← Eesti

4-15-9235/14

Obsah (4)§ 224§ 69§ 2§ 33

4-15-9235 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 23. november 2015.a, Võru kohtumaja Väärteoasja nr 4-15-9235 Kohtunik Heiki Kolk Väärteoasi G.I kaebus Po

§ 224lg 2 järgi.

Kaebuse esitaja G.I (isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, post: allansavi81@gmail.com ). Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur Väärteoasja läbivaatamine kirjalikus menetluses e- RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 132 p 2, 133-135, kohus otsustas: 1. G.I kaebus rahuldada. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 21.10.2015.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2860,15,001365

§ 224lg 2 järgi G.I-le määratud lisakaristuse osas täies ulatuses ja rahatrahvi tasumise tähtaja osas. 3. Kar

S § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata, et G.I-le Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi toimepandud väärteo eest karistuseks määratud rahatrahv 200 trahviühikut, so 800 eurot tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igas kuus vähemalt 80 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. Rahatrahv tuleb tasuda igakuiste maksetena pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti Filiaal, EE701700017001577198 №rdea Pank, märkides viitenumbri

  1. Tähtajaks rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras. V™S § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. V™S § 156 lg 1, V™S § 135 lg 4 p 3, lg 5, V™S § 120 lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul, kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, siis on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobumise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD
  2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse üldmenetluse 21.10.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2860,15,001365 karistati G.I Liiklusseaduse (

) § 224 lg 2 järgi. Karistuseks määrati rahatrahv 200 trahviühikut so 800 eurot ja lisakaristusena

§ 224lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Väärteo kirjelduse kohaselt G.I 27.09.2015.a kella 02.08 ajal Võru maakonnas, Antsla vallas, Antsla-Sänna mnt 8 km juhtis mootorsõidukit xxxxxxxxx, reg.nr.

  1. B. seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,58 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks mitte vähem kui 0,53 mg/l. Mõõtmine toimus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-
  2. Sellise tegevusega rikkus G.I

§ 69

lg 3 ja § 33 lg 11 p 2 nõudeid, mis on kvalifitseeritud

§ 224lg 2 järgi.

2. G.I esitas 30.10.2015 kaebuse ja 13.11.2015 kaebuses väidetu kohta tõendid. G.I vaidlustab temale määratud lisakaristuse. Juhtmisõigust on vaja nii töös kui ka isiklikus elus. Töötamine firmas Katseupartner OÜ on seotud erinevate objektidega üle Eesti. Eraelus on juhtimisõigus vajalik seetõttu, et peres kasvab 4 last ja naine on rase, seega tulemas ka 5 laps. Lastest on 2 enda lapsed ja 2 kasulast, enda lapsed elavad 50 km kaugusel ja nendega kohtumiseks ning enda juurde toomisk on vajalik auto kasutamine. Alaealiste kasulastega tuleb igal nädala sõita, üks lastest käib Võrus tantsukoolis ja laste perearst on ka Võrus. Naine sünnitab arvatavasti selle aasta detsembris ja teda tuleb juba hetkel iga 2 nädala tagant ämmaemanda juurde viia. Kui laps sünnib, on juhiluba tarvis juba viie lapse jaoks. Tunnistab oma süüd, et istus alkoholijoobes autorooli, seda oleks saanud ära hoida. Määratud rahatrahviga nõustub, samas palub võimalust tasuda seda osadena. 2.1 G.I teatas kohtule, et kaitsjat ja kohtuistungil osaleda ei soovi, nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2

(6)3. Kohtuväline menetleja esitatud kaebusega ei nõustu, palub jätta kaebuse rahuldamata, kohtuväline menetleja nõustub, et menetlusalune isik tasub rahatrahvi osadena. G.I-le koostatud väärteoprotokoll ja muud dokumendid on õiguspärased, rikutud ei ole väärteomenetluse sätteid. Süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 3.1 Karistuse määramisel on lähtutud KarS § 56 mõttest- mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra kaitse. Mootorsõiduki juhi poolt alkoholipiirmäära ületamist loetakse riigi poolt rangelt karistavate õigusrikkumiste hulka. Vastutustundetu on mootorsõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, nimetatud rikkumine on tahtlikult toimepandud, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, millel puudub õigustus. Vaadates menetlusaluse isiku tuvastatud alkoholijoovet 0,53 mg/l väljahingatavas õhus, siis sellisest alkoholjoobest pidi isik aru saama ja tajuma, et ei ole kaine. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tarvitas 26.09.2015.a. kella 21.00-22.00 ajal 2 x 0,5 l tumedat õlut ja seega pidi ta kindlasti tajuma, et ei ole kaine. Lubatud alkoholipiirmäära ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Alkoholipiirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimisel on raskem õigel ajal reageerida ning õnnetust ära hoida. Alates 0,75 mg/l väljahingatavas õhus alustatakse sõidukijuhtide suhtes juba kriminaalmenetlust (menetlusaluse isiku alkoholijoove oli 0,53 mg/l). Alkoholijoobes juhi tähelepanuvõime on piiratud, ta ei suuda täiel määral keskenduda sõiduki juhtimisele ning seoses sellega kasvab ka liiklusõnnetuse oht. Kuna igal aastal kas hukkub või saab vigastada palju inimesi joobes juhtide süül, siis on politsei karmistanud oma karistusi just selliste rikkumise eest, mille tagajärjel võib tekkida raskesti lõppev liiklusõnnetus. Ka alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kuulub nende rikkumiste hulka, sellist seisukohta on politsei väljendanud ka üldises meedias. Seega on põhjendatud G.I-le rahalise karistuse sanktsiooni ülemises kolmandikus s.o. 800 eurot, sest tema alkoholijoove oli üle keskmise määra ning lähedal kriminaalsele joobele. Kuna G.I oli teadlik, et tarvitas eelnevalt (peatamise ja tarbimise vahele jääb hinnanguliselt 6 tundi) kokku 1 liitrit tumedat õlut, asus juhtima mootorsõidukit, seega ei mõelnud piisavalt läbi seda, millised võivad olla tema teo tagajärjed. G.I näitas oma suhtumist ja ükskõiksust kehtivasse seadusandlusse, pannes reaalsesse ohtu nii ise enda, kui ka teiste kaasliiklejate turvalisuse. Sellest tulenevalt otsustas kohtuväline menetleja lisaks rahalisele karistusele

§ 224

lg 3 p 1 kohaselt rakendada ka lisakaristust- juhtimisõiguse äravõtmist sanktsiooni minimaalses ulatuses s.o. 3 kuuks, et see avaldaks isikule eripreventiivset mõju. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud karistus on kooskõlas toime pandud väärteo ja selle raskusastmega. 3.2 Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. V™S § 120 lg 1 järgi võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas menetluses on kohus teise poole seisukoha kaebuse osas väljas selgitanud, kohtumenetluse pooled teatasid kohtule, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ning nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Eeltoodu alusel lahendab kohus asja kirjalikus menetlus. 3

(6)
  1. Väärteo kirjelduse kohaselt juhtis G.I mootorsõidukit xxxxxxxxx, reg.nr
  2. B. olles alkoholijoobes. Liiklusseaduse (

) § 224 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

§ 2

p 19 kohaselt on juht isik, kes juhib mootorsõidukit.

§ 69lg 1 järgi ei tohi juht olla alkoholijoobes. Korrakaitseseaduse (Kor

S) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund mh alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi liigid alkoholijoove.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi muuhulgas ka mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 33

lg 11 p 2 sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis sõidukit juhtida. 5.1 G.I ütluste kohaselt 26.09.2015 ajavahemikul kella 21.00-22.00 viibis ämma juures, käis seal saunas ja jõi ära kaks 0,5 l tumedat õlut, seejärel tahtis minna Triinu baari sõbrale järgi, teel peatati politsei poolt kinni, kontrolli käigus selgus alkoholijoove. Juhtima asudes arvas, et alkohol on verest välja läinud ja on kaine (väärteotoimik lk 3). Tunnistaja K.Ignašovi (politseiametnik) ütluste kohaselt 27.09.2015 kella 02.08 ajal peatas patrullpolitseinik Laura Lillepuu sõiduauto xxxxxxxxx, reg nr

  1. B. , mida juhtis G.I , kes puhus indikaatorvahendisse näidu 0,50 mg/l kohta (väärteotoimik lk 4). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on G.I 27.09.2015 kella 02.08 kuni kainenemiseni kõrvaldatud sõiduki xxxxxxxxx, reg.nr
  2. B. juhtimiselt, sest liiklusjärelevalve käigus selgus, et isik on alkoholijoobes, suust tuleb alkoholilõhna, silmad punased (väärteotoimik lk 9). Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt on G.I 27.09.2015 kell 02.24 tuvastatud joove lõpliku lugemina 0,53 mg/l kohta (väärteotoimik lk 2). 5.2 Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et G.I juhtis 27.09.2015 kella 02.08 ajal mootorsõidukit, olles alkohlijoobes, st alkoholisisaldus tema väljahngatavas õhus oli laiendmääratlust arvestades mitte vähem kui 0,53 mg/l kohta. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud, et oma tegevusega rikkus G.I

§-de 69 lg 3 ja 33 lg 11 p 2 sätteid ning tegu on kvalifitseeritav

§ 224lg 2 järgi.

Kohus leiab, et G.I tegu on õigusvastane, ta on süüvõimeline, puuduvad süüd välistavad asjaolud. Alljärgnevalt võtab kohus seisukoha G.I-le määratud karituse liigi ja määra ning kohaldatud lisakaristuse osas. 6. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistuse määramisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 224

lg 2 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on G.I-le põhikaristuseks määranud rahatrahvi 200 trahviühikut ehk 800 eurot ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. 6.1 Kohus leiab, et põhikaristuse liik ja määr, rahatrahv 200 trahviühikut so 800 eurot, vastab G.I isikule ja tema süü suurusele. Kohus leiab sarnaselt kohtuvälisele menetlejale, et mootorsõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on vastutustundetu, nimetatud rikkumine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ja menetlusaluse isiku poolt toime pandud tahtlikult ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades on raske liiklusalane rikkumine, mis mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Juhtides mootorsõidukit alkoholi mõju all, ei ole inimene võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma 4

(6)käitumist suunama. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. G.I on kohtule esitatud kaebuses oma süüd tunnistanud. Arvestades G.I tuvastatud alkoholijoovet so 0,53 mg/l väljahingatavas õhus, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning asjaolu, et karistusregistri andmete kohaselt ei ole G.I varem karistatud, nõustub kohus talle karistuseks määratud rahatrahviga so 200 trahviühikut ehk 800 eurot. Eeltoodu alusel jätab kohus G.I-le põhikaristuseks määratud rahatrahvi 200 trahviühikut so 800 eurot, muutmata. G.I taotles rahatrahvi tasumist ositi. Kaebusest ja sellele lisatud tõenditest nähtuvalt on G.I ülalpidamisel 4 alaealist last, tõendist nähtuvalt on tema elukaaslane rase (tl 13-17). KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Viidatud sätte lg 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus leiab, et rahatrahvi korraga tasumine paneb G.I ja tema ülalpeetavad raskesse majanduslikku olukorda ning seega tuleb G.I tasuda määratud rahatrahv 800 eurot osadena 10 kuu jooksul, tasudes alates otsuse jõustumisest ühes kuus vähemalt 80 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. 7. G.I-le määrati

§ 224lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

G.I on esitatud kaebuses selgitanud, et juhtimisõigus on vajalik nii eraeluliselt (seoses 4 lapsega ning lähiajal sündiva lapsega) kui ka tööalaselt. Esitatud töölepingu kohaselt töötab G.I Katusepartner OÜ-s abitöölisena, töökohana on märgitud enamasti Harjumaa (tl 18). G.I on selgitanud, et tegelikult asuvad töötamise kohad üle Eesti. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb lisakaristuse mõistmisel arvestada toimepandud süüteo asjaolusid ja süüdlase isikut. Lisakaristuse mõistmisel tuleb näidata, millistele asjaoludele tuginevalt loetakse tuvastatuks, et isik paneb samalaadseid rikkumisi uuesti toime (RKKKo nr 3-1-1-122-13 punktid 10-11). Eeltoodust tulenevalt seisneb lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk eripreventiivses toimes, tagamaks isiku poolt samalaadsete rikkumiste toimepanemise vältimist.G.I ei ole varem süütegude eest karistatud. Nõustuda tuleb küll asjaoluga, et G.I tuvastatud joove so 0,53 mg/l toob kaasa rikkumise kvalifitseerimise

§ 224

lg 2 järgi, kuid seda arvestades nõustuski kohus määratud põhikaristusega, mis on üle keskmise sanktsioonimäära. Kohtuväline menetleja on kirjalikus seisukohas esile toonud asjaolu, et G.I käitus vastutustundetult, seadis esikohale enda huvid, suhtus ükskõikselt kehtivasse seadusandlusesse, kuid ei ole põhistanud, millistest asjaoludest tulenevalt eksisteerib G.I puhul oht, et isik paneb tulevikus toime samalaadse õigusvastase teo. Kohtuväline menetleja on jätnud põhistamata, millised isiku süüd või tema isikut iseloomustavad asjaolud muudavad uue samalaadse õigusvastase teo toimepanemise võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus jääb seisukohale, et lisakaristuse kohaldamist tuleb eraldi põhjendada. Kohtuvälise menetleja poolt esiletoodud asjaolud esinevad iga rikkuja isiku puhul, iga rikkumine näitab isiku vastutustundetut käitumist ja üleolevat suhtumist õiguskorda. Seega on kohtuväline menetleja lisakaristuse määramisel lähtunud pigem üldpreventiivsetest kaalutlustest, kuid oleks tulnud lähtuda eripreventiivsetest asjaoludest. G.I rikkumisena on tuvastatud mootorsõiduki juhtimine joobes olekus, teisi rikkumisi ei ole tuvastatud, isikut ei ole varem karistatud. Eeltoodu alusel kohus tühistab G.I-le määratud lisakaristuse ja jätab lisakaristuse kohaldamata. Kohus leiab, et karistusena mõistetud rahatrahv on piisav, et mõjutada G.I hoiduma edaspidiste rikkumiste toimepanemisest. 7.1 Vastuseks menetlusaluse isiku väidetele, et juhtimisõigus on vajalik nii eraelus – kui ka tööalaselt märgib kohus järgmist. Riigikohus on selgitanud, et üldiselt tuleks küll vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, samas ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda 5

(6)sõidukit liikumispuude tõttu (vt RKKo nr 3-1-1-26-10 p 7.3). Kohus selgitab, et antud juhul ei ole G.I väited seoses töökohaga aluseks lisakaristuse tühistamisele. Samuti märgib kohus, et iseenesest võib pere vajada küll igapäevasteks vajadusteks mootorsõidukit, kuid kindlasti tuleb eeldada, et mootorsõidukit juhib kaine isik. Lisakaristuse tühistamise aluseks ei ole seega väited ka perekonna vajaduste osas. 8. Tulenevalt eeltoodust kohus rahuldab G.I kaebuse, tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 21.10.2015.a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2860,15,001365 määratud lisakaristuse osas täies ulatuses ja määrab, et rahatrahv 800 eurot tuleb tasuda osadena 10 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.