← Eesti

4-16-6429/31

Obsah (6)§ 17§ 19§ 11§ 5§ 2§ 7

4-16-6429 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veebruaril 2017. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-16-6429 Kohtukoosseis Kohtunik Vel

§ 17

ja

§ 19

järgi Menetlusalune isik (isikukood: xxx) A.V Kodakondsus: Eesti Vabariigi Aadress: Xxxx Töökoht: ei tööta E-post: tvirma@gmail.com Karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Ametnik juhtivdistsiplinaarmenetleja Evelin Pajula Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Aadress: Pärnu mnt 139 Tallinn Harjumaa 11317 RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 107 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning § 29 lg 1 p-st 1 kohus otsustas: 1. Tunnistada A.V (isikukood: xxx)

§ 17

ja

§ 19järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemises väärteoetteheidetes nr 3, 5, 7, 8 ja 9 süüdi ja mõista talle Kar

S § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 120 (ükssada kakskümmend) trahviühikut, s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.

  1. Lõpetada A.V (isikukood: xxx) suhtes väärteoetteheidetes nr 4, 6, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17 väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel.
  2. KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata A.V-le mõistetud 480 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 40 (nelikümmend) eurot. Kohus selgitab, et vastavalt V™S § 107 lg-le 3 sisalduvad rahatrahvi täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või epostiaadressile või kinnipidamisasutusse. 4-16-6429 V™S § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt V™S §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. I VÄÄRTEOETTEHEITED A.V-le heidetakse 10.08.
  3. a väärteoasjas nr 2100,16,000020 koostatud väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et tema ajavahemikul 22.07.
  4. a – 23.10.
  5. a olles ametiisikuks korruptsioonivastase seaduse (edaspidi:

) § 2 mõistes ning töötades Politseija Piirivalveameti (edaspidi: PPA) Põhja prefektuuri (edaspidi: Põhja P) korrakaitsebüroo (edaspidi: KKB) lubadeteenistuses (edaspidi: LT) vanemspetsialisti ametikohal, kelle põhilisteks tööülesanneteks on lubadespetsialisti ametijuhendist tulenevalt Põhja prefektuurile relvaseaduse alusel esitatud relvaloa taotluste menetlemine, relvalubade peatamine ja kehtetuks tunnistamine, riikliku järelevalve teostamine tsiviilrelvade üle, tegi järgimist teenistuskohustuste täitmisel: 1) 04.09.

  1. a olles relva Makarov ЛУ4455 omanik menetles Xxxxavaldust antud relva soetamiseks, mis on registreeritud PPA dokumendihaldussüsteemis (edaspidi: DHS) Deltas nr 4.2-1/13606-
  2. 05.09.
  3. a koostas ja esitas PPA Põhja P KKB LT juhile Xxxxallkirjastamiseks Xxxxrelva soetamisloa väljastamise otsuse, mis registreeritud PPA DHS-is Xxxx. 09.09.
  4. a menetles Xxxx esitatud avaldust väljastamaks relvaluba seoses relva Makarov ЛУ4455 ostmisega, kuna oli antud relva müünud Xxxx, mis on registreeritud PPA DHS-is Xxxx. 10.09.
  5. a koostas ja esitas Xxxx allkirjastamiseks Xxxxrelvaloa väljastamise otsuse, mis on registreeritud PPA DHS-is Xxxx. 2) 28.10.
  6. a saades teadlikuks Xxxx(Xxxx) soovist oma relva Smith & Wesson model 36, nr xxxx anda hoiule PPA Põhja P-le, kuna antud relva luba oli kehtivust kaotamas, siis hoiule võtmise asemel A.V ostab Xxxxantud relva ära 10 euroga, müües seda relva alates 23.02.
  7. a Kuldses Börsis hinnaga 250.- eurot. Seega 28.10.
  8. a A.V kasutas oma ametikohast tulenevalt teavet võõrandades relva Smith & Wesson model 36 nr XXXX iseendale omakasu eesmärgil. 3) 10.02.
  9. a saades teadlikuks Xxxx(xxxx) soovist oma relva Browning-Baby, 14515 anda hoiule PPA Põhja P-s, kuna antud relva luba oli kehtivust kaotamas, siis hoiule võtmise asemel A.V ostab Xxxxantud relva ära makstes kuni 100 eurot, müües veebruaris
  10. a sama relva edasi Xxxxvähemalt 250 euro eest. Seega 28.10.
  11. a A.V kasutas oma ametikohast tulenevalt teavet võõrandades relva Browning-Baby, 14515 iseendale omakasu eesmärgil. 4) 16.02.
  12. a otsustas Xxxx13.02.
  13. a taotluse alusel väljastada Xxxxrelvasoetamisloa, mis on registreeritud PPA DHS-is Deltas nr xxxx, mis oli vajalik, kuna Xxxxplaanis A.V-lt relva Browning-Baby, 14515 ära osta. 25.02.
  14. a otsustas Xxxxsama päeva taotluse alusel väljastada Xxxxrelvaloa relvale Browning-Baby, 14515, olles ise müünud antud relva Xxxx. Registreeritud PPA DHS-is Deltas nr xxxx. 5) Enne 03.03.
  15. a võttis ühendust vintraudne püstol CZ-100, nr XXXXomanikuga Xxxx soovides antud relva võõrandada iseendale. Relv CZ-100, nr XXXXoli olnud hoiul PPA Põhja P-s alates 13.01.
  16. a, mistõttu tulnuks relvaseaduse § 44 lg 8 kohaselt sundvõõrandada. 2 4-16-6429 Seega kasutas A.V oma ametikohast tulenevalt teavet omakasu eesmärgil, kuna 03.03.
  17. a sai CZ-100, nr XXXXomanikuks. A.V maksis püstol CZ-100, nr XXXXK. Pardelile 50.- eurot, 04.03.
  18. a avaldas Kuldses Börsis kuulutuse sama relva müügi kohta, hinnaks 150.- eurot. 6) 03.03.
  19. a menetles oma taotlust ning otsustas iseendale püstol CZ-100, nr XXXXrelvaloa saamise, mis on registreeritud PPA DHS-is Delta nr xxxx. 7) Enne 18.03.
  20. a võttis ühendust Glock 19, nr XXXX omanikuga Xxxx(xxxx) soovides antud relva võõrandada iseendale. Relv Glock 19, nr XXXX oli olnud hoiul PPA Põhja P-s alates 22.12.
  21. a, mistõttu tulnuks relvaseaduse § 44 lg 8 kohaselt sundvõõrandada. Seega kasutas A.V oma ametikohast tulenevalt teavet omakasu eesmärgil, kuna 19.03.
  22. a võõrandas relva Glock 19, nr XXXX iseendale. A.V maksis Glock 19, nr XXXX eest Xxxx 100.- eurot. 26.03.
  23. a avaldas Kuldses Börsis kuulutuse, milles müüs antud relva hinnaga 300.- eurot. 8) 18.03.
  24. a otsustas iseendale relvasoetamisloa väljastamise 2 vintraudse püstoli tarvis, mis on registreeritud PPA DHS-is Deltas xxxx. 9) 19.03.
  25. a otsustas iseenda taotluse alusel väljastada endale relvaluba seoses Glock 19, nr XXXX ostuga, mis on registreeritud PPA DHS-is Deltas nr xxxx. 10) 26.03.
  26. a menetles iseenda taotlust relvaloa väljastamiseks seoses Glock 19 ostmisega, mis on registreeritud PPA DHS-is Delta nr xxxx. 11) 27.03.
  27. a koostas, esitas PPA Põhja P KKB LT vanemspetsialist Xxxxallkirjastamiseks relvasoetamisloa ja relvaloa väljastamise otsuse Glock 19 kohta iseendale, mis on registreeritud PPA DHS-is Delta nr xxxx. 12) 30.03.
  28. a otsustas Xxxx26.03.2015 taotluse alusel relvasoetamisloa ja relvaloa väljastamise seoses A.V-lt relva CZ-100 nr XXXXostmisega hinnaga 150 eurot. Otsus on registreeritud PPA DHS-is Delta nr xxxx. 13) 06.03.
  29. a menetles ja otsustas Marko Roosi taotluse alusel relvasoetamisloa väljastamist, mis oli vajalik, kuna M. Roos soovis ära osta A.V-lt Glock 19, nr XXXX. See on registreeritud PPA DHS-is Delta nr xxxx. 14.04.
  30. a menetles ja otsustas Xxxxtaotluse alusel väljastada relvaloa seoses Glock 19, nr XXXX ostmisega A.V-lt 300.- euro eest, mis on registreeritud PPA DHS-is Delta nr xxxx. 14) 11.06.
  31. a saades teadlikuks Xxxxsoovist oma relva vintraudse püstol Astra-Club, nr xxxx anda hoiule PPA Põhja P-s, kuna antud relva luba oli kehtivust kaotamas, siis hoiule võtmise asemel T. Vima ostab selle relva ära 10.- euro eest. Seega 11.06.
  32. a A.V kasutas oma ametikohast tulenevalt teavet võõrandades relva Astra-Club, nr xxxx iseendale omakasu eesmärgil. 15) 11.06.
  33. a otsustas iseendale relvaloa väljastamise vintraudse püstol Astra-Club, nr xxxx omanikuks saamiseks, mis on registreeritud PPA DHS-is Delta nr xxxx. 16) Enne 17.09.
  34. a võttis ühendust vintraudne revolver Rossi-272, nr XXXXomanikuga Xxxxsoovides antud relva võõrandada iseendale. Xxxxomas relva Rossi-272, nr XXXXkollektsioneerimisloa alusel, mille kehtivus oli lõppenud 12.11.
  35. a. Seetõttu tulnuks relvaseaduse § 44 lg 8 kohaselt antud relv sundvõõrandada. Seega kasutas A.V oma ametikohast tulenevalt teavet omakasu eesmärgil, kuna 17.09.
  36. a võõrandas relva Rossi272, nr XXXXiseendale. A.V maksis relva Rossi-272, nr XXXXG. Xxxx 20.- eurot. 17) 22.10.
  37. a menetles ja otsustas Xxxxtaotluse alusel relvaloa väljastamise seoses Smith & Wesson model 36, nr XXXX ostmisega A.V-lt endalt, mis on registreeritud PPA DHSis Deltas nr xxxx. 3 4-16-6429 Seega A.V punktides 6, 8-11, 15 kirjeldatuga on rikkunud

§ 11

lg 1 p 1 toodud piirangut, kuna A.V tegi toiminguid (menetles relvasoetamisloa, relvaloa väljastamist) ja otsustas relvasoetamisloa, relvaloa väljastamise iseendale või koostas vastavasisulise otsuse eelnevalt valmis. Lähtudes eeltoodust on A.V rikkunud

§ 11

lg 1 p 1 ja väärteo kvalifikatsiooniks on

§ 19

. Seega A.V punktides 1,4,12,13,17 kirjeldatuga on rikkunud

§ 11

lg 1 p 2 toodud piirangut, kuna A.V teostas toiminguid (menetles relvasoetamisloa, relvaloa väljastamist) ja tegi ka selle kohase otsuse või koostas selle eelnevalt valmis, et relvasoetamisluba, relvaluba väljastaks isikule, kes oli teinud temaga majandusliku tehingu. Lähtudes eeltoodust on A.V rikkunud

§ 11

lg 1 p 2 ja väärteo kvalifikatsiooniks on

§ 19

. Seega A.V punktides 2, 3, 5, 7, 14, 16 kirjeldatuga on teenistusülesandeid täites saanud teabe PPA Põhja P hoiul olevatest sundvõõrandamisele kuuluvatest relvadest, samuti on tema kui ametiisiku poole pöördunud isikud sooviga anda relv hoiule/hävitamisele, kuna relvaluba on kas lõppenud või lõppemas. Selle asemel, et täita ametijuhendist tulenevaid teenistuskohustusi ametiisikuna, kas relv sundvõõrandada või võtta hoiule, omakasu eesmärgil ostis neid relvi iseendale, mis toimus soodsama hinnaga kui nende tavapärane müügihind ning müües relva edasi oluliselt kõrgema hinnaga, teenis A.V vahekasumit. Lähtudes eeltoodust on A.V rikkunud

§ 5

lg 4 ning väärteo kvalifikatsiooniks on

§ 17. II KOHTU PÕHJENDUSED 2.1.

Tõendid Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälises menetluses üle kuulatud tunnistajatena Xxxx (I kd lk 128-129), Xxxx(I kd lk 130-131), Xxxx(I kd lk 132-133), Xxxx(I kd lk 134-135), Xxxx(I kd lk 136-137), Xxxx(I kd lk 138-139), Xxxx(I kd lk 140-141), Xxxx(I kd lk 142-146), Xxxx(I kd lk 147-148) ning Xxxx(I kd lk 149-150). Samuti on kohtuvälises menetluses menetlusaluse isikuna üle kuulatud A.V (I kd lk 3-7). Kuivõrd kohus lõpetas 11.01.

  1. a väärteoasja arutamisele määramise määrusega väärteoetteheidetes nr 1 ja 2 väärteomenetluse A.V suhtes V™S § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega, siis ei kutsunud kohus 01.02.
  2. a määratud kohtuistungile nende episoodidega seotud tunnistajaid Xxxxja Xxxx’i (III kd lk 5-6). 01.02.
  3. a kohtuistungile ilmusid ning andis kohtus ütlusi kohtu kutsutud tunnistajatest Xxxx(III kd lk 51-53), Xxxx(III kd lk 53-54), Xxxx(III kd lk 54-56), Xxxx(III kd lk 56 pöördel57 pöördel), Xxxx(III kd lk 57 pöördel-58 pöördel), Xxxx(III kd lk 58 pöördel-59 pöördel) ja Xxxx(III kd lk 59 pöördel-60 pöördel). Tunnistaja Xxxxei saanud osaleda kohtuistungil, sest ta viibis istungi toimumise ajal tööülesannetega seoses väljaspool Eesti Vabariiki (III kd lk 48, 50). Tunnistaja Xxxxei saanud kohtuistungil osaleda töökohustuste täitmise tõttu (III kd lk 60 pöördel). Kohtuväline menetleja taotles tunnistajate Xxxxja Xxxxkohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamist (III kd lk 60 pöördel). Menetlusalune isik nende tunnistajate kohtuvälises menetluses antud ütlustele avaldamisele vastu ei vaielnud (III kd lk 60 pöördel). Tuginedes V™S §-le 92 leidis kohus, et kuivõrd tunnistajad on andnud ütlusi kohtuvälises menetluses, tunnistajatel esineb kohtu hinnangul mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks ja pooled soovivad tunnistajate ütluste avaldamist, siis on võimalik väärteoasja arutada ilma tunnistajate osavõtuta, avaldades nende kohtuvälises menetluses antud ütlused (III kd lk 60 pöördel-61). Samuti andis kohtuistungil ütlusi menetlusalune isik A.V (III kd lk 64 pöördel-67). Seega arvestades eeltoodut, saab kohus väärteoasjas isikuliste tõenditena kasutada tunnistajate Xxxxja Xxxxkohtuvälises menetluses antud ütlusi (I kd lk 132-133, 136-137), tunnistajate 4 4-16-6429 Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxxja Xxxxkohtumenetluses antud ütlusi (III kd lk 51-60 pöördel) ning menetlusaluse isiku A.V kohtuistungil antud ütlusi (III kd lk 64 pöördel-67). Kirjalikest tõenditest saab kohus tugineda nendele tõenditele, mida kohtuistungil avaldati ja uuriti (vt III kd lk 61-64 pöördel). 2.
  4. Väärteokoosseisud, õigusvastasus ja süü 2.2.
  5. Sissejuhatus A.V-le on esitatud kokku 17 väärteoetteheidet nii

§ 17

kui

§ 19alusel.

Nendest kahe esimese (mis on ajaliselt vanimad), etteheite, osas on kohus väärteomenetluse lõpetanud 11.01.

  1. a väärteoasja arutamisele määramise määrusega V™S § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega (III kd lk 5-6). Seetõttu analüüsib kohus järgnevalt ainult väärteoetteheidete nr 3-17 põhjendatust. Sealjuures analüüsib kohus väärteoetteheiteid relva kaupa. Kohus märgib lisaks, et väärteoetteheide nr 8 (kahe vindraudse püstoli relvasoetamisloa väljastamine iseendale 18.03.
  2. a-l) puudutab A.V relvatoimikust nähtuvalt (II kd lk 46, 52, 6) kaht erinevat Glock 19 relva – nr XXXX ja nr XXXX, milledest ühe osas heidetakse käesolevas väärteoasjas A.V-le ette lisaks väärteoetteheites nr 8 märgitud toimingupiirangu rikkumisele

§ 19

mõttes ka

§ 17alusel siseteabe korruptiivset kasutamist (vt väärteoetteheidet nr 7).

Seetõttu analüüsib kohus väärteoetteheidet nr 8 tervikuna relva Glock 19 nr XXXX juures.

§ 17

analüüs

§ 17

kohaselt on karistatav ametiisiku poolt omakasu eesmärgil ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju või siseteabe korruptiivne kasutamine. A.V-le heidetakse ette siseteabe korruptiivset kasutamist

§ 5

lg 4 mõttes, mis sätestab, et siseteabe korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes talle avaliku võimu teostamisel teatavaks saanud avalikustamata teabe, mis mõjutab või võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada kolmanda isiku õigusi või kohustusi, kasutamine ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.

§-s 17 sätestatud siseteabe korruptiivse kasutamise väärteokoosseisu analüüsimisel tuleb kohtul hinnata, kas teo toimepanija on ametiisik, kas siseteavet on korruptiivset kasutatud ning kas isik tegutses omakasu eesmärgil.

§ 2

lg 1 kohaselt on

tähenduses ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.

§ 2

lg 2 sätestab, et ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 26.06.

  1. a käskkirjaga nr 1.9-2/1091p on A.V võetud teenistusse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 5 4-16-6429 lubadetalituse vanemspetsialisti ametikohale alates 02.07.
  2. a (I kd lk 11). Sealjuures on A.V avaliku teenistuse staaž 02.07.
  3. a seisuga olnud üle 19 aasta (I kd lk 11), mis näitab, et isik on üle 19 aasta töötanud ametnikuna. Xxxxtaotlusest nähtuvalt on lubadetalituse vanemspetsialisti põhilisteks tööülesanneteks lubadetalituses tsiviilrelvade registreerimine, relvalubade menetlemine, isikute vastuvõtu teostamine ja relvade vastutavale hoiule võtmise vormistamine (I kd lk 10). Lubadespetsialisti ametijuhendi (I kd lk 126-127) kohaselt on antud ametikoha eesmärgiks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile relvaseaduse alusel esitatud relvaloa taotluste menetlemine, relvalubade peatamine ja kehtetuks tunnistamine ning riikliku järelevalve teostamine tsiviilrelvade üle (I kd lk 126). Antud ametijuhendile on A.V alla kirjutanud 23.08.
  4. a (I kd lk 127). Ametijuhendis on A.V mõningate teenistuskohustustena ära märgitud: väljastab isikutele relva soetamislube, relva võõrandamise lube, erilube ja eellube, registreerib isikuid relvaeksamile, viib läbi väärteomenetlust ja relvade sundvõõrandamist (I kd lk 126). Nimetatud tööülesannetest nähtuvalt täitis A.V avalikke ülesandeid, kuivõrd riigi ülesanne on korraldada seda, millistel tingimustel saavad kodanikud relvi omandada, kasutada ja võõrandada. Samuti oli antud ülesannete täitmisel A.V õigus võtta vastu otsustusi teiste isikute õiguste ja kohustuste osas, sh anda relvaluba või relvasoetamisluba ning teha teisi isikuid mõjutavaid toiminguid, nt võtta relvad Politsei- ja Piirivalveameti vastutavale hoiule, suunata isikuid relvaeksamile jms. A.V andis kohtus ütlusi, et ta ei tööta juba aasta (III kd lk 67) aega ehk umbes
  5. aasta algusest. Temale heidetakse aga ette väärtegude toimepanemist perioodil 04.09.
  6. a – 22.10.
  7. a. Seega väärteoprotokollis märgitud etteheidete toimepanemise ajal töötas A.V lubadetalituse vanemspetsialisti ametikohal. Kohus on seisukohal, et nimetatud ametikohal töötades oli A.V

§ 2

mõttes ametiisikuks.

§ 19

analüüs

§ 19

kohaselt on karistatav ametiisiku poolt toimingupiirangu või toimingupiirangu kohaldamata jätmise tingimuste teadev rikkumine.

§ 11

lg-s 1 on nimetatud kolm tingimust, millal on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine ehk olukord, mil esineb toimingupiirang –kui: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Kohus on erinevalt kohtuvälisest menetlejast (vt väärteoprotokolli III kd lk 2) seisukohal, et antud sättes nimetatud kolm tingimust peavad kõik esinema üheaegselt, vastasel juhul ei esine toimingupiirangut. Kumulatiivsuse nõue nähtub ainuüksi sätte grammatilisest ülesehitusest. Nimelt on kõik kolm tingimust seotud omavahel semikoolonitega (;) ning kasutatud ei ole teise ja kolmanda tingimuse vahel sidesõna või, mis viitaks, et tegemist võiks olla alternatiivsete tingimustega. Sealjuures on normitehnikas semikoolon samastatud sidesõnaga ja. Lisaks sätte grammatilisele vormile leiab kohus, et kõik tingimused peavad esinema ka sätet süstemaatiliselt vaadeldes. Nimelt ei ole loogiline, et keelatud oleks otsuse või toimingu tegemine üksnes sel põhjusel, et see tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhte, kui samal ajal aga puudub näiteks üldse korruptsioonioht või ei esine majanduslikku või muud huvi, mis võiks toimingut või otsust mõjutada. Nendel põhjustel on kohus seisukohal, et toimingupiirangu olukorra tuvastamiseks peavad esinema kõik

§ 11lg-s 1 sätestatud tingimust üheaegselt.

Kui kasvõi üks tingimus on täitmata, siis ei esine toimingupiirangut ning toimingu/otsuse tegija ei saa ka vastutada toimingupiirangu rikkumise eest

§ 19alusel.

2.2.2. Browning-Baby Väärteoetteheited, mis puudutavad püstol Browning-Baby (etteheited 3 ja 4) Väärteoprotokollis on kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteoetteheites nr 3 kirjeldatud tegu vastab

§-s 17 sätestatud väärteokoosseisule ning väärteoetteheites nr 4 kirjeldatud tegu vastab

§-s 19 sätestatud väärteokoosseisule. Seega heidab kohtuväline menetleja 6 4-16-6429 A.V-le relva Browning-Baby puhul ette nii siseteabe korruptiivset kasutamist kui ka toimingupiirangu rikkumist. Objektiivne koosseis Väärteoetteheitest nr 3 nähtub, et A.V-le heidetakse siseteabe korruptiivse kasutamisena ette seda, et ta sai ametiülesandeid täites teada Xxxx soovist relv hoiule anda, kuid hoiule võtmise asemel ostis A.V ise Xxxx relva Browning-Baby kuni 100 euroga ära ning müüs selle hiljem Xxxx vähemalt 250 euro eest edasi. Tunnistaja Xxxx andis ütlused (III kd lk 51-53), et ta soovis enda relvast Browning-Baby 14515 vabaneda ja et relvakauplused relva ei soovinud, relva hoiutasu kaupluses oli relva väärtusega võrreldes liiga suur, siis läks ta sellega Pärnu maanteel asuvasse politseimajja. A.V ostis tunnistajalt relva ära, aga ei mäleta millise summa eest, oli üks sularaha kupüür ehk siis 5st 100 euroni võis summa olla. Relva müük vormistati samal päeval politseimajas, kuid kes dokumendid politsei poole pealt vormistas, seda tunnistaja ei mäletanud. Tunnistaja Xxxxandis kohtus ütlusi (III kd lk 54 pöördel-56), mille kohaselt kohtus ta A.V-ga viimase töökohas politseimajas. Seal ostis ta A.V käest väikse püstoli Browning kas 250 või 300 eurot eest, täpset summat ei mäleta. Kõik vajalikud dokumendid sai ta A.V käest. A.V tunnistas kohtuistungil antud ütlustes (III kd lk 64 pöördel-65, 66 pöördel), et ostis Xxxx relva, kuid vaid seetõttu, et talle oli teada, et Xxxx oli varem avaldanud soovi sellist väikest relva osta nagu Browning-Baby ning Xxxx tahtis koheselt relvast lahti saada. Seepärast ostiski relva endale. Relva ostmise ja edasimüümise hinnavaheks oleva 150 euro kohta selgitas A.V, et tal tekkisid endal kulud seoses riigilõivuga ning relva puhastamisega ja relva parandamisega, samuti oli ajakulu kõige eelnevaga seoses. Seega nähtub eeltoodust, et A.V sai seoses enda tööülesannete täitmisega lubadetalituses teada sellest, et Xxxxsoovib enda relvast vabaneda ning Xxxxsoovib sellist relva endale. Nendest asjaoludest teadasaanuna ostis ta ise relva Xxxx ning müüs selle edasi Xxxx, teenides ostmise ja müümisega kasu vähemalt 150 eurot (eeldades et ta ostis relva ära vähemalt 100 euro eest ning müüs edasi 250 euro eest). Seega kasutas A.V omakasu eesmärgil ära temale ametiülesannete täitmisel teatavaks saanud siseteavet täites sellega

§-s 17 väärteo objektiivse koosseisu. Väärteoetteheitest nr 4 nähtub, et A.V-le heidetakse toimingupiirangu rikkumisena ette seda, et ta väljastas Xxxx nii relvasoetamisloa kui ka relvaloa.

§ 11

lg 1 p 1 kohaselt on esimeseks tingimuseks see, et otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. Väärteoetteheite nr 4 kohaselt heidetakse A.V-le ette toimingupiirangu rikkumist Xxxx ehk teise isiku suhtes tehtud otsuste osas.

§ 11

lg 1 p 1 kohaselt ei ole keelatud aga mitte igasuguse teise isiku, vaid ainult toimingu või otsuse tegijaga seotud isiku suhtes toimingu või otsuse tegemine.

§-s 7 on määratletud seotud isikud

mõttes. Kuivõrd Xxxxon füüsiline isik, ta ei ole A.V lähisugulane (

§ 7

lg 1 p 1) ega oma ka A.V-ga ühist majapidamist, ega ole isikuks, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel (

§ 7

lg 1 p 4), on täitmata objektiivse koosseisu tuvastamiseks vajalik element, s.o seotud isiku suhtes toimingu või otsuse tegemine. Kuivõrd puudub juba üks

§-s 19 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu tuvastamiseks nõutav koosseisuelement, siis ei ole vajalik analüüsida ka teiste objektiivse koosseisu elementide olemasolu. Eeltoodud põhjustel tuleb A.V suhtes seega väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel väärteoetteheite nr 4 osas lõpetada seoses teos väärteotunnuste puudumisega. 7 4-16-6429 Objektiivse koosseisu analüüsi tulemusena leidis kohus seega, et A.V on väärteoetteheites nr 3 kirjeldatud teoga täitnud

§-s 17 sätestatud väärteo koosseisu ehk kasutanud siseteavet korruptiivselt. Samas leidis kohus, et A.V-le esitatud väärteoetteheite nr 4 puhul ei ole

§-s 19 sätestatud väärteo ehk toimingupiirangu rikkumise objektiivne koosseis täidetud, mistõttu tuleb tema suhtes selles väärteoetteheites väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada (ilma edasiselt subjektiivset koosseisu analüüsimata). Seetõttu hindab kohus järgnevalt vaid seda, kas A.V on täitnud ka väärteoetteheites nr 3 kirjeldatud väärteo (

§ 17) subjektiivse koosseisu.

Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et A.V pani

§ 17järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult Kar

S § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus ei pea eluliselt usutavaks A.V väidet, et ta müüs relva Browning-Baby edasi 150 eurot kallimalt vaid seetõttu, et sellises summas tekkisid tal kulud. A.V ütlustest nähtub, et tal tekkis kuluna riigilõivu tasumise kohustus, mis tol hetkel oli vaid 15 eurot (III kd lk 66 pöördel). Relva puhastamine ja parendamine olid kohtu hinnangul kantud just eesmärgist küsida relva edasimüümisel selle eest kõrgemat hinda võrreldes relva ostuhinnaga. Sealjuures nähtub relva algse omaniku Xxxx ütlustest selgelt, et isik soovis relvast vabaneda, sest tal ei õnnestunud relva müüa ning relva hoidmine kuni müümiseni relvakaupluses oleks ületanud relva ostuhinda. Samuti nähtub Xxxx ütlustest, et viimane läks politseisse antud olukorras n-ö abi saama ning oli tekkinud olukorras seetõttu väga rahul tulemusega, et ta sai relvast vabaks ning natukene selle eest raha ka (III kd lk 51 pöördel-53). Neid asjaolusid teades ning ka teades, et antud relvale oleks olemas koheselt ka ostja, kasutas A.V seega temale teadaolevat teavet enda kasuks ära ning teenis kasu vähemalt 150 euro ulatuses. Seega on A.V väärteoetteheite nr 3 puhul täitnud

§ 17

järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisu, kuid väärteoetteheites nr 4 tuleb tema suhtes väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. 2.2.3. CZ-100 Väärteoetteheited, mis puudutavad relva CZ-100 (väärteoetteheited 5, 6 ja 12) Väärteoprotokollis on kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteoetteheites nr 5 kirjeldatud tegu vastab

§-s 17 sätestatud väärteokoosseisule ning väärteoetteheidetes nr 6 ja 12 kirjeldatud teod vastavad

§-s 19 sätestatud väärteokoosseisule. Seega heidab kohtuväline menetleja A.V-le relva CZ-100 puhul ette nii siseteabe korruptiivset kasutamist kui ka toimingupiirangu rikkumist. Objektiivne koosseis Väärteoetteheite nr 5 kohaselt heidetakse A.V-le sisesteabe korruptiivse kasutamisena ette seda, et ta võttis ühendust Xxxxning avaldas soovi viimase relv CZ-100, mis asus politseis hoiul, ära osta. A.V ostiski relva Xxxxära 50 euro eest ning avaldas hiljem Kuldses Börsis kuulutuse sama relva müügi kohta hinnaga 150 eurot. Kohus avaldas 01.02.

  1. a toimunud kohtuistungil tunnistaja Xxxxkohtuvälises menetluses 20.06.
  2. a antud ütlused (III kd lk 60 pöördel-61; I kd lk 136-137). Ütlustest nähtub, et Xxxxandis
  3. aastal relva CZ-100 politseisse hoiule.
  4. aastal pakkus talle relvalubade talitusest meessoost ametnik, et ostab relva 50 euro eest ära. Xxxxja see meessoost ametnik leppisid kokku kohtuda ametniku töökohas Põhja Prefektuuris, kus sõlmiti relva ostumüügileping ja ametnik andis relva eest Kalev Pardel’ile 50 eurot. Enne meesametniku poolt 8 4-16-6429 ühenduse võtmist oli tunnistajaga ühendust võtnud naisametnik, kellele tunnistaja avaldas soovi, et relv läheks hävitamisele. Ajalehe Kuldne Börs kuulutuse väljatrükist (I kd lk 100-100 pöördel) nähtub, et kuulutuses nr ID xxxx pakutakse müüa püstol CZ-100 kahe salvega, kaliiber 9x19, millest on vähe lastud. Hind 150 eur. Tunnistaja Xxxxandis 01.02.2017 istungil ütlusi (III kd lk 53-54), et vaatas internetist relvakuulutusi ja märkas, et müügil olid erinevad relvad olid ja sealhulgas siis CZ. Esialgu oli hind 300 eurot, hiljem kukkus hind 250 euroni, siis 200 euroni ja veel madalamaks ning ta otsustas relva ära osta. Ta helistas kuulutuses antud telefonile, millele vastas mees, kes ütles, et töötab Politsei Põhja prefektuuris. Tõenäoliselt samal päeval said nad kokku ja ta maksis relva eest 150-175 eurot. Tunnistaja tundis isikuna, kes talle relva müüs, ära A.V. Relvaloa sai ta samal päeva või hiljem. Menetlusalune isik A.V andis istungil ütlused (I kd lk 65), et tahtis relva endale osta, kuna tegeleb laskmisega, aga kui ta relva katsetas, siis ühest salvest tuli kuskil kolm-neli tõrget ja seega ta ei soovinud seda relva ning pani müüki. Müügist sai ta kulud tagasi, mingit kasu ta selle pealt ei saanud, sest maksud tuli ka maksta. Sundvõõrandamisel oleks inimene selle püstoli eest saanud võib-olla 5-20 eurot, see oleks maksimaalne olnud, kui ta oleks sedagi saanud. Seega nähtub eeltoodust, et A.V sai seoses enda tööülesannete täitmisega lubadetalituses teada sellest, et Xxxxon nõus relva hävitamisega. Sellest asjaoludest teadasaanuna võttis ta isikuga ühendust ja ostis ise relva ära 50 euroga ja müüs hiljem Xxxx vähemalt 150 euro eest, teenides müügilt seega tulu vähemalt 100 eurot. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et A.V kasutas omakasu eesmärgil ära temale ametiülesannete täitmisel teatavaks saanud siseteavet ja pani sellega toime

§ 17objektiivsele koosseisule vastava teo.

Väärteoetteheidetest nr 6 ja 12 nähtub, et A.V-le heidetakse ette iseendale püstol CZ-100 relvaloa saamise otsustamist ning Xxxx relvasoetamisloa ja relvaloa väljastamist. Kohus leiab, tuginedes väärteoetteheite nr 4 juures märgitud õiguslikule põhjendusele, et Xxxx väljastatud lubade suhtes ei saa A.V vastutusele võtta

§ 19

alusel, sest Xxxxei ole samuti A.V-ga seotud isikuks

§ 7lg 1 p-de 1 ja 4 tähenduses.

Ehk, kuivõrd Xxxxei ole A.V-ga seotud isikuks, siis ei saa A.V olla rikkunud ka toimingupiirangut

§ 11

lg 1 p 1 kohaselt ega vastutada

§ 19alusel.

Seetõttu tuleb väärteoetteheites nr 12 lõpetada A.V suhtes väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel seoses teos väärteotunnuste puudumisega. Väärteoetteheite nr 6 osas leiab kohus, et antud väärteoetteheite toimepanemine A.V poolt on tõendamata. Nimelt on selle kohta, et A.V on otsustanud väidetavalt iseendale väljastada püstoli CZ-100 relvaloa saamise, vaid üks tõend – väljavõte Deltast nr 4.2.1/3152-1 (I kd lk 62). Antud väljavõttest on näha, et A.V on esitanud taotluse väljastada relvaluba XXXX(relva CZ-100 number) ning antud taotlus on registreeritud süsteemis 03.03.

  1. a. Samuti nähtub antud väljavõttest, et 03.03.
  2. a kell 10:01 on Xxxx teinud antud taotluse menetlemise ülesandeks A.V-le , kes on teinud täitmismärke 13.03.2015: Tehtud. Seega tõendab nimetatud väljavõte, et A.V taotlus relvaloa väljastamiseks tehti Xxxx’i poolt A.V-le ülesandeks ning antud taotluse osas on A.V teinud ka märke, et ülesanne on tehtud. Samas ei tõenda antud väljavõte seda, kas A.V allkirjastas ja väljastas ka reaalselt antud relvaloa iseendale. Kohus selgitab, et üldjuhul tõendatakse asjaolu otseste tõenditega. Otsuse vastuvõtmise fakti tõendavaks otseseks tõendiks on allkirjastatud otsus. Nimetatud dokumenti käesoleval juhul esitatud ei ole. Näiteks Makarovi relva puhul on väärteoasja materjalide juures 23.07.
  3. a relvasoetamisloa ja relvaloa väljastamise otsus nr 4.2.1/11420, mille on välja andnud otsuse kohaselt Regina Koemets (I kd lk 18). Samas on A.V relva soetamisloa ja relvaloa 9 4-16-6429 väljastamise taotluse nr 4.2.1/11420 puhul, mis on registreeritud 23.07.
  4. a, Delta süsteemi väljavõtte kohaselt täitjaks töövoog Täitmiseks juures märgitud A.V ning täitmismärke juures on kirjas 31.07.2014: Tehtud (I kd lk 16). Sama taotluse osas on väärteoasja materjalide juures ka teine Delta väljavõte, millest nähtub, et taotluse täitjaks töövoog Allkirjastamiseks juures on märgitud Regina Koemets, kes on teinud täitmismärke Allkirjastatud 23.07.2014 (I kd lk 17). Seega nähtub eelnimetatud kolmest dokumendist, et asjaolu, et Delta süsteemis on mingi relvaloa taotluse lahendanud/täitnud A.V, ei tähenda veel seda, et A.V oli ka isikuks, kes relvaloa või relvasoetamisloa väljastamise otsuse allkirjastas. Veelgi enam, mõlemast Delta väljavõttes saab seega järeldada, et vaid täitmismärke allkirjastatud juures märgitud ametniku nimi viitab sellele, kes on relvataotluse otsuse tegelikkuses allkirjastanud. Samuti saab eeltoodud püstol Makarovi soetamisloa ja relvaloa taotlemise dokumentidest järeldada seda, et A.V võis antud taotluse menetluses koostada loa otsuse projekti, kuid mitte allkirjastada otsust ennast. Eeltoodut kinnitavad ka Xxxxrelva soetamisloa taotlemise Delta väljavõtted kui ka lõpptulemusena väljastatud loa otsus (I kd lk 19-21). Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Delta-väljavõte ei ole (I kd lk 62) relva CZ-100 nr XXXXosas piisav tõendamaks, et A.V oleks ise enda allkirjaga väljastanud relva CZ-100 relvaloa. Kuivõrd puuduvad ka muud tõendid, mis kinnitaksid väärteoetteheites nr 6 kirjeldatud rikkumist A.V poolt, siis tuleb A.V suhtes antud väärteoetteheites väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel seoses teos väärteotunnuste puudumisega (tõendamatuse tõttu) lõpetada. Seega on A.V väärteoetteheite nr 5 puhul täitnud

§ 17järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu.

Kuid väärteoetteheidetes nr 6 ja 12 tuleb A.V suhtes väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada (ilma järgnevalt subjektiivset koosseisu analüüsimata). Seetõttu hindab kohus järgnevalt vaid seda, kas A.V on täitnud ka väärteoetteheites nr 5 kirjeldatud väärteo (

§ 17) subjektiivse koosseisu.

Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et A.V pani käsitletavas episoodis

§ 17järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult Kar

S § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et ostes ametiülesannetest tulenevat siseinfot kasutades relva Xxxx50 euroga ja müües hiljem Xxxx vähemalt 150 euro eest, on kohtu hinnangul ilmne, et A.V seadis eesmärgiks siseinfo põhjal tehtud tehingult kasu teenida. Seega pani ta

§ 17järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult.

Kohus leiab, et subjektiivse koosseisu seisukohalt ei ole oluline, kas A.V soovis esialgu püstolit jätta endale või võõrandada edasi, kuivõrd mõlemal juhul oleks tegemist omakasu eesmärgiga. Jättes püstoli endale, oleks seisnenud omakasu selles, et ta sai relva 50 euro eest, relva turuväärtus oli aga vähemalt 150 eurot. Niisugune turuväärtus tuleneb asjaolust, et vabas nõudmise-pakkumise turusuhetes ostis Xxxx relva A.V-lt ära 150 euro eest. Müües püstoli ära, väljendus A.V omakasu ostu ja müügi tehingute vahes, s.t 100 euros. Neid asjaolusid teades, kasutas A.V seega temale teadaolevat teavet enda kasuks ära ning tema eesmärgiks oligi teenida tehingutelt kasu 100 euro ulatuses. Seega on A.V väärteoetteheite nr 5 puhul täitnud

§ 17

järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisu, kuid väärteoetteheidetes nr 6 ja 12 tuleb tema suhtes väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. 10 4-16-6429 2.2.4. Glock 19 Väärteoetteheited, mis puudutavad relva Glock 19 (väärteoetteheited 7, 8, 9, 10, 11 ja 13) Väärteoprotokollis on kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteoetteheites nr 7 kirjeldatud tegu vastab

§-s 17 sätestatud väärteokoosseisule ning väärteoetteheidetes nr 8, 9, 10, 11 ja 13 kirjeldatud teod vastavad

§-s 19 sätestatud väärteokoosseisule. Seega heidab kohtuväline menetleja A.V-le relva Glock 19 puhul ette nii siseteabe korruptiivset kasutamist kui ka toimingupiirangu rikkumist. Objektiivne koosseis Esmalt analüüsib kohus A.V-le esitatud väärteoetteheidet nr 7, mille kohaselt A.V kasutas ära siseteavet korruptiivselt, kuivõrd ta ostis Xxxx100 euroga relva Glock 19 nr XXXX, kuigi antud relv oleks tulnud tegelikkuses sundvõõrandada, ning avaldas hiljem Kuldses Börsis kuulutuse sama relva müügi kohta hinnaga 300 eurot. Kohus kuulas 01.02.

  1. a istungil tunnistajana üle Xxxx(III kd lk 58 pöördel – 59 pöördel). Tunnistaja andis ütlusi, et ta viis relva Glock umbes
  2. aastal konstaabli kätte, kuna relvaluba lõppes. Vähemalt 10 aastat hiljem võttis temaga ühendust ametnik, kes soovis relva ära osta. Nad leppisid hinnas kokku, hind võis olla 150 eurot. Selline pakkumine oli tunnistajale ootamatu, sest ta oli relva ammu unustanud ja arvas, et see on juba sundvõõrandatud. Relva müügi vormistamine toimus Pärnu mnt politseimajas, relva eest maksti sularahas ja kohapeal. Tunnistaja Xxxxandis 01.02.
  3. a istungil tunnistajana ütlusi (III kd lk 59 pöördel – 60 pöördel), et ta helistas Glock 19 ostmiseks Kuldse Börsi müügikuulutuse peale ja teda kutsuti relva vaatama Põhja prefektuuri lubade talituse osakonda. Hind lepiti kokku 300 eurot. Esimesel korral maksis ta käsiraha 100 eurot ja hiljem vormistamisel veel 200 eurot. Kohe ei vormistatud relva ostu-müüki, kuna tunnistaja tahtis korraga vormistada kolm relva. Ajalehe Kuldne Börs kuulutuse nr ID xxxx väljatrükist (I kd lk 100 pöördel) nähtub, et kuulutuses pakutakse müüa väga heas korras püstol Glock kahe salvega, hind 300 eur. Menetlusalune isik A.V andis 01.02.
  4. a istungil ütlusi (III kd tlk 65, 66 pöördel67), et ta helistas Xxxxja soovitas tal panna relv müüki kauplusesse, et ta saaks selle eest paremat hinda. Sundvõõrandamisel oleks ta saanud relva eest ca 50 eurot. Selle relva ostultmüügilt ei teeninud ta midagi, sest 150 euro eest, sellelt tuli tasuda maksud. Seega nähtub eeltoodust, et A.V sai seoses enda tööülesannete täitmisega lubadetalituses teada sellest, et Xxxxrelv kuulub sundvõõrandamisele. Sellest asjaolust teadasaanuna võttis ta isikuga ühendust ja ostis ise relva ära 150 euroga ja müüs relva hiljem Xxxx300 euro eest, teenides müügilt tulu 150 eurot. Seega kasutas A.V omakasu eesmärgil ära temale ametiülesannete täitmisel teatavaks saanud siseteavet ja pani sellega toime

§ 17objektiivsele koosseisule vastava teo.

Väärteoetteheide nr 8, milles A.V-le heidetakse ette kahe vintraudse püstoli tarvis iseendale relvasoetamisloa väljastamisega toimingupiirangu rikkumist

§ 19mõttes, on tõendamist leidnud eelkõige 18.03.2015.

a relvasoetamisloa väljastamise otsusega nr 4.2.1/4106 (I kd lk 72 ja 90). Nimelt nähtub sellest otsusest, et A.V on otsuse teinud ja allkirjastanud ning sealjuures on otsus tehtud A.V enda poolt samal kuupäeval esitatud taotluse osas. Seda, et A.V on iseenda esitanud taotluse osas võtnud vastu ka otsuse, kinnitavad ka Delta väljavõtted nr 4.2-1/4106 (I kd lk 70-71 ja 88-89). Nendest väljavõtetest nähtub, et A.V on 18.03.

  1. a esitanud taotluse sisuga Palun lubada soetada kaks püstolit, vintraudse püssi spordiga tegelemiseks. Antud taotluse osas on menetlus algatatud samal päeval kell 14:25 Xxxxpoolt ning viimane on teinud asja menetlemiseks ülesandeks A.V-le (I kd lk 70 ja 88). 18.03.
  2. a kell 16:10 on A.V antud taotluse osas allkirjastanud ise otsuse ja teinud selle kohta ka märke Delta-süsteemi (I kd lk 71 ja 89). Lisaks nähtub A.V relvatoimikust, et 18.03.
  3. a kuupäeval on talle 11 4-16-6429 väljastatud kaks relvasoetusluba – esmalt relvasoetamisluba nr xxxx vintraudse püstoli Glock 19 nr XXXX osas (II kd lk 46) ning lisaks veel relvasoetamisluba nr xxxx püstoli Glock 19 nr XXXX osas (II kd lk 52). Seega kinnitavad eeltoodud tõendid, et A.V tegi otsuse iseendale väljastada relvasoetamisluba kahe vintraudse püstoli soetamise jaoks. Ehk otsuse on teinud A.V ametiisikuna iseenda suhtes (

§ 11lg 1 p 1).

Samuti on tõendatud antud juhul asjaolu, et A.V oli teadlik tema enda majanduslikust või muust huvist, mis võis mõjutada otsuse tegemist (

§ 11lg 1 p 2).

Nimelt on kohus eelnevalt leidnud, et A.V ostis Xxxxära ühe vintraudse püstoli Glock 19 nr XXXX ning avaldas nädal hiljem sama relva osas müügikuulutuse hinnaga, mis oli kordades suurem võrreldes sellega, millise hinnaga ta ostis Xxxxise antud relva ära. Selline tegutsemine näitab kohtu hinnangul selgelt, et A.V oli iseendale relvasoetamisloa väljastamisel kahe vintraudse püstoli jaoks olemas isiklik majanduslik huvi (vähemalt ühe püstoli osas), sest ilma relvasoetamisloata ei oleks ta saanud relva Glock 19 nr XXXX Xxxxära osta. Ühtlasi leiab kohus, et käesoleval juhul pidi A.V olema ka teadlik korruptsiooniohust (

§ 11lg 1 p 3).

Veelgi enam, antud juhul mitte ainult ei esinenud korruptsioonioht, vaid see ka realiseerus seeläbi, et A.V pani toime

§ 17

järgi kvalifitseeritava väärteo ehk kasutas ära ametiseisundist tulenevat siseteavet korruptiivselt (vt väärteoetteheidet nr 7). Väärteoetteheide nr 9, milles A.V-le heidetakse ette relva Glock 19 nr XXXX osas iseendale relvaloa väljastamise otsuse tegemist on tõendatud 19.03.

  1. a relvaloa väljastamise otsusega nr 4.2-1/4193 (I kd lk 75). Antud otsusest nähtub, et A.V on lubadeteenistuse vanemspetsialistina väljastanud 19.03.
  2. a-l samal kuupäeva iseenda poolt esitatud relvaloa väljastamise taotluse alusel iseendale relvaloa ühele vintraudsele püstolile Glock 19 nr XXXX. Seega on A.V teinud ametiisikuna otsuse iseenda suhtes (

§ 11lg 1 p 1).

Kuivõrd tegemist on sama relvaga, mis ka väärteoetteheites nr 8, siis leiab kohus ka siinkohal, et antud otsuse tegemine oli samuti kantud A.V isiklikust majanduslikust huvist. Ühtlasi pidi ka käesoleval juhul A.V olema teadlik korruptsiooniohust. Sealjuures ei esinenud mitte pelgalt korruptsioonioht, vaid see oht ka realiseerus, kui A.V pani toime

§ 17

järgi kvalifitseeritava väärteo ehk kasutas ära ametiseisundist tulenevat siseteavet korruptiivselt (vt väärteoetteheidet nr 7). Väärteoetteheidetes nr 10 ja 11 heidetakse A.V-le ette toimingupiirangute rikkumist

§ 19

mõttes seeläbi, et ta menetles iseenda taotlust relvaloa väljastamiseks seoses Glock 19 ostmisega (menetluse nr Deltas xxxx) ning koostas ja esitas vanemspetsialist Xxxxallkirjastamiseks relvasoetamisloa ja relvaloa väljastamise otsuse iseendale seoses Glock 19 relvaga (menetluse nr Deltas xxxx). Nende kahe etteheite tõendamiseks on väärteoasja materjalide juures kaks väljavõtet Deltast nr xxxx (I kd lk 91) ja nr xxxx (I kd lk 92) ning relvasoetamisloa ja relvaloa väljastamise otsus nr xxxx (I kd lk 93). Kohus on seisukohal, et lihtsalt enda esitatud taotluse menetlemine ei ole veel toimingu tegemine

mõttes. Nimelt sätestab

§ 2

lg 2 p 2, et toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Seega peab toiming endaga kaasa tooma mingisuguse tagajärje. Antud juhul nähtub Delta väljavõtetest nr xxxx ja xxxx, et A.V on küll menetlenud iseenda 26.03.

  1. a taotlust (palun väljastada relvaluba seoses relva Glock 19 ostmisega – I kd lk 91) seeläbi, et on koostanud relvasoetamisloa ja relvaloa väljastamise otsuse projekti, mille ta on Delta süsteemi lisanud 27.03.
  2. a kell 09:16 (I kd lk 92). Samas on ta peale otsuse projekti koostamist 27.03.
  3. a kell 09:18 ehk kaks minutit peale süsteemi otsuse projekti laadimist, teinud otsuse allkirjastamise ülesandeks Xxxx(I kd lk 92). Sealjuures on Xxxxantud otsuse projekti muutnud veel kell 09:29 ja kell 09:30 selle allkirjastanud. Väärteoasja materjalide juurde lisatud relvasoetamisloa ja relvaloa väljastamise otsus nr xxxx kinnitab samuti, et antud loa püstolile Glock 19 nr XXXX andis ehk allkirjastas Xxxx(I kd lk 93). Seega ei nähtu mitte ühestki kohtule esitatud tõendist, et A.V oleks enda 12 4-16-6429 relvasoetamisloa ja relvaloa taotlust menetledes tegutsenud selliselt, et see oleks toonud tema suhtes kaasa õigusliku või faktilise tagajärje. Otsuse projekti koostamine ei ole selline toiming, mis tooks endaga kaasa faktilise või õigusliku tagajärje isiku suhtes. Samuti ei võtnud A.V ise enda suhtes vastu relvasoetamisloa ega relvaloa väljastamise otsust. Nendel põhjustel leiab kohus, et käesoleval juhul on tõendamata, et A.V oleks rikkunud toimingupiirangut, kuivõrd tema ise ei ole enda suhtes teostanud toimingut ega võtnud vastu otsust

§ 11

lg 1 ja

§ 2lg 2 p 2 mõttes.

Kuivõrd A.V ei ole rikkunud toimingupiirangut, siis ei saa teda võtta vastutusele ka

§ 19alusel toimingupiirangu rikkumise eest.

Seega tuleb eeltoodud põhjustel A.V suhtes väärteoetteheidetes nr 10 ja 11 väärteomenetlus lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel seoses teos väärteotunnuste puudumisega. Väärteoetteheite nr 13 kohaselt heidetakse A.V-le ette seda, et ta väljastas Xxxx ehk teisele isikule nii relvasoetamisloa kui ka relvaloa. Käesoleva kohtuotsuse punktis 2.2.

  1. väärteoetteheite nr 4 ja kohtuotsuse punktis 2.2.
  2. väärteoetteheite nr 12 osas märgitud seisukohtadele tuginedes leiab kohus ka siinkohal, et Xxxx väljastatud relvasoetamisloa ja relvaloa suhtes ei saa A.V vastutusele võtta

§ 19

alusel, sest Xxxx ei ole A.V-ga seotud isikuks

§ 7lg 1 p-de 1 ja 4 tähenduses.

Ehk kuivõrd Xxxx ei ole A.V-ga seotud isikuks, siis ei saa A.V olla rikkunud ka toimingupiirangut

§ 11

lg 1 p 1 kohaselt ega vastutada

§ 19alusel.

Seetõttu tuleb väärteoetteheites nr 13 lõpetada A.V suhtes väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel seoses teos väärteotunnuste puudumisega. Seega on A.V väärteoetteheite nr 7 puhul täitnud

§ 17

järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu ning väärteoetteheidete nr 8 ja 9 puhul

§ 19järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu.

Kuid väärteoetteheidetes nr 10, 11 ja 13 tuleb A.V suhtes väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada (ilma järgnevalt subjektiivset koosseisu analüüsimata). Seetõttu hindab kohus järgnevalt vaid seda, kas A.V on täitnud väärteoetteheidetes nr 7, 8 ja 9 kirjeldatud väärtegude (

§ 17

ja

§ 19) puhul ka subjektiivse koosseisu.

Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et A.V pani väärteoetteheites nr 7

§ 17järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult Kar

S § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Ostes ametiülesannetest tulenevat siseinfot kasutades Xxxx100 euroga relva Glock 19 ja pannes relvamüügikuulutuse ajalehte Kuldne Börs hinnaga 300 eurot, on kohtu hinnangul ilmne, et A.V seadis eesmärgiks siseinfo põhjal tehtud tehingult kasu teenida, seega pani ta

§ 17

järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult.

§-s 19 sätestatud väärteokoosseis nõuab subjektiivse külje osas vähemalt otsese tahtluse tuvastamist, kuivõrd väärteokoosseisu sõnastuses on kasutatud mõistet teadva. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et A.V pani ka väärteoetteheidetes nr 8 ja 9 kirjeldatud toimingupiirangu rikkumised toime kavatsetult KarS § 16 lg 3 mõttes. Toimingupiirangute rikkumised olid antud juhul toime pandud selleks, et aidata kaasa

§ 17järgi kvalifitseeritava siseteabe korruptiivsele kasutamisele.

Nimelt oli A.V vajalik iseeendale nii kahe vintraudse püstoli tarvis relvasoetamisloa väljastamine kui ka relva Glock 19 nr XXXX osas iseendale relvaloa väljastamine selleks, et tal oleks võimalik osta 13 4-16-6429 endale Xxxx ära viimasele kuuluv Glock 19 relv nr XXXX ning see hiljem kallimalt omakorda maha müüa. Kohus on eelnevalt leidnud, et A.V tegutses siseteavet korruptiivselt kasutades (väärteoetteheites nr 7) kavatsetult. Kuivõrd toimingupiirangute rikkumised (väärteoetteheited nr 8 ja 9) olid siseteabe korruptiivse kasutamise toimepanemiseks (väärteoetteheide nr 7) hädavajalikud eeltingimused, siis on A.V mõlemad toimingupiirangu rikkumised pannud samuti toime kavatsetult. Seega on A.V väärteoetteheite nr 7 puhul täitnud

§ 17

järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisu ning väärteoetteheidete nr 8 ja 9 puhul

§ 19järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisu.

Kuid väärteoetteheidetes nr 10, 11 ja 13 tuleb A.V suhtes väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. 2.2.5. Astra-Club Väärteoetteheited, mis puudutavad relva Astra-Club (väärteoetteheited 14 ja 15) Väärteoprotokollis on kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteoetteheites nr 14 kirjeldatud tegu vastab

§-s 17 sätestatud väärteokoosseisule ning väärteoetteheites nr 15 kirjeldatud tegu vastab

§-s 19 sätestatud väärteokoosseisule. Seega heidab kohtuväline menetleja A.V-le relva Astra-Club puhul ette nii siseteabe korruptiivset kasutamist kui ka toimingupiirangu rikkumist. Objektiivne koosseis Eeltoodud väärteoetteheidetest nähtub seega esmalt, et A.V-le heidetakse väärteoetteheites nr 14 ette siseteabe korruptiivset kasutamist, mis seisnes selles, et ta ostis Xxxx 10 euro eest ära viimasele kuuluva relva Astra-Club nr xxxx, kuigi antud relv oleks tulnud tegelikkuses anda Politsei- ja Piirivalveametile hoiule.

§ 17

kohaselt on karistatav ametiisiku poolt omakasu eesmärgil ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju või siseteabe korruptiivne kasutamine. Käesoleval juhul ei nähtu aga A.V-le esitatud väärteoetteheitest seda, milles väljendus A.V käitumises omakasu eesmärk. Näiteks väärteoetteheites nr 3 relva Browning-Baby ja väärteoetteheites nr 5 relva CZ-100 osas on sisustatud omakasu kas sama relva hilisemalt kallimalt edasimüümisega reaalse ostu-müügi tehingu toimumise näol või selle kallimalt edasimüümise tahte väljendamisega müügikuulutuse avaldamise kaudu. Omakasu eesmärki võib väärteoetteheites sisustada ka näiteks sellega, et relv osteti oluliselt alla turuhinna oleva hinnaga ära. Käesoleval juhul ei ole aga väärteoetteheites mitte mingilgi viisil sisustatud seda, milles seisnes A.V puhul relva Astra-Club puhul omakasu eesmärk selle ostmisel Xxxx. V™S § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 09.06.

  1. a kohtuotsuse nr 3-1-1-45-11 punktis 9 järgmist: Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. 02.04.
  2. a kohtuotsuse nr 3-1-1-16-09 punktis 8 ja 26.06.
  3. a kohtuotsuse nr 3-1-1-54-09 punktis 8.1 on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitanud: Vastavalt V™S §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus. /…/ Seoses eeltooduga on Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemas praktikas selgitanud, et väärteoasja arutamise piiridest on kohtuväline menetleja väljunud näiteks juhul, mil väärteomenetluses tehtud otsuses sisalduvad väärteo sellised faktilised asjaolud, millised väärteoprotokollis ega selle täiendustes ei kajastu. /…/ Kolleegium märgib, et tulenevalt V™S §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud 14 4-16-6429 väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab eelkõige kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Seega peavad väärteoprotokollis olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Lähtudes eeltoodud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikast peab kohus seega käesoleval juhul lähtuma väärteoprotokollis toodud väärteoetteheite kirjeldusest ega tohi ise tuvastada koosseisulisi faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis kajastatud ei ole. Sealjuures ei tohi kohus arvesse võtta ka kohtuvälise menetleja poolt alles kohtulikes vaidlustes väljendatud seisukohta, et antud relva ostis A.V ilmselgelt alla turuväärtuse (III kd lk 69). Seega kui väärteoprotokollis ei ole kajastatud kõiki väärteokoosseisu esinemise tuvastamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid, ei või kohus neid ise tuvastada ka juhul, kui tõenditest nähtuvad puuduolevad faktilised asjaolud, mis on vajalikud väärteokoosseisu esinemise sedastamiseks. Kuivõrd antud juhul ei ole relva Astra-Club puudutavas väärteoetteheites

§-s 17 sätestatud siseteabe korruptiivse kasutamise tuvastamiseks ära toodud ega kirjeldatud omakasu eesmärki sisustavaid faktilisi asjaolusid, siis ei ole kohtul antud juhul võimalik puuduolevat koosseisutunnust ka ise tuvastada väärteoasja materjalide pinnalt. Seega kuivõrd juba ainuüksi ühe koosseisuelemendi puudumise korral ei saa olla täidetud etteheidetava väärteo objektiivne koosseis, siis ei ole võimalik menetlusalust isikut temale etteheidetavas teos antud juhul ka süüdi tunnistada. Eeltoodud põhjustel tuleb A.V suhtes seega väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel väärteoetteheites nr 14 lõpetada seoses teos väärteotunnuste puudumisega. Relva Astra-Club osas on A.V-le esitatud ka väärteoetteheide nr 15 toimingupiirangu rikkumises, mis väljendus etteheite kohaselt selles, et A.V otsustas iseendale antud relva osas relvaloa väljastamise. Antud väärteoetteheite osas on ainsaks tõendiks väidetava relvaloa iseendale väljastamise kohta Delta-andmebaasi väljavõte nr xxxx (I kd lk 100; III kd lk 68). Antud väljavõttest on näha, et A.V on esitanud taotluse väljastada relvaluba seoses relva Astra-Club ostmisega ning antud taotlus on registreeritud süsteemis 11.06.

  1. a. Samuti nähtub antud väljavõttest, et 11.06.
  2. a kell 11:41 on Xxxxteinud antud taotluse menetlemise ülesandeks A.V-le , kes on teinud täitmismärke 12.06.2015: Tehtud. Seega tõendab nimetatud väljavõte, et A.V taotlus relvaloa väljastamiseks tehti Xxxx poolt A.V-le ülesandeks ning antud taotluse osas on A.V teinud ka märke, et ülesanne on tehtud. Samas ei tõenda antud väljavõte seda, kas A.V koostas ainult relvaloa projekti või väljastas ehk allkirjastas ka ise reaalselt antud relvaloa. Eeltoodud põhjusel leiab kohus, analoogselt väärteoetteheite nr 6 analüüsi juures toodule, et antud Delta-väljavõte (I kd lk 100) relva Astra-Club osas ei tõenda, et A.V väljastas ise enda allkirjaga iseendale ka relva Astra-Club relvaloa. Otsest tõendit - allkirjastatud otsust pole väärteoasja materjalide juurde aga esitatud ja kuivõrd kohtul puuduvad ka muud tõendid, mis kinnitaksid väärteoetteheites nr 15 kirjeldatud rikkumise toimepanemist A.V poolt, siis tuleb A.V suhtes antud väärteoetteheites väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel seoses teos väärteotunnuste puudumisega (tõendamatuse tõttu) lõpetada. Seega tuleb väärteoetteheidetes nr 14 ja 15 lõpetada A.V suhtes väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel seoses teos väärteotunnuste puudumisega. 2.2.
  3. Rossi-272 Väärteoetteheide, mis puudutab relva Rossi-272 (väärteoetteheide 16) Väärteoprotokollis on kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteoetteheites nr 16 kirjeldatud tegu vastab

§-s 17 sätestatud väärteokoosseisule. Seega heidab kohtuväline menetleja A.V-le relva Rossi-272 puhul ette vaid siseteabe korruptiivset kasutamist. 15 4-16-6429 Objektiivne koosseis Eeltoodud väärteoetteheitest nr 16 nähtub seega, et A.V-le heidetakse ette siseteabe korruptiivset kasutamist, mis seisnes selles, et ta ostis Xxxx 20 euro eest ära viimasele kuuluva relva Rossi-272 nr XXXX, kuigi antud relv oleks tulnud tegelikkuses sundvõõrandada.

§ 17

kohaselt on karistatav ametiisiku poolt omakasu eesmärgil ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju või siseteabe korruptiivne kasutamine. Käesoleval juhul ei nähtu aga A.V-le esitatud väärteoetteheitest seda, milles väljendus A.V käitumises omakasu eesmärk. Näiteks väärteoetteheites nr 3 relva Browning-Baby ja väärteoetteheites nr 5 relva CZ-100 osas on sisustatud omakasu kas sama relva hilisemalt kallimalt edasimüümisega reaalse ostu-müügi tehingu toimumise näol või selle kallimalt edasimüümise tahte väljendamisega müügikuulutuse avaldamise kaudu. Omakasu eesmärki võib väärteoetteheites sisustada ka näiteks sellega, et relv osteti oluliselt alla turuhinna oleva hinnaga ära. Käesoleval juhul ei ole aga väärteoetteheites mitte mingilgi viisil sisustatud seda, milles seisnes A.V puhul relva Rossi-272 puhul omakasu eesmärk selle ostmisel Xxxx. Lähtudes eeltoodud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikast (mis on ära toodud väärteoetteheite nr 14 analüüsi juures) seoses väärteoasja arutamise piiridega, peab kohus seega käesoleval juhul lähtuma väärteoprotokollis toodud väärteoetteheite kirjeldusest ega tohi ise tuvastada koosseisulisi faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis kajastatud ei ole. Sealjuures ei tohi kohus arvesse võtta ka kohtuvälise menetleja poolt alles kohtulikes vaidlustes väljendatud seisukohta, et antud relva ostis A.V ilmselgelt alla turuväärtuse (III kd lk 69). Seega kui väärteoprotokollis ei ole kajastatud kõiki väärteokoosseisu esinemise tuvastamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid, ei või kohus neid ise tuvastada ka juhul, kui tõenditest nähtuvad puuduolevad faktilised asjaolud, mis on vajalikud väärteokoosseisu esinemise sedastamiseks. Kuivõrd antud juhul ei ole relva Rossi-272 puudutavas väärteoetteheites

§-s 17 sätestatud siseteabe korruptiivse kasutamise tuvastamiseks ära toodud ega kirjeldatud omakasu eesmärki sisustavaid faktilisi asjaolusid, siis ei ole kohtul antud juhul võimalik puuduolevat koosseisutunnust ka ise tuvastada väärteoasja materjalide pinnalt. Seega kuivõrd juba ainuüksi ühe koosseisuelemendi puudumise korral ei saa olla täidetud etteheidetava väärteo objektiivne koosseis, siis ei ole võimalik menetlusalust isikut temale etteheidetavas teos antud juhul ka süüdi tunnistada. Eeltoodud põhjustel tuleb A.V suhtes seega väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel väärteoetteheites nr 16 lõpetada seoses teos väärteotunnuste puudumisega. 2.2.7. Smith & Wesson Väärteoetteheide, mis puudutab relva Smith & Wesson (väärteoetteheide 17) Väärteoprotokollis on kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteoetteheites nr 17 kirjeldatud tegu vastab

§-s 19 sätestatud väärteokoosseisule. Seega heidab kohtuväline menetleja A.V-le relva Smith & Wesson puhul ette vaid toimingupiirangu rikkumist. Objektiivne koosseis Käesoleval juhul heidetakse A.V-le väärteoetteheites nr 17 ette seda, et ta menetles ja otsustas Xxxxrelvaloa väljastamist. Seega heidetakse A.V-le ette otsuse tegemist Xxxxsuhtes seoses relvaloa menetlemisega. Ehk väärteoetteheite kohaselt ei heideta A.V-le ette toimingu või otsuse tegemist enda, vaid teise isiku, s.t Xxxxsuhtes. Käesoleva kohtuotsuses väärteoetteheite nr 4, väärteoetteheite nr 12 ja väärteoetteheite nr 13 osas märgitud seisukohtadele tuginedes leiab kohus ka siinkohal, et Xxxxväljastatud relvaloa suhtes ei saa A.V vastutusele võtta

§ 19

alusel, sest Xxxxei ole A.V-ga seotud isikuks

§ 7lg 1 p-de 1 ja 4 tähenduses.

Ehk kuivõrd Xxxxei ole A.V-ga seotud isikuks, siis ei saa A.V olla rikkunud ka toimingupiirangut

§ 11

lg 1 p 1 kohaselt ega vastutada

§ 19alusel.

Seetõttu tuleb väärteoetteheites nr 17 16 4-16-6429 lõpetada A.V suhtes väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel seoses teos väärteotunnuste puudumisega. 2.2.

  1. Kokkuvõte Eelnevat kokku võttes leidis kohus, et V™S § 29 lg 1 p 1 alusel tuleb väärteomenetlus A.V suhtes lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu etteheidetes nr 4, 6, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16 ja
  2. Väärteoetteheidete nr 3, 5 ja 7 osas leidis kohus, et A.V on täitnud

§-s 17 sätestatud väärteo koosseisu. Ehk relvade Browning-Baby, CZ-100 ning Glock 19 (nr XXXX) puhul tuvastas kohus siseteabe korruptiivse kasutamise. Seega on A.V pannud kolmel korral toime

§ 17järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteoetteheidete nr 8 ja 9 osas leidis kohus, et A.V on täitnud

§-s 19 sätestatud väärteo koosseisu. Ehk relva Glock 19 puhul tuvastas kohus toimingupiirangu rikkumise. Seega on A.V pannud kahel korral toime

§ 19järgi kvalifitseeritava väärteo.

Samuti nähtub eelnevast, et A.V on relvaga Glock 19 seoses pannud toime nii

§ 17

kui ka

§ 19järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Käesoleval juhul leiab kohus, et A.V tahtlus oli relva Glock 19 puhul nii menetlustoimingute kui ka relva ostmisel-müümisel ühtne. See tähendab, et kuivõrd välisele kõrvaltvaatajale oleks raske eristada, milline käitumisakt konkreetselt kandis siseteabe korruptiivse kasutamise eesmärki ning milline toimingupiirangu rikkumist, siis tuleb asuda seisukohal, et tegemist on käesoleval juhul ühe teoga ehk ideaalkogumiga väärtegude osas. Seega on A.V väliselt ühe teoga/käitumisaktiga täitnud kahe erineva väärteo (

§ 17

ja

§ 19) koosseisud.

Sealjuures kinnitab seda seisukohta ka asjaolu, et antud juhul aitas toimingupiirangu rikkumine A.V panna toime siseteabe korruptiivset kasutamist ning ka vastupidi – siseteabe korruptiivne kasutamine andis A.V-le motiivi panna toime toimingupiirangu rikkumist. Kui A.V ei oleks toimingupiiranguid rikkunud ehk Glock 19 relva osas iseendale relvasoetamisluba ning relvaluba väljastanud, siis ei oleks ta hiljem antud relva ise edasi ka võõrandanud ja sellega siseteavet korruptiivselt kasutanud. Samuti kui A.V ei oleks kasutanud siseteavet korruptiivselt seeläbi, et võttis ühendust relva omanikuga ja pakkus talle, et ostab tema relva ära ega relva ära ostnud ja hiljem edasi müünud, siis ei oleks olnud vajalik tal ka toimingupiirangute rikkumist toime panna (iseendale relvaluba ja relvasoetamisluba väljastada). Siinkohal märgib kohus ka seda, et ei nõustu kohtuvälise menetleja käsitlusega, mille kohaselt tuleks kõiki väärteoprotokollis etteheidetavaid tegevusi (või siis käesoleval juhul neid väärteoetteheiteid, mille osas kohus leidis, et need on tõendamist leidnud) käsitleda ühest tahtlusest kantuna ühe jätkuva väärteona (III kd lk 69 pöördel-70). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on A.V korduvalt täitnud nii

§-s 17 kui

§-s 19 sätestatud väärtegude koosseisud. Samasuguste väärtegude korduv toimepanemine ainuüksi ei näita veel seda, et tegemist oleks ühe jätkuva teoga. Õiguskirjanduses on leitud, et jätkuva süüteo all tuleb mõista olukorda, kus mitu ajaliselt lähedast, sama objekti vastu suunatud ja sarnasel viisil toimepandud tegu, mis ka eraldiseisvalt on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised, loetakse õiguslikult ühtseks teoks, kuna osateod on kantud ühtsest tahtest. Nõue, et jätkuvaid tegusid peab hõlmama ühtne tahtlus, tähendab, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu (vt J. Sootak ja P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2015, § 81, komm. 4.2, lk 258-259). Käesoleval juhul ei olnud kõik A.V poolt toimepandud teod suunad sama objekti, vaid sarnase objekti vastu (erinevad relvad ja erinevad relvade omanikud, erinevad relvade ostjad). Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest seda, et A.V oleks olnud juba enne ühe toimingupiirangu rikkumise ja/või siseteabe korruptiivse kasutamise lõpuleviimist tahtlus juba järgmise samasuguse teo osas. Samuti ei saa kohtu hinnangul pidada A.V tegevusi ajaliselt 17 4-16-6429 lähedasteks, kuivõrd väärteoprotokollis heideti talle ette 17 väärteo toimepanemist perioodil 04.09.

  1. a – 22.10.
  2. a. Sealjuures esineb väärteoetteheidete vahel näiteks kaks üle kolme kuu pikkust perioodi, millede kestel ei heideta A.V-le mitte midagi ette. Käesoleval juhul lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast tuleks näiteks n-ö saripoevargaid, kes panevad iga päev, vahel isegi mitu korda päevas ja isegi samast kauplusest, toime kauplusevargusi, pidada mitte erinevateks varguse episoodideks, vaid üheks jätkuvaks süüteoks. Eelnevalt märgitud põhjustel ei saa kohus sellise käsitlusega nõustuda. 2.2.
  3. Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid A.V teos ei esine. Samuti on A.V süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud
  4. aastal – vt nt I kd lk 85; III kd lk 3). Seega on A.V pannud toime koosseisupärased, õigusvastased ning süülised väärteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 17

ja

§ 19järgi.

Sealjuures on antud väärteod toime pandud ideaalkogumis. 2.3. Karistus Eelnevalt on kohus leidnud, et A.V on pannud toime

§ 17ja § 19 järgi kvalifitseeritavad väärteod ideaalkogumis. Kar

S § 63 lg 1 näeb ette, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

§ 17

näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

§ 19näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut.

Seega on raskeim karistus ette nähtub

§-s 17, milles sätestatud karistuse sanktsioonist tuleb käesoleval juhul A.V-le karistuse mõistmisel ka lähtuda. Kuivõrd

§-s 17 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peab A.V-le mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3300 trahviühikut (s.o 12-1200 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks ca 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A.V süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et ta täitis nii

§-s 17 kui ka

§-s 19 sätestatud väärteokoosseisud korduvalt. Nimelt täitis A.V tegevus kolmel korral

§-s 17 sätestatud väärteo koosseisu ehk ta kasutas korruptiivselt siseteavet.

§-s 19 sätestatud väärteo pani A.V toime aga kahe erineva käitumisaktiga ehk kahel korral rikkus A.V toimingupiiranguid. Sealjuures relva Glock 19 puhul vastas tema käitumine nii

§-s 17 kui ka

§-s 19 sätestatud väärteokoosseisule ideaalkogumis. Mitme erineva väärteokoosseisu täitmine ning sealjuure korduvalt samalaadse väärteo toimepanemine, on asjaolud, mis suurendavad isiku süüd. Teine asjaolu, mis mõjutab A.V süü suurust, on väärtegude toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et A.V pani temale etteheidetavad väärteod toime kavatsetult, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm, siis antud asjaolu suurendab isiku süüd. Samuti arvestab kohus antud juhul seda, kui suurt kasu A.V enda teguviisist sai. Nimelt tuvastas kohus eelnevalt, et relva Browning-Baby puhul sai A.V kasu vähemalt 150 eurot, relva CZ-100 puhul vähemalt 100 eurot ning relva Glock 19 puhul 150 eurot. Seega kokku sai A.V väärtegude toimepanemisest kasu 400 eurot. KarS § 3001 näeb ette kriminaalvastutuse toimingupiirangu rikkumise eest suures ulatuses. KarS § 121 p 2 kohaselt on suur süüteo ulatus selline, mis ületab 40 000 eurot. Seega on toimingupiirangu rikkumine väärteokorras karistatav seni, kuni sellest saadav kasu ei ületa 40 000 eurot. Seda arvestades tuleb skaalal 0-40 000 eurot pidada A.V süüd väikseks, sest tema sai kasu 100 korda vähem sellisest ulatusest, 18 4-16-6429 mis on veel väärteona karistatav. Samuti arvestab kohus käesoleval juhul asjaoluga, et kuigi A.V rikkus toimingupiiranguid ja kasutas siseteavet korruptiivselt, siis reaalselt kahju ega ka valeotsuseid see kaasa ei toonud. Mitte ükski isik nendest, kellelt A.V relvi ostis või hiljem edasi müüs, ei leidnud, et neile oleks liiga tehtud näiteks liiga madala ostuhinna vms tõttu. Samuti ei ole käesoleval juhul A.V-le ette heidetud seda, et A.V poolt vastu võetud otsused oleksid toimingupiirangut rikkumata vastuvõetuna olnud teistsugused, s.t et ei oleks väljastatud relvalube ja relvasoetamislube sellisel kujul nagu seda tegi A.V . Neid A.V süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades tuleb tema süüd lugeda keskmisest mõnevõrra suuremaks. A.V avaldas enda kohtuistungil antud ütlustes: kahetsen, et nii läks, üldiselt olen ju seadusekuulekas, kunagi pole olnud seadusega probleeme (III kd lk 67). Kohus on seisukohal, et A.V puhul esineb karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p-s 3 teise alternatiivina märgitud puhtsüdamlik kahetsus. Samas karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes, mis ei oleks hõlmatud juba toimepandud väärtegude koosseisudest (omakasu motiiv), A.V puhul ei esine. Eeltoodust nähtuvalt arvestades A.V süü suurust mõjutavaid asjaolusid, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ning karistust raskendavate asjaolude puudumist kogumis, leiab kohus, et A.V süü on keskmise suurusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub selle, kuidas on võimalik A.V mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtuistungil mainis A.V : üldiselt olen ju seadusekuulekas, kunagi pole olnud seadusega probleeme, kaks korda olen nüüd aasta jooksul parkimistrahvi saanud (III kd lk 67). Samas nähtub A.V karistusregistrist, mille väljavõte on 25.10.2016. a seisuga, et A.V ei ole isegi mitte karistusregistrisse kantud (III kd lk 3). Seega on A.V-le tema märgitud kaks parkimistrahvi koostatud kas kirjalikus hoiatusmenetluses hoiatustrahvidena, mis ei ole V™S § 54 1 lg 3 kohaselt süüteo eest kohaldatavad karistused ning neid ei kanta seetõttu ka karistusregistrisse või parkimise viivistasu liiklusseaduse § 188 mõttes, mis ei ole samuti karistus. Nimetatud asjaolusid arvestades on A.V seega varasemalt nii kriminaal- kui väärteokorras karistamata isik ehk tegemist on seaduskuuleka inimesega. Seetõttu on tema mõjutamine edaspidistest rikkumistest hoidumiseks mõjusam ja eelduslikult tulemuslikum võrreldes isikuga, keda on varem karistatud. Ehk A.V on võimalik edaspidiste rikkumistest hoidumisele mõjutada ka süü suurusele vastavast karistusest väiksema karistuse mõistmise kaudu. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et eripreventsiooni tõttu on õigustatud A.V süü suurusele vastavat karistust vähendada. Seega on põhjendatud mõista A.V-le karistusena rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse eripreventsiooniga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Käesoleval juhul ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista A.V-le rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Esmalt arvestades asjaolu, et A.V ei tööta enam politseis, siis ei ole tema puhul sarnaste rikkumiste toimepanemine edaspidi enam võimalik. Samuti ei anna taoliste rikkumiste puhul teistele ühiskonnaliikmetele signaali hoidumaks sellisest käitumisest pigem mitte väärteo eest mõistetav karistus, vaid muud võimalikud tagajärjed, mis karistatusega kaasnevad, sh 19 4-16-6429 distsiplinaarkaristus, töökoha kaotus, eripensioni kaotus, teatud ametitel töötamise keeld jms tegurid. Nendel põhjustel ei pea kohus vajalikuks käesoleval juhul A.V süü suurusele ja eripreventsioonile mõistetavat karistust suurendada üldpreventsioonist tulenevalt ehk üldpreventsioon A.V-le mõistetava karistuse määra antud juhul ei mõjuta. Lisaks ülaltoodule arvestab kohus ka põhimõtet, mille kohaselt ei tohi süütegude toimepanemine end ära tasuda. Seetõttu leiab kohus, et A.V-le mõistetav karistus ei tohi olla väiksem sellest, millist otsest varalist kasu (400 eurot) ta sai väärtegude toimepanemise tulemusena. Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et A.V tuleb karistada alla sanktsiooni keskmist määra jääva rahatrahviga ning kohus mõistab isikule karistuseks 120 (ühesaja kahekümne) trahviühiku ehk 480 (neljasaja kaheksakümne) euro suuruse rahatrahvi. A.V esitas kohtule peale kohtuistungi toimumist kohtuistungiga samal päeval avalduse, mille kohaselt soovib ta rahatrahvi tasumist osti igakuiselt 25 euro suuruste osamaksetena (III kd lk 71). KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. A.V ei tööta ja olnud töötu juba aasta aega (III kd lk 50, 67). Seda arvestades leiab kohus, et A.V-le tuleb anda võimalus tasuda rahatrahv ositi. KarS § 66 lg 3 kohaselt ei või ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Arvestades, et kohus mõistis A.V-le karistuseks 480 euro suuruse rahatrahvi ning isik enda sõnade kohaselt on võimeline igakuiselt tasuma vaid 25 eurot, leiab kohus, et rahatrahvi tasumiseks tuleb A.V-le anda seaduse kohaselt maksimaalne võimalik periood, s.t üks aasta. Eeltoodut arvestades määrab kohus, et A.V peab temale mõistetud 480 euro suuruse rahatrahvi tasuma ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt 40 (nelikümmend) eurot. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 20

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.