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. V™S § 120 lg 1 järgi võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas menetluses on kohus teise poole seisukoha kaebuse osas väljas selgitanud ja kohtumenetluse pooled teatasid kohtule, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ja nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
  2. Kohtuvälise menetleja poolt on antud väärteoasjas kohaldatud kiirmenetlust. V™S § 55 lg 1 p-de 1-3 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja on võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. 6.1 Kohtus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning väärteotoimikuga, on seisukohal, et väärteo toimepanemise asjaolud on selged ning menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, D.L-ile on võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning isik nõustus kiirmenetlusega. 6.2 Kohus märgib siiski, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (väärteotoimiku tl 2) lahtrisse „allkirjad“ on märgitud järgmine sõnastus: „Väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on mulle teatavaks tehtud, mulle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Ütluste või allkirja andmisest keeldumine loetakse kiirmenetlusega mittenõustumiseks ja alustatakse üldmenetlust“. Kohus peab vajalikuks viidata asjaolule, et süüteomenetluses ei ole isiku kohustuseks anda ütlusi enda vastu, seda mitte ka väärteo kiirmenetluses. V™S § 19 lg 4 p 12 sätestab menetlusaluse isiku kohustused, milleks on kohustus menetleja kutsel ilmuda, kui kohustuslik ilmumine on kutses märgitud ning kohustus täita menetleja seaduslikke korraldusi. 4

(9)V™S § 19 lg 1 p 4 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus anda ütlusi. Seega tulenevalt V™S § 19 lg 1 p-st 4 ei ole menetlusalusel isikul kohustust anda ütlusi. Nimetatud sõnastuse kasutamine ülekuulamise protokollis eksitab menetlusalust isikut ega ole kooskõlas V™S § 19 lg 1 p-ga
  1. Kohus märgib,et kohtu hinnangul ei ole nimetatud lause kasutamine isiku ülekuulamise protokollis väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, mis tooks kaasa kiirmenetluse otsuse tühistamise.
  2. Väärteo kirjelduse kohaselt juhtis D.L 20.08.2015.a kella 10.21 ajal Raiste-OsulaVarese
  3. kilomeetril, Sõmerpalu vallas, Võru maakonnas autorongi (sõiduk V. F. -500 reg. märk 620MHJ, haagis Matec V31-70, reg. märk 687YHY), mille massid ja teljekoormused ületavad registreerimisel määratud ning majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. Ajavahemikul 20.08.2015 kell 08:08 kuni 20.08.2015 kell 10:43 ei kasutanud sõidumeerikut. Sõiduki kontrollimisel puudus sõidumeerikus juhikaart (väärteotoimik lk 1).
  4. Tõendatud on, et D.L juhtis 20.08.2015.a kella 10.21 ajal Raiste-Osula-Varese
  5. kilomeetril, Sõmerpalu vallas, Võru maakonnas autorongi (sõiduk V. F. -500 reg. märk 620MHJ, haagis Matec V31-70, reg. märk 687YHY). Autorongi juhtimist D.L-i poolt kinnitavad tema enda poolt antud ütlused, mille kohaselt tuli Haanjast ja suundus koormaga Osula Graanulisse (väärteotoimik lk 2), massimõõtmise protokolli, metsamaterjali veoselehele nr 77991, EVODATA nr 970 väljatrükis autorongi juhi kohta kantud andmed, mille kohaselt juhtis autorongi D.L (väärteotoimik lk-d 3,4,6).
  6. D.L-i poolt lubatust suurima massiga autorongi juhtimise osas märgib kohus järgmist. Kohus viitab esmalt asjaolule, et kaebuses ei ole märgitud ühtegi selgitust või põhjendust, millest lähtuvalt saaks järeldada, et kaalumine ei toimunud nõuetekohaselt. Liiklusseaduse (

) § 2611 lg 1 sätestab vastutuse muuhulgas ka normidele mittevastavate massi või teljekoormusega sõidukiga liiklemise eest. Liiklusseaduse (

) § 80 lg-test 1 kuni 3 tulenevalt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust, ületamise korral võib sõidukit kasutada käesoleva seaduse §-s 341 kehtestatud korras, sõiduki, autorongi ja masinarongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab vastava valdkonna minister määrusega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määruse nr 42 kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 1 koodist 1109 nõuetest 1 ja 2 nähtub, et ühelgi juhul ei ole lubatud ületada veduki valmistaja poolt ette nähtud autorongi suurimat massi või veduki registrimassi ja haagise registrimassi või registriteljekoormuste summat 3 või suurema telgede arvuga vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil 44 tonni.

§ 2

p 73 järgi on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul.

§ 2p 85 järgi on teljekoormus osa sõiduki massist, mis telje kaudu koormab teed.

9.1 Riigikohus on lahendi 3-1-1-68-13 punktis 6 selgitanud, et mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 2 p-st 2 tulenevalt peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 10 lg-st 3 tuleneb, et mõõtevahendit tuleb kasutada nii, nagu on ette nähtud tootja koostatud kasutusjuhendis. Kaalude kasutamist reguleerivad nõuded on sätestatud mõõteseaduse §-des 21-23. Vastavalt MõõteS § 21 lg 2 p-le 2 ja § 23 lg 1 p-le 4 tuleb trahvide arvutamisel massi mõõtmiseks mõeldud kaalude kasutamisel järgida kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid. 5

(9)9.2 Kohus kontrollib, kas mõõtmised on teostanud selleks pädev mõõtja. Massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt teostas mõõtmised Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Kristo Jõks (väärteotoimik lk 3). Kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt viibis kaalumise juures tunnistajana Tartu politseijaoskonna liikluspolitseinik Sander Hirmo ja massimõõtmise protokolli protokollis Tartu politseijaoskonna liikluspolitseinik Mauno Kõivisto, kes hiljem koostas ka kiirmenetluse otsuse. MõõteS § 5 lg 3 kohaselt hinnatakse mõõtja pädevust akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel. Viidatud seaduse ja paragrahvi lg-te 4, 5 järgi hindab akrediteerimisasutus mõõtja vastavust asjakohase laboritele pädevusnõudeid kehtestava rahvusvahelise standardi nõuetele, järgides asjakohastes rahvusvahelistes standardites sätestatud akrediteerimisprotseduure ja nõudeid, mõõtja erialast pädevust hindab ja tõendab samuti akrediteerimisasutus. Politsei- ja Piirvalveameti 18.09.2014.a teatisest nähtuvalt on Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Kristo Jõks läbinud „Pädeva mõõtja koolituse“ 04.07.2012.a 7 ak tundi (väärteotoimik lk 8-9). Kohus leiab, et kuigi kohtuväline menetleja on esitanud samasisulised teatised liikluspolitseinik Sander Hirmo ja Mauno Kõivisto kohta (väärteotoimik lk 10-11, 12-13), ei oma need antud asjas tähtsust, sest kaalumise on teostanud liikluspolitseinik Kristo Jõks. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et 20.08.2015.a toimunud kaalumine teostati pädeva kaaluja Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Kristo Jõksi poolt. 9.3 Järgnevalt hindab kohus, kas mõõtmisel on kasutatud mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud. Massimõõtmeseade kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati 20.08.2015.a mootorsõiduki V. F. -500 ning haagise Matec V31-70 mõõtmisel mitteautomaatkaalusid Evocar 2000 nr 201878, Evocar 2000 nr 201879, Evocar 2000 nr 201880, Evocar 2000 nr 201884, Evocar 2000 nr 201885 ja Evocar 2000 nr 201886. Metrosert mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTLM-15/00864 (tl 29) kohaselt on mitteautomaatkaal Evocar 2000 nr 201878 taadeldud 11.05.2015.a ning vastab 2009/23/EÜ nõuetele. Metrosert mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTLM-15/00860 (tl 29) kohaselt on mitteautomaatkaal Evocar 2000 nr 201879 taadeldud 08.05.2015.a ning vastab 2009/23/EÜ nõuetele. Metrosert mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTLM-15/0856 (tl 30) kohaselt on mitteautomaatkaal Evocar 2000 nr 201880 taadeldud 08.05.2015.a ning vastab 2009/23/EÜ nõuetele. Metrosert mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTLM-15/00859 (tl 28) kohaselt on mitteautomaatkaal Evocar 2000 nr 201884 taadeldud 08.05.2015.a ning vastab 2009/23/EÜ nõuetele. Metrosert mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTLM-15/00862 (tl 30) kohaselt on mitteautomaatkaal Evocar 2000 nr 201885 taadeldud 22.05.2015.a ning vastab 2009/23/EÜ nõuetele. Metrosert mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTLM-15/00858 (tl 28) kohaselt on mitteautomaatkaal Evocar 2000 nr 201886 taadeldud 08.05.2015.a ning vastab 2009/23/EÜ nõuetele. Seega nähtuvalt mõõteseadme kasutamise protokollist on kohtuvälise menetleja poolt kasutatud mitteautomaatkaalusid, mille taatluskohustus on täidetud. Väärteotoimikule lisatud CD plaadil olevatelt fotodelt nähtub veok Volvo reg. märk 620MHJ ja haagis Matec reg. märk 687YHY koos palgikoormaga, samuti nähtub, et veokit on kaalutud haagisest eraldi ja kaalumise ajal asetseb veok kuuel kaalul, haagist on kaalutud veokist eraldi kuuel kaalul(väärteotoimik lk 14). Kohus leiab, et mõõtmine on läbi viidud vastavalt MõõteS § 5 lg-s 1 sätestatule ning mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kuna mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutas mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et kaalumine on toimunud nõuetekohaselt. 9.4 Massimõõteseadme kasutamise protokollist ja EVODATA nr 970 väljatrükist lähtudes loeb kohus tõendatuks, et D.L-i poolt juhitud autorong ületas lubatud suurimat tegelikku massi 16,979 tonni võrra (väärteotoimik lk-d 3-4). 6
(9)Nimetatud tõenditest nähtuvalt oli veduki I telje tegelik teljekoormus 8,185 tonni, lubatud 9 tonni, II telje tegelik teljekoormus 13,867 tonni, III telje tegelik teljekoormus 13,382 tonni, lubatud suurim registriteljekoormus II ja III teljel on 9,5 tonni. Veduki tegelik mass oli 35,434 tonni, lubatud suurim registrimass 26 tonni. Veoki haagise telekoormused olid vastavalt I telje tegelik koormus 9,155 tonni, lubatud 10 tonni, II telje tegelik koormus 7,681 tonni, III telje tegelik koormus 8,709 tonni, lubatud II ja III teljel 9 tonni. Haagise tegelik mass oli 25,545 tonni, lubatud suurim registrimass 24 tonni. Autorongi tegelik mass oli 60,979 tonni, lubatud suurim tegelik mass 44 tonni. 10. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et D.L rikkus 20.08.2015.a toimepandud tegevusega

§ 80

lg-te 1 kuni 3 sätteid,

§ 341

lg-s 2 sätestatud luba puudus ja toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 2611lg 1 järgi.

D.L pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. D.L on oma ütlustes kinnitanud, et laadis ise koorma peale, seega pidi ta koorma suurusest teadlik olema. Kohus on seisukohal, et kuna autorongi tegelik mass oli lubatust 16,979 tonni võrra raskem, pidi D.L olema teadlik, et ta juhib autorongi, mille massid ja teljekoormused ületavad lubatud norme. 11. Väärteo kirjelduse kohaselt juhtis D.L mootorsõidukit, milles ei kasutanud 20.08.2015 kella 08.08 kuni 20.08.2015 kella 10.43 sõidumeerikut, kontrollimisel puudus sõidumeerikus juhikaart. Kirjeldatud rikkumine on kvalifitseeritud

§ 214

järgi ja nõuded, mida menetlusalune isik vaadeldava koosseisu tähenduses tegevusetusega rikkus, on sätestatud

§ 131

lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 165/2014 artiklis 34.

§ 214

sätestab vastutuse muuhulgas mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmise eest.

§ 131

lg 1 kohaselt toimub mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) mällu salvestatud andmete järgi. EMÜ määruse nr 3821/85 art 15 (puudutab salvestuslehtede ja sõidumeerikute kasutamist ning neile esitatavaid nõudeid) on kehtetuks tunnistatud ning selle asemel kohaldatakse alates 02. märtsist 2015.a EL määruse nr 165/2014 (autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist) artiklit 34 (milles käsitletakse juhikaartide, sõidumeerikute ja salvestuslehtede kasutamist). Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses õigesti viidanud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) määruse 165/2014 artikli 34 nõuete rikkumisele ja

§ 131lg 1 nõuete rikkumisele.

Liiklusseaduse § 131 lg 1 (väärteo toimepanemise hetkel kehtinud ning ka käesoleval ajal kehtiv redaktsioon, avaldamismärkega RT I, 23.03.2015, 119) sätestab, et mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) mällu salvestatud andmete järgi. EL määruse nr 165/2014 artiklis 46, mis käsitleb üleminekumeetmeid, on sätestatud, et kui käesolevas määruses osutatud rakendusakte ei ole vastu võetud ning neid ei ole võimalik kohaldada käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval, kohaldatakse üleminekumeetmena jätkuvalt määruse EMÜ nr 3821/85 sätteid, sealhulgas selle IB lisa sätteid, kuni käesolevas määruses osutatud rakendusaktide kohaldamise alguskuupäevani. Sama määruse artikkel 47 sätestab, et määrus EMÜ nr 3821/85 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele. Artikkel 48 kohaselt jõustub määrus nr 165/2014 järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning võttes arvesse artiklis 46 üleminekumeetmete kohta sätestatut, kohaldatakse käesolevat määrust alates 2. märtsist 2016.a. 7

(9)Artikleid 24, 34, 45 kohaldatakse alates
  1. märtsist 2015.a. Seega määruse nr 165/2014 artikkel 34 asendabki EMÜ määruse nr 3821/85 artiklit 15 ja on kohaldatav alates
  2. märtsist 2015.a. 11.1 Kohus leiab, et D.L juhtis autorongi, millel on sõidumeeriku kasutamine kohustuslik.

§ 130

lg 12 p 1 kohaselt ei rakendata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad oma veoste veol kuni 50 kilomeetri raadiuses kohast, kus sõiduk tavaliselt paikneb, kaasa arvatud linnad, mis jäävad sellesse piirkonda. Metsamaterjali 20.08.2015.a veoselehest nr 77991 nähtub, et D.L-i poolt juhitud veokiga Volvo reg. märk 620MHJ ja haagisega Matec reg. märk 687YHY veeti metsamaterjali. Kohus ei ole tuvastanud ja kohtule ei ole esitanud täiendavaid tõendeid selle kohta, et Metsä Forest Eesti AS veab veoseid vaid 50 kilomeetri raadiuses kohast, kus sõiduk tavaliselt paikneb või selle piirkonda jäävatesse linnadesse. Kui tegemist on metsandusettevõttega või muu erandiga

§ 130lg 12 ja määruse nr 561/2006 mõttes, peab seda tõendama kaebuse esitaja.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-11-14 märkinud, et sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumisel kehtib pööratud tõendamiskoormus. Kuna D.L-i suhtes

§ 130

lg-s 12 ega EÜ määruse nr 561/2006 artiklis 3 märgitud erandid ei kehti, oli D.L 20.08.2015.a metsamaterjali veol veokiga V. F. -500 registreerimismärgiga 620MHJ seadusest tulenev kohustus sõidumeeriku kasutamiseks. 11.2 EL määruse nr 165/2014 artikkel 34 kohaselt kasutab juht juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Juhikaarti ei võeta välja enne igapäevase tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Juhikaarti ei tohi kasutada pikema aja jooksul kui see, milleks see on ette nähtud. Seega on sõidumeeriku kasutamine juhile kohustuslik iga päev alates hetkest, mil ta sõiduki üle võtab, kuni tööpäeva lõpetamiseni. Väärteotoimikus olevast digitaalse sõidumeeriku väljatrükist nähtuvalt ei ole sõidumeerikusse juhikaarti sisestatud, millele viitab tähistus „---„ (väärteotoimik lk 5). D.L on ütlustes selgitanud, et sai meerikukaardi alles eelmisel päeval, siis unustas ta selle teise auto peale. Sellel põhjusel ei olnud kaarti meerikus paigaldatud (väärteotoimik lk 2). Kohus leiab, et juba ainuüksi juhikaardi mitte kasutamisega rikkus D.L ühtlasi ka sõidumeeriku kasutamise kohustust, sest ilma juhikaardita ei ole võimalik tuvastada, kui kaua on juht sõidukit juhtinud, samuti jäävad tuvastamata seisu – ja puhkeajad. Juhikaardi kasutamiseta ei saa teostada seaduses nõutud järelevalvet sõidumeeriku kasutamise üle. Sõiduki V. F. -500 reg. märk 620MHJ sõidumeeriku väljatrükist nähtub, et sõidumeerikus kasutatakse UTC aega, millele viitab märge 20.08.2015 07:47 (UTC). Üldteada on, et UTC aeg ehk etalonaeg ei lange kokku nn kohaliku vööndiajaga, vaid on sellest täisarvu tundide võrra erinev. Arvestades Eestis kasutatavat vööndiaega, tuleb sõidumeeriku väljatrüki tõlgendamisel lähtuda sellest, et Eestis kasutatav aeg talvel kaks ning suvel kolm tundi UTCst taga. Seega nähtuvalt sõidumeeriku väljatrükist ei ole sõidumeerikut kasutatud Eesti ajavööndit arvestades 20.08.2015 kella 08.08 (väljatrükis 05.08) kuni sama päeva kella 10.43 (väljatrükis 07.43). 12. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et D.L juhtis mootorsõidukit V. F. 500 reg. märk 620MHJ, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ning ajavahemikul 20.08.2015.a kell 08:08 kuni 20.08.2015.a kell 10:43 ei kasutanud D.L sõidumeerikut, samuti puudus juhikaart, mille kasutamine oli kohustuslik. Kohus on tuvastanud, et D.L rikkus 20.08.2015.a toimepandud tegevusega

§ 131

lg 1 sätteid ja EL määruse nr 165/2014 artikkel 34 nõudeid ning toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 214järgi.

Kohtu hinnangul pani D.L teo toime otsese tahtlusega. Oma ütlustes kinnitas ta, et ei kasutanud meerikukaarti seetõttu, et unustas selle teise auto peale. Sõitu alustades on juht kohustatud kasutama sõidumeerikut ning juhikaarti alates sellest hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. 8

(9)Sõidu alustamisel oli D.L kohustatud sisestama juhikaardi sõidumeerikusse, seega pidi D.L 20.08.2015.a sõitu alustades märkama, et tal puudub juhikaart ja sõiduki kasutamine ei ole seetõttu lubatud.
  1. Kohus leiab, et D.L-i poolt toimepandud teod on õigusvastased, puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud, ta on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolud puuduvad ning vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada.
  2. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada selles märgitud karistuse määra osas, selles osas teeb kohus uue otsuse. Liiklusseaduse § 2611 lg 1 sanktsiooni järgi saab isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut s.o 800 eurot ja Liiklusseaduse § 214 järgi saab isikut karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohtuväline menetleja määras isikule KarS § 63 alusel karistuseks rahatrahvi 200 trahviühikut, s.o 800 eurot, ehk sanktsiooni maksimaalses määras. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja poolt arvestatud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et menetlusalune isik ei ole oma ütlustes märkinud, et kahetseb juhtunut ja sellepärast ei saanud ka kohtuväline menetleja otsuse tegemisel arvestada menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Kaebuses on märgitud, et D.L kahetseb puhtsüdamlikult toimepandud väärtegu, seega saab kohus käesolevas otsuses puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna arvestada. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et kohtuväline menetleja ei ole karistust määrates arvestanud asjaoluga, et D.L puuduvad varasemad väärteokaristused. Seega oleks kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsust tehes ning trahvi määrates pidanud arvestama ka varasemate rikkumiste puudumisega (väärteotoimik lk 7). Kohtu hinnangul ei ole trahvi määrates arvestatud ka teo toimepanemise asjaoludega ega D.L-i majandusliku olukorraga. Kaebuse kohaselt on D.L-i ülalpidamisel kolm alaealist last, kelle sünnitunnistuste koopiad on ka kohtule esitatud. Arvestada tuleb ka sellega, et kaebuse esitaja pani toime kaks väärtegu ning D.L-i poolt juhitud autorong ületas autorongi lubatud suurimat tegelikku massi 16,979 tonni võrra, mis on märkimisväärselt suur ülekoormus. Seega tuleb D.L-i karistada rahatrahviga, mis on üle sanktsiooni keskmise määra. Kuna D.L pani toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis tuleb määrata talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse ehk Liiklusseaduse § 2611 lg 1 järgi. Kõike eelnevat arvesse võttes tuleb D.L-ile KarS § 63 lg 1 alusel mõista Liiklusseaduse § 2611 lg 1 ja Liiklusseaduse § 214 järgi toimepandud väärtegude eest karistuseks rahatrahv 165 trahviühikut, so 660 eurot.
  3. Kaebuse esitaja on taotlenud KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahvi tasumist ositi 12 kuu jooksul. Sünnitunnistuste koopiatest (tl 13-14) nähtuvalt on D.L 25.02.1998.a sündinud tütar M. P. , 30.11.2000.a sündinud poeg D.L ja Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendist (tl 15) nähtuvalt on D.L 27.06.2011.a sündinud tütar M. P.1 . Seega on D.L ülalpidamisel 3 alaealist last. Kohus leiab, et arvestades D.L-ile määratud karistuse suurust ning tema majanduslikku olukorda, sh ülalpeetavate arvu, on alust arvata, et ta ei ole võimeline tasuma karistust täies ulatuses korraga. Kohus määrab KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel, et rahatrahv 660 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 55 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.