lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 60 (kuuekümne) trahviühiku suuruses, s.o. 240 (kakssada nelikümmend) eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et rahatrahv tuleb O. A. tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, s.o. 20 eurot kuus, Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 (AS SEB Pank), nr EE932200221023778606 (AS Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Pank) või nr EE701700017001577198 (№rdea Pank),, viitenumber 10220155242062. Tasumisel märkida maksekorraldusele selgituste lahtrisse otsuse number ja menetlusaluse isiku nimi. Tähtajaks rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUSE SISU Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemliikluspolitseiniku 03.11.2015.a. otsusega karistati O. A.
kella 00.47 ajal Võru linnas Jüri tn 85, juhtis mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,32 mg/l, võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 lugeda lõplikuks tulemiks 0,27 mg/l, millega Z.A rikkus LS § 33 lg 11 p 2 ja 69 lg 3 nõudeid, rahatrahviga 110 trahviühiku suuruses, s.o. 440 eurot. MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUSE SISU Kaebuse kohaselt vaidlustab Z.A otsuse järgmistel põhjustel: tal puudub kehtiv karistus; tal puudub sissetulek, kuna õpib ülikoolis; sissetuleku puudumise tõttu peavad antud trahvisumma maksma tema vanemad, kuid peres kasvab lisaks temale veel kaks alaealist last ja antud trahvisumma moodustaks pere sissetulekust olulise osa. Kaebuse esitaja on teinud omad järeldused antud situatsioonist ja kahetseb südamlikult tehtut. Antud olukorras sõbrale appi tõtates ei suutnud ta mõelda ratsionaalselt, tegemist oli puhtalt rumalusega. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab ta, et talle määratud rahatrahv summas 440 eurot on liiga suur ja palub trahvisummat vähendada, võttes aluseks LS § 224 lg 1, kuna alkomeetri näit oli piiripealne ning võimaldada maksmist osade kaupa. Kohtuistungist osa võtta kaebuse esitaja ei soovi. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA TEHTUD JÄRELDUSED Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses Tartu Maakohtule leiab kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel peab lähtuma Karistusseadustiku § 56 lg 1 mõttest - karistus peab mõjutama süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra kaitse. Kergendava asjaoluna on arvestatud menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalust isikut ei ole varasemalt samasuguse rikkumise eest karistatud. Vastutustundetu on mootorsõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, nimetatud rikkumine on tahtlikult toimepandud, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, millel puudub õigustus. Vaadates menetlusaluse isiku tuvastatud alkoholijoovet 0,27 mg/l väljahingatavas õhus, menetlusalune isik tarbis eelnevalt paar õlut, siis sellisest alkoholjoobest pidi isik aru saama ja tajuma, et ei ole kaine. Arvestades menetlusaluse isiku ütlusi ning taotluses märgitud asjaolusid, miks isik üldse autorooli istus, oleks saanud antud juhtumit lahendada ka teisiti, kasvõi politseisse helistamisega. Kõike eelnevat arvesse võttes määras kohtuväline menetleja O. A. karistuse alla poolt sanktsiooni keskmist määra. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud karistus on kooskõlas toime pandud väärteo ja selle raskusastmega. Tulenevalt rahalise karistuse suurusest, menetlusalusel isikul igakuise kindla sissetuleku puudumisest ja KarS § 66 lg 2 võimalusest on kohtuväline menetleja nõus rahatrahvi ositi tasumisega. Kohtuväline menetleja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et O. A. süü
lg 11 p 2 nõuete rikkumises, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtida sõidukit, tõendatud menetlusaluse isiku Z.A ja tunnistaja Meelis Räime ütlustega ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja testiribadega, Z.A sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. V™S § 31 lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades V™S 5.peatükis sätestatud erisusi. Menetlusalune isik O. A. annab kohtuvälise menetleja poolt ülekuulamisel ütlusi, et ta juhtis 10.10.2015 isiklikku sõiduautot, olles eelnevalt joonud paar õlut; auto rooli läks ta, kuna tundis ohtu sõprade tervisele, sest asus autoga jälitama autot, millega tema sõbrad tumehalli Audiga ära viidi. Tunnistaja Meelis Räim annab kohtuvälise menetleja poolt ülekuulamisel ütlusi, et 10.10.2015 kella 00.47 ajal Võru linnas Jüri 85 maja juures kontrollisid nad autot VW Golf registrimärgiga 511 ASB, mille juht O. A. oli tarvitanud alkohoolseid jooke. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja testiribadest nähtub, et 10.oktoobril 2015.a. on O. A. tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0032 alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,32 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l kohta, lõplik mõõtetulemus 0,27 mg/l kohta. Alkoholisisalduse mõõtmisel kasutati tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110MK III EST ARAF 0032, millel oli mõõtmise ajal kehtiv taatlustunnistus nr TTRC-15/00094. Mõõteseaduse § 5 lg 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud muuhulgas järgmistel juhtudel: 2) riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Kuna mõõtmine viidi käesolevas väärteoasjas läbi kehtiva taatlusega alkomeetriga pädeva mõõtja poolt kehtivaid nõudeid järgides, loeb kohus käesolevas asjas väärteoasja menetleja poolt teostatud mõõtetulemused jälgitavaiks. Väärteoasja poolte vahel ei ole vaidlust selles, et O. A. juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf 10.oktoobril 2015.a. kella 00.47 ajal Jüri tn 85 maja juures seisundis, kus tema alkoholisisaldus ühes liitris tema poolt väljahingatavas õhus oli 0,27 mg. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus hinnanud menetlusaluse isiku ja tunnistaja M. Räime ütlusi ning kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et O. A. käitumine tuleb kohtul kvalifitseerida väärteona LS § 224 lg 2 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kohus ei tuvastanud käesoleva väärteoasja menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumist. Kuna O. A. etteheidetud käitumises esineb väärteokoosseis, alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus on usaldusväärselt tõendatud, puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavatel alustel, samuti puuduvad V™S § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise alused. Kohus märgib, et KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. O. A. tegu on õigusvastane, kuna vastab väärteokoosseisule ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas väärteoasjas ei esine. O. A. on LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. LS § 263 lg 2 järgi on LS §-des 201-2615 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet. Seega on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur pädev menetlema O. A. poolt toimepandud väärtegu.
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. O. A. on kohtuväline menetleja karistanud rahatrahviga 110 trahviühiku suuruses. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. O. A. vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja vastutust raskendavad asjaolud väärteoasjas puuduvad. Kohus leiab, et kuigi KarS § 56 lg 1 ei sätesta karistamise alusena otseselt süüdlase isiku arvestamist, on selle kindlakstegemine oluline, et määrata, millised on võimalused mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitse huvides. O. A. süü suuruse ja karistuse eripreventiivse mõju hindamisel arvestab kohus, et O. A. ei ole nähtuvalt karistusregistri teatisest varem karistatud. Seega on tegemist ilmselt nn juhusesüüteoga. Menetlusaluse isiku poolt väljahingatavas õhus oleva alkoholi sisaldus ei olnud suur. Kõike eeltoodut ja väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et O. A. puhul on piisavaks tagamaks KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist tema karistamine kergeima karistusliigiga rahatrahviga. Vastavalt KarS § 47 lg 1 sätestatule on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi miinimummäär kolm trahviühikut; trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Rahatrahvi suuruseks peab kohus põhjendatuks O. A. 1/5 sanktsiooni määras, s.o. 60 trahviühikut (240 eurot). Arvestades, et Z.A on üliõpilane ja tal puudub iseseisev sissetulek, määrab kohus KarS § 66 lg 2 alusel, et rahatrahv tuleb O. A. tasuda ositi maksimaalse 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, s.o. 20 eurot kuus. Neil asjaoludel rahuldab kohus O. A. kaebuse osaliselt ja tühistab osaliselt karistusmäära osas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemliikluspolitseiniku 03.11.2015.a. otsuse ning teeb uue otsuse, millega tunnistab O. A. süüdi
S § 66 lg 2 alusel määrab kohus, et rahatrahv tuleb O. A. tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, s.o. 20 eurot kuus. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.