Obsah (6)

§ 2§ 29§ 30§ 23§ 156§ 155

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Väärteoasi Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtumääruse õiguslik alus 301 Viru Maakohus Kristel Vedro

§ 2, § 29 lg 1 p 1, 30 lg 1 p 1, 132 p 3, Kr

MS § RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Merike Arro kaebus.
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 23.09.2016 otsus väärteoasjas nr 2590, 16,
4. Lõpetada väärteomenetlus

§ 29

lg 1 p 1 alusel Merike Arro teos väärteo tunnuste puudumise tõttu LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos. 4. Lõpetada väärteomenetlus

§ 30

lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos. 5.

§ 30

lg 13 alusel jätta menetluskulud, so ½ Merike Arro poolt kantud menetluskuludest (õigusabikulud ja sõidukulud) summas 483,00 (nelisada kaheksakümmend kolm) eurot tema enda kanda. 6. Väärteomenetluse lõpetamisel

§ 29

lg 1 p 1 ja

§ 23

alusel hüvitada riigi eelarve tuludest ½ Merike Arro poolt kantud menetluskuludest (õigusabikulud ja sõidukulud), so 483,00 (nelisada kaheksakümmend kolm) eurot. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustik (

) § 156 lõikes 11 nimetatud juhul.

§ 156

lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on

§ 156

lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 156

lg 2 kohaselt kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna avariipolitseinik Eeva Õun koostas menetlusalusele isikule Merike Arrole 30.08.2016 väärteoprotokolli AB 1461706, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 20.05.2016 kell 11:20 mootorsõidukit xxxx, r/m xxxx, Lääne-Viru maakonnas, Sõmeru alevikus, Puiestee tänaval, liikus Tiigi tänava suunas. Juhtis mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teiste vara, ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis oleks võimaldanud vältida ees ootamatult pidurdanud ning seisma jäänud sõidukile. Selle tulemusena sõitis tagant otsa tema ees peatunud xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud E L (xxxx). Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetuse teatamise nõudeid rikkudes, kuigi politseile teatamine on kohustuslik, sest liiklusõnnetuses osalenud juhid olid lahkarvamusel ning ei olnud LS § 169 lg.4 p 2-4 loetletud asjaolusid kirjalikult vormistanud ning allkirjastanud. Rikkus Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 16 lg 1, § 46 lg 1, § 169 lg 4 p 5, lg
2. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 , 236 lg 1 järgi.
3. 23.09.2016 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula menetlusalusele isikule Merike Arrole otsuse, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 20.05.2016 kell 11:20 mootorsõidukit xxxx, r/m 610 TJJ, Lääne-Viru maakonnas, Sõmeru alevikus, Puiestee tänaval, liikus Tiigi tänava suunas. Juhtis mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teiste vara, ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis oleks võimaldanud vältida ees ootamatult pidurdanud ning seisma jäänud sõidukile. Selle tulemusena sõitis tagant otsa tema ees peatunud xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud E L (xxxx). Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetuse teatamise nõudeid 2 rikkudes, kuigi politseile teatamine on kohustuslik, sest liiklusõnnetuses osalenud juhid olid lahkarvamusel ning ei olnud LS § 169 lg.4 p 2-4 loetletud asjaolusid kirjalikult vormistanud ning allkirjastanud. Rikkus LS § 16 lg 1, § 46 lg 1, § 169 lg 4p5, lg 5 . Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1, 236 lg 1 järgi. Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 56 lg 1 ja § 63 lg 3 alusel määrati menetlusalusele isikule LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses s.o. 240 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahvi 85 trahviühiku ulatuses s.o. 320 eurot.
4. 14.10.2016 esitas menetlusalune isiku Merike Arro kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse, mille kohaselt ta taotleb otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist

§ 29

lg 1 p 1 alusel LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo suhtes ja menetluse lõpetamist

§ 30

lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel, kuna isiku süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo suhtes. Kaitsja märgib, et LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo osas puuduvad menetlusaluse isiku käitumises nii süüteokoosseisu objektiivsed tunnused (pikivahe hoidmise kohustust ei olnud, kuna sõidukid ei liikunud teineteise taga) kui subjektiivsed tunnused (menetlusalune isik ei saanud ka tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette näha, et teine auto talle ohutuses veendumata järsult ette pöörab ja kohe järsult pidurdades seisma jääb). Väärteomenetlus kuulub lõpetamisele

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kaitsja märgib, et Liiklusseaduse § 169 kohustab liiklusõnnetuses osalenud juhti teavitama kohe sündmuskohalt politseid. Kuna teine juht lahkus esimesena liiklusõnnetuse sündmuskohalt ning Merike Arro jaoks oli tegemist esmakordse sellise juhtumiga, siis sõitis ka tema kõigepealt kindlustusse ja seejärel politseisse. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaatamata koosseisupärasele teole ei ole Merike Arro karistamine selle eksimuse eest proportsionaalne ega põhjendatud. Tema süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi karistada inimesi, kes ise abi saamiseks politsei poole pöörduvad. Merike Arro ei põgenenud sündmuskohalt ega püüdnud end varjata. Vastupidi, ta andis oma andmed ja sai teise osapoole andmed sündmuskohal. Ta pöördus kohe kindlustusse ja politseisse abi saamiseks. Tagantjärgi tarkusena karistas politsei Merike Arrot selle eest, et ta julges politseilt abi paluda. See ei ole õiglane ega proportsionaalne, et politsei karistab inimesi, kes on küll eksinud, kuid pöörduvad abi saamiseks politsei poole. Seetõttu on õiglane karistust määramata lõpetada otstarbekuse kaalutlusel menetlus väärteoasjas, mis käsitleb Merike Arro sündmuskohalt lahkumist. Võrreldes teise osapoolega on Merike Arro süü palju väiksem, kuna tema lahkus alles pärast seda, kui E L lahkus sündmuskohalt ning pöördus kohe samal päeval ka politseisse, kus andis ütlused. E L keeldus aga politseisse tulemast ning andis ütlused alles kuu aega hiljem. Kaitsja leiab, et Merike Arro karistamine liiklusseaduse § 236 lg 1 alusel ei ole põhjendatud ning palu b väärteomenetlus lõpetada

§ 30

lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel, kuna isiku süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi. 4. Kohus läbi vaadanud väärteoasja materjalid, kuulanud kohtuistungil ära poolte taotlused, leiab, et Merike Arro väärteoasi süüdistuses liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi tuleb lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel menetlusaluse isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kohtumenetluses taotles kohtuväline menetleja väärteoasja menetluse lõpetamist antud paragrahvi suhtes. Sellest taotlusest nähtub ühemõtteliselt, et väärteomenetluse käigus on kohtuväline menetleja loobunud menetlusalusele isikule süüksarvatud tegu talle ette heitmast. Riigikohtu praktika kohaselt olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja loobub menetlusalusele isikule talle süüksarvatud tegu või tegusid ette heitmast, tuleb väärteomenetlus, juhindudes

§-st 2 ja KrMS §-st 301, lõpetada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 otsus asjas nr 3-1-1-21-16 p 7). 3 Eeltoodust tulenevalt tuleb väärteomenetlus LS § 223 lg 1 rikkumise osas Merike Arro suhtes

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

1. Kaebuse punktis nr. 1.
2. ja 1.
3. taotleb kaitsja väärteomenetluse lõpetamist LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo suhtes

§ 30

lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutusel, kui isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et väärteomenetlus

§ 30lg 1 p 1 alusel kuulub lõpetamisele.

Tuvastatud asjaoludest nähtub, et liiklusõnnetus puudutas vahetult kahte isikut, kes võtsid kummagi liiklusõnnetuses osalenud sõiduautojuhi andmed. Merike Arro ei lahkunud sündmuskohalt esimesena. Sündmuskohal ei vormistatud liiklusõnnetuse toimumise kohta dokumente, kuna E L oli kiire. Politseid ei kutsutud sündmusk ohale, kuna Merike Arrol ja E L puudusid teadmised liiklusõnnetuse toimumisel õigesti edasi toimimise osas. Nii tema kui teine liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto juht arvasid, et piisab kindlustusse pöördumisest. Merike Arro pöördus kindlustusse ja politseisse samal päeval, so 20.05.

2. Käesolevas väärteoasjas Merike Arrole etteheidetav süüdistus liiklusõnnetusest mitteteatamine on toime pandud esmakordselt. Isik on varasemalt väärteokorras karistamata. Ta on aidanud kaasa väärteoasja menetlusele andes sisulisi selgitusi nii tema osalusel toimepandud väärteo kui ka sellega seotud isiku kohta. Tema süü toimepandud teos ei ole suur ja tema suhtes toimuva menetluse osas puudub avalik menetlushuvi. Eeltoodust tulenevalt tuleb väärteomenetlus LS § 236 lg 1 rikkumise osas Merike Arro suhtes

§ 30lg 1 p 1 alusel lõpetada.

7. Merike Arro kaitsja esitas taotluse hüvitada menetlusalusele is ikule tema poolt kantud õigusabikulud koos sõidukuludega summas 966 eurot. Kaitsja on osutanud õigusabi 7,05 tunni (tunnihind 100 eurot) summas 705 eurot, koos käibemaksuga 846 eurot, lisaks sõidukulu 200 km (0,5 eur/km), summas 100 eurot, koos käibemaksuga 120 eurot, kokku 966 eurot. Kohus loeb kulud põhjendatuks. 8.

§ 30

lg 13 kohaselt väärteomenetluse seadustiku paragrahvi 30 lõikes 1 sätestatud alustel väärteomenetluse lõpetamisel hüvitab menetluskulud menetlusalune isik. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta Merike Arro kanda järgmiselt:

§ 30

lg 13 alusel jätta menetluskulud, so ½ Merike Arro poolt kantud menetluskuludest (õigusabikulud koos sõidukuludega) summas 483 eurot tema enda kanda. 9. Väärteomenetluse lõpetamisel

§ 29

lg 1 p 1 ja

§ 23

alusel hüvitada riigi eelarve tuludest ½ Merike Arro poolt kantud menetluskuludest (õigusabikulud koos sõidukuludega) summas 483 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Riigikohtu 24.05.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Väärteomenetluse seadustiku § 160 lg-s 5 märgitud aluste puudumiste tõttu jätta Merike Arro kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirgi kassatsioon menetlusse võtmata. 4 28. 02.2017 kohtuotsus 4-16-7460 jõustus 24.05.2017 Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Keili Rosar referent 5