4-17-1785 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.05.2017.a, Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-1785 (2315,17,002490) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi Z.E 27.03.2017.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Mark Petrosjan’i 25.03.2017.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2315,17,
- Kaebuse esitaja Z.E , isikukood: xxx; elukoht: Xxxx, Tallinn; e-mail: larionov@viktor.ee. Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti politseijaoskond. Menetluse liik Kirjalik menetlus Põhja prefektuuri Ida-Harju RESOLUTSIOON Jätta Z.E 27.03.2017.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Mark Petrosjan’i 25.03.2017.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2315,17,002490 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Mark Petrosjan’i 25.03.2017.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,17,002490 muutmata. Rahatrahv peab olema tasutud V™S § 204 lg 3 sätestatud korras. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Mark Petrosjan’i 25.03.2017.a kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2315,17,002490 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
- Kohtuotsuse ärakiri saata Z.E-le ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri IdaHarju politseijaoskonnale. 1 Edasikaebamise kord 4-17-1785 Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati Z.E Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et Z.E 25.03.2017.a kella 11:48 ajal Tallinnas, Laagna teel maja nr 13 juures juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 94 km/h +/- 3 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul oli 70 km/h, ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h võrra. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja ütluste, kiirusmõõturi kasutamise protokolli ning videosalvestusega. Oma sellise tegevusega rikkus Z.E LS § 50 lg 5 p 3 /Juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 /Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendavaks asjaolu loeti süü tunnistamine Kohtuväline menetleja määras Z.E-le karistuseks LS § 227 lg 2 alusel rahatrahvi 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot. KAEBUSE SISU 27.03.2017.a esitas Z.E kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Mark Petrosjan’i 25.03.2017.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2315,17,002490 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaebuse kohaselt on kohtuvälise menetleja esindaja rikkunud kiirmenetluse otsust tehes menetlusnorme, täpsemalt V™S § 57 lg 1 p 1 ja
- Samuti kiirmenetluse otsus ei vasta V™S § 57 lg 1 p 6 ja 14 sätestatud nõuetele. Kiirmenetluse otsus on koostatud hoolimatult ning sisaldab eksitavaid fakte. Kaebaja taotleb määratud trahvi ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebaja soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 07.04.2017.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et kiirmenetluse otsus 2 4-17-1785 on koostatud hoolikalt, korrektselt, vigadeta ning lahtrid on täidetud nõuetekohaselt. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et Z.E kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Mark Petrosjan’i 25.03.2017.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2315,17,002490 otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks, tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et Z.E ületas 25.03.2017.a kell 11:48 Tallinnas, Laagna tn 13 juures suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Väärteo toimepanemine on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt 25.03.2017.a kella 11:48 ajal Tallinnas, Laagna tee maja 13 juures suunaga Mustakivi tee poolt on suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h. Mootorsõiduk Honda CR-V r/n 179MPD sõitis kiirusega 94 km/h, mida juhtis Z.E, kiirust mõõdeti seadmega UltraLyte LTI 20-20 100LR nr UX
- Seadet on 25.03.2017.a kell 08:02 ajal testitud ja seade oli töökorras. Samuti nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et kaebaja auto lähenes, jõudis järele pärisuunas ees liikuvale sõidukile ning jõudis ette pärisuunas eesliikuvast sõidukist. Sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõtmine paigal seistes ning kiirusmõõtur oli mõõtmise hetkel politseiametniku käes. Mõõtmine toimus asulasisesel teel, nähtavus oli hea, väljas oli vihmasadu, teeolud olid märjad. Süüd tõendab ka videosalvestus, millest nähtub selgelt kaebaja poolt juhitud mootorsõiduki kiirus, samuti kaebaja poolt juhitud mootorsõiduki lähenemine ning hiljem ees liikuvast mootorsõidukist ette jõudmine ning asjaolu, et kiirusmõõtur on kindlat suunatud just kaebaja poolt juhitud sõidukile V™S § 55 kohaselt kohaldatakse kiirmenetlust, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Kaebaja tunnistas oma tegu, kahetses. Kohtuvälise menetleja esindaja täitis V™S § 55 lg 1 tulenevad kohustused, millega kaebaja ka tutvus ning mille kohta ta andis ka oma allkirja. Kuivõrd väärteo toimepanemise asjaolud olid selged ning ei esinenud kahtlust, et kaebaja on pannud toime väärteo, kohaldati kiirmenetlust. Kui asjaolud poleks olnud selged ning isik poleks oma süüd tunnistanud, oleks koostatud väärteoprotokoll ning asja oleks lahendatud üldmenetluses. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus, et Z.E ületas suurimat lubatud sõidukiirust, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, 3 4-17-1785 mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Kohus on seisukohal, et Z.E poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastavad LS § 227 lg 2 /Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/. Kohus leiab, et Z.E rikkus seadust teadlikult ja tahtlikult, kuna ta otsustas ületada suurimat lubatud sõidukiirust, enda sõnade kohaselt tähelepanematusest. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus selgitama mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on selgitanud, et kiirmenetluse otsuses puudub otsuse tegemise aeg ning otsuse tegemise koht on fikseeritud tänava täpsusega. Kohus sellise väitega ei nõustu. Kiirmenetluse otsusest nähtub selgelt, et otsus on koostatud 25.03.2017.a, väärtegu on toimepandud kell 11:
- Seega on kiirmenetluse otsusest selgesti tuvastatav otsuse tegemise aeg. Samuti on otsusest selgelt näha, et rikkumine toimus Laagna tee 13 maja juures, seega on ka koht selgelt määratletud. Kohtu hinnangul on sellised kaebaja väited ennastõigustavad, lootuses pääseda talle määratud rahatrahvi tasumisest. Kiirmenetluse otsuses ei esine V™S § 57 lg 1 p 1 rikkumist, otsus on selgesti arusaadav, rikkumise koht ja aeg on üheselt tuvastatavad. Kaebaja on väitnud, et kiirmenetluse otsuses pole juhiloa nr nõuetekohaselt fikseeritud. Kohus ei nõustu sellise väitega ning selgitab. Kuigi kiirmenetluse otsuses on olemas eraldi lahter, kuhu märgitakse juhiloa nr, ei tähenda see, et selle täitmata jätmisel oleks rikutud väärteomenetluse norme. Juhiloa nr on kirjutatud „Isikut tõendava dokumendi nimetus ja nr“ lahtrisse. Isik on õigesti tuvastatud ning juhiloa nr asetsemine teises lahtris ei anna alust kiirmenetluse otsuse tühistamiseks. Väide, et kiirmenetluse otsuses esineb rida läbikriipsutusi, on asjakohatu. Need n.ö „läbikriipsutused“ on selleks, et vältida kellegi pahatahtliku juurde lisamist ametlikule dokumendile. Selliste läbikriipsutustega välistatakse dokumendi muutmist. Tegemist ei ole suvaliste kriipsutustega. Kõik jooned on selleks ettenähtud kohades, omades kindlat eesmärki. Kaebaja on seisukohal, et temale määratud trahviühikute ja trahvisumma ees on miinusmärk. Kohus sellise väitega ei nõustu. Jällegi on tegemist tähtsust omava joonega, et välistada võimaliku otsuse muutmist. Selline kaebaja väide on eksitav ning pahatahtlik, lootuses tekitada kahtlusi ning seeläbi vabaneda toimepandud rikkumise eest määratud rahatrahvi tasumisest. V™S § 57 lg 1 p 11 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi määr või karistusseadustiku § 63 lõike 1 kohaldamisel rahatrahvi määr seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, või karistusseadustiku § 63 lõike 3 kohaldamisel rahatrahvi määrad iga väärteo eest eraldi. Kohtu hinnangul ei ole viide antud sättele asjakohane, kuivõrd see säte viitab eelkõige sellisele juhule, kui isikut süüdistatakse ühe teoga mitme väärteo toimepanemises. Käesoleval juhul pani kaebaja toime ainult ühe teo, s.o suurima lubatud kiiruse ületamine. Antud sätte oleks kohaldatav näiteks juhul, kui kaebaja oleks 4 4-17-1785 ületanud suurimat sõidukiirust vastavalt LS § 227 lg 2 ning tema kasutuses oleval sõidukil oleks olnud tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Siis oleks karistus mõistetud KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 2 järgi. KarS § 63 lg 2 kasutatakse sellises olukorras, kus kaebaja oleks ületanud suurimat lubatud sõidukiirust LS § 227 lg 2 kohaselt ning eiranud politsei peatumise märguannet LS § 234 alusel. Siis oleks KarS § 63 lg 3 alusel määratud karistus nii LS § 227 lg 2 kui ka LS § 234 järgi. Seega kaebaja viide V™S § 57 lg 1 p 11 nõude rikkumisele ei ole käesoleval ajal asjasse puutuv ning on kohtu hinnangul kaebaja poolt otsitud põhjus, et pääseda määratud karistusest, eriti kuna kohus eelpool on jõudnud seisukohale, et kiirmenetluse otsuses ei ole karistuse ees n.ö „miinusmärki“. Kaebaja on seisukohal, et kiirmenetluse otsuses on kõrvale kaldutud V™S § 57 lg 1 p 6 ja 14 nõuetest. V™S § 57 lg 1 p 6 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses väärteo toimepanemise aeg ja koht. Kohus on eespool selgitanud, et kiirmenetluse otsusest on üheselt tuvastatav, et kaebaja ületas suurimat lubatud sõidukiirust 25.03.2017.a kell 11:48 Tallinnas, Laagna tee 13 maja juures. Seega ei esine otsuses V™S § 57 lg 1 p 6 rikkumist. V™S § 57 lg 1 p 14 kohaselt peab otsuses olema märgitud menetluskulude jaotus. Käesoleval juhul ei nähtu, et menetluses oleks tekkinud mingeid menetluskulusid. Kuivõrd menetluskulude sisu ei tulene väärteomenetluse seadusest, siis V™S § 2 kohaselt tuleb menetluskulusid vaadata KrMS §
- Käesoleva väärteo raames saaks menetluskuludena käsitleda eelkõige asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulusid või konfiskeeritud vara hoiu-, võõrandamis- ning hävitamiskulusid. Kuivõrd asitõendeid ei olnud, midagi ei konfiskeeritud, siis ei ole alust rääkida ka menetluskuludest. Kohus selgitab, et V™S § 57 lg 1 on näidatud, mida peab kiirmenetluse otsustus sisaldama, eeldusel et menetluses esinevad antud asjaolud. See tähendab, et kui menetluses on mingisugused menetluskulud või konfiskeeritakse mingi ese, siis peab see olema otsuses kajastatud. Kui sellised kulusid või esemeid ei esine, siis märgitakse kiirmenetluse otsuses, joonega antud lahter „läbikriipsutades“, et sellised asjaolud puuduvad. Kohus selgitab, et kohus hindab väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis ning langetab otsuse tuginedes oma siseveendumusele. Seega ei ole asjakohane kaebaja väide, et: „Viru Maakohus toetas kaebaja seisukohta ning tühistas kohtuvälise menetleja otsuse“. Sellest tulenevalt kohtu hinnangul on kaebaja poolt otsitud väited ja vabandused paljasõnalised ning ennastõigustavad. Kaebuses toodud selgitused, on asjakohatud ning ei ole käesoleva väärteo menetlemisel tähtsust omavad, ei ole haakuvad asjaoludega. Kohus on seisukohal, et Z.E-le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, §
- Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 5