Obsah (4)

§ 199§ 74§ 75§ 68

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Viljandi kohtumaja 15. jaanuar 2013 nr 1-12-11228 (kohtueelses menetluses

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi advokaat Katrin Tamre Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja B.N (isikukood xxx; elukoht xxxx xxx xx-x xxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx; töökohata; omab kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 2 p 7 ja 8 järgi advokaat Katrin Tamre ilma kindla RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada D.K. süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ning mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata D.K.ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud 3-kuulist vangistust ei pöörata täitmisele, kui D.K. ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata D.K.ile katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) jätkata hariduse omandamist või otsida endale töökoht 2) alluda ettenähtud ravile; määrata D.K.ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xxx xx-x xxxx-xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; tühistada D.K.le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1 1.2 tunnistada B.N süüdi

§ 199

lg 2 p 7 ja 8 järgi ning mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 1 (üks) päev mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda B.N-ile kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata B.N-ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud 1 kuu ja 29-päevalst vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.N ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata B.N-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xxx xx-x xxxx-xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; tühistada B.N-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1.1 rahuldada täielikult Abja Tarbijate Ühistu tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt alaealiselt D.K.ilt või temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt ja B.N-ilt 341 (kolmsada nelikümmend üks) € ja 33 senti Abja Tarbijate Ühistu kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 alaealiselt D.K.ilt või temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt sundraha 100 (ükssada) €, riigi õigusabi tasu 86 (kaheksakümmend kuus) € ja 40 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € ja 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 189 (ükssada kaheksakümmend üheksa) € ja 10 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 a veebruarikuust igakuise menetluskulu osa 15 (viisteist) € ja 76 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.2 B.N-ilt sundraha 240 (kakssada nelikümmend) €, riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) € ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € ja 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 290 (kakssada üheksakümmend) € ja 70 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 a veebruarikuust igakuise menetluskulu osa 24 (kakskümmend neli) € ja 22 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 hävitada kohtuotsuse jõustumisel asitõendid – 2 (kaks) pudelit Viru Valge viina (asub Lõuna prefektuuri asitõendite laos); 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Katrin Tamrele summas 19 (üheksateist) € ja 20 senti. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest 2 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-12-11228“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392).
3. Süüdistus 1.
4. Süüdistusest nähtuvalt on D.K. toime pannud kuriteona grupis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi, mis seisnes selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, isikute grupis koos B.N-iga varastas 25.10.2012 ajavahemikul kell 23.00-23.55 aknaklaasi lõhkumise teel Viljandi maakonnas Abja-Paluoja linnas Pärnu mnt 35 asuvast Abja Tarbijate Ühistu kauplusest A ja O Maret müügisaali riiulilt alkohoolseid jooke: 2 tk 0,5 l Viru Valge a`7,39 €, kokku maksumusega 14,78 €; 3tk 0,7 l Viru Valge a`9,95 €, kokku maksumusega 29,85 €; 2 tk 1 l Viru valge a`14,77 €, kokku maksumusega 29,54 € ja 1 tk 0,5 l Campari Bitter maksumusega 10,16 €. Kokku vargusega tekitatud kahju 84,33 € ja akna lõhkumisega tekitatud kahju 257,00 €. 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on B.N toime pannud kuriteona grupis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega

§ 199

lg 2 p-de 7,8 järgi, mis seisnes selles, et tema isikute grupis koos D.K.iga varastas 25.10.2012 ajavahemikul kell 23.00-23.55 aknaklaasi lõhkumise teel Viljandi maakonnas Abja-Paluoja linnas Pärnu mnt 35 asuvast Abja Tarbijate Ühistu kauplusest A ja O Maret müügisaali riiulilt alkohoolseid jooke: 2 tk 0,5 l Viru Valge a`7,39 €, kokku maksumusega 14,78 €; 3tk 0,7 l Viru Valge a`9,95 €, kokku maksumusega 29,85 €; 2 tk 1 l Viru valge a`14,77 €, kokku maksumusega 29,54 € ja 1 tk 0,5 l Campari Bitter maksumusega 10,16 €. Kokku vargusega tekitatud kahju 84,33 € ja akna lõhkumisega tekitatud kahju 257,00 €. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) D.K.

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistamises vangistusega 3 (kolm) kuud.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui D.K. 18 (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xxx xx-x xxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast 3 lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et D.K.

peab jätkama hariduse omandamist või otsima endale töökoha.

§ 75lg 2 p 5 alusel lisakohustusena määrata, et D.K.

peab alluma ettenähtud ravile. 2) B.N

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi ja karistamises vangistusega 2 (kaks) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev, s.o 26.10.2012. Seega kuulub kandmisele 1 kuu ja 29 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui B.N 18 (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xxx xx-x xxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või selle sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1053 lg 2 kohaselt vastutavad vanemad, sõltumata oma süüst, ka 14–18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. 4 Abja Tarbijate Ühistu on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 341,33 €. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja VÕS § 1053 lg 2 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt D.K.ilt või temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt ja B.N-ilt 341 (kolmsada nelikümmend üks) € ja 33 senti Abja Tarbijate Ühistu kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS
3. peatüki
4. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179),
5. jaos ( ; § 180 - § 188) ning
6. jaos ( se otsustus; § 189 - § 192). KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS. § 189 lg 2). Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud). KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 480 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
7. jaanuar 2012 määrusest nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja ) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
8. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava D.K.i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 76,80 €. Süüdistatava D.K.i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 9,60 €. Süüdistatava B.N-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38,40 €. Süüdistatava B.N-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 9,60 €. Kaitsja kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas süüdistatavatele kohtukutse kättetoimetamise postikulu – 2,70 €/tk. Kriminaalmenetluses on süüdistatavatele arvestuslikult menetluskuludeks kokku: 1) D.K.: sundraha 480 €, riigi õigusabi tasu 86,40 € (76,80 + 9,60 €) ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 €; 5 2) B.N : sundraha 480 €, riigi õigusabi tasu 48 € (38,40 + 9,60 €) ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 €. KrMS § 180 ( ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilh ) sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, arvestades D.K.i alaealisust ning tal rahaliste vahendite puudumist, tuleb tema sundraha vähendada 100.euroni. Samuti on kohus B.N-i perekondliku seisu arvestades seisukohal, et tema sundraha tuleb vähendada poole võrra, s.o 240.- euroni. Arvestatud menetluskulud tuleb KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavatelt. Kuivõrd D.K. on alaealine, tuleb KrMS §-i 188 arvestades tuleb tema menetluskulud välja mõista kas alaealiselt D.K.ilt või temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt. S üüdimõistetute majanduslikku olukorra tõttu määrata neil menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
9. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid 2 pudelit Viru Valge viina (asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite laos) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. B.N on kahtlustatavana kinni peetud
10. oktoober 2012, seega on B.N viibinud eelvangistuses ühe päeva.

§ 68kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 6