lg 4 Asja läbivaatamise aeg ja koht 17.03.2017 Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja, Liivalaia 24, Tallinn, saal nr 305 Väärteoasi Kohtuvälises menetluses tehtud
otsuse sisu Tühistada otsus ja vähendada trahvisummat Kaebuse esitaja taotlus Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Ave Mägi, Merli Siitan menetlusalune isiku R.K seaduslik esindaja Xxxx Juhindudes V™S § 132 p 2 kohus otsustas: RESOLUTSIOON
lg 3 on reisiettevõtja kohustatud taotlema, vormistama ja omama tagatist, mis oleks kogu tema tegevuse igal ajahetkel piisav (kuid mitte väiksem kui tagatise minimaalsele kohustuslikule määrale vastav tagatis), et vajaduse korral oleks tagatise arvelt võimalik täita kõik turismiseaduse § 15 lg 1 nimetatud kohustused. Olukorras, kus reisiettevõtja ei oma nõuetekohast tagatist, tagatis on ebapiisav või puudub sootuks ei ole reisijate õiguste ja huvide kõrgetasemeline kaitse tagatud. Väärtegu on kvalifitseeritav
27.01.2017 tegi Tarbijakaitseamet otsuse, millega karistas R.K
1 lg 4 alusel Menetlusalune isik vaidlustas otsuse 10.02.2017 Harju Maakohtule esitatud kaebusega, taotledes trahvi tühistamist või vähendamist ning trahvisumma ajatamist aasta peale. Kaebuse esitaja ei eita oma mõningast eksimust tagatise seadmisel, kuid peab trahvisummat ebaõiglaselt kõrgeks. Kaebuse esitaja selgitab, et tagatise esitamisega hilinemine on seotud eelkõige sellega, et tegu on nn hobiprojekti ja suure suusasõpruskonnaga. R.K on suusasõpradele usalduse ja hea suusapuhkuse sümbol. Kõige suuremaks tagatiseks on maine, mis R.K on laitmatu. 2. Kohtu seisukohad V™S § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). V™S § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 2.1 Menetlusõiguslikud küsimused V™S § 133 p 6 kohaselt kaebuse lahendamiseks selgitab kohus muuhulgas kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Seega annab kohus kasutatava tõendibaasi kindlaks tegemiseks kõigepealt hinnangu vaidlustatud tõendite lubatavusele. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et osaliselt on väärteoasjas toodud tõendid kogutud valeidentiteeti kasutades. Nimelt e-kirjad aadressilt kersti-lu@hotmail.com. Väärteoasja materjalidest nähtub, et Tarbijakaitseameti ametnik Xxxxoli e-posti aadressilt xxxx edastanud R.K e-posti aadressile xxxx anonüümse päringu selleks talveks pakutavate reiside kohta. R.K vastab millistel kuupäevadel reise korraldab. 2 Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 63 kohaselt tarbijakaitseametil on õigus teha vajaduse korral kontrolloste. TKS on kehtestatud tarbija õiguste tagamiseks (TKS § 1 lg 2). Eeltoodust johtuvalt oli Tarbijakitseametil õigus pöörduda anonüümselt kaebaja poole, et saada täiendavat teavet R.K interneti kodulehel avaldatud ja välja toodud 2016/2017 talvel toimuvate pakettreisi tunnustele vastavate suusareiside kohta. Kohtu hinnangul on tegemist lubatud tõendiga (V™S § 31 lg 1 ja KrMS § 63 lg 1). 2.2 Väärteo toimepanemine
lg 1 kohaselt reisiettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja, kes pakub müügiks või müüb enda või teise reisiettevõtja koostatud pakettreise ja üksikuid reisiteenuseid.
lg 1 kohaselt pakettreis on reisikorraldaja poolt ühtse hinna eest pakutav, eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni jooksul osutatav vähemalt kahe järgmise reisiteenuse kogum: 1) sõitjateveoteenus; 2) majutusteenus; 3) muu reisiteenus, mis ei ole sõitjateveo- või majutusteenuse kõrvalteenus ja mis moodustab reisiteenuste kogumist olulise osa. Antud asjas puudub vaidlus selle üle, et R.K näol on tegemist reisiettevõttega
Eeltoodut kinnitab R.K seaduslik esindaja Xxxx ise ning väljavõtted majandustegevuse registrist, kus kajastub R.K tegevusalana Reisiettevõtjana tegutsemine. Samuti kinnitab R.K kodulehekülje www.R.K.ee ekraanitõmmised reisiettevõttena tegutsemist.
Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus § 15 lg 5 p 1 ja 2 kohaselt vastutuskindlustuse või muu samalaadse tagatise nõude korral sisaldab majandustegevusteade lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka järgmisi majandustegevuse üldandmeid: vastutuskindlustuse kindlustussumma või muu tagatise summa, rahaühik ja kehtivuse piirkond; vastutuskindlustuse kindlustussumma või muu tagatise kehtivuse algus- ja lõppkuupäev. R.K teadet ei esitanud pärast majandustegevuse lõppemise kuupäeva 15.04.2016.
lg 1 kohaselt reisiettevõtja on kohustatud tõendama tagatise olemasolu piisavate rahaliste vahendite näol: 1) reisija naasmiseks reisi lähtepunkti, kui pakettreisileping sisaldab sõitjateveo teenust; 2) reisija majutamiseks kuni reisi lähtepunkti naasmiseni; 3) reisitasu tagastamiseks tarbijale pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasumiseks pakettreisi ärajäänud osa eest; 4) tarbijale tasu tagastamiseks lunastamata pakettreiside kinkekaartide eest.
lg 1 järgi liigitatakse reisiettevõtja tegevusalad mh p 3 kohaselt väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid ning tellimus- või liinilendu sisaldavate pakettreiside koostamine, nende müügiks pakkumine ja müük; p 4 kohaselt väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid, välja arvatud tellimus- või liinilendu, sisaldavate pakettreiside koostamine, nende müügiks pakkumine ja müük. Vaidlus puudub selles, et R.K pakkus
lg 3 sätestab, et reisiettevõtja tagatis peab olema piisav käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmiseks. Lähtuvalt käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud tegevusaladest peab tagatis olema § 6 lõike 1 punktides 3 ja 5 nimetatud tegevusalade puhul vähemalt 7 protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 32 000 eurot (p 2); § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusala puhul vähemalt 7 protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 13 000 eurot (p 3). Nimetatud tegevusaladel tegutsemine nähtub R.K majandustegevuse registrist ja majandustegevusteatest.
lg 5 kohaselt kui reisiettevõtja tegutseb mitmel tagatist nõudval tegevusalal, siis ei või tagatis olla väiksem kui nõutakse suurima tagatise summaga tegevusalal. Vaidlus puudub ka selles, et R.K pidi olema tagatis vähemalt summas 32 000 eurot ning mida pakettreiside pakkumise ja müümise ajal ei olnud. Nimetatud kinnitab väljavõtted majandustegevuse registrist ning Reisid OÜ seaduslik esindaja Xxxxi ise. Majandustegevusteate kohaselt tagatis summas 35 000 eurot on olemas alates 23.11.2016 kehtivusajaga kuni 31.03.2017. Eeltoodust johtuvalt teo aset leidmine ja toime panemine R.K poolt on kohtu hinnangul tõendatud.
lg 4 näeb ette juriidilise isiku vastutuse pakettreiside müügiks pakkumise või müügi eest ilma nõuetekohase tagatiseta. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et R.K pani talle etteheidetava teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ta pidas võimalikuks, et pakub müügiks ja müüb pakettreise omamata nõuetekohast tagatist ja möönis seda. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. R.K õiguslik vorm on osaühing ning see on kantud äriregistrisse. Isik on süüvõimeline ning KarS 2. peatüki 3. jaos nimetatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 14 lg 1 kohaselt juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku 1 huvides. R.K juhib seaduslik esindaja Xxxx, kes pani
2.3 Karistus
S § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on 30.03.2016. a otsuses nr 3-1-1-27-16 p 12 selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase 4 süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kohtuvälise menetleja otsusega on R.K-le karistuseks määratud rahatrahv 2500 eurot. Nimetatu on sanktsiooni alumisest neljandikust väiksem. Otsuses sisalduvad põhistused sellises määras karistuse mõistmise kohta. Kohus nõustub karistusega leides, et see vastab süü suurusele ning selle puhul on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid. Karistus peab olema piisavalt suur selleks, et karistuse kandmine ei oleks soodsam kui seaduse järgimine. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel alusel puuduvad. KarS § 66 lg 2 kohaselt kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kaebuse esitaja taotleb rahatrahvi ositi tasumist. Võttes arvesse trahvi suurust on selle ositi tasumine põhjendatud. Rahatrahv summas 2500.00 eurot tuleb tasuda ositi 5 (viie) kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.