p 1; 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi; 10) 24.09.2008.a.
lg 2 p 4, 8 järgi; 11) 09.03.2009.a.
lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi; 12) 19.06.2009.a.
lg 2 p 9 - 25 lg 2; 13) 27.08.2009.a.
lg 2 p 9 - 25 lg 2; 14) 15.10.2009.a.
lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi; 15) 14.12.2009.a.
lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi; 16) 15.01.2010.a.
lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi, 17) 26.04.2010.a.
S § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi; 19) 05.09.2011.a.
lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi; 20) 10.10.2011.a.
lg 2 p 9 järgi; 21) 23.01.2012.a.
lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi; 22) 20.06.2012.a
lg 2 p 9 - 25 lg 2, 157-2 järgi liitkaristusega 8 kuud ja 23 päeva, vabanes 12.12.2012.a., karistus kustumata Kaitsja Urmas Simon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4, 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi H.I KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt H.I-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Kohaldada H.I suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni vahistamist ja karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 03.01.2013.a. tõkendina Välja mõista H.I-lt riigituludesse sundraha 217,50 eurot. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD H.I on kohtu alla antud KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi süüdistatuna selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna 03.01.2013.a kella 22:30 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas aadressil Paldiski mnt 56 asuvast Selver AS-le kuuluvast kauplusest Merimetsa Selver ühe seaprae maksumusega 2,28 eurot ning möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna kauplusest väljumisel pidas turvatöötaja H.I kinni. Kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud. 1-13-86 Seega H.I, vastavalt oma ettekujutusele süüteost, asus vahetult süüteo toimepanemisele ning olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani toime süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav H.I tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et läks 03.01.2013.a peale kella 22:00 Merimetsa Selverisse, kus võttis ühe paki seapraadi ja pani selle endale kotti. Ta möödus kassast kauba eest tasumata ning peeti kinni turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Ta kahetseb oma tegu, varastas seaprae, kuna oli näljane (tl 10-12, 46-47). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - - tunnistaja D. J ütlustega selle kohta, et 03.01.2013.a oli ta tööl turvatöötajana Merimetsa Selveris aadressil Paldiski mnt 56, Tallinn. Kella 22:25 ajal märkas ta poodi sisenenud meesterahvast, kes suundus lihaleti juurde ja võttis sealt ühe seaprae, mille pani endale kotti. Kella 22:30 ajal möödus meesterahvas kassast, jättes kauba eest tasumata. Kinnipeetud meesterahva kotist avastati seapraad, mille eest kassas ei oldud tasutud (tl 45); AS Selver avaldusega nr 149 (tl 2); õigusvastase teo toimepanemise aktiga (tl 3); Harju Maakohtu 20.06.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5593 (tl 25-27). Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et H.I isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Seega pani H.I toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. H.I on kriminaalkorras korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Samuti on ta väärteokorras korduvalt karistatud rahatrahvidega, mis on käesolevaks ajaks tasumata. H.I ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Arvestades V. H.I isikut, on välitatud tema suhtes KarS § 74 sätete kohaldamine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9906). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise 1-13-86 eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. H.I on kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud, sh KarS § 218 lg 1 ja AS § 70 järgi. Viimase karistuse kandmiselt vabanes H.I 12.12.2012.a ning lühikese aja möödumisel pani toime uue varavastase kuriteo. Kohus leiab, et sotsiaaltööga ei ole võimalik mõjutada H.I kuritegude toimepanemisest loobuma. H.I on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Isegi reaalse vangistuse kohaldamine ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Kuna varasemad karistused ei ole mõjutanud H.I loobuma süütegude toimepanemisest, siis leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Arvestades asjaolu, et kuritegu jäi katsestaadiumi ning varastatu väärtus ei ole suur, võib teda karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.