Obsah (7)

§ 223§ 33§ 51§ 16§ 45§ 37§ 46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruaril 2017. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-16-8474 Kohtukoosseis Kohtunik Peet

) § 33 lg 2 p 8 nõudeid, tekitas M.I varalise kahju S.K. (K) mootorsõiduki Audi A6 registreerimismärgiga XXXX kahjustamise näol, ning pani toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 10.11.

1. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,007134 (tl 33) karistati M.I selle teo eest rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. M.I kaitsja esitas Tartu Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tl-d 112), mille põhisisu seisneb lühidalt järgnevas:
2. Väärteootsuse ja väärteoprotokolli on teinud sama kohtuvälise menetleja ametnik. Nimetatud asjaolu võib viidata sellele, väärteomenetlus ja selle raames tehtud väärteootsus ei pruugi olla erapooletu.
3. M.I ei rikkunud

§ 33lg 2 p-s 8 sätestatud nõuet.

Tema ülekuulamise protokollis on kirjas, et pöörde ajal lülitas M.I sisse parema suunatule, vaatas parempoolsesse küljepeeglisse ning veendus, et seal ei ole teisi sõidukeid. Seega tegi menetlusalune isik kõik endast mõistlikult oleneva selleks, et veenduda enne manöövri alustamist selle ohutuses. Jääb arusaamatuks, mida oleks menetlusalune isik enne manöövri tegemist olnud veel kohustatud tegema. Ainuüksi asjaolu, et isik osales liiklusõnnetuses, ei tähenda seda, et menetlusalune isik rikkus liiklusnõudeid või et liiklusõnnetus oleks toimunud just menetlusaluse isiku poolt liiklusnõuete rikkumise tagajärjel. 3. Isegi kui heita M.I-le ette

§ 33

lg 2 p-s 8 sätestatud nõude täitmata jätmist, siis tuleb arvestada sellega, et liiklusõnnetust ei oleks toimunud, kui selle teine osapool, s.o mootorsõiduki Audi A6 registreerimismärgiga XXXX juht ei oleks omalt poolt nii olulisel määral liiklusnõudeid rikkunud. Nimelt hakkas too veel pärast seda, kui menetlusalune isik oli oma manöövrit juba alustanud,

§ 51

lg 1, lg 3 p 3 ja lg 4 2 eiravalt sooritama pärisuunavööndis temast paremalt poolt möödasõitu ega katkestanud seda isegi siis, kui nägi tekkinud liiklusohtu. Lisaks rikkus Audi A6 juht

46 lg-te 2, 3 ning § 53 lg 1 nõudeid, kuna ei hoidnud piisavat piki– ja külgvahet ega andnud möödasõiduks oma sõidurajalt väljumisest suunatulega märku. Kuna Audi A6 juht väljus teede lõikumisel moodustunud alal (ristmikul) ainukeselt sõidurajalt, kus oli lubatud liikuda, siis rikkus ta ka liikluskorraldusvahendi (märgi 534v),

§ 16lg 2 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri (MKM) 22.02.2011.

a määruse nr 12 § 14 lg 1 nõudeid. 4. Kõike seda arvestades ei täitnud menetlusalune isik M.I

§ 223

lg-s 1 toodud objektiivset koosseisu, mistõttu tuleb väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ning menetluskulud jätta kohtuvälise menetleja kanda. Kohtuväline menetleja esitas kohtule kirjaliku seisukoha (tl-d 26-27), milles ei nõustu kaebusega. Ristmikul, kus liiklusõnnetus toimus, oli küll osutusmärk 534v, kuid see ei keela sõidurea vahetamist vasakpöörde sooritamisel. Kõnealusel ristmikul oli ka MKM 22.02.2011. a määruse nr 12 § 25 lg 10 järgne märgis 923a „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon”, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 0,5 m, mis tähistab sõiduradasid ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal, kus on vaja rõhutada liikumissuunda ning mida tohib ületada mõlemalt poolt. Lähtudes

§ 45

lg-st 6, mille kohaselt tohib asula sõiduteel sõita pärisuunavööndis mis tahes sõidurajal eeldusel, et täidetakse

§ 37

nõudeid (nõuded juhile ühissõidukiraja kasutamisel ja ühissõidukile eesõiguse andmisel), võis Audi A6 juht vasakpöördel valida mistahes sõiduraja ega rikkunud

nõudeid. Seetõttu jääb kohuväline menetleja seisukohale, et liiklusõnnetuse põhjustas M.I käitumine: kui menetlusalune isik oleks enne manöövri sooritamist tõepoolest veendunud selle ohutuses, siis poleks liiklusõnnetust toimunud. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 10.11.2016. a otsus väärteoasjas nr 2780,16,007134 muutmata. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht Mis puudutab kaebuses esitatud seisukohta väärteomenetluse erapoolikuse kohta, siis sellega seoses märgib kohus, et V™S ei keela samal kohtuvälise menetleja ametnikul, kes koostas väärteoprotokolli, teha ka väärteootsust. Kui menetlusalune isik leiab, et protokolli koostava ning otsust tegeva menetleja kokkulangevus viitab lahendi erapoolikusele ja seega ka lahendi ebaõigsusele, on tal õigus esitada kaebus kohtule, mida käesoleval juhul on ka tehtud. Seoses väärteoga märgib kohus järgnevat.

§ 223

lg 1 näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. 3 Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et M.I , juhtides 13.08.

1. a kella 12.54 ajal mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga XXXX, sooritas vasakpöörde Tartus Riia tänavalt Riia-Turu ristmikult Vabaduse puiesteele ning liikus edasi Uueturu tänava suunas. Ei ole vaidlust selleski, et Vabaduse puiestee alguses reastus M.I vasakpoolsest reast ümber parempoolsesse ritta ning põrkas kokku seal liikunud mootorsõidukiga Audi A6 registreerimismärgiga XXXX. Nimetatud asjaolud on üheselt kinnitust leidnud M.I ning tunnistaja R.N. ütlustega (vastavalt tl-d 36 ja 37), samuti 13.08.
2. a kella 12.54 paiku tehtud videosalvestusega Riia-Turu ristmiku liiklussituatsioonist (CD salvestusega väärteotoimiku juures). Neid asjaolusid kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos sellele lisatud liiklusõnnetuse skeemiga (tl-d 38-40). Vaidlus puudub ka selle üle, et kokkupõrke tagajärjel sai muuhulgas kahjustada mootorsõiduki Audi A6 registreerimismärgiga XXXX esistange vasakpoolne nurk, vasakpoolne esitiib, samuti aga Audi A6 vasakpoolsed tuli ja udutuli. Need asjaolud on tõendatud kogumis tunnistaja R.N. ütlustega (tl 37), sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud liiklusõnnetuse skeemiga (tl 40) ning fototabeliga, millelt nähtuvad Audi A6 kahjustused (tl 46). Järelikult tekkis liiklusõnnetusega varaline kahju Audi A6 omanikule. Kohtuväline menetleja on leidnud, et kokkupõrke põhjustajaks oli mootorsõidukit Opel Astra juhtinud M.I , kuna too ei veendunud enne sõiduraja vahetamist selle manöövri ohutuses ehk siis selles, et kõrvalrajal ei sõida samal ajal teist sõidukit. Kohtumenetluse teine pool leiab aga, et liiklusõnnetuse põhjustas Audi A6 juhi käitumine: M.I vaatas enne ümberreastumist parempoolsesse küljepeeglisse ning veendus, et seal ei ole teisi sõidukeid, samas sooritas Audi A6 juht veel pärast seda keelatud manöövri, millega M.I arvestada ei osanud. Kohus, analüüsinud Audi A6 juhi käitumist, leiab, et viimane ei rikkunud

nõudeid.

§ 51

lg 1 teine lause sätestab, et kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on selgelt arusaadav, tuleb sellest mööda sõita paremalt. Audi A6 ees sõitnud M.I poolt juhitud Opel Astra tegi Riia-Turu ristil pööret vasakule ning ristmikul olevast liikluskorraldusest, samuti sellest, et M.I juhitud sõidukil oli sisse lülitatud vasak suunatuli (vt tl-d 36, 37), oli see Audi A6 juhile ka selgelt arusaadav. Järelikult ei olnud tal keeldu mööduda Opel Astrast paremalt poolt. Käesoleval juhul ei ole asjakohane ka viide sellele, justkui Audi A6 juht eiras

§ 46lg-te 2, 3 ning 53 lg 1 nõudeid.

Ekslik on menetlusaluse isiku ning tema kaitsja seisukoht ka selles, et kuna Audi A6 juht väljus Riia-Turu ristmikul ainukeselt sõidurajalt, kus oli lubatud liikuda, siis rikkus ta liikluskorraldusvahendit (märk 534v),

§ 16lg-t 2 ning MKM 22.02.2011.

a määruse nr 12 § 14 lg-t

1. MKM 22.02.
2. a määruse nr 12 § 15 p 16 kohaselt osutab märk 534v sõidusuundadele sellelt sõidurajalt, mille kohale see on pandud. Kuna Audi A6 juht tegi Riia-Turu ristmikul vasakpöörde, siis käitus ta vastavalt oma sõiduraja kohale asetatud liiklusmärgist 534v. Samas oli kõnealusel ristmikul ka MKM 22.02.
3. a määruse nr 12 § 25 lg 10 järgne märgis 923a, s.o võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon, kus kriipsude ja nende vahede pikkus oli 0,5 4 m. Nimetatud märgis tähistab sõiduradasid ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal, kus on vaja rõhutada liikumissuunda. MKM 22.02.
4. a määruse nr 12 § 25 lg 10 kohaselt tohib sellist märgist ületada mõlemalt poolt. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et Audi A6 juhil ei olnud keeldu ristmikul oma sõiduraja piiridest väljuda. Kuna

§ 45

lg 6 sätestab lisaks, et asula sõiduteel tohib sõita pärisuunavööndis mis tahes sõidurajal eeldusel, et täidetakse

§ 37

nõudeid, siis võis Audi A6 juht vasakpöördel mitte üksnes väljuda oma sõiduraja piiridest, vaid tal oli ka õigus Vabaduse pst algul reastuda selle parempoolsele sõidurajale. Menetlusalune isik autojuhina oleks pidanud

ja MKM 22.02.2011. a määruse nr 12 vastavat reeglistikku teadma. Järelikult pidi Audi A6 juhi selline käitumine olema talle ettenähtav ning ta oleks pidanud oskama sellega arvestada. Seega oleks menetlusalune isik Vabaduse pst alguses olema eriti hoolas ning veenduma enne sõiduraja vahetamist, et parempoolsel sõidurajal ei liigu samal ajal teist sõidukit. Aset leidnud liiklusõnnetus näitab, et M.I seda hoolsuskohustust ei täitnud. Järelikult rikkus M.I

§ 33

lg 2 p 8 nõudeid ning pani toime

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on teisele isikule tekitatud varaline kahju. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut M.I tuleb selle teo eest karistada.

§ 223

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. KarS § 47 lg-le 1 vastavalt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, kusjuures trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtuväline menetleja karistas M.I rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot, seega oluliselt alla

§ 223lg-s 1 sätestatud rahatrahvi keskmist trahvimäära, mis on 151,5 trahviühikut. Kar

S § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku M.I tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Süüd raskendab asjaolu, et isik ei täitnud hoolsuskohustust Tartu ühel suurema liikluskoormusega ristmikul ajal, mil üldteadaolevalt liigub palju sõidukeid. Samas räägib menetlusaluse isiku kasuks see, et liikluskiirused olid väiksed ning et mootorsõiduki kahjustused olid kergemat laadi. Seega ei olnud ka tekkinud varaline kahju ilmselgelt suur. Menetlusaluse isiku süü väiksusest räägib ka tema enda suhtumise nõrk intensiivsus teosse, 5 nimelt see, et ta pani oma teo toime ettevaatamatusest. Eelnevaid asjaolusid nende koostoimes hinnates võib väita, et M.I süü oli oluliselt alla keskmise. Samas on kohus seisukohal, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb M.I poolt toime pandud rikkumisse suhtuda siiski täie tõsidusega. Igal aastal hukkub liikluses kümneid inimesi, vigastada saab tuhandeid. Suur on ka varaline kogukahju, mis liiklusõnnetuste tagajärjel iga-aastaselt tekib. Seega tuleb liikluses eriti just autojuhtide üleastumistesse suhtuda ülima tähelepanelikkusega ning anda neile riigipoolne hinnang karistuse kohaldamise näol. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kohtuväline menetleja kohaldatud karistus on vastavuses M.I süü ning karistuse eesmärkidega ja järelikult tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 10.11.2016. a otsus väärteoasjas nr 2780,16,007134 jätta täielikult muutmata. Menetlusalusel isikul väärteomenetlusega tekkinud kulud jäävad V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel tema enda kanda. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6