← Eesti

1-12-2279/19

Kriminaalasi nr 1-12-2279 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2012, Jõgeva Kriminaalasja number 1-12-2279 Kriminaalasi A.E vastu esitatud süüdistus KarS § 121 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: A.E (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmakeel-eesti keel, algharidus, töökoht või õppeasutus- pensionär, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud. Kaitsja: Jaan Nurk, OÜ ÕB Jaan Nurk Tõde, asukoht: Es su side 45316 Haljala vald Lääne- Virumaa, telefon 55 645 158, e-post: juriidika@hot.ee Prokurör: Lõuna Ringkonnaprokuratuur ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kannatanu esindaja: vandeadvokaat Sirje Must, OÜ Advokaadibüroo Sirje Must, Õpetaja 9 Tartu 51003 Kohtuistungi toimumise aeg
  2. ja
  3. juuni 2012 Juhindudes KrMS § 311, § 313 lg.1, § 315 lg.4, lg.5, § 175 lg.1 p1, 3, 4, 5, 9, 10, § 180 lg.1, § 189 lg.1, lg.2, § 190 p.1, § 192 lg.1 maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada A.E KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, s.o. 312 (kolmsada kaksteist) eurot. Rakendada KarS § 73 lg.1, lg.2, lg.3 sätteid ja määrata, et rahaline karistus pööratakse täitmisele osaliselt ehk 25 (kakskümmend viis) päevamäära ulatuses, s.o. summas 156 eurot (ükssada viiskümmend kuus eurot). Rahaline karistus osas 25 (kakskümmend viis) päevamäära jätta täitmisele pööramata, kui A.E ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber
  4. Rahalise karistuse vabatahtliku tasumise tähtaeg on üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline karistus ei ole täielikult tasutud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Kriminaalmenetluse kulud: A.E menetluskulud on: sundraha 435 eurot, ekspertiisitasu 61 eurot, paljunduskulu 0,45 eurot, kutsete saatmise kulu 1,26 eurot ja kannatanu esindajale makstud tasu 729,60 eurot. Kokku menetluskulud 1227,31 eurot. Menetluskulud tuleb hüvitada A.E . A.E tasumisele kuuluv menetluskulude hüvitis on 1227, 31 (üks tuhat kakssada kakskümmend seitse eurot 31 senti) eurot, millest 497,71 eurot kuulub hüvitamisele riigile ja 729,60 eurot Eve Haava kulu katteks. Riigile tasutava menetluskulu hüvitis 497,71 eurot tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber
  5. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr 1-12-2279, “menetluskulu”. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus riigile hüvitatava menetluskulu tasumise osas 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtule on teatatud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  6. juulil 2012.a. Süüdistus A.E-le esitati süüdistus KarS § 121 järgi teise inimese löömises ja tema tervise kahjustamises selles, et tema 17.05.2011.a kella 17.30 ajalxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja hoovis lõi kahel korral jalaga kõhtu ning 3-4 2 korral torkas labidavarrega kõhtu kannatanut xxxxxxxxx, tekitades kõhuseina põrutuse nahaaluse verevalumiga kõhu piirkonnas. Kohtuistung Kohtuistungil andsid ütlusi kannatanu xxxxxxxv, tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxning süüdistatav xxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud isikulistest tõenditest nähtus kokkuvõtlikult alljärgnev. Kannatanu xxxxxxxxx ütluste kohaselt ta süüdistatava vastu viha ei pea. Nad on elanud ühes majas 26 aastat ning 5 aastat tagasi muutusid suhted selliseks, nagu need praegu on (maa erastamisega seotud probleemi tõttu). 17.05 nägi kannatanu, et tema kass oli katusele läinud. Kella 10 paiku oli xxxxxxxxxxxxx juba väljas, purjus, ta oli sõbralik, võttis oma redeli ära, et kass ei saa siis enam katusele. Õhtupoole oli kass jälle katusel, hakkas vihmasadu, kannatanu läks kassi kutsuma ja tahtis teda alla aidata. Kannatanu võttis kuuri juurest xxxxxxxx redeli, lühikese, kolme pulgaga. Redeli ühe osa pani kannatanu vastu katuse äärt ja teisest otsast hoidis seda kätel, et kass saaks alla tulla. Siis tuli A.E akna peale, hakkas kardina vahelt karjuma, et „kao minema, kao minema“. Kannatanu ei vastanud talle midagi. Siis läks uks lahti ja A.E hakkas ukse vahelt jalaga vehkima (kannatanu seisis maas, A.E kõrgemal trepimademel). Järsku käis uks lahti ja ootamatult käis kannatanule jalg kõhtu ning siis uks kinni. Kannatanu ei öelnud midagi, mõtles, et las lärmab. Lüües oli A.E jalas vist mingid sussid. Seejärel läks uks uuesti lahti ja A.E pani kannatanule teist korda jalaga ja läks tagasi tuppa. Esimene kord ei saanud kannatanu arugi, mis toimus. Teisel korral hakkas tal kõik kõikuma, silme eest läks mustaks ja tundis, et mingid tilgad tulid püksi. Kui kannatanu tuppa läks, nägi, et verd tuleb. Löök oli mao juurde, kõhu ülemisse ossa, naba piirkonda. A.E krahmas nurgast puust labidavarre ja lõi ka sellega, terava otsaga 3-4 korda järjest, siis sai kannatanu selle tema käest parema käega ära, samal ajal kui redel oli käes. A.E sai labidavarre maja seina najalt nurgast. Redeli viis kannatanu kuuri juurde ära ja läks xxxxu otsima, kuna tahtis talle rääkida, et A.E tuli kallale. xxxx oli keldri juures. Kui kannatanu xxxxx juurde läks, seisis Elfrida väljas, kannatanu maja poolel nurga peal. Ta tuli majast välja tagant kaudu, läbi ülemise korruse. Kui kannatanu xxxxxxx rääkis, oli kannatanul labidavars käes ning xxxx kiskus seda tema käest ära, kuid kannatanu ei andnud seda talle. Kannatanu tahtis näidata politseile, millega teda löödi. Kannatanu läks tuppa ja rääkis mehele, mis juhtus ja mees ütles, et politsei tuleb kutsuda. Kannatanu helistas ka lastele ning ka nemad ütlesid, et politsei tuleb kutsuda. Politseist tulid kohale xxxxxxx ja teine, keda kannatanu ei tundnud, kuid kes ütles, et kannatanu käiks arstil ja teeks politseile avalduse. Nemad avaldusi vastu ei võtnud. Kui politsei tuli, siis A.E küsis, miks kannatanu politsei kutsus, kuna oleks võinud päästeameti kutsuda. Ta arvas, et kannatanu kutsus politsei kassi pärast. Kannatanu jäi rahulikuks, sest arst ei lubanud tal ärrituda kõrge vererõhu pärast. Hiljem võttis kannatanu mees redeli ning tõi kassi alla. Kannatanu tundis kohapeal verejooksu, kuid see ei saanud väljapoole paista. Ta ei läinud politseile ütlema, et tal on selline verejooks. Hiljem läks kannatanu perearstile, kes tegi süsti, et verejooksu takistada ja andis mingid rohud. Lisaks käis kannatanu kirurgi ja naistearsti juures. Kannatanu sai tervise paari nädalaga korda. xxxx sündmust ei näinud, kuna ta oli juba kella 10 ajal purjus ja ta oli ka maja nurga taga, rääkis üle aia xxxxxxxxxxxx juttu. 3 Kannatanu esitas avalduse 14 päeva hiljem, kuid piirkonna konstaabel oli teadlik, et ta käib arstil ning ta ütles, et põhiline on, et arsti paberid on olemas, avaldust on aega kirjutada küll. Süüdistatav A.E kinnitas kohtuistungil, et ta saab aru, milles teda süüdistatakse ning selgitas, et ta ei ole sellist asja teinud. A.E selgitab, et 4-5 aastat tagasi läksid neil kannatanuga suhted halvaks. Kannatanu maja oli aresti all, nad võtsid vee ära, õuel ei luba liikuda. A.E nägi, et akna taga on kannatanu. Tal on noor kass ja see käis juba päeval nende hoovil, jooksis nende verandale. A.E ei näinud, et nüüd seal kass on. Ta kartis, et xxxxxxxx võib redeliga aknasse lüüa, kuna ta ei teadnud, et kass katusel on. Ta tegi ukse lahti ja ütles „vii redel sinna, kust sa selle võtsid“. See oli nende redel. Jala ega labidavarrega A.E xxxxxxxxx ei löönud. A.E läks tuppa, et võtta fotoaparaat, et oleks näidata, kus ta on. See võttis aega, sest ta läks teisest uksest välja. Selle ajaga ei püüdnud xxxxxxxxxkassi aidata ega midagi. A.E sai pildi ära teha, kui kannatanu redeliga kuuri juurde tagasi läks. See oli 6 pulgaga redel. Varem A.E naabreid pildistanud ei ole. Seejärel läks A.E tuppa, xxxxxxxx tuli kuuri juurest ja võttis nende trepi nurgast luuavarre ja läks sellega aiamaa poole. xxxx rääkis seal xxxxxxxxxxxx. xxxxxxxx ei läinudki sinna, vaid keeras puude juurest ära ja hakkas kohe telefoniga rääkima, kutsus politsei. A.E teab, et kannatanul on kass, kes käib nende katusel, sest see kass käis mitu korda ka nende toas ja käis tihti katusel. xxxxxxxv ei öelnud A.E-le sõnagi. Majas kasutuskorda ei olnud aastal 2011.xxxxxxxxxxx ei olnud keelatud nende ukse taga olla. A.E väljus teisest uksest, kuna kartis kannatanut. Ta juba talvel ähvardas A.E . Kui politsei tuli, tuli A.E toast välja. Politsei ütles, et tema olevat xxxxxxxxx löönud. Politsei ütles, et kassi pärast oleks võinud Päästeameti välja kutsuda, mitte politsei. Sel päeval A.E abikaasa alkoholi tarvitanud ei olnud, xxxxxxxx oli ise purjus, et ta nii agressiivselt tol päeval õues ringi kõndis. Kass oli ainult ettekäändeks. Kohapeal ei kuulnud A.E xxxxxxxxxxtervisekahjustustest. Kuulis sellest mitu päeva hiljem küla pealt, et naabrinaisel olevat kõht lõhki ja tema olevat teda löönud. Küsimusele, mismoodi sai A.E kultuurikeskuse juhatajalt iseloomustuse, vastab A.E, et ta oli seal pikalt koristajaks, käis tantsimas ja käis selle rahvaga läbi. Aastal 2001 jäi ta jalaga puu alla, siis ei saanud enam töötada. A.E tahtis, et ka teised iseloomustaksid teda. Viimati oli A.E haiglas detsembris. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnitab, et ta oli sündmuse päeval patrullis koos xxxxxxxxxxxxx ning väljakutse oli kella 18 ajal. Sündmuskoht oli maja küljel, kus olid kaks naisterahvast ja üks mees eemal. Neil oli tüli, sõnavahetus, kaklust nende kohaljõudmise ajal ei olnud. Väidetavalt oli kedagi löödud. Kohale jõudes nägid nad kassi katusel, aga ei olnud redelit ega midagi, et ta alla saaks. xxxxxxxx seletas, et tahtis oma kassile appi minna ja siis teine pool tuli alguses talle kallale ja vist isegi lõi. A.E oli sel ajal juures, kui seda öeldi. Selle peale ütles A.E , et ta ei löönud, vaid tõukas, ta ei tahtnud, et xxxxxxxxxseal oli. xxxxxxxx ütles, et löök oli labidavarrega kõhtu. A.E ütles, et ta ei löönud, vaid tõukas. Tema ei taha, et Eve Haav tuleb tema territooriumile, et kass tuleb ise alla ja xxxxxxxx on halb inimene, ei lase tal kaevust vett võtta jne. xxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitab, et kui on löömine, tuleb see arsti juures fikseerida ja politseisse avaldus teha, võimalikult kiiresti. 4 Välist vigastust ei olnud. Ei olnud midagi näha, et oleks löödud. Kannatanu ei oleks pidanud end paljastama, et näidata vigastusi riiete alt. A.E rääkis tunnistajale, et teine tahtis tulla redeliga tema veranda katuselt kassi alla tooma, ta tuli välja, et seda takistada, ütles, et ei taha xxxxxxxxx sinna. Eemal istuv mees (A.E abikaasa) ütles, et tema ei tea midagi, aga ütles, et A.E ja xxxxxxxx tülitsesid. Labidavars või rehavars oli aia ääres. Nad ei puutunud seda. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxütluste kohaselt on tema suhted abikaasa A.E-ga normaalsed, xxxxxxxxxxx kehvad. See ei mõjuta ütluste andmist ja ta saab õigust rääkida. 17.05 oli kass korstna otsas katusel. xxxxxxxx tuli ja ütles, et kass on katusel. Tunnistaja tuli välja, siis oli kass juba alla tulnud, jooksis nende koridori ja hüppas verandal lauale. Õhtupoolikul ei näinud tunnistaja õieti midagi, ta oli keldri juures, hakkas naabrinaisega rääkima. xxx jooksis mingi aeg sinna, luuavars peos, et teda löödi. Enne seda võttis nende kuuri alt redeli, hakkas oma kassi taga ajama. Mingit kisa tunnistaja ei kuulnud. Politsei juuresolekul ütles xxx, et teda löödi. Kassi tõi alla xxx abikaasa. Seda, kuidas xxxxxxxx redeli kuuri juurest võttis, tunnistaja ei näinud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei löönud keegi xxxx. Seda järeldab tunnistaja sellest, et siis oleks kõva kisa olnud. Kui löömist oleks olnud, oleks seal rabelemist rohkem olnud. Tunnistaja ei usu, et xxxx löödi ning leiab, et see oli ettekavatsetud, et nende juurde tulla. Hommikust saati käis see jant. Varem on xxxxxxxxxxkass käinud nende katusel. Kassid käivad koguaeg katusel, las istuvad seal. Tunnistaja naine (s.o. A.E) tuli välja, kui politsei õue jõudis. Naisega juhtumist ei rääkinud, siis hakkas politseiga jutt. Tunnistaja naine pildistas xxxxxxxxx kui ta redeliga upitas kassi järele. Seda rääkis tunnistajale tema naine. Tol päeval alkoholi tunnistaja tarvitanud ei olnud. Kirjalikest tõenditest uuris kohus järgnevaid tõendeid: Kinnitatud koopia patrulllehest, millest nähtuvalt teostasid 17.05.2011 kell 8.00 kuni 20.00 liiklusjärelevalvet xxxxxxxxxxk ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ühtlasi teenindasid nimetatud ametnikud väljakutset Jõgeva Mustvee mnt 18 kell 18.00 kuni 18.20, mille kohta on märgitud, et „naabrid kaklevad mingi kassi pärast, xxxxxxxx 23.02.57, A.E Elfride majanaaber“ (tl 34–35). 19.08.2011 koostatud ekspertiisimäärus korraldada kohtuarstlik ekspertiis ning anda eksperdile üle tõend nr 194 xxxxxxxxxxxohta, tervisekaart haigusjuht nr A8148 2011, xxxxxxxx. Eksperdil paluti vastata küsimustele, millised tervisekahjustused esinevad xxxxxxxxxxx millega ja millal võivad olla need tekitatud ja missugusesse liiki kuuluvad xxxxxxxxxle tekitatud tervisekahjustused (tl 38). Isiku ekspertiisiakt nr 79, mille ekspertarvamusest nähtuvalt esinesid xxxxxxxxxl kõhuseina põrutus nahaaluse verevalumiga kõhu piirkonnas. Vigastus võib olla saadud tömbi vägivallaga, võimalik, et löögist/löökidest kõvade tömpide esemetega, sh labidavarre otsaga, kõhu piirkonda, võimalik, et määruses näidatud ajal – 17.05.
  7. Günekoloogilist verejooksu ei ole võimalik seostada 17.05.2011 toimunud traumaga. Kõhuseina põrutus koos nahaaluse verevalumiga samas piirkonnas ei ole eluohtlik ning tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui 4 nädalat (tl 39–41). Nimetatud ekspertiisiaktile on lisatud õiend ekspertiisi maksumuse kohta (tl 42). 5 Karistusregistri teatis A.E kohta, millest nähtuvalt ei ole A.E karistusregistrisse kantud (tl 44). Tõend A.E maksustatava tulu kohta, mille kohaselt oli
  8. aastal tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 59 052 krooni (tl 45). Teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, mille kohaselt on A.E keskmise päevasissetuleku suurus (päevasissetulekust pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist saadud summa) 6,24 eurot (tl 46). Kannatanu xxxxxxxxxxpoolt 31.05.2011 koostatud avaldus Jõgeva politseijaoskonnale (tl 33). Õiend kutsete saatmisega seotud kulude kohta summas 1,26 eurot

(43). Kannatanu xxxxxxxxxxesindaja teatis õigusabikulude tasumise kohta, mille kohaselt on xxxxxxxxxtasunud OÜ Advokaadibüroo Sirje Must arveldusarvele 1000 eurot (tl 47). Kohtu seisukoht Esmalt käsitleb kohus kaitsja poolt esitatud tõendite lubatavuse küsimust. Kaitsja on kohtule esitanud kinnitamata koopiad süüdistatava A.E tervise kohta (tl 20–23) ning Jõgeva Kultuurikeskuse tunnistus e (tl 14). Kohus viitab KrMS § 286 lg-le 1, millest nähtuvalt tuleb kohtuistungil taotleda tõendite uurimist. Kohus osundab, et nimetatud sättes tulenev põhimõte seondub otseselt KrMS § 15 sätestatud kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse printsiibiga. Kohtuistungil selgitati kaitsjale, et esitatud tõendite uurimist tuleb kohtult taotleda. Sellele vaatamata kaitsja tõendite uurimist ei taotlenud ja seega ei ole esitatud dokumendid ka kohtuistungil uuritud. Kuna kohus ei ole eelnimetatud tõendeid kohtuistungil uurinud, ei ole KrMS § 15 lg-st 1 tulenevalt neile võimalik kohtulahendis tugineda. A.E-le esitati süüdistus KarS § 121 järgi, mis näeb ette vastutuse teise inimese . Süüdistusest nähtuvalt heidetakse süüdistatav A.E-le ette tegude toimepanemist KarS §-s 121 sätestatud esimese ja teise alternatiivi järgi, s.o teise inimese tervise kahjustamine
(1)ja löömine
(2). Süüdistuse kohaselt seisnes süüdistatav A.E tegevus kannatanu xxxxxxxxxxx kahel korral jalaga kõhtu löömises (alt 1) ning 3-4 korral labidavarrega kõhtu torkamises (alt 2). Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad toimunud sündmuse olustikku ja tausta: et käesoleva menetluse osalised on juba 26 aastat olnud majanaabrid ning ligikaudu 5 aastat tagasi muutusid nende omavahelised suhted halvaks. Kohtulikul uurimisel kogutud tõendid (kannatanu xxxxxxxxa, süüdistatav A.E, tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlused) on kokkulangevad süüdistuses kirjeldatud teole eelnevate sündmuste osas 17.05.
  1. Seega on kohtu arvates veenvalt tuvastatud, et kannatanu xxxxxxxxxxkass käis aeg-ajalt süüdistatava majaosa poolel, sh katusel, kuid ka A.E esikus. Intsident, kus kannatanu xxxxxxxxx kass A.E esikust ära toodi, leidis aset 17.05.2011 hommikul. Sellest tulenevalt ei olnud kassi liikumised A.E majaosa juures ootamatud. Ka süüdistatav A.E ja tunnistaja xxxxxxxxxxx kinnitasid, et neil ei ole selle vastu midagi, et kass käib. Nii kannatanu, tunnistaja, kui ka süüdistatava ütlused kinnitavad, et 17.05.2011 õhtul oli kannatanu xxxxxxxxx kass roninud taaskord naabrite katusele ning kannatanu xxxxxxxx liikus redeliga süüdistatav A.E ja tunnistaja xxxxxxxxxxx majaosa juures oleva ukse juurde. Kogutud tõendid lahknevad selles, kuidas erinevad osapooled mõistsid eesmärki, 6 miks kannatanu xxxxxxxxxredeliga süüdistatav A.E ukse juurde redeliga liikus. Kannatanu ütluste kohaselt võttis ta A.E redeli kuuri juurest, tahtis katusele roninud kassi alla aidata. Süüdistatav A.E kinnitab, et ta nägi akna taga kannatanut, kuid ei teadnud, et kannatanu kass sellel ajal ka nende katusel oli. Süüdistatav A.E ütluste kohaselt ta kartis, et xxxxxxxx võib redeliga aknasse lüüa. Kannatanu ja süüdistatava ütlused lahknevad ka edasiste sündmuste osas, s.o süüdistatavale etteheidetud vägivalla kasutamise osas. Kohus on arvamusel, et süüdistuses märgitu- süüdistatav A.E poolt kahel korral jalaga löömine ei ole kriminaalasja materjalidega tõendatud. Jalaga löömisele (kahel korral) viitavad kannatanu ütlused. Samas on ka kannatanu xxxxxxxx ise kohtuistungil juhtunut selgitanud, et „siis läks uks lahti ja ta hakkas sealt jalaga vehkima“. Ühtlasi on kannatanuxxxxxxxxv väitnud, et kogu sündmus oli tema jaoks ootamatu ja toimus kiirelt. Seega peab kohus võimalikuks, et süüdistatav A.E vehkis ukse vahelt kannatanu suunas jalaga, kuid tegelikkuses füüsilist kontakti kui sellist, ei toimunud. Sellesisuline kohtu veendumus tugineb ka sündmuse kohast tehtud fotol tajutavatel kaugustel. Fotole (tl.49) märkisid süüdistatav ja kannatanu ütlusi andes kriminaalasjas tähtsust omavate asjaolude kohad, tähistades sealhulgas kannatanu, süüdistatava, kassi, luuvarre asukohad sündmuse toimumise ajal. Nimelt, hinnates kannatanu ja süüdistatava paiknemist – kannatanu seisis maapinnal ukse taga asuva trepimademe kõrval ning süüdistatav avatud ukse vahel madalal lävepakul – on ebatõenäoline, et 74-aastane väikest kasvu süüdistatav A.E suutnuks jalga tõsta sedavõrd kõrgele ja sirutada kaugele, et löögiga tabada kannatanu xxxxxxxxx kõhtu ning seda sellise tugevusega, et see oleks kannatanu xxxxxxxxxx „silme eest mustaks võtnud“ ja seega sedavõrd intensiivse löögina mõjunud. Seega peab kohus tõendatuks, et süüdistatav A.E , nähes kannatanu xxxxxxxxxxtema ukse juures ja seejärel, tulnud ukse vahele, vehkis jalaga kannatanu suunas, kuid otsest füüsilist kontakti ei saavutanud. Kohus peab vajalikuks osundada ka asjaolule, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx (politseinik, kes vastavalt esitatud patrulllehele 17.05.2011 väljakutsele sõitis) ütluste kohaselt oli sündmuskohal toimunud löömine „labida või mingi varrega“ (tl 58). Ühtlasi nähtub ka xxxxxxxxx ütlustest, et pärast sündmust oli juttu luuavarrega löömisest (tl 58 pöördel–59). Seega oli vahetult pärast sündmust juttu üksnes luuavarrega löömisest ja seda ka politseiniku juuresolekul. Sündmuskohale saabunud politseiniku ütlused on KrMS § 66 lg.21 p.2 märgitud tähendusega, kuna tunnistajale räägiti vahetult enne rääkimist tajutud asjaoludest. Süüdistuse kohaselt torkas süüdistatav A.E kannatanu xxxxxxxxx 3-4 korral labidavarrega kõhtu. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu on kriminaalasja materjalidega veenvalt tuvastatud – kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Kannatanu ütlusi labidavarrega löömise kohta kinnitavad tunnistajate xxxxxxxxxxxSooväli ja xxxxxxxxxxx ütlused. Samas peab kohus oluliseks täpsustada, et süüdistuses on ekslikult märgitud löömist labidavarrega, kuid kohtuistungil uuritud isikuliste tõenditega on tuvastatud, et tegemist oli siiski pigem luuavarrega. Kohus leiab, et tegemist on ebatäpsusega, mis ei eelda uue süüdistuse esitamist. Kannatanu xxxxxxxxxxütluste kohaselt lõi süüdistatav, seistes ukse vahel, teda labidavarrega, torgates teravama otsaga 3-4 korda talle kõhu piirkonda (tl 52 pöördel). Kannatanu sai labidavarre süüdistatav A.E käest ära võtta ning läks sellega tunnistaja xxxxxxxxxxxx otsima ning helistas politseisse. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnitab, et sündmuskohale jõudes ütles kannatanu xxxxxxxxx et süüdistatav A.E lõi teda. Siinkohal rõhutab kohus tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlusi, et eelnimetatud löömise väitele vastas süüdistatav A.E sündmuskohal seda, et „ta ei löönud, vaid tõukas“ (tl 7 57). Ka tunnistaja Rein A.E on kinnitanud, et tema juurde tuli kannatanuxxxxxxxxx, luuavars käes, ning rääkis, et süüdistatav A.E oli teda löönud (tl 58 pöördel). Süüdistatav A.E ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ning ei kinnitanud, et ta on kannatanu xxxxxxxxxxluuavarrega kõhtu torganud. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav A.E ütlused selle kohta usaldusväärsed. Esiteks selgitab kohus, et tõendite usaldusväärsuse hindamisel tuleb kogutud tõendeid kõrvutada teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nagu eeltoodust nähtub, ei ole süüdistatav A.E ütlused kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Samas ei ole kohtu arvates süüdistatav A.E ütlused ka eluliselt usutavad. Nii ei suutnud süüdistatav A.E kohtuistungil arusaadavalt selgitada, miks tema, nähes kannatanu xxxxxxxxxxnende majaosa juures, karjus ukse vahelt ning läks tuppa pildistamise tarbeks fotoaparaati tooma ja väljus pildi tegemiseks maja teisest uksest. Lisaks pildistamise asjaolule peab kohus vajalikuks osundada ka sellele, et süüdistatav A.E ei ole selgitanud, miks pidas ta reaalseks, et kannatanu talle redeliga aknasse võib lüüa. Selliseks kartuseks ei andnud alust ka kannatanu varasem käitumine, kuna kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole naabrite vahel eelnevalt füüsilisi konflikte aset leidnud. Siinjuures on kohtu hinnangul oluline välja tuua, et süüdistatava jaoks oli pildi tegemine vajalik selleks, et näidata, kuidas kannatanu xxxxxxxxxnende trepil on. Siiski võttis soovitud pildi tegemine süüdistataval aega, sest ta väljus maja teisest uksest ning tegelikult jõudis pildi tegemiseks süüdistatav välja liiga hilja, st siis, kui kannatanu redeliga kuuri juurde läks (tl 55). Lisaks on süüdistatav A.E ütlused vastuolulised. Esiteks on A.E selgitanud, et politsei ütles talle, et ta olevat xxxxxxxxx löönud, kuid hiljem väidab olevat seda kuulnud mitu päeva hiljem küla pealt (tl 55 pöördel–56 pöördel). Lisaks kahandab süüdistatav A.E ütluste usaldusväärsust ütluste heitlikkus luuavarre asukoha kohta: kohtueelses menetluses väitis A.E , et luuavars oli põõsas, kuid kohtus – metsviinapuu juurest (tl 56). Kuna süüdistatava poolt sündmuskohal tehtud fotol (tl.49) põõsast ei ole, palus kohus seda ebatäpsust selgitada. Selgitust andes oli A.E ütlusi kohandav ja ebaveenev. Toimunud intsidenti, st kannatanu xxxxxxxxx suhtes toimepandud tegu ja temale tekitatud tervisekahjustusi kinnitab isiku ekspertiisiakti nr 79 ekspertarvamus, mille kohaselt esinesid xxxxxxxxxl kõhuseina põrutus nahaaluse verevalumiga kõhu piirkonnas. Vigastus võib olla saadud tömbi vägivallaga, võimalik, et löögist/löökidest kõvade tömpide esemetega, sh labidavarre otsaga, kõhu piirkonda, võimalik, et määruses näidatud ajal – 17.05.
  2. Kõhuseina põrutus koos nahaaluse verevalumiga samas piirkonnas ei ole eluohtlik ning tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui 4 nädalat (tl 39–41). Seega on ka eelkirjeldatud ekspertiisiakt kooskõlas kannatanu ütlusega, et teda luuavarrega löödi. Selle tulemusena on kannatanul tuvastatud tervisekahjustused. Kannatanu xxxxxxxx seostab lisaks tugeva valu tundmisele, mida väljendas sellega, et „silme eest läks mustaks“, luuavarrega torkamist temal tekkinud verejooksuga. Kohtu hinnangul on see ümber lükatud isiku ekspertiisiaktiga nr 79, mille kohaselt esines xxxxxxxxxxx17.05.2011 tõepoolest günekoloogiline verejooks, kuid kuna xxxxxxxxxx on diagnoositud emaka müoomisõlmi, mis võivad sageli põhjustada tsükliväliseid verejookse, ei ole verejooksu võimalik seostada 17.05.2011 toimunud traumaga. Seega loeb kohus tuvastatuks, et süüdistatav A.E torkas 17.05.2011 kella 17.30 ajal kannatanu xxxxxxxxxx3-4 korda kõhu piirkonda ning sellega tekitati kannatanu xxxxxxxxxxx tervisekahjustusi. 8 Subjektiivse külje osas on kohus arvamusel, et süüdistatav A.E pani kuriteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et süüdistatav A.E , võttes maja nurgast luuavarre ja torgates sellega korduvalt kannatanut, teadis, et sellega paneb ta toime õigusvastase teo ning võib kannatanule tekitada tervisekahjustusi. Süüdistatava vanuse ja elukogemuse juures olev isik teab, et teise isiku tõukamisel puust (tööriista)varrega võib tõugatav saada haiget ja kahjustada. A.E enda ütlused kinnitavad, et ta tõukas xxxxxxxxxxa et ta tahtis, et xxxxxxxseal ei oleks. See tähendab, et süüdistatava tahe oli suunatud sellele, et kannatanu oma koha pealt ära (minema) tõugata. Selline eesmärk tähendab tahtlikke kindlakäelisi liigutusi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et süüdistatav A.E tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi süüdi tunnistada, s.o selles, et tema 17.05.2011 kella 17.30 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korral torkas labidavarrega kõhtu kannatanu xxxxxxxxx, tekitades kõhuseina põrutuse nahaaluse verevalumiga kõhu piirkonnas. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 121 sanktsioon näeb ette isiku karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus peab võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes kergemat karistusliiki, s.o rahalist karistust, võttes arvesse, et süüdistatav on varem karistamata kõrges eas isik, kellel on püsiv sissetulek, sealjuures lähtudes ka KarS § 56 lg-s 2 sätestatut, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul võimalik süüdistatava suhtes karistuseesmärke saavutada ka rahalise karistuse mõistmisega. Kohus leiab, et süüdistatava teguviis on küll etteheidetav, kuid tema süü selles ei ole sedavõrd märkimisväärne, mis nõuaks reaalse karistuse kohaldamist kogu ulatuses. Siinjuures arvestab kohus naabritevahelisi pikemaajalisi tülisid, kuid ka kannatanu käitumist, st asjaolu, et kui kannatanu redeliga süüdistatava uksele lähenes, ei selgitanud ega öelnud kannatanu süüdistatavale ühtegi sõna. Kannatanu võinuks omalt poolt konflikti vältimiseks selgitada, et ta tuli oma kassi katuselt alla aitama. Samas ei teinud kannatanu seda isegi siis, kui talle pidi olema ilmselge süüdistatava pahameel tema sealolemise kohta. Ühtlasi arvestab kohus kohtuvaidlustes kõlanud võimalust lepitusmenetluse kohaldamiseks, mis kohtu arvates näitab, et on peetud võimalikuks süüdistatavat karistusest vabastada. Kohus arvestab, et süüdistatava suhtes ei ole tuvastatud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus süüdistatavale otstarbekaks mõista karistus sanktsiooni alammääras, s.o rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses . Selleliigilise karistuse mõistmisega on kohtu hinnangul arvestatud ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes vastavalt KarS § 44 lg-le 2 süüdistatav A.E keskmisest päevasissetulekust, s. o 6,24 eurot (tl 46), on 50 päevamäära 312 eurot. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt esinevad süüdistatav A.E puhul sellised asjaolud, mis tingivad tema osalise karistuse kandmisest tingimisi vabastamise KarS § 73 lg 1,2,3 alusel. Seega leiab kohus, et süüdistatav A.E-le mõistetud karistus tuleb KarS § 73 lg 1,2,3 alusel jätta osaliselt tingimisi täitmisele pööramata, st määrata, et rahalisest 9 karistusest 25 päevamäära, s.o 156 eurot kuulub kohesele täitmisele ning 25 päevamäära, s.o 156 eurot jääb täitmisele pööramata, kui A.E ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uusi kuritegusid. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 ja § 179 lg 1 p-le 2 tuleb A.E-lt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva menetluskuluna sundraha 435 eurot. Kriminaalasja materjalide kohaselt on menetluse käigus tekkinud järgnevad menetluskulud: ekspertiisitasu 61 eurot (tl 42), paljunduskulu 0,45 eurot, kutsete saatmise kulu 1,26 eurot (tl 43) ja kannatanu esindajale makstud tasu 729,60 eurot. Kokku menetluskulud 729,31 eurot. Nimetatud menetluskulud tuleb vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitada A.E. Kohtunik Ülle Raag 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.