lg.2 p.1,3 ja § 323 järgi; Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: Z.R (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ostiindeksxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx); emakeel – eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, haridus – põhiharidus, töökoht või õppeasutus – Soome Vabariik Pasi Välisaari Erämökkejä, ehitus- ja talutööd; varek kriminaalkorras karistatud 6 korral: 1) 25.03.2002.a. Jõgeva MK poolt KrK § 139 lg2 p2,3 järgi 5 k vangistust 1 a 6 k katseajaga; 2) 21.01.2004.A. Jõgeva MK poolt
Jõgeva MK poolt
lg2 p4,8, § 266 lg2 p2 8 kuud vangistust, liitkaristus 1 a 6 k vangistust; 4) 27.02.2007.a. Tartu MK Jõgeva kohtumaja otsus
Tartu MK Jõgeva kohtumaja poolt
Tartu MK Tartu kohtumaja poolt
järgi liitkaristus 1 aasta 5 päeva vangistust, karistuse algus 27.11.2009.a., vabanes 02.12.2010.a.; väärtegude eest karistatud 5 korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld. Prokurör: Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto. Kaitsja: vandeadvokaat Ann Saar Küüni t. 7 Tartu 51004, telefon 7 421 040 või 50 74 092, e-post: ann.saar@mail.ee 1 Kohtuistungi toimumise aeg 30. jaanuar 2013 Juhindudes KrMS § 2651, § 311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.5 , p.9, VÕS § 1043, § 1045 lg.1 p.5, § 132 lg.3, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada Z.R
lg.2 p.1 ja p.3 järgi ja karistuseks mõista 6 Süüdi tunnistada Z.R
järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.
lg.1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Kohaldada
lg 1,3 sätteid ja määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täielikult ega osaliselt täitmisele, kui Z.R 2 (kahe) –aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p.1 alusel kohustada Z.R tasuma kuriteoga tekitatud kahju katteks hiljemalt 17.märtsiks 2013 summa 250 (kakssada viiskümmend) eurot. Määrata Z.R katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. xxxxxxxxxxxxxxxxi tsiviilhagi rahuldada. VÕS § 1043, § 1045 lg.1 p.5 ja § 132 lg.3 alusel mõista välja Z.R-ilt kuriteoga tekitatud kahju katteks xxxxxxxxxxxxxxxxxe 250 (kakssada viiskümmend) eurot. Kahju hüvitis kanda xxxxxxxxxxxxxxxi arvele nr . 10011611395222 SEB Pangas. Asitõendid: noa käepide ja tera, mis on hoiul Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 2 Tõkend- elukohast lahkumise keeld jätta ära Z.R kriminaalhooldajaga, kuid mitte enne kohtuotsuse jõustumist. esimesel kohtumisel Kriminaalmenetluse kulud: Z.R menetluskulud on: sundraha 480 eurot, tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 115,20 eurot, paljunduskulu 0,45 eurot. Kokku menetluskulud 595,65 (viissada üheksakümmend viis eurot 65 senti) eurot. Menetluskulud tuleb hüvitada Z.R . Z.R tasumisele kuuluv menetluskulude hüvitis on 595,65 eurot. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-12-11529, “menetluskulu”. Ajatada menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg ja määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse tegemisest. Määrata, et Z.R tuleb menetluskulud (kokku 595,65 eurot) tasuda 01.veebruariks 2014.a. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud ajatatud tasumise tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on
-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalasi on kohtule menetlemiseks saabunud üldmenetluses. Z.R-ile on esitatud süüdistus selles, et tema
lg 2 p 1 tähendatud isikuna , 27.03.2011 kella 23.30 ajal grupis koos xxxxxxxxxxxxxxx, valdaja tahte vastaselt ja ukse lõhkumise teel, tungis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvasse xxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse korterisse, tekitades kuriteoga xxxxxxxxxx varalist kahju 250 eurot; Seega Z.R pannes toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, vähemalt teistkordselt, grupi poolt, pani toime
peale selle, tema 02.03.2009.a. otsuse alusel süüdimõistetuna, 27.03.2011 kella 23.30 ajal olles eelnevalt ebaseaduslikult sissetunginud Z.R 3 elukohta, pani toime vägivalla korteri omaniku xxxxxxxxxxxxxxx suhtes lüües teda ühel korral käega vastu nägu, mille tagajärjel kannatanu kukkus tugitooli ja ühel korral põlvega vastu lõuga, mille tagajärjel kannatanu vajus peaga vastu kappi ning tal tekkis hammaste valulikkus ja peavalu ning otsmiku piirkonna kriimustus seejärel võttis korteri elutoa laualt lauanoa ja ähvardas suusõnaliseltxxxxxxxxxxära tappa –„ Kui politseisse veel pöördud, siis tulen ja tapan su (xxxxxxxxxxxxxxxxxx) ära, lubades kõri läbi lõigata“, makstes xxxxxxxxxxxxxxxxxe kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalasjas nr 09249000005 (kohtuasjas nr 1-09-2915) kannatanuna, mis viis Z.R süüdimõistmiseni. Seega Z.R pannes toime kannatanu suhtes vägivalla toimepanemise, et maksta kätte tema õiguspärase tegevuse ees kriminaalmenetluses, pani toime
Kohus määras eelistungi asja üldmenetluses arutamise planeerimiseks. Kaitsja esitas kaitseakti, lisades taotluse asja lahendamiseks kokkuleppemenetluses, kuna peetakse läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Määratud eelistungil 30.01.2013 taotles prokurör asja lahendamist kokkuleppemenetluses, minnes eelistungilt üle kohtuistungile. Kannatanu on kokkuleppemenetlusega nõustumise andnud kohtueelse uurimise käigus (tl.17). Z.R viibis kohtuistungil ja kinnitas soovi jätkata asja arutamist kokkuleppemenetluses. Sama taotluse esitas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Ann Saar, kes osaleb kaitsealusega sõlmitud kokkuleppe alusel. Kaitsja on esitanud Z.R töölepingu, mis tõendab isiku seotust tööga Soome Vabariigis ja tema liikumist õiguslikul alusel kahe riigi vahel. Kuna kõik eeldused asja lahendamiseks kokkuleppemenetluses on täidetud, määras kohus anda Z.R kohtu alla kokkuleppemenetluses ja jätkata asja arutamist KrMS § 239-§250 sätete alusel. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut: on tegemist korduvalt karistatud isikuga, kuid pärast käsitletavaid süütegusid ei ole uusi süütegusid teada. Isik on suunanud oma elu uuele rajale, leidnud püsiva töö ja varasemast eluviisist lahti öelnud. Seetõttu on võimalik uue karistuse mõistmine tingimuslikult, määrates kontrollnõuded, mis kehtisid teo toimepanemise ajal, kuna materiaalõiguse norm, mis süüdistatava olukorda raskendab, tagasiulatuvat mõju ei oma. Tingimuslik karistus võimaldab kannatanule tsiviilhagi tasuda, süüdistatav on nõus seda tegema lühikese aja jooksul. Kriminaalhooldust teostada Eestis. On kokku lepitud Jaanek sauga, et ta ei lahku enne Soome kui on kohtunud kriminaalhooldajaga ja saanud lahkumiseks loa. Prokurör palub kohtulahendi teha kokkuleppe alusel. Kui taotletakse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist, siis vastuväiteid ei ole. Z.R kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi ja soovib kohtulahendi tegemist kokkuleppe alusel. Ta ei ole kannatanuga pärast süütegu üldse kohtunud ega suhelnud. Kahju soovib hüvitada ülekande teel ja nous kokkuleppes märgitud tähtajaga. Töötab Soomes töölepinguga, kuid kui kriminaalhooldus nõusolekut ei anna, siis ei saa Soome tööle minna. Tööandja teab kohtuasjast. Ta on nõus kohe kohtuotsusega minema kriminaalhooldaja juurde. Soomes temaga kontakteerumiseks on postiaadress, kuhu talle kiri kätte tuleb, ja Soome telefoninumber. Seni on ta Eestis käinud aastas umbes 3 korda, 4 kuid kui nüüd tuleb hakata kriminaalhooldaja juures käima, siis käib ta vastavalt vajadusele sagedamini. Süüdistatava Z.R kaitsja vandeadvokaat Ann Saar kinnitab, et kokkulepe on seaduslik, vastab süüdistatava tegelikule tahtele ja kokku lepitud karistus on kohane. Kaitsja on soovitanud Z.R-ile kannatanuga suhelda ainult läbi kaitsja ja kahjuhüvitis kantakse kannatanu pangaarvele. Z.R omab vormistatud töökoha Soomes, mistõttu tema liikumine Eesti ja Soome vahel toimub elamisloa alusel ja on õiguspärane. Kaitsja toetab sellise kokkuleppe alusel kohtuotsuse tegemist. Kaitsja taotleb menetluskulude tasumise ajatamist, et süüdistataval oleks ka reaalselt kulu võimalik tasuda- kui tuleb olla kriminaalhooldusel, siis Eestis käimised on kulukad lisaks kannatanule kahju heastamisele. Menetluskulu on kokkuleppes kajastatud õigesti, tasumine ajatada aasta peale arvates kohtuotsuse tegemisest. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et Z.R tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses
Karistusseadustiku § 266 lg.2 p.1,3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
järgi kvalifitseeritava kuriteo eest 1 (üks) aasta 3 kuud vangistust.
lg.1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
lg1,3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p.1 alusel kohustada Z.R tasuma kuriteoga tekitatud kahju katteks hiljemalt 17.märtsiks 2013 250 eurot. VÕS § 1043 alusel mõista Z.R-ilt välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu Aleksander Küttile 250 eurot. Kahjuhüvitis kandaxxxxxxxxxxxxxxxxx arvele SEB pangas, Asitõendid kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab süüle - 1 aasta 3 kuud vangistust
Hinnates, kas karistust saab kohaldada tingimuslikult või võiks see olla mõistetud üksnes reaalse vangistuse näol, 5 peab kohus võimalikuks karistuse mõistmist tingimuslikult. On õige, et süüdistatav on teinud samme oma eluviisi muutmiseks. Kas eluviisi muutmine talle jõukohane on, selgub isiku käitumise kontrollimisel pikema aja jooksul. Sellist kontrolli võimaldab kriminaalhoolduse teostamine. Karistuse mõistmine tingimuslikult ei kahjusta ka kannatanu huve, kuna temale tekitatud kahju leiab heastamist kokkuleppe kohaselt ja süüdistatav on kinnitanud, et ta kannatanuga kokku puutuda ei kavatse. Kohus määrab süüdistatavale kohustuse elada katseajal senises elukohas Eestis ja üksnes kriminaalhooldaja eelneval loal on tal õigus elukohast lahkuda. Kokkuleppes on kajastatud käitumiskontrolli nõuded vastavalt
Prokurör põhjendab seda asjaoluga, et Karistusseadustik ei oma tagasiulatuvat jõudu sätete osas, mis raskendavad isiku olukorda ja seetõttu ei saa praegu kehtiva
Ehkki kohus ei pea sellist käsitlust õigusega kooskõlas olevaks, ei märgi kohus praegu kehtiva
lg.1 p.4, p.6 redaktsiooni sõnastust Z.R-ile kohustuslike käitumiskontrolli nõuetena. Z.R on kohtuistungil kinnitanud, et ta ei lahku Eestist enne kriminaalhooldajalt nõusolekut saamata ja ka
lg.1 varasema redaktsiooni sätted tagavad isiku kättesaadavuse ja kohaloleku kriminaalhoolduse ajal. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi: kannatanu korteriuks lõhkumisega on tekitatud kahju 250 eurot. (tl.18). Summa suuruse üle ei ole vaidlust olnud. VÕS § 128 lg.1 sätestab: 128 lg.2 : 132 lg.3 järgi kui asja on kahjustatud, ;§ . VÕS § Asjas on tõendamist leidnud, et õigusvastase teoga – ukse lõhkumisega- on Z.R tekitanud kannatanule otsese varalise kahju 250 euro ulatuses. Kaassüüdistatavad on asjas süüdi tunnistatud, kuid tsiviilhagi ei ole seni läbi vaadatud. Kohus leiab, et kannatanu on põhjendatult esitanud tsiviilhagi 250 euro saamiseks. Seetõttu ja VÕS § 1043, § 1045 lg.1 p.5, § 132 lg.3 alusel tuleb kannatanule tema omandi kahjustamisega tekitatud välja mõista kahju põhjustajalt Z.R-ilt. Asitõend- noa käepide ja tera tuleb KrMS § 126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Need asuvad Lõuna Prefektuuri hoiuruumis (tl.22) Menetluskulud Menetluskuludeks on sundraha 480 eurot, paljundustasu 0,45 eurot eest. Kohtuistungil on kaitsja osalenud kokkuleppe alusel. ja tasu kaitsja õigusabi Toimikus on olemas kaitsjale kohtueelsel uurimisel tasu ja kulude hüvitamise määrused (tl.56,58) kokku summas 115,20 eurot. Tasu õigusabi eest ja kulud kohtueelsel uurimisel tuleb välja mõista riigi tuludesse süüdimõistetult. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). 6 KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Kokku menetluskulusid 595,65 eurot. Kohus mõistab menetluskulud välja süüdimõistetud Z.R-ilt . Kaitsja taotlus menetluskulude ajatamiseks on põhjendatud. Menetluskulude ajatamise mõte KrMS § 423, § 180 lg.3 järgi on selles, et tagada süüdimõistetule reaalne võimalus kulude heastamiseks ilma riikliku sunni vahenduseta. Z.R on hinnanud oma võimalusi menetluskulud tasuda pikema aja jooksul ja selline olukord võimaldab kohtuotsuse täitmise. Kohus rahuldab esitatud taotluse. Kohtunik Ü.Raag 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.