Obsah (4)

§ 114§ 70§ 51§ 118

4-15-9988 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsembril 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-9988 Kohtunik Urmas Rei

§ 114

lg 4 järgi esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja otsusele 15 päeva jooksul arvates päevast, mil üldmenetluses tehtud väärteootsus on menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Käesoleval juhul tuvastas kohus, et kaebaja sai kohtuvälise menetleja otsusest teadlikuks hilinenult olukorras, s.o 16.11.2015. a, mil tuli talle teade Maanteeameti poolt seoses lubade loovutamisega. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt seisnes kaebaja pingutus vaid oma e-kirju ning posti vaadates. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et viimane täitis omalt poolt vajaliku hoolsuskohustuse ning põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

§ 70

lg 4 järgi peab kohtuvälise menetleja lahend olema kättesaadav 30 päeva möödumisel arvates menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisest.

§ 70

lg 5 kohaselt märgitakse

§ 70

lg 4 sätestatud juhul väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seaduse loogika kohaselt peab üldmenetluses tehtud otsuse kättesaamise eest hoolitsema seega menetlusalune isik, mitte kohtuväline menetleja. Kohtuväline menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku, millest nähtuvalt on O.B väärteoasjas LS § 227 lg 2 järgi 07.09.2015. a koostatud väärteoprotokollis nr 20150907371102 märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 07.10.2015. a.

§ 51

lg 2 alusel kehtestatud JM 24.06.2013 jõustunud määruse „süüteomenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise korra“ § 3 lg 1 kohaselt edastatakse menetlusdokument isikule elektronpostiga või e-toimiku süsteemi kaudu, kui isik on selleks nõusoleku andnud. 07.09.

1. a koostatud väärteoprotokollis on küll märgitud, et isik soovib lahendit saada menetlusposti aadressile, samas on ka protokollis märgitud, et kohtuvälise menetleja lahendit isikule kätte ei toimetata. Isik saab lahendi kätte otsuse teinud kohtuvälise menetleja juures. Kohtu hinnangul on küll O.B avaldanud väärteoprotokollis soovi saada lahend kätte menetlusposti aadressile, kuid hoolsust sealjuures ta dokumendi saamiseks näidanud ei ole. Väärteoprotokollis on märgitud, et otsus on menetleja juures kättesaadav alates 07.10.
2. a. Kaebusest nähtuvalt oli kaebaja tegevus kuni Maanteeameti teate saamiseni passiivne, so kaebaja ootas oma e-posti aadressile teavitusi, mida ei saabunud. Kohtu arvates pidanuks kaebaja alates 08.10.
3. a teavituse mittesaamise korral tundma huvi menetluse käigu vastu ning uurima, kas lahend on e-posti aadressile saadetud või on selle mittesaamise põhjuseks eposti andmebaas. Kohtu hinnangul ei viita käesoleval juhul kaebaja ühelegi takistusele, mis ei võimaldanud tal vahetult peale otsuse teatavakstegemise tähtaega (milline kuupäev pidi kaebajale kohtu arvates väärteoprotokolli allkirjastamisega teada olema) menetlejalt uurida, mis on pooleliolevast väärteoasjast saanud. Kohtu hinnangul on mõistlik eeldada, et pärast väärteoprotokollis märgitud otsuse kättesaadavaks tegemise tähtaja möödumist teeb menetlusalune isik ka omalt poolt mingisugusedki pingutused, selgitamaks välja, kas asjas on lahend tehtud või mitte. Antud juhul kaebaja seda ei teinud. Kohtu arvates ei täitnud kaebaja oma hoolsuskohustust ning otsusest hilinenult teadasaamise riski kannab sellisel juhul kaebaja ise.

§ 118

lg 2 p 1 järgi jätab kohus kaebuse läbi vaatamata, kui kaebus on esitatud peale

§ 114

lg 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlus jäetakse rahuldamata. Kohus leidis, et O.B taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamises tuleb jätta rahuldamata ning O.B kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Määruskaebus

1. O.B esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub 08.12.
2. a kohtumäärus tunnistada kehtetuks ja ennistada tema kaebus maakohtule. O.B avaldab soovi kohtuistungist isiklikult osa võtta koos oma advokaadiga. Määruskaebuses leitakse, et maakohtu määrus on ebaõiglane, sest talle ei ole antud võimalust edasikaebamiseks ja enda kaitsmiseks. Jõustunud otsust ei ole O.B väidetavalt kätte saanud ei posti ega ka elektroonposti teel, mistõttu on rikutud tema õigust ennast kaitsta. O.B märgib, et politsei väitel saadeti talle 29.09.
3. a e-postiga kiri, mida O.B enda väidete kohaselt aga ei ole oma postkastis näinud. Ta ei ole samuti saanud vastust seniajani esitatud vaidele. O.B ei nõustu väitega, et ta on olnud hooletu ja ei tunne menetluse vastu huvi, sest ta on pöördunud ka kohtuvälise menetleja poole. Ka 08.12.
4. a kohtumäärus järjekordselt ei laekunud tema eposti (oli edastatud valele aadressile). O.B esitab ka etteheiteid politsei tööle sisuliselt. O.B lisab, et on 41 aastat autot juhtinud, kuid ei ole teinud avariisid, milles ta süüdi oleks mõistetud. KarS § 50 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit seoses invaliidsusega (v.a juhul, kui ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis). O.B märgib, et tema nende sätete vastu eksinud ei ole, et määrata talle kui liikumispuudega töövõimetuspensionärile nii karm karistus. Kiiruse ületamise eest võib juhtimise õiguse ära võtta kolmeks kuuks, kuid temalt võeti ära neljaks kuuks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohtunik leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, kuivõrd maakohus on põhjendatult jätnud ennistamata kaebetähtaja, kuivõrd kaebetähtaja möödalaskmiseks mõjuvaid põhjuseid ei esinenud, ja läbi vaatamata kaebuse, sest see ei olnud esitatud tähtaegselt. Ringkonnakohus rõhutab, et kuivõrd käesoleval juhul on maakohus jätnud kaebetähtaja ennistamata ja kaebuse läbi vaatamata, saab ringkonnakohus ainult selles osas hinnangu anda, kas kaebetähtaja ennistamata jätmine ja kaebuse läbi vaatamata jätmine on põhjendatud. Sisuliselt karistuse muutmiseks ringkonnakohtul käesoleval juhul pädevus puudub, sest selleks oleks pidanud maakohus esmalt kaebuse sisuliselt läbi vaatama ja lahendi tegema, mida aga maakohus käesoleval juhul teinud ei ole. Maakohtu sisulise lahendi vaidlustamine toimub aga otse Riigikohtusse. Käesoleval juhul ei ole küsimust selles, et kohtuvälise menetleja lahend oli väärteoprotokollist nähtuvalt kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 07.10.
6. a. Väärteoprotokolli on kätte saanud ka O.B, mida ta on 07.09.
7. a kinnitanud oma allkirjaga. O.B oli seega olemas väärteoprotokoll, millest nähtus üheselt asjaolu, et lahend on kättesaadav 07.10.
8. a ja seda kohtuvälise menetleja juures. Samuti on väärteoprotokollis rõhutatult märge selle kohta, et kohtuvälise menetleja lahendit isikule kätte ei toimetata ja lahendile tuleb ise järele tulla. Tõsi, väärteoprotokollis on ka võimalus avaldada soovi lahendi saatmiseks e-posti aadressile ja antud juhul nähtub, et O.B on selleks ka soovi avaldanud. Samas tuleb asuda seisukohale V™S § 114 lg 4 mõtte kohaselt, et lahendi kättesaamine eeldab isiku aktiivset tegevust isegi siis, kui isik on avaldanud soovi e-posti teel lahendi saamiseks, sest viidatud sättest nähtub üheselt, et kaebus esitatakse üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega sõltumata sellest, kas isikule on lahend e-posti teel edastatud, kulgeb kaebetähtaeg lahendi kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks tegemise ajast alates. Väärteoprotokollis viidatakse samuti asjaolule, et koopia saatmine ei muuda V™S § 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. Ehk sõltumata sellest, kas isikule lahend e-posti teel edastatakse või mitte algab kaebetähtaeg lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast, antud juhul 07.10.
9. a. Eeltoodule on viidatud ka väärteoprotokollis, millest nähtub, et lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg ja sellest kuupäevast 15 päeva möödudes otsus jõustub. Antud juhul oli lahend kättesaadav 07.10.2015.a ja lahend jõustus 23.10.
10. a. Nagu juba öeldud oli O.B protokolliga tutvunud ja ka selle koopia kätte saanud. Seega pidi O.B olema teadlik kaebuse esitamise tähtajast ja oleks pidanud ka siis, kui pärast 07.10.
11. a talle otsust e-posti teel ei edastatud, võtma kas kohtuvälise menetlejaga ühendust või minema lahendile ise järele kohtuvälise menetleja juurde, mida aga O.B ei teinud. Samas nähtub materjalidest sedagi, et 30.09.
12. a on otsus epostiga O.B-le ka edastatud. Seega tuleb nõustuda maakohtu seisukohaga, et O.B ei täitnud ise oma hoolsuskohustust, mingeid takistusi tal otsuse kättesaamiseks ja tähtaegselt kaebuse esitamiseks ei olnud ja seega tuleb asuda seisukohale, mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmiseks O.B ei olnud, mistõttu jättis maakohus põhjendatult kaebetähtaja ennistamata ja O.B kaebuse läbi vaatamata. Tulenevalt teistest kaebuses esitatud väidetest vajab selgitamist, et kuigi O.B väidab, et ta on ise menetluse vastu huvi tundnud, pöördudes ise kohtuvälise menetleja poole, nähtub materjalidest, et seda ei teinud O.B mitte seoses otsuse kättesaamisega, vaid seoses sellega, et Maanteeamet palus tal juhiload loovutada. Tulenevalt asjaolust, et O.B vaidele ei vastatud, vajab märkimist, et vastulause saab esitada väärteoprotokollile enne otsuse tegemist kohtuvälisele menetlejale ja seda võetakse arvesse otsuse tegemisel. Materjalidest nähtub, et O.B on vastulause ka esitanud ja ka otsusesse on märgitud, et O.B esitas 21.09.
13. a vastulause, milles selgitas juhtunu asjaolusid. Tulenevalt O.B kaebuses toodud väitest, et ka maakohtu lahend ei laekunud tema e-postile, kuna oli edastatud valele e-posti aadressile, kuivõrd e-posti aadressis üks number puudus, vajab siiski märkimist, et O.B poolt maakohtule edastatud kaebusest nähtub, et O.B on ise kaebusesse sellise e-posti aadressi märkinud, milles number puudub (euromaja@gmail.com). Seega, kuigi käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et O.B on maakohtu määruse tähtaegselt ringkonnakohtule vaidlustanud, siis eksimus tema e-posti aadressile määruse edastamisel oli tingitud asjaolust, et isik ise oma e-posti aadressi valesti maakohtule edastatud kaebuses kajastas. Samas ei muuda see küsitavaks seda, kas ka kohtuväline menetleja võis eksida O.B e-posti aadressis, sest otsusest nähtub üheselt õige e-posti aadress (euromaja6@gmail.com). Tulenevalt viitest KarS § 50 lg 2 (tegelikult KarS § 481 lg 1) ja LS § 227, vajab märkimist, et juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. O.B puhul, kuigi ringkonnakohus ei hinda karistuse küsimust, tuleb siiski selgituseks märkida, et osaline töövõime kaotus ei tähenda iseenesest veel alati seda, et isikul on ka liikumispuue. Puue ja selle raskusaste tuleb eraldi määrata ja osalise töövõimetuse tõendist ei piisa. Puue ja töövõimetus on erinevad seisundid, millest ühe tuvastamine ei tähenda iseenesest teise olemasolu. Samuti vajab märkimist tulenevalt viitest karistuse määra ületamisele, et LS § 227 kohaselt ei või lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ületada kolme kuud, kuid O.B-lt on juhtimisõigus ära võetud põhikaristusena ja siis võib juhtimisõigust ära võtta kuni kuueks kuuks. Samuti väljendas O.B soovi osaleda ringkonnakohtu istungil, kuid tulenevalt V™S § 194 lg 2 vaadatakse määruskaebus läbi kirjalikus menetluses kohtumenetluse poolt osavõtuta. Kokkuvõtvalt vajab märkimist, et käesoleval juhul oli otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 07.10.
14. a, mistõttu kaebetähtaeg lõppes 22.10.
15. a, kuid kaebus on esitatud alles 20.11
16. a, seega kaebetähtaja möödumisel. Seega antud juhul ei ole küsimust selles, et kaebetähtaeg on möödunud, kuid mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaja võib ennistada KrMS § 172 alusel. KrMS § 172 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama sätte lg 2 kohaselt kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Samuti on kohtupraktikas (Riigikohus 3-1-1-5-07) loetud mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel ka selliseid isikuväliseid asjaolusid - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, või isikuga vahetult seotud asjaolusid - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms, seega sellised objektiivsed takistused, mis tegid isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Loetletud mõjuvaid põhjuseid kaebaja suhtes käesoleval juhul ei esine. Samas tuleb hinnata, kas antud juhul ei esine mingeid muid põhjuseid, mis võisid tingida kaebetähtaja möödalaskmise mõjuval põhjusel. Kaebuses on nimetatud sellise takistusena, mis takistas kaebuse tähtaegset esitamist, asjaolu, et otsust ei edastatud menetlusalusele isikule e-posti ega ka posti teel. Tulenevalt sellest märgib ringkonnakohus, et väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule allkirja vastu kätteandmise kohta protokollile vastava märke tegemisega loetakse väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks (Riigikohus 3-1-1-84-13). V™S § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Ka V™S § 70 lg 6 kohaselt selgitatakse menetlusalusele isikule, et sellest kuupäevast, kui kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav, algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg. Viidatu kajastub antud juhul ka väärteoprotokollis ja O.B on sellega tutvunud. Kuivõrd kohtuväline menetleja on V™S §-s 70 sätestatud regulatsioonist kinni pidanud, on kõik seadusest tulenevad nõuded menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks käesoleval juhul täidetud. Kaebaja kaitseõigust ei ole seega kuidagi rikutud, mis võiks anda alust rääkida kaebetähtaja möödalaskmisest mõjuval põhjusel ja tingida kaebetähtaja ennistamise. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata, leides, et kuivõrd kaebajal ei esinenud mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmiseks, sest tema kaitseõigust ei ole käesoleval juhul kuidagi rikutud, jättis maakohus põhjendatult kaebetähtaja ennistamata ja kaebuse läbi vaatamata. V™S § 118 lg 2 p 1 sätestab üheselt, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seega maakohus jättis käesoleval juhul kaebetähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus seadusliku ja põhjendatud maakohtu määruse tühistamiseks.
17. Eeltoodu alusel ning juhindudes V™S §-dest 70, 114, 118, 192, 194, 196, 198, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
18. detsembri
19. a määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola