4-12-5611/5

Väärteoasi nr. 4-12-5611 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 20.12.2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalve talituse 21.10.2012.a otsuse väärteoasjas nr. 2302,12,016139 tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik VENIAMIN F.T, isikukood XXX, elukoht: XXX Menetluse liik Kirjalik menetlus KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON V™S § 132 lg 2 alusel rahuldada Veniamin F.T kaebus karistuse määra osas, tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalve talituse 21.10.2012.a otsuse väärteoasjas nr. 2302,12,016139, teha uus otsus – määrata Veniamin F.T-le LS § 227 lg.2 alusel rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, so 100 eurot. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Vaidlustatud otsuse sisu Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Liisa Lilleste 21.10.2012.a väärteoasjas nr. 2302,12, 016139 tehtud otsusega tuvastati, et Veniamin F.T 21.10.2012 kell 15.24 Suur-Sõjamäe tänaval Tallinna linnas suunaga linnast välja juhtis mootorsõidukit kiirusega 78 +-5km/h, millega ületas lubatud 50 km/h sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, rikkudes sellega LS § 15 lg 1 p 2 ja pannes sellega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Veniamin F.T on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust, samuti oli järgitud sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika nõudeid. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud. Lisaks on olemas tunnistaja Neeme T ütlused ning liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Menetlusalune isik pani toime enamohtliku väärteo. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud sanktsiooni keskmisest määrast. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud. Karistusregistri andmetest lähtuvalt ei ole kaebaja näol tegemist isikuga, kes paneks toime süstemaatiliselt õigusrikkumisi. Samas märgib kohtuväline menetleja, et kaebajale inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist massiliselt toime pandava väärteoliigiga. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda. Sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest kinnipidamine. Kuivõrd juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusreeglite ja liiklusseaduse tundmine, siis sellisel juhul peab menetlusalusele isikule olema väga hästi teada, et liiklusnõuetega vastuollu minek, sh lubatud sõidukiiruse ületamine, toob kaasa karistuse. Kohtuväline menetleja leiab, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebuse rahuldamata, vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Kaebuse sisu Veniamin F.T esitas 02.11.2012.a Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalve talituse 21.10.2012.a otsuse väärteoasjas nr. 2302,12,016139 tühistada, teha uus otsus ning vähendada talle mõistetud rahatrahvi summat. Kaebuse esitaja ei soovi vaidlustada rikkumise fakti tuvastamist, vaid leiab, talle määratud rahatrahv on liialt range arvestades asjaolu, et ta avaldas sündmuskohal puhtsüdamlikku kahetsust ning pole varem liiklusreeglite rikkumise eest karistatud. Veniamin F.T nõustus kiirmenetlusega. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei arvestanud isiku puhtsüdamliku kahetsusega, kuivõrd kiirmenetluse otsuses „kergendavate/raskendavate asjaolude“ blokis oli tõmmatud kriips. Kaebaja on viidanud oma kaebuses ka RK otsustele nr 3-1-1-34-09 ja 3-1-133-

1. Kaebajale määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses on suurem, mis võiks olla esmase rikkumise puhul. Kaebaja poolt toime pandud süütegu ei olnud enamohtlik või ühiskonnas taunitav. Kohtu seisukoht Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud, kuid leiab, et rikkumisega proportsionaalne on põhikaristusena kohaldada rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses. Kohus võtab seejuures arvesse kergendavat asjaolu, et kaebaja on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ning isik ei ole karistusregistrisse kantud. Kaebaja on väljendanud oma siirast kahetsust. Kohus leiab, et rahatrahvi määramine 25 trahviühiku ulatuses, so 100 eurot, on kaebajale piisavalt distsiplineeriv, et mõjutada teda edaspidi elama õiguskuulekalt, järgima liikluseeskirju, sh lubatud sõidukiiruse märke. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt tema poolt toime pandud süütegu ei olnud enamohtlik või ühiskonnas taunitav. Kaebajale inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist massiliselt toime pandava väärteoliigiga, kuid asjaolu, et kiirust ületatakse massiliselt, ei tee rikkumist lubatavaks ja aktsepteeritavaks. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda. Sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest kinnipidamine. Kaebaja, kellele on omistatud juhtimisõigus, tunneb kindlasti ka liikluseeskirju, sealhulgas kiirusepiirangu märke ning peab arvestama sellega, et kui ta paneb toime mõne liiklusalase rikkumise, nt kiiruse ületamine, järgneb sellele karistus – lubatud sõidukiiruse ületamise eest mitte vähem kui 21 km/h on liiklusseaduse § 227 lg-s 2 ette nähtud karistuseks rahatrahv kuni 2 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Üheks trahviühikuks on 4 eurot. Liiklusrikkumise toimepanemine, sh lubatud piirikiiruse ületamine, ei ole vabandatav ning seda ei saa aktsepteerida. Oma tegu ei ole võimalik õigustada väitega, et teiste ühiskonnaliikmete, sh sõidukijuhtide poolt on kehtestatud piirkiiruse ületamine aktsepteeritav. Lubatud piirkiiruse ületamine on ühiskonnas enim toimepandud väärtegu, millega seatakse ohtu nii iseenda kui ka ümbritsevate isikute, eelkõige jalakäijate elud ning teiste autojuhtide varad, isikule mõistetud karistus peab täitma nii üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses ei ole proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada ning Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalve talituse 21.10.2012.a otsuse väärteoasjas nr. 2302,12,016139 tuleb tühistada karistuse määra osas ning teha uus otsus – määrata Veniamin F.T-le LS § 227 lg.2 järgi rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, so 100 eurot. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole taotlenud rahatrahvi ositi tasumist, tuleb talle mõistetud rahatrahv tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui ei esitata kassatsiooni. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
2. Piret Liivo Kohtunik 3