4-16-9127 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2017.a, Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-9127 (2302,16,014327) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi A.G 27.12.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 30.11.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,
- Kaebuse esitaja A.G , isikukood: xxx; elukoht: Xxxx, Tallinn; erik.niinemaa@gmail.com. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Menetluse liik Kirjalik menetlus e-mail: RESOLUTSIOON Jätta A.G 27.12.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 30.11.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,014327 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 30.11.2016.a otsus väärteoasjas nr 2302,16,014327 muutmata. Rahatrahv peab olema tasutud V™S § 204 lg 3 sätestatud korras. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 30.11.2016.a otsuses väärteoasjas nr 2302,16,014327 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 1 4-16-9127 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
- Kohtuotsuse ärakiri saata A.G-le ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati A.G Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 226 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et A.G osales 12.07.2014.a Mustamäe tee 136 juures, Tallinnas liiklusõnnetuses mootorsõiduki Volvo reg.märk 578AZD juhina, tarvitas alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Oma sellise tegevusega rikkus A.G LS § 169 lg 7 / Liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 226 lg 1 /Alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras, liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust kuni selle asjaolude väljaselgitamiseni sündmuskohal – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni/ järgi. LS § 223 lg 1 kohane väärtegu on aegunud, kuid tulenevalt KarS § 81 lg 7 p 2 ei ole aegunud LS § § 266 lg 1 sätestatud tegu. 2 4-16-9127 Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja A.G-le karistuseks LS § 226 lg 1 alusel rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. KAEBUSE SISU 27.12.2016.a esitas A.G kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 30.11.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,014327 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. Kaebuse kohaselt ei oleks tohtinud politsei väärteomenetlust 03.10.2016.a alustada või oleks pidanud alustatud väärteomenetluse lõpetama V™S § 29 lg 1 p 5 alusel, kuna väidetav väärtegu on aegunud. Väärteo toimepanemisest on möödas üle kahe aasta, see on aegunud, menetlust on alustatud ekslikult ning väärteomenetlus kuulub lõpetamisele. Politsei poolt esitatud seisukoht on ebaõige, kuna KarS § 81 lg 7 p 2 sätestatu kohaselt peatub väärteo aegumine juhul, kui väärteomenetluse esemeks olevas teos sedastatakse kuriteo tunnused. Samuti on kaebaja seisukohal, et: 1) politsei poolt 12.07.2014.a LS § 169 lg 7 rikkumist ja LS § 226 lg 1 sätestatud tegu ning tema osalus selles on tõendamata; 2) joobeseisundi tuvastamine 12.07.2014.a ning selle fikseerimine tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis, polnud kooskõlas seadusega; 3) politsei on oluliselt rikkunud väärteo- ja kriminaalmenetlusõiguse põhinorme, mis on aluseks väärteomenetluse otsuse tühistamiseks. Kaebaja soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 24.01.2017.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asus seisukohale, et A.G-le inkrimineeritud rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, tegu on õigesti kvalifitseeritud ja menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme. Kohtuvälise menetleja ei nõustu seisukohaga, nagu oleks väärteomenetluse aegumistähtaeg möödunud, kuna LS § 226 lg 1 kohasel väärteo tunnused esinesid alles kohtumenetluse käigus, seega oli võimalik väärteomenetlusega jätkata alles peale kriminaalmenetluse lõpetamist. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja toime pandud tegu, süü suurust ning asjaolu, et A.G ei ole varasemalt karistatud. Määratud karistus on proportsionaalne ning kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et A.G kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus 3 4-16-9127 Pihl’i 30.11.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,014327 tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kaebaja on seisukohal, et 03.10.2016.a alustatud väärteomenetluse oleks pidanud lõpetama V™S § 29 lg 1 p 5 alusel, kuna väidetav väärtegu on aegunud. Kohus antud seisukohaga ei nõustu. Nimelt nähtub Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusest nr 3-1-1-54-15, et Ivo Voori, Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ suhtes alustati kriminaalmenetlust ning
- juuni 2015.a otsusega leidis kolleegium, et Tartu Maakohtu otsus tuleb tühistada kuna kirjeldatud teod ei ole enam kuriteod, samas võivad antud teod olla käsitatavad MKS §-s 1531 lg-te 1 või 2 järgi kvalifitseeritava (lõpuleviidud) väärteona. Antud asi saadeti kohtuvälisele menetlejale väärteomenetluse otsustamiseks ning
- oktoobri 2015.a otsusega karistati isikuid väärteomenetluse korras. Kaebuses kohtule kohtuvälise menetleja otsuse osas, leidis menetlusalune isik, et asi on aegunud ning väärteomenetlus tuleb lõpetada. Selle seisukoha osas võttis Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukoha 27.oktoober 2016.a otsusega nr 3-1-1-50-16, selgitades, et süüteo aegumine peatub väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Süüteo aegumise peatumine tähendab, et kriminaalmenetluse toimetamise aega ei võeta KarS § 81 lg-st 3 tuleneva väärteo aegumise tähtaja arvutamisel arvesse. KarS § 81 lg 7 p-s 2 ette nähtud aegumise peatumise aluse äralangemisel (kriminaalmenetluse lõpetamisel) väärteo aegumine üldjuhul uueneb. Aegumise uuenemine tähendab seda, et aegumistähtaeg hakkab taas kulgema. Taas kulgeva aegumistähtaja lõpuni on isikut võimalik väärteo toimepanemise eest karistada. Eelpool nimetatud väärteod olid isikute poolt toimepandud 2012.a ning väärteomenetluse alustamise ajaks oli toimepandud teost möödunud ümmarguselt 2,5 aastat. Riigikohus on märkinud, et periood
- detsembrist 2012.a kuni
- juunini 2015.a (2 aastat 6 kuud 6 päeva) tuleb KarS § 81 lg 7 p 2 alusel mõlema väidetava väärteo aegumise kolmeaastasest tähtajast välja jätta, mis tähendab, et kõnealused väärteod aeguvad nende toimepanemise ajal kehtinud õiguse kohaselt siis, kui tegude toimepanemisest on möödunud 5 aastat 6 kuud ja 6 päeva. Seega ei ole A.G tegu aegunud ning periood
- juuni 2014.a kuni
- jaanuar 2016.a tuleb KarS § 81 lg 7 p 2 alusel väärteo aegumise kaheaastasest tähtajast välja jätta, 4 4-16-9127 mis tähendab, et kõnealune väärtegu aegub nende toimepanemise ajal kehtinud õiguse kohaselt siis, kui tegude toimepanemisest on möödunud 3 aastat 6 kuud ja 8 päeva. Seega ei ole A.G poolt toimepandud väärtegu aegunud ning politsei otsus on õige ning ei kuulu selles osas lõpetamisele. Samuti nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et LS § 226 lg 1 sätestatud väärteotunnused selgusid alles kriminaalmenetluse käigus ning väärteomenetlust oli võimalik alustada/jätkata alles peale kriminaalmenetluse lõpetamist. Kaebaja on lisaks märkinud, et politsei poolt 12.07.2014.a LS § 169 lg 7 rikkumist ja LS § 226 lg 1 sätestatud tegu ning tema osalus selles on tõendamata. Väärteomenetluse materjalide kohaselt on tunnistajana ülekuulatud Rene Audova, kelle ütlustest nähtub, et 12.07.2014.a nägi ta kuidas sõiduauto Volvo sõitis otsa liiklusmärgile, juht lahkus sündmuskohalt, helistas politseisse, väljus oma kodust ning jälgis juhti kuni politsei saabumiseni. Liiklusõnnetuse põhjustamine on tuvastatud ka väärteotoimikus oleva tunnistaja Sven Tigane ütlustega, mille kohaselt 12.07.2014.a umbes kella 02:00 või 02:30 ajal kuulis ta piduriheli ning nägi, et sõiduauto oli jäänud betoonploki peale seisma. Samuti kinnitab liiklusõnnetuse toimumist ka teabesalvestuse protokoll, mille kohaselt teavitatakse Häirekeskust, et Mustamäe teel on juhtunud liiklusõnnetus. Seega on kohtu hinnangul üheselt leidnud kinnitust liiklusõnnetuse põhjustamine. Viited, et väärteotoimikus puuduvad liiklusõnnetuse osas mingisugused materjalid on asjakohatu ja paljasõnaline. KrMS § 217 lg lg 2 p 1, 2 kohaselt peeti kahtlustatavana koheselt kinni A.G, kuna ta tabati kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda ning kuriteo pealtnägija või kannatanu osutas temale kui kuriteo toimepanijale. Seega puudub alus kahelda, et A.G ei juhtinud mootorsõidukit, mis põhjustas liiklusõnnetuse 12.07.2014.a. Samuti nähtub väärteoasja materjalidest, et 12.07.2014.a kell 02:48-02:51 mõõdeti A.G alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0031, mille lõplik lugem oli 0,93 mg/1, laiendmääramatus +/-0,09 mg/1, seega lõpptulemus 0,84 mg/
- Seega mõõdeti A.G alkoholijoovet peale liiklusõnnetuse põhjustamist ning tal tuvastati alkoholijoove. A.G mõõdeti alkoholijoovet taadeldud ja töökorras seadmega. On tõendamist leidnud, et A.G pani toime LS § 226 lg 1 sätestatud teo, s.t tema vahetult peale liiklusõnnetuse põhjustamist ning enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal tarvitas alkoholi. Kaebaja on väitnud, et joobeseisundi tuvastamine 12.07.2014.a ning selle fikseerimine tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis, polnud kooskõlas seadusega. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et A.G puhus vabatahtlikult kaks korda tõenduslikku alkomeetrisse ning sellest tulenevalt puudus kohtuvälisel menetlejal vajadus viia isik meditsiiniasutusse. Samuti ei nähtu kuskilt, et A.G oleks soovinud kaitsjat või taotlenud vereproovi andmist meditsiiniasutuses. A.G ei ole kordagi sellist taotlust/palvet esitanud, vaid on lihtsalt keeldunud allkirja andmast. Samuti väide, et puuduvad andmed alkomeetri taatlemise osas, on asjakohatud. Väärteoasja materjalidest nähtub, et alkmeeter oli taadeldud, asjaolu, et toimikus on teise seadme taatlustunnistus ei muuda tuvastatud joovet olematuks. Materjalidest nähtub tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0031 taatlemistunnistus TTRC-14/000083 (lk 51). Seega oli seade taadeldud ja töökorras. Asjaolu, et ekslikult on lisatud toimikusse teise seadme taatlustunnistus, ei muuda kehtetuks seadme taatlust ega selle töökorras olekut. Seega Erik 5 4-16-9127 A.G väited, et joobetuvastamine ei olnud kooskõlas seadusega on paljasõnalised ja ennastõigustavad. Väide, et politsei on oluliselt rikkunud väärteo- ja kriminaalmenetlusõiguse põhinorme, on kohtu hinnangul alusetud. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki väärteoasjas sisalduvaid materjale, s.h ka tunnistajate ütlustega, teabesalvestuse protokolliga ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Seega väide, et otsuse tegemisel on tuginetud ainult tunnistaja Sven Tigase ütlustele on paljasõnaline. Riigikohus on 09.06.2006.a kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-40-06 asunud seisukohale, et kui menetlusalune isik asub ennast aktiivselt kaitsma, tähendab see ühtlasi tema kohustust teha enda kaitseks väidetu kontrollitavaks, mitte piirduda üldsõnalise mittekontrollitava väitega. Kuivõrd isik on esitanud sellise väite, millest võib välja lugeda, et otsuse tegemisel on tuginetud ainult tunnistaja Sven Tigane ütlustele, peab ta võimaldama kohtul sellist väidet ka kontrollida. Antud juhul seda tehtud ei ole. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub üheselt, et väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Kuskil pole viidet, et tuginetud oleks ainult ühele tõendile, veelgi enam kohtuvälise menetleja otsuses pole ühtegi viidet isegi tunnistaja Tigane ütlustele. On märgitud, et: „väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega s.h tunnistajate ütlustega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga mille kohaselt oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldus (0,93±0,09) mg/l s.o mitte vähem kui 0,84 mg/l“. Kohtu hinnangul ei nähtu sellest lausest ühestki otsas, et tuginetud oleks ainult ühele tõendile. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et A.G osales 12.07.2014.a Mustamäe tee 136 juures, Tallinnas liiklusõnnetuses mootorsõiduki Volvo reg.märk 578AZD juhina, tarvitas alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Kohus on seisukohal, et A.G poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 226 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsele tunnusele /Alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras, liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust kuni selle asjaolude väljaselgitamiseni sündmuskohal – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. 6 4-16-9127 Kohus on seisukohal, et A.G-le määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning vastab isiku süüle. LS § 226 lg 1 kohaselt võidakse isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni. Maksimaalne määratav rahatrahv võib seega olla 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot ning keskmine seega 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Arvestades, et A.G ei ole varasemalt karistatud, ta ei ole oma süüd tunnistanud, ta ei helistanud peale liiklusõnnetust ise Häirekeskusesse ning ta tarvitas alkoholi vahetult peale liiklusõnnetuse põhjustamist, on isiku süü keskmine, seega peab ka rahatrahv olema keskmises määras. Määratud karistus ei ole kohtu hinnangul arvestades tegu liialt karm ning vastab A.G süü suurusele. Kohus on seisukohal, et A.G-le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine lisakaristuse kohaldamise osas. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, §
- Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 7