← Eesti

4-15-9934/11

4-15-9934 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 07. detsember 2015.a, Võru kohtumaja Väärteoasja nr 4-15-9934 Kohtunik Heiki Kolk Väärteoasi E.K kaebus P

§ 66

lg 2 ja 3 alusel määrata, et E.K-le Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi toimepandud väärteo eest karistuseks mõistetud rahatrahv 50 trahviühikut, so 200 eurot tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igas kuus vähemalt 20 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. Rahatrahv tuleb tasuda igakuiste maksetena pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti Filiaal, EE701700017001577198 №rdea Pank, märkides viitenumbri

  1. Tähtajaks rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras. V™S § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. V™S § 156 lg 1, V™S § 135 lg 4 p 3, lg 5, V™S § 120 lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul, kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, siis on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobumise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD
  2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 04.11.2015.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2860,15,001545 karistati E.K Liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut so 500 eurot. Väärteo kirjelduse kohaselt E.K 10.10.2015.a kella 20.13 ajal Võru maakonnas, Sõmerpalu vallas, Sihva-Vidrike-Kärgula-Järvere 35 km juhtis mootorsõidukit N. V. Cargo, reg.nr
  3. B. juhtimisõiguseta, olles eelnevalt patrullpolitseinik Laura Lillepuu poolt 03.09.2015 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise tegevusega rikkus E.K LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, rikkumine on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi.
  4. E.K esitas 20.11.2015 kaebuse, milles palub määrata trahv vastavuses teo ohtlikkusega või trahv tühistada. Menetlusalune isik märgib, et on võimeline tasuma kuus 20 eurot. Sama rikkumise eest karistati 03.09.2015 vale lõike järgi, kohus vähendas trahvi 100 euroni, mis tegelikult samuti ületab määratavat keskmist trahvi. Seekord määrati karistuseks 500 eurot, mis on 5 korda rohkem kui sama teo eest esimsesel korral. Majanduslikult on raske, on oma pere ainus toitja, elukaaslane on ametlikult töötu ja õpib Töötukaasa kaudu Tartus, peres kasvab kaks eelkooliealist last. Majaduslikult ei olud võimalust teha kulutusi tervisetõendile ja juhilubade eest riigilõivu tasumiseks. Kaudselt karistataksegi just halva majandusliku seisu pärast. Praeguseks on eelmine trahv tasutud ja juhtimisõigus taastatud. Tegelikult oligi juhtimisõiguse taastamisel takistuseks just majaduslik olukord. Toimepandud rikkumisega ei seatud ohtu ei ennast ega kaasliiklejaid. Määratud karistus ei ole vastavauses teo ohtlikkusega ja ületab mitmekordselt vajaliku määra. Ilmselt on suurte trahvide määramise põhjuseks varasem kriminaalkaristus ja sellisel juhul on tegu diskrimineerimisega. Mõlema rikkumise toimepanemise ajal oli tööautoga, tööriietes, vajadus oli kindlustada perele sissetulek. 2

(5)Toimepandud tegu kahetseb. Ametlik sissetulek sellel aastal on 1167 eurot, samuti on kohustuseks tasuda 1400 eurot kohtukulude näol. 2.1 E.K on kaebuses märkinud, et kohtuistungil osaleda ei soovi. 3. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades E.K majanduslikku olukorda, puhtsüdamlikku kahetsust ja asjaolu, et tema juhtimisõigus on taastunud, nõustub kohtuväline menetleja määratud rahatrahvi vähendamisega, kuid mitte menetluse lõpetamisega, sest tema teos esinevad väärteotunnused. E.K-le koostatud väärteoprotokoll ja muud dokumendid on õiguspärased, rikutud ei ole väärteomenetluse sätteid. Maanteeametist saadud andmete kohaselt peatus E.K juhtimisõigus 13.08.2015 seoses juhiloa kehtetusega ning 03.11.2015 seisuga ei ole esitatud taotlust juhtimisõiguse taastamiseks. 3.1 Karistuse määramisel on lähtutud

§ 56

mõttest- mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra kaitse. Kohtuväline menetleja märgib, et ei tunne E.K vastu viha, samuti ei ole keegi mõjutanud otsuse tegemist. Kohtuväline menetleja on tuvastanud ja ka otsuses märkinud kergendava asjaoluna E.K puhtsüdamliku kahetsuse. Varasemalt on isikut karistatud samalaadse rikkumise eest. Kohtuväline menetleja ei nõustu väitega, et kriminaalkaristus oleks kuidagi mõjutanud liiklusalase rikkumise eest määratud karistust, kriminaalkaristus ei puuduta liiklusalaseid rikkumisi. Menetlusalune isik ei ole kohtueelse menetluse käigus esitanud väiteid oma raske majandusliku olukorra kohta. Eelmise samalaadse rikkumise pani E.K toime 03.09.2015, seega kahe kuu jooksul ei suutnud isik leida maksimaalselt 2 tundi, et saada perearsti juurest tõend ja esitada taotlus maanteeametile. E.K ei ole teinud pingutusi juhtimisõiguse taastamiseks ja varasemalt määratud karistus ei ole temale vajalikku mõju avaldanud. Eeltoodu alusel leidiski kohtuväline menetleja, et isikut tuleb karistada sanktsiooni keskmises määras, millest arvatakse maha puhtsüdamlik kahetsus. Kohtuväline menetleja nõustub väitega, et rikkumisega ei seatud ohtu ennast ega kaasliiklejaid, varasemalt omas ta juhtimisõigust, seda ei ole peatatud rikkumiste eest ja tema juhtimisõigus on taastunud. 3.2 Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

  1. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. V™S § 120 lg 1 järgi võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas menetluses on kohus teise poole seisukoha kaebuse osas väljas selgitanud, kohtumenetluse pooled teatasid kohtule, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ning nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Eeltoodu alusel lahendab kohus asja kirjalikus menetlus.
  2. Väärteo kirjelduse kohaselt juhtis E.K mootorsõidukit juhtimisõigust omamata ja olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Täpsemalt on väärteoprotokollis järgmine väärteokirjeldus: “ 3

(5)Liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 3 järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
  1. Kohus on viidanud V™S §-le 87, mille kohaselt saab kohus väärteoasja arutada ainult väärteoprotokolli ulatuses. E.K-le koostatud väärteoprotokollis on küll märgitud, et sõiduki juht oli juhtimiselt kõrvaldatud, kuid rikkumise kirjelduses ei ole viidatud, et isik kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 järgi. Kohus möönab, et selline viide oleks arusaadavuse huvides vajalik ja kooskõlas LS § 201 lg 2 sõnastusega. Samas on kirjelduses kuupäevaliselt ära näidatud E.K mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise kuupäev, seega saab kohus hinnata, kas E.K kõrvaldati 03.09.2015 mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 alusel. Kohus leiab, et viidatud asjaolu tuvastamisega ei välju kohus väärteoprotokollis kirjeldatud asjaoludest.
  2. LS § 2 p 19 järgi on juht isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. E.K poolt 10.10.2015 kella 20.13 ajal mootorsõiduki juhtimine on lisaks tema enda ütlustele tõendatud ka tunnistaja K. P. ütlustega. E.K on kohtueelses menetluses antud ütlustes kinnitanud, et 10.10.2015 kella 20.13 juhtis sõiduautot, olles teadlik, et juhiload on kehtivuse kaotanud, ajapuudusel ei ole jõudnud uusi lube taotlema hakata (väärteotoimik lk 2). Politseiametniku K. P. ütluste kohaselt 10.10.2015 liiklusjärelevalvet teostades peeti kinni E.K poolt juhitud mootorsõiduk, juhil polnud esitada juhiluba, juhi sõnade kohaselt on juhiluba kehtivuse kaotanud (väärteotoimik lk 3). Samuti nähtub sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, et 10.10.2015 kell 20.13 on E.K LS § 91 lg 2 p 3 alusel kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt, sest isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (väärteotoimik lk 11). Asjaolu, et E.K oli eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel, tõendab 03.09.2015 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, milles on samuti põhjusena märgitud vastava kategooria juhtimisõiguse puudumine (väärteotoimik lk 10). Kohtuvälise menetleja päringule on Maanteeameti liiklusregistri Võru büroo vastanud, et E.K ei omanud 10.10.2015 mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtimisõigus peatus 13.08.2015 (väärteotoimik lk 4-5). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et 10.10.2015 kella 20.13 ajal juhtis E.K mootorsõidukit juhtimisõiguseta, olles eelnevalt LS § 91 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
  3. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti kvalifitseerinud E.K rikkumise LS § 201 lg 2 järgi. LS § 201 lg 2 sätestab vastutuse muuhulgas ka mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise rikkumise korral saab isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus leiab, et E.K tegu on õigusvastane, ta on süüvõimeline, puuduvad süüd välistavad asjaolud. Alljärgnevalt võtab kohus seisukoha E.K-le määratud karituse määra ning karistuse täitmise aja osas. 8.

§ 56kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistuse määramisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja vastusest nähtuvalt on E.K juhtimisõiguse taastunud 04.11.

  1. Seda asjaolu kinnitab ka Maanteeameti vastus kohtule, kus märgitakse, et E.K on mootorsõiduki juhtimisõigus taastunud 04.11.2015 ja talle on väljastatud juhiluba kehtivusega 04.11.2015 kuni 03.11.
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.K poolt nii kohtueelses menetluses antud ütlustes ja ka esitatud kaebuses avaldatud kahetsus on olnud siiras ning isik on teinud eelnevast karistusest õiged järeldused ja viinud oma käitumise seadusega kooskõlla. 4

(5)Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et ei nõustu nii menetlusaluse isiku kui ka kohtuvälise menetleja väitega, et ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine ei ole ohustanud menetlusalust isikut ennast ega kaasliiklejaid. Juhtimisõiguse taastamisel kontrollitakse nii juhi tervislikku seisundit kui ka teisi vajalikke eeldusi ja tuvastatakse, kas isik võib jätkuvalt juhtida mootorsõidukit. Seega näiteks olukorras, kus isiku tervislik seisund ei vasta enam vajalikele normidele ja isik osaleb liikluses mootorsõiduki juhina, oleks oht nii juhile endale kui ka kaasliiklejatele. Samas tuleb arvestada ka asjaolu, et E.K on eelnevalt sama rikkumise eest karistatud. Arvestades kergendava asjaoluna isiku siirast kahetsust, samuti isiku käitumist so juhtimisõiguse taastamist, leiab kohus, et E.K-le tuleb LS § 201 lg 2 alusel määrata karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut so 200 eurot. 9. E.K on kaebuses esile toonud asjaolu, et on pere ainus toitja, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last ning elukaaslane, kes õpib Töötukassa abil. Samuti on menetlusalune isik esile toonud sissetuleku suuruse ja asjaolu, et temal on riigi eest täita rahalised kohustused 1400 euro ulatuses kohtukuludena.

§ 66lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Viidatud sätte lg 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus leiab, et ka vähendatud rahatrahvi korraga tasumine paneb E.K raskesse majanduslikku olukorda ning kohus määrab, et rahatrahv 200 eurot tuleb tasuda osadena 10 kuu jooksul, tasudes alates otsuse jõustumisest ühes kuus vähemalt 20 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. 10. Tulenevalt eeltoodust kohus rahuldab E.K kaebuse, tühistab osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 04.11.2015.a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2860,15,001545 määratud karistuse määra ja täitmise tähtaja osas ning teeb uue otsuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.