) § 246 lg 2 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et D.E 17.02.2017.a kell 10:28 ajal Nissi vallas, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla 19 km juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, iganädalase puhkeperioodi lõpu 20.01.2017.a kell 01:35 ja sellele järgneva ööpäevase puhkeperioodi alguse 20.01.2017.a kell 17:37 vahele jääval ajal kasutas ettenähtust 10 tunnist üle 2 tunni pikemat sõiduaega, rikkudes ööpäevase sõiduaja nõudeid. Summeeritult ööpäevase sõiduaja kestvus mitte vähem kui 13 tundi ja 39 minutit. Samuti kasutas 10.02.2017.a ööpäevase puhkeperioodi lõpu 01:43 ja sellele järgneva ööpäevase puhkeperioodi alguse 16:48 vahele jääval ajal ettenähtud 10 tunnist üle 2 tunni pikemat sõiduaega 10 tundi ja 25 minutit. Samuti kasutas juht 11.02.2017.a ööpäevase puhkeperioodi lõpu kell 04:32 ja sellele järgneva ööpäevase puhkeperioodi alguse kell 18:29 vahele jääval ajal 9 tunni asemel üle 2 tunni pikemat sõiduaega 12 tundi ja 21 minutit. Samuti kahe iganädalase puhkeperioodi vahelisel ajal 06.02.2017.a kell 00:00 kuni 12.02.2017.a kell 23:59 kasutas ettenähtust pikemat nädalast 57 tundi ja 7 minutilist sõiduaega, rikkudes nädala sõiduaja nõudeid, nädala sõiduaeg ei tohi ületada 56 tundi. Samuti rikkus vaheajale kehtestatud nõudeid, pärast 4,5 tunnist sõiduaega ei kasutanud juht vähemalt 45 minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15 minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30 minutilise vaheajaga, kasutatud sõiduaja kestvused olid: 1) 20.01.2017.a 13 tundi ja 39 minutit; 2) 21.01.2017.a 9 tundi ja 43 minutit; 3) 02.02.2017.a 9 tundi ja 33 minutit; 4) 03.02.2017.a 7 tundi; 5) 06.02.2017.a 8 tundi ja 14 minutit; 6) 07.02.2017.a 9 tundi ja 43 minutit; 7) 08.02.2017.a 8 tundi ja 35 minutit; 8) 09.02.2017.a 7 tundi ja 49 minutit; 9) 10.02.2017.a 10 tundi ja 25 minutit; 10) 11.02.2017.a 12 tundi ja 21 minutit; 11) 13.02.2017.a 5 tundi ja 19 minutit; 12) 14.02.2017.a 8 tundi ja 50 minutit; 13) 16.02.2017.a 6 tundi ja 58 minutit; 14) 17.02.2017.a 5 tundi ja 47 minutit. Samuti on juht kasutanud 24 tunni 2 4-17-1735 jooksul pärast eelmise ööpäevase puhkeperioodi lõppu kehtestatud 9 tunni pikkuse puhkuse asemel kuni 2 tundi lühemat ööpäevast puhkeperioodi, pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus oli: 1) 20.01.2017.a kell 17:37 kuni 21.01.2017.a kell 01:35 7 tundi ja 58 minutit; 2) 07.02.2017.a kell 17:50 kuni 08.02.2017.a kell 02:38 8 tundi ja 49 minutit; 3) 10.02.2017.a kell 16:48 kuni 11.02.2017.a kell 01:43 8 tundi ja 55 minutit ning kehtestatud 11 tunni asemel 11.02.2017.a kell 18:29 kuni 12.02.2017.a kell 04:32 10 tundi ja 3 minutit. Ööpäevaseid puhkeperioode ei kasutanud kehtestatud korras kahes osas. Samuti juht ei sisestanud digitaalsesse sõidumeerikusse riigitähist, kus igapäevast tööaega alustas ja kus lõpetas järgnevatel kuupäevadel: 20.01.2017.a, 21.01.2017.a, 30.01.2017.a, 02.02.2017.a, 03.02.2017.a, 06.02.2017.a, 07.02.2017.a, 08.02.2017.a, 09.02.2017.a, 10.02.2017.a, 11.02.2017.a, 13.02.2017.a, 14.02.2017.a, 15.02.2017.a, 16.02.2017.a, 17.02.2017.a (tööpäeva alguses). Rikkus EÜ Parlamendi ja nõukogu määrus 561/2006 art 6 lg 1, 2 ning art 7, 8 ja määrus 165/2014 art 34 nõudeid. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütluste ning juhikaarti salvestusandmetega. Oma sellise tegevusega rikkus D.E
lg 1 /Sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85/ ja
lg 1 /Mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) korral mällu salvestatud andmete järgi/ nõudeid, pannes toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad
lg 1 /Kehtestatust kuni kaks tundi pikema ööpäevase sõiduaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/,
lg 2 /Kehtestatust üle kahe tunni pikema ööpäevase sõiduaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut/,
/Kehtestatust pikema nädala sõiduaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/,
lg 1 /Kehtestatud vaheaja mittekasutamise eest pärast 4,5-tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/,
lg 1 /Kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/ ning
lg 1 /Mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/ järgi. Väärteootsusest nähtuvalt kuna
lg 1,
lg 2,
,
lg 1,
lg 1 ja
S § 63 lõike 1 kohaselt
S § 56 lg 1, § 63 lg 1 määras kohtuväline menetleja D.E-le karistuseks
KAEBUSE SISU 20.03.2017.a esitas D.E kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 15.03.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2670,17,000880 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning kergema karistuse määramiseks. Kaebuse kohaselt tunnistab kaebaja oma süüd ning kahetseb. Väärteo toimepanemise ajendiks oli soov teenida rohkem, et tema pere võiks ennast turvaliselt tunda. 3 4-17-1735 Kaebaja palub määratud trahvi vähendada ning võimaldada tal rahatrahv tasuda ositi 10 kuu jooksul. Kaebaja soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 05.04.2017.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et alused otsuse tühistamiseks ning karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. D.E eiras raskeveoki juhile ettenähtud kohustuslikke puhkeperioode, seega tema teadlikult ja tahtlikult ohustas liikluses nii ennast kui ka teisi liiklejaid, kuna väsinud juhiga sõiduki käitumine liikluses on ettearvamatu. D.E näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust, seega sanktsiooni keskmine rahatrahv omab isiku suhtes kasvatavat mõju eripreventsiooni tähenduses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasja menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning menetlusnorme rikutud pole. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et D.E kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 15.03.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2670,17,000880 tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artikkel 6 nähtub muuhulgas, et ööpäevane sõiduaeg ei tohi ületada üheksat tundi, maksimaalselt kaks korda nädalas tohib ööpäevast sõiduaega pikendada 10 tunnini ning iganädalane sõiduaeg ei tohi ületada 56 tundi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artikkel 7 kohaselt, et pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi peab juht tegema vähemalt 45 minutilise katkematu vaheaja. Selle asemel võib olla vähemalt 15 minuti pikkune vaheaeg, millele järgneb vähemalt 30 minuti pikkune vaheaeg. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artikkel 8 nähtuvalt peab juht kinni pidama ööpäevastest ja iganädalastest puhkeperioodidest. 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht alustama uut ööpäevast puhkeperioodi. Kui ööpäevase puhkeperioodi 24 tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid vähem kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks puhkeperioodiks. Juht tohib kahe iganädalase puhkeperioodi vahel võtta maksimaalselt kolm vähendatud ööpäevast puhkeperioodi. Kahe, mis tahes üksteisele järgneva nädala jooksul peab juht võtma vähemalt kaks regulaarset iganädalast puhkeperioodi või üks regulaarne iganädalane puhkeperiood ja üks vähendatud iganädalane vähemalt 24 tunnine puhkeperiood. Seejuures kompenseeritakse vähendatud puhkeperiood samaväärse puhkeperioodiga, mis tuleb võtta tervikuna enne kõnealusele nädalale järgneva kolmanda nädala lõppu. 4 4-17-1735 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 165/2014 artikkel 34 kohaselt peab juht sisestama sõidumeerikusse nende riikide tähised, kus igapäevast tööaega alustati ja kus see lõpetati. Liikmesriik võib nõuda oma territooriumil vedudega tegelevate sõidukite juhtidelt riigi tähisele täpsemate geograafiliste andmete lisamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artikkel 13 p h kohaselt on sõidumeeriku kasutamise kohustusest vabastatud sõiduk, mida kasutatakse seoses kanalisatsiooniga, üleujutuste vastu kindlustamisega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenusega, teedehoolduse- ja kontrolliga, olmejäätmete kogumise ja kõrvaldamisega, telegraafi- ja telefoniteenusega, raadio- ja teleleviga ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artikkel 2 lg 1 p a kohaselt loetakse autoveoks kaubaveoks kasutatavaid sõidukeid, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni. Sama määruse artikkel 4 p a ja c kohaselt on autoveoga tegemist muuhulgas, kui kaubaveoks kasutatava mis tahes koormaga või koormata sõiduki teekond kulgeb täielikult või osaliselt üldkasutataval maanteel. Juhina on antud artikli kohaselt käsitletav isik, kes juhib sõidukit, isegi lühiajaliselt, või kes oma kohustuste osana sõidab kaasa selleks, et olla vajaduse korral kättesaadav sõiduki juhtimiseks. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et D.E rikkus seaduses sätestatud nädala ja ööpäevase sõiduaja, ööpäevase puhkeaja, vaheaja ning sõidumeeriku kasutamise nõuet. D.E osutas veoseveo teenust veoautoga Scania, milline on vahetuskerega. D.E poolt osutatud teenusust ei ole nimetatud EÜ määruses nr 561/2006 artiklis 13 p h, tema poolt teenuse osutamine toimus osaliselt üldkasutataval maanteel, seega oli ta kohustatud kasutama sõidumeerikut seaduses sätestatud korras. Tulenevalt väärteoasja materjalidest ei märkinud D.E digitaalsesse sõidumeerikusse vastava riigi tähist, kus ta igapäevast tööaega alustas ja lõpetas, muuhulgas on tähised puudu näiteks 20.01.2017.a, 15.02.2017.a, 17.02.2017.a. D.E ei sisestanud tulenevalt EÜ määrusest nr 165/2014 artikkel 34 16 korral riigitähist digitaalsesse sõidumeerikusse. Seega antud rikkumine D.E poolt on tõendatud. Väärteotoimikus olevast nädala graafikust ning juhi rikkumiste väljatrükkist nähtuvalt on D.E poolne töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine tõendatud, kokku esines D.E 22 selle alast rikkumist. Nädalagraafikust nähtub muuhulgas, et D.E 20.01.2017.a kella 01:35 kuni 20.01.2017.a kella 17:37 kasutas ettenähtud 10 tunnist üle 2 tunni pikemat sõiduaega. Sõiduaeg kokku oli D.E 13 tundi ja 39 minutit. Samuti tema alates 06.02.2017.a kella 00:00 kuni 12.02.2017.a kella 23:59 kasutas ettenähtust pikemat nädalast sõiduaega (57 tundi ja 7 minutit), lubatud on 56 tundi. Samuti leidis tuvastamist, et D.E ei kasutanud peale 4,5 tunnilist sõidu 45 minutilist vaheaega. Samuti on tegu tõendatud D.E enda poolt kohtueelses menetluses antud ütlusega ning kohtule esitatud kaebuses süü omaksvõtuga. D.E poolt väärtegude toimepanemine on leidnud tõendamist väärteoasjas kogutud materjalidega. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus, et D.E ei täitnud seadusest tulenevaid töö- ja puhkeaja nõudeid ning ei kasutanud sõidumeerikut, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Kohus on seisukohal, et D.E poolt toimepandud väärteod on tuvastamist leidnud ning tema teod vastavad
lg 1 /Kehtestatust kuni kaks tundi pikema ööpäevase sõiduaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/,
lg 2 /Kehtestatust üle kahe tunni pikema ööpäevase sõiduaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut/,
/Kehtestatust pikema nädala sõiduaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/,
lg 1 /Kehtestatud vaheaja mittekasutamise eest pärast 4,5-tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/,
lg 1 /Kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/ ning
lg 1 /Mootorsõidukile paigaldatud 5 4-17-1735 analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/. Kohus leiab, et D.E rikkus seadust teadlikult ja tahtlikult, kuna ta otsustas eirata töö- ja puhkeaja nõudeid ning mitte kasutada sõidumeerikut, kuna enda sõnade kohaselt soovis ta rohkem teenida, et tema pere tunneks ennast turvaliselt. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. D.E kahetseb ning soovib kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamist, samas kohus sellega ei nõustu. D.E pani toime kuus erinevat väärtegu. Oluline on ka see, et kaebaja poolt toimepandud teod pandi toime ühe teoga. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul pani D.E toime 6 erinevat väärtegu, s.t ta eiras kohustuslikku töö- ja puhkeaja nõudeid ning ei kasutanud samal ajal sõidumeerikut. Raskeima karistuse näeb ette
lg 2, mille alusel on võimalik karistuseks määrata rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Keskmine rahatrahv oleks seega 100 trahviühikut, arvestades, et D.E süü on keskmise, peab ka rahatrahv olema keskmine. Seega kohus leiab, et rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses on põhjendatud ning ei kuulu tühistamisele. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, seega ei olnud võimalust ka karistust kergendada. Sanktsiooni kohaselt on võimalik karistuseks määrata rahatrahv kuni 200 trahviühikut, s.t et maksimaalne rahatrahv oleks võinud olla 800 eurot. Seega vastab mõistetud karistus süü suurusele. Karistus ei ole kohtu hinnangul arvestades tegu liialt karm. Mis puudutab kohtule esitatud kaebuses avaldatud kahetsust, siis kohtu hinnangul ei ole see käsitletav siirana. Kaebaja on selgitanud, et tema elu on raske, mis tingis soovi teenida rohkem ning panna toime temale süüks arvatav väärtegu. Nähtuvalt kaebusest, elab kaebaja siiani üürikorteris ning kuigi isik on kaebuses selgitanud, et ta enam ei pane uusi rikkumisi toime, ei ole tema majanduslik olukord muutunud ning tema soov lisa teenida on jätkuvalt alles. Seega kohtu hinnangul, kaebaja pigem õigustab enda tegu, leides, et tema soov oli ainult võimaldada oma perele turva tunnet. Kohus peab vajalikuks märkida, et sellised reguleeritud pikkustega puhkused ei ole autojuhtide „kiusamiseks“ sätestatud, vaid teiste inimeste, s.h ka autojuhi enda elu kaitseks. Meediast on viimasel ajal käinud läbi palju uudiseid, kus veoautojuhid hukkuvad või põhjustavad raskete tagajärgedega avariisid ning üheks peamiseks põhjuseks on väsimus. Üldteada tuntud asjaoluks saab kohtu hinnangul lugeda, et veoautoga tekitatud avariide tagajärjed on kordades katastroofilisemad kui kahe sõiduauto avarii. Kaebaja valitsedes sellist võimsat autot peaks mõistma, millised võivad olla tema teo tagajärjed, kui ta peaks väsimuse tagajärjel põhjustama mõne avarii. Kaebaja ei rikuks sellise võimaliku teoga ära vaid mõne teise süütu inimese elu vaid ka oma perekonna elud. Kohus on seisukohal, et D.E-le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, 6 4-17-1735 millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Samas asub kohus seisukohale, et D.E poolt esitatud taotlus määratud rahatrahvi ajatamiseks on põhjendatud, kuivõrd kaebuse kohaselt on isiku majanduslik olukord keeruline ning sellise küllaltki suure rahatrahvi kohene tasumine võib kahjustada tema perekonna majandusliku heaolu. Kohus leiab, et on põhjendatud, et määratud rahatrahv ajatatakse 10 kuuks. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120. KarS § 66. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.