4-17-1975/7

4-17-1975 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.2017.a, Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-1975 (2302,17,003296) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi S.L-i 04.04.2017.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Trees’i 03.04.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,17,

1. Kaebuse esitaja S.L , isikukood: xxx; elukoht: Xxxx, Tallinn; e-mail: natsjotov@gmail.com. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta S.L-i 04.04.2017.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Trees’i 03.04.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,17,003296 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning põhikaristuse vähendamiseks rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Trees’i 03.04.2017.a otsus väärteoasjas nr 2302,17,003296 muutmata. Rahatrahv peab olema tasutud V™S § 204 lg 3 sätestatud korras. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Trees’i 03.04.2017.a otsuses väärteoasjas nr 2302,17,003296 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. Kohtuotsuse ärakiri saata S.L-ile ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. 1 Edasikaebamise kord 4-17-1975 Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati S.L-i Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et S.L 09.03.2017.a kell 10:00 ajal Ristiku tn 71 juhtis mootorsõidukit, sõitis "Anna teed" LM 221 märgi alt ette ja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju R. T., AS Eesti Postile, Tallinna Linnavalitsusele ja tervisekahjustused R. T.. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, s.h sündmuskoha ja sõiduki vaatlusprotokollidega koos nende lisadeks olevate fotodega, tunnistaja ütlustega ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Karistust kergendav asjaolu on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Oma sellise tegevusega rikkus S.L LS § 17 lg 1 /Liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni./ järgi. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja S.L-ile karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. KAEBUSE SISU 04.04.2017.a esitas S.L kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Trees’i 03.04.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,17,003296 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning kergema karistuse määramiseks. Kaebuse kohaselt tunnistab kaebaja oma süüd ning kahetseb. Samas ei mõista kaebaja miks määrati talle sedavõrd raske karistus, kuna raskeid tervisekahjustusi ei järgnenud ning teine autojuht tema peale ei kaeba. 2 4-17-1975 Kaebuse kohaselt määratud rahatrahv ning Eesti Post AS omavastutus tähendab temale terve kuupalga kaotust. Kaebaja taotleb kirjaliku menetlust ning kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja karistuse kergendamist. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 05.05.2017.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. S.L-ile inkrimineeritud väärtegu on leidnud täielikku tõendamist, tegu on kvalifitseeritud õigesti ning menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme. Kaebaja tegevuse tulemusel tekkis nii varaline kahju kui ka tervisekahjustus. Karistuse määramisel on arvestatud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegu, süü suurust ning isiku varasemat karistamatust ja teo tunnistamist. Määratud karistus on proportsionaalne ning kooskõlas karistuse määramise alustega. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et S.L-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Trees’i 03.04.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,17,003296 tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, kas S.L 09.03.2017.a kell 10:00 ajal Ristiku tn 71 juhtis mootorsõidukit, sõitis "Anna teed" LM 221 märgi alt ette ja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju R. T., AS Eesti Postile, Tallinna Linnavalitsusele ja tervisekahjustused R. T.. Tegu on leidnud tõendamist muuhulgas tunnistaja H.-R. L.ütlustega, mille kohaselt Eesti Post AS auto keeras Ristiku tänaval liikunud sõidukile ette ning põhjustas liiklusõnnetuse ning sõidukite vaatlusprotokollidega, millest nähtuvad sõidukite vigastused. Nimelt mootorsõidukil Peugeot on saanud kahjustada muuhulgas esinurk, mis on mõlkis ning kapoti serval on värvikahjustused. Sõiduautol Nissan on esiosa deformeerinud, samuti parem esivelg kõver. Lisaks on kaebaja tunnistanud oma süüd nii kohtueelses menetluses kui ka kohtule esitatud kaebuses. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus, et S.L ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile ning põhjustas kokkupõrge, millega tekitas nii varalise kahju kui ka tervisekahju teisele juhile. Sellest tulenevalt, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd 3 4-17-1975 see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et S.L liiklusõnnetuse, millega kaasnes nii varaline kahju kui ka tervisekahjustus. põhjustas Kohus on seisukohal, et S.L-i poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 223 lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/. Kohus leiab, et S.L põhjustas liiklusõnnetuse hooletusest, kuivõrd ta ei veendunud piisavalt, kas vasakpöörde tegemine Ristiku tänavale on ohutu ning kas ta oma tegevusega ei põhjusta liiklusõnnetust. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Kohus arvestab kohtuotsuse tegemisel, et S.L kahetseb, et selline sündmus aset leidis ning asjaoluga, et isikut pole varasemalt karistatud. Samas peab kohus arvestama ka asjaoluga, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis varaline kahju 3 osapoolele (AS Eesti Post, Tallinna Linnavalitsus ning R. T.) ning tervisekahjustus R. T.. Rahatrahvi suuruse osas märgib kohus järgmist. LS § 223 lg 1 alusel on võimalik määrata karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Keskmine rahatrahv oleks seega 150 trahviühikut, arvestades, et S.L-i süü on alla keskmise, peab ka rahatrahv olema alla keskmise. Seega kohus leiab, et rahatrahv § 223 lg 1 alusel 100 trahviühiku ulatuses on põhjendatud ning ei kuulu tühistamisele. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja arvestas asjaoluga, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis varaline kahju ning tervisekahjustus, isik tunnistas oma süü ning kahetses. Sanktsiooni kohaselt on võimalik karistuseks määrata rahatrahv kuni 300 trahviühikut, s.t et maksimaalne rahatrahv oleks võinud olla 1200 eurot. Samuti oleks politsei võinud kohtult põhikaristuseks taotleda aresti määramist või juhilubade äravõtmist. Väärteoasja materjalide kohaselt sai R. T. liiklusõnnetuse tagajärjel erinevaid kehapiirkondade kombinatsioone haaravad pindmised vigastused. Ravisoovituste kohaselt leiti, et kui isikul kaebused – õhupuudus, tugev valu rindkeres – süvenevad, siis peab ta pöörduma uuesti EMOsse. Seega liiklusõnnetuse tagajärjel sai R. T. suhteliselt raskeid tervisekahjustusi, mis mõjutasid ka karistuse suurust. Mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele. Karistus ei ole kohtu hinnangul, arvestades tegu, liialt karm. Kohus on seisukohal, et S.L-ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, 4 4-17-1975 millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et S.L on kaebuses märkinud, et talle on määratud rahatrahv liialt koormav ning koos omavastutusega kaotaks ta kogu oma kuuteenistuse. Harju Maakohus on 13.04.2017.a koostanud kohtumääruse puuduste kõrvaldamiseks, küsides muuhulgas, kas kaebaja soovib määratud rahatrahvi tasumist ositi. 16.04.2017.a saabunud puuduste kõrvaldamises ei ole kaebaja taotlenud ositi tasumise võimalust. Samuti on kohus kaebajalt uuesti 22.05.2017.a küsinud telefoni teel, kas kaebaja soovib ositi tasumist. Harju Maakohtule 22.05.2017.a saabunud vastuses ei ole kaebaja seda taotlenud. Seega kuigi isikul on raske majanduslik olukord, ei saa kohus ilma vastava taotluseta kohaldada KarS § 66 tulenevat ositi tasumise võimalust. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, §
3. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 5