lg 2 alusel järgmiselt: kohustada OT tasuma rahatrahv 40 eurot 4 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest kuni rahatrahvi tasumiseni iga kuu 10.kuupäevaks Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is, arvele nr EE403300333416110002 Danske pangas või arvele nr EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220175045773. Igakuise osamakse suurus 10 eurot. 2 Kohtuotsus edastada menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates päevast, millal motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud 22.02.2017.a. koostas Politsei-ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse noorsoopolitseinik Triin Tähtla väärteoprotokolli, mille kohaselt 13.01.2017 kella 13:05 ja 13.10 vahelisel ajal Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi koridoris istus RL SL kõhu peale ja tiris tal jalast ära jalatsid. Seejärel lükkas OT SL kooli vahekoridori ja ei lasknud teda sealt enam välja. RL ja OT viskasid SL ühte jalatsit omavahel ja mängisid nö koeramängu S. SL füüsilist vägivalda ei kogenud, aga tema hing sai palju kannatada ja tema koolipäev oli sellisest tegevusest häiritud. Lisaks sellele nägid seda tegevust pealt teised klassi ja koolikaaslased. Sellise tegevusega panid RL ja OT toime avaliku korra rikkumise. Politsei-ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse noorsoopolitseinik Triin Tähtla koostas 23.03.2017 otsuse väärteoasjas 2700,17,000071 ning karistas OT juhindudes
lg 1 järgi ja määras karistuseks
Kaebuse esitaja seaduslik esindaja ei nõustu kohtuvälise menetleja määratud karistusega ja osaliselt O. T inkrimineeritud väärteo osas. Kaebuse esitajal puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks, kuna käib veel koolis ning kaebuse esitaja seaduslik esindaja on lapsega kodune ning sissetulek puudub. Lisaks ei maksa laste isa lastele elatist, kuigi see on välja mõistetud. O visati suss ja kuna kõik olid lõbusad, siis O tõlgendas seda kui mängu ka kannatu ise naeris. O T on ise elavaloomuline ja heatahtlik laps, kes haaras mängust kinni ja käis üks sussiloopimine, millega ei tahetud midagi halba. Lisaks ei olnud O aimugi, et kannatanule tegelikult ei meeldi ja et tema naer ning lõbus tuju on teeseldud. OT on kannatanu ees vabandanud ja kahetseb südamest antud tegu. Lisaks kirjutas OT kahetsuskirja politseile. Kuna O on elavaloomuline poiss on pöördutud psühhiaatri poole, et tema ülemeelikust taltsutada ja et ta saaks keskenduda paremini õppimisele. Välja kirjutatud tabletid rahustavad ja aitavad paremini keskenduda. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja palub kohtult piirduda antud asjas ainult hoiatusega. Kaebuse esitaja esindaja seisukoht Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova taotleb kohtult OT Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalitluse noorsoopolitseiniku Triin Tähtla otsusega väärteoasjas 270017000071 määratud rahatrahvi 40 eurot tasumise võimaldamist hiljemalt 01.septembriks 2017.a. Palub alternatiivselt vähendada trahvi suurust, arvestades O. T väiksemat osavõtuastet süüteo toimepanemisel võrreldes RL. Vähendatud trahvi tasumiseks määrata samuti eelpool nimetatud kuupäev. OT ema HT kasvatab üksinda kahte alaealist last. Käesoleval ajal viibib ta noorema lapsega tasuta lapsehoolduspuhkusel. Perekonna sissetulekuks on lastetoetused. Elatist laste isalt ei ole HT saanud. Rahaline olukord ei võimalda trahvi maksmist kohaselt määratud summa suuruses. HT tekib võimalus tasuda rahatrahv suvel, olenevalt noorema lapse kasuks väljamõistetud elatise laekumisest. Vastuses Pärnu Maakohtule on Rapla politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalitluse noorsoopolitseiniku Triin Tähtla samuti nõustunud trahvi osalise tasumisega. Lisaks taotleb 3 kaebuse esitaja kaitsja asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht Menetlusaluse isiku OT ema HT on esitanud kaebuse kohtuvälise menetleja koostatud otsusele väärteoasjas nr 2700,17,000071. Kaebuses taotletakse hoiatust OT. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis seisnes selles, et hoidis 13.01.2017 ajavahemikul kell 13.05-13:10 kinni SL Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi II korruse vahekoridoris, loopis S jalanõu edasi-tagasi RL ja ei andnud seda tagasi jalatsi omanikule. Sellise tegevusega sai S hingeliselt haiget ja tundis ennast halvasti, ta oli kurb ja õnnetu ning tema koolipäev oli sellisest tegevusest häiritud. Sama seaduse ja paragrahvi alusel on menetlusalusele isikule koostatud 22.02.2017 väärteoprotokoll. Kohtuväline menetleja leiab, et OT kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga, mõjutades teda edaspidi rikkumistest hoiduma määrates rahatrahvi alla sanktsiooni keskmist määra. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtuvälisele menetlejale esitatud ja kohtuväline menetleja leiab, et OT on talle süüks arvatud karistusseadustiku (
) § 262 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse määramisel peab juhinduma
, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (
lg 3), mistõttu mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja isiku varasema käitumisega.
lg.1 kohaselt võib isikut karistada avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest rahatrahviga kui 100 trahviühikut, mis on kuni 400€. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes
lõikest 1, on määratud OT
40€. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. Vajadusel kohaldada OT osalist trahvi tasumist. Kohtu põhjendused Antud juhul on küllaldane alus lahendada kaebus kirjalikus menetluses vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, sest mõlemad kohtumenetluse pooled on andnud selleks nõusoleku. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Otsusega väärteoasjas nr 2700,17,000071 23.03.2017 karistati O. T karistusseadustiku § 262 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Karistust raskendavaid asjaolusid antud juhul ei ole (
Kergendavaks asjaoluks saab lugeda oma teo tunnistamist ja kahetsust. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud otsuse tegemisel V™S § 74 lg 1 toodud nõudeid.
kohaselt on karistamise alus isiku süü ja peale kergendavate ning raskendavate asjaolude tuleb karistuse määra ja liigi valikul arvestada ka õiguskorra kaitsmise huve ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. OT on talle süüks arvatud karistusseadustiku (
) § 262 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (
lg 3), mistõttu mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. 4 Korrakaitseseadus § 54 ütleb, et avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala,. Ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Samuti sätestab sama seadus avalikus kohas käitumise üldnõuded. Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, see tähendab, et teist isikut ei tohi lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seaduses või käituda muul viisil vägivaldselt. OT on karistatud
lg 1 järgi väärteotoimepanemises põhikaristusega minimaalses määras.
lg 1 kohaselt võib isikut karistada avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, mis on kuni 400 eurot, kuid OT määrati karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. O. T palub piirduda ainult hoiatusega või alternatiivselt vähendada trahvi suurust tasumise tähtajaga 01.september 2017.a. Kohus leiab, et karistuse kergendamiseks puuduvad alused, kuna O. T on niigi määratud rahatrahv minimaalses määras. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et O. T ei ole varem karistatud. OT seadusliku esindaja sõnul ei jätku rahalisi vahendeid määratud rahatrahvi tasumiseks, kuna pere sissetulekuks on lastetoetused, sest O. T ema on lapsehoolduspuhkusel. Kohus leiab, et O. T toodud asjaolud ei anna alust rahatrahvi vähendamiseks, kuna kaebuse esitaja seadusliku esindaja kirjeldatud elu ei anna põhjust tuvastamiseks, et O. T ei jätku rahalisi vahendeid rahatrahvi tasumiseks. Kohus leiab, et O. T suhtes on põhjendatud kohaldada
Kohus leiab, et puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 alusel. Kirjeldatu alusel ja juhindudes V™S § 132 p 1 kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.