järgi vangistusega 5 kuud 28 päeva tingimisi
Süüdistus
7,8,9 ja
lühimenetlus 12230100348 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista K.U
4,7,8 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta. Süüdi mõista K.U
lg 1 järgi ja karistada vangistusega 8 kuud.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 10 kuud vangistust.
otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (5 kuud 28 päeva) võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest, s.o. 16.04.2012.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tsiviilhagid Välja mõista K.U-lt 615 eurot M OÜ kasuks (arve nr. xxxxxxxxxxxx SEB); Välja mõista K.U-lt 2500 eurot VSkasuks (arve nr. XXXXXXXXXXX Swedbank); Välja mõista K.U-lt 646 eurot DG kasuks. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista K.U-lt riigituludesse: 1)KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha – 435 eurot 2)KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 211.20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta DNA ekspertiisi maksumus summas 114 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr.10220034796011 SEB, nr. 221023778606 Swedbank või nr. 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele selgituse lahtrisse märkida: kriminaalasja kohtunumber 1-12-9315 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Tsiviilhagi tagamiseks arestitud mobiiltelefon №kia C2-02 imei koodiga 359292047970512 (asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) – jätta arestituks. Apellatsiooni esitamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus K.U süüdistatakse selles, et tema: 08.01.2012, ajavahemikus kella 11.15-st kuni 21.30-ni, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pannes selle toime sissetungimisega, grupis ja nimelt: koos A K varastas AT jope taskust temale kuuluva korteri võtmed, mis asub aadressil Tallinnas, tungis korterisse ja varastas sealt OÜ-le M kuuluvad asjad: sülearvuti ASUS X5DC-SX031D maksumusega 600 eurot, lauaarvuti Samsung maksumusega 300 eurot, monitori LCD 19’’ maksumusega 117,28 eurot, skanneri Epson Perfection 2580 maksumusega 80 eurot, väikese taskulambi maksumusega 10 eurot, suveniiri – tulemasin-taskulambi maksumusega 5 eurot, kokku summas 1112,28 eurot. Samuti tema 11.03.2012 aadressil Tallinn, XXXpüüdis ära võtta võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, aga nimelt, murdnud lahti ukseluku, tungis DG’ile kuuluvasse sõiduautosse MB 560Sel, reg-nr XXX, seejärel kääride abil, pannud need süütelukku, püüdis käivitada autot ja see varastada, kuid ei suutnud kuritegu lõpule viia temast sõltumatute asjaolude tõttu, kuna ei suutnud käivitada auto mootorit. Samuti tema 11.03.2012 aadressil Tallinn, XXXvõttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, aga nimelt, murdnud lahti ukseluku, tungis DG’ile 2 kuuluvasse sõiduautosse MB 560Sel, reg-nr XXX, ja varastas sealt automagnetofoni Blaupunkt Queens MP-56, maksumusega 100 eurot, päikeseprillid maksumusega 10 eurot, 7 tk CD-kettaid: neist 3 tk kogumaksumusega 1,50 eurot ja 4 tk kogumaksumusega 38,50 eurot, raamatu – auto kasutamise juhendi, maksumuseta, hooldusraamatu, maksumuseta, kokku kogusummas 150 eurot. Seega K.U pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o pani toime
Samuti tema, saanud ebaseadusliku ligipääsu VS pangaarvele, sai varalist kasu ebaseadusliku (andmete) sisestamise või muul viisil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi sekkumise teel, kui sellega on mõjutatud andmete töötlemise tulemust, aga nimelt, varastanud aadressil XXX Tallinnas asuvast korterist pangakaardi, 19.03.2012 ajavahemikus kella 19.34-st kuni 19.36-ni, asetas selle pangaautomaati aadressil Tallinn, Paasiku 2a, seejärel, sisestanud PIN koodi, sai ligipääsu VS pangaarvele ja võttis pangaautomaadist välja raha kogusummas 3000 eurot. Seega pani K.U toime
arvutikelmuse ehk varalise kasu saamise, sekkudes andmetöötlusprotsessi ebaseaduslikult andmete ebaseadusliku sisestamise teel. OTSUSE PÕHJENDUS K.U tunnistas end täielikult süüdi talle esitatud süüdistuses. Kohtuistungil ta enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohus tugineb otsuse tegemisel kriminaaltoimikus olevatele kirjalikele tõenditele, sealhulgas ka K.U kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustele. Lisaks K.U süü omaksvõtule kõikides talle süüks arvatud episoodides on tema süü leidnud tõendamist ka teiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega. Süüdistus
8-12) on tõendatud, et 08.01.2012.a kella 16.00 paiku oli ta koos vähetuttavate Ruslani ja V külas korteris XXX, kus tarvitati alkoholi. Korteris võttis ta jope seljast ja jättis selle diivanile välisukse juures. Kui ta umbes kahe tunni pärast tahtis tagasi oma korterisse minna, avastas oma korteri ukse taga, et jope taskust on kaduma läinud korteri võtmed. Kuna ta oma korterisse sisse ei saanud, läks tagasi ja pani jope samasse kohta. 30 minuti pärast uuesti jopet selga pannes olid võtmed taskus. Ta läks korterisse ja heitis ust lukustamata magama. Kella 21.30 paiku tuli naine ja ütles, et korterist on kaduma läinud OÜ M kuuluvad esemed: sülearvuti, lauaarvuti Samsung monitoriga, skanner Epson, väike taskulamp. - Kannatanu JL ütlused (tl. lk. 2-6) kinnitavad tema isa AT ütlusi tema jope taskust korteri võtmete kadumisest ja uuesti tagasi ilmumisest, sest isa helistas talle ja rääkis telefonis sellest. - Kannatanu ST ütluste (tl. 13-18, lk. 206-208) kohaselt avastas ta 08.01.2012.a kella 21.00 paiku koju jõudes, et korterist on varastatud OÜ M kuuluvad asjad: sülearvuti AsusX5DC-SX031D, lauaarvuti, monitor LCD 19, skanner Epson, väike taskulamp, suveniir – tulemasin-taskulamp. Ukse lukk oli korras, kahjustamata, lahtimurdmise jälgi ei olnud. Kokku tekitati vargusega kahju summas 1112,28 eurot. - AT ja K.U viibimist 08.01.2012.a aadressil Tallinn, XXX kinnitavad ka AK ja VJ ning teavad AT sõnadest tema korteri võtmete kadumisest ja leidmisest. 3 - Tunnistaja AK, kes elab aadressil XXX, Tallinn, ütluste kohaselt (tl. 35-40) tulid 08.01.2012.a hommikul talle külla K.U ja VJ, nad tarvitasid alkoholi. Ruslan käis poes ja tuli tagasi koos naabri A , kes ühines nendega. Mingil hetkel avastas A , et on võtmed ära kaotanud, käis kusagil ära ja tuli tagasi. Pärast seda, kui Ruslan V läksid koos A välja, tulid nad mingi aja pärast tagasi ja nad heitsid magama. Teatud aja möödudes koputas keegi nende uksele, tema meelest A naine ja karjus, et nende korterist on varastatud. Saatis poja vaatama, mis neil seal korteris toimub ning hiljem poeg ütles, et naabrid kahtlustavad neid varguses. - Tunnistaja VJ ütluste kohaselt viibis
Erinevalt süüdistuses märgitust leiab aga kohus, et K.U käitumises varavastaseid süütegusid toime pannes ei sisaldu süstemaatilisust, s.o
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavat tegu ning põhjendatud on selles osas süüdistatava käitumine ümber kvalifitseerida
Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Samas ei tohi süstemaatilist vargust segi ajada jätkuva vargusega, mil isik paneb toime vähemalt kaks tegu, mis on suunatud ühe ja sama objekti vastu, toime pandud ühise tahtlusega, 6 suunatud ühtse kuritegeliku tagajärje põhjustamisele või eesmärgi saavutamisele ning teod on eraldatud üksteisest lühikese ajavahemikuga (RKL 3-1-1-87-08 p 10) Süüdistuse kohaselt on K.U pannud toime 3 varguse episoodi, sealjuures ühe varguse katse ja ühe varguse episoodi pani K.U toime 11.03.2012 ning õigusvastane tegevus oli suunatud ühe ja sama objekti vastu, s.o DG’ile kuuluva vara vastu. Kuna sel kuupäeval aset leidnud õigusrikkumised toimusid lühikese ajavahemike järel ja olid kantud ühtsest eesmärgist saada just antud objektiga seonduvalt kuritegelikku tulu, leiab kohus, et 11.03.2012.a aset leidnud episoode ei saa käsitleda eraldi episoodidena, vaid need tuleb lugeda üheks. Seega tuleb käesoleva kriminaalasja raames anda hinnang kahes, s.o 08.01.2012.a ja 11.03.2012 aset leidnud varguse episoodis. Süstemaatilisust ei anna ka K.U varasem karistatus. K.U on küll Harju Maakohtu 21.11.2006.a kohtuotsusega karistatud varguse eest, s.o
lg 2 p 4,8 järgi, kuid arvestades eelmisest kohtuotsusest möödunud ajavahemikku (ligikaudu 6 aastat), ei saa antud juhul K.U puhul rääkida varguse toimepanemisest süstemaatiliselt. See tähendab, et niivõrd kaua aega tagasi toimepandud varavastast süütegu ja käesolevas kriminaalasjas arutamisel olevat kahte varguse episoodi ei saa käsitleda kui järjepidevat tegevust, mis annaksid aluse väitmiseks, et varastamine on kujunenud süüdistatavale elustiiliks ning süüdistatav paneks süütegusid toime väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Lähtudes eelviidatud Harju Maakohtu 21.11.2006.a otsusest on aga K.U isikuks, kelle käitumine arutatavas kriminaalasja on põhjendatud kvalifitseerida
lg 2 p 4 järgi, s.o varguse toimepanemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Lisaks objektiivsele teokoosseisule sisaldub K.U eos ka nõutav subjektiivne külg. Kohus leiab, et K.U pani talle inkrimineeritud kuriteod toime kavatsetult, sest ta seadis endale eesmärgiks võõraste vallasasjade äravõtmise selle omastamise eesmärgil ning seda korduvalt. Varguste ajendiks võib pidada süüdistatava eesmärki leida esemeid, mida on võimalik realiseerida kas müügi või pantimise teel ning mis kindlustaks teda rahaga igapäevaelu korraldamisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K.U käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupiviisiliselt ja sissetungimisega ning isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o
Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Süüdistus
K.U süü on leidnud tõendamist järgmiste tõenditega: - Kannatanu VS’i ütlustega (lk. 110-112; 157-159; 217-219) selle kohta, et 19.03.2012.a oli oma tuttava SKjuures Tallinnas, aadressil XXX koos oma sõbra VKja tema tuttava K.U-ga , tarvitasid alkohoolseid jooke. Kella 18:40 ajal andis ise oma Swedpanga deebetkaardi koos PIN-koodiga VK selleks, et ta läheks poodi ja ostaks alkoholi ja toiduaineid juurde. Poest saabudes küsis oma pangakaarti VK käest, kuid kaarti ei saanud, kuna VK ütles, et kaart on toas laua peal. Otsisid kõik koos, kuid pangakaarti ei leidnud. Kella 19:40 paiku helistas ta panga infoliinile ja sulges kaardi. 20.03.2012.a kella 18:00 avastas panga väljavõttest, et tema arvelt on võetud 3000 eurot, tema ise seda raha oma arvelt võtnud ei ole. Vargusega on tekitatud talle varaline kahju summas 3000 eurot. Ta ei kuulnud, et K oleks kutsunud K.U temaga koos poodi tulema, kui ta talle kaardi andis. Hakkas kaarti otsima umbes 5-10 minutit 7 pärast seda, kui K ja K.U olid poest tagasi tulnud. Talle tagastati politseist raha summas 500 eurot, materiaalne kahju moodustab 2500 eurot. - Summa 3000 euro väljavõtmine 19.03.2012 kell 19:34, 19:35 ja 19:36 automaadist EYP00235 nähtub kannatanu V. Sklizkovi arvelduskontolt (lk. 113-114; 117-119). - SEB Pank väljastas Tallinnas Paasiku 2a asuva AS SEB Pank sularahaautomaadi EYP00235 kaamera pildid 19.03.2012.a ajavahemikul kella 19:34:04 kuni 19:35:30 (lk. 122-125). - Vastavalt asitõendi vaatlusprotokollile (lk. 126) toimetas aadressil Paasiku 2A, Tallinn SEB Pank automaadi nr eyp 000235 juures 19.03.2012.a kell 19:34 kuni 19:35 K.U. - Tunnistajate VJ (lk. 127-129), VK (lk. 152-155, lk. 290-292) ja SK (lk. 169-171) ütlused kinnitavad ühist joomingut SK juures, milles osales ka K.U. Samuti seda, et VK ja K.U käisid kaupluses alkoholi juurde ostmas ja maksmiseks andis VS VK kätte oma pangakaardi ja ütles ka PIN-koodi. Ütlused kinnitavad ka asjaolu, et kuigi VK pani pangakaardi kauplusest tagasi tulles lauale, siis mõnda aega hiljem, kui kannatanu seda otsima hakkas, kaarti laual ei olnud ja seda ei leitud ka kusagilt mujalt. VK ütlused tõendavad ka fakti, et teel kauplusse käisid nad pangaautomaadi juures kontrollimas, kas VS arvel on ikka piisavalt raha. - Tunnistaja LA ütlustest (lk. 172-176) nähtub, et temaga koos aadressil Tallinn, XXX elab tema tütar VJ koos elukaaslase K.U-ga. Ligikaudu 2012.a märtsi lõpus andis Ruslan talle 1250 eurot, öeldes, et see raha on söögikuludeks. Sellest rahast andis ta 250 eurot lapselapsele ja ta ostis selle eest riideid, ülejäänud 500 eurot kulutas ta toiduainetele. Annab vabatahtlikult politseile kätte järelejäänud 500 eurot. Ta ei teadnud, kust Ruslan raha võttis, arvas, et ta töötas ja see on tema töötasu. -K.U on andnud kahtlustatavana ütlusi (tl. 141-144; 177-179; lk. 214-216), kus ta tunnistab kuriteo toimepanemist. Selgitab, et võis olla 19.03.2012, kui läks koos abikaasa VJ külla SK aadressil XXX, kus jõid džinni. Pärast sõitis kohale kannatanu, kelle nimi on vist Valeri, perekonnanime ei tea. Ei mäleta, millal ilmus K. Kui otsustasid poodi alkoholi järele minna, küsisid, kellel on raha. Kella 19 paiku andis kannatanu oma pangakaardi K ja ütles PINkoodi Kile kõrva sisse. K kutsus ta poodi kaasa. Kuigi 05.04.2012.a antud ütlustes selgitas K.U, et võttis raha kannatanu pangaarvelt K ettepanekul, siis 16.04.2012.a antud ütluste kohaselt pani raha varguse toime üksinda. Võttis pangakaardi märkamatult laualt või diivanilt, kui K selle sinna pani pärast seda, kui tulid kauplusest tagasi. PIN-koodi nägi, kui K otsustas pangaautomaadist vaadata, kui palju raha on arvel. Jõudis joosta ja raha välja võtta, kui pangakaardi kadumine veel ilmsiks ei olnud tulnud. Teel pangaautomaadi juurest astus sisse oma koju, andis ämmale LA1250 eurot. 800 eurot võttis endale, ülejäänu jättis koju. 1750 eurot kulutas alkoholile. Kontrollitud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et süüdistatava süü arvutikelmuses on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud
Süüdistatav, olles eelnevalt õigusvastaselt saanud enda valdusesse kannatanu VS pangakaardi ja saanud teada kaardi kasutamiseks vajaliku PIN koodi, sisestas konto valdaja ehk kannatanu tahtevastaselt 19.03.2012 ajavahemikus kella 19:34-st kuni 19:36ni aadressil Tallinn, Paasiku 2a asuvasse pangaautomaati kannatanu VS pangakaardi ning võttis pangakontolt välja sularaha kokku summas 3000 eurot. Kuna K.U puudus PIN-koodi sisestamiseks kaardi seadusliku valdaja nõusolek, toimus sularaha väljavõtmine andmete ebaseadusliku sisestamise teel, mille tagajärjel tehti kannatanu arvelduskontol varakäsutus. Selliselt käitudes sekkus süüdistatav ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje, et andmeid sisestas selleks õigustatud isik ning sellise teguviisi läbi sai süüdistatav varalist kasu, kannatanu aga varalist kahju. Lähtudes süüdistatava eesmärgipärasest ja kiirest tegutsemisest nii pangakaardi enda 8 valdusesse saamisel kui ka sularaha väljavõtmisel pani süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteo toime kavatsetult. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus ka selles episoodis tuvastanud. Tsiviilhagid Antud kriminaalasjas on tsiviilhagi esitanud kannatanud ST kui OÜ M esindaja, VS ja DG. OÜ M hagiavalduse kohaselt on seoses korteris aadressil XXX, Tallinnas toimunud vargusega tekitatud OÜ-le M kahju 615 euro suuruses summas. Kahju seisnes varastatud esemetes: taskulamp väärtusega 10 eurot, välgumihkel väärtusega 5 eurot ja sülearvuti Asus väärtusega 600 eurot. Ülejäänud varastatud esemed sai ta kohtueelse menetluse käigus tagasi. VS hagiavalduse kohaselt võeti kannatanu arvelt Swedbankis pangaautomaadi vahendusel välja ja varastati raha summas 3000 eurot ning tekitatud kahju on 2500 eurot, kuna 500 eurot tagastati talle politsei poolt. DG on esitanud kaks hagiavaldust. Esimese hagiavalduse kohaselt on seoses sõiduautos olevate esemete vargusega (päikeseprillid 10 eurot ja 7 tk CD-kettaid 40 eurot) tekitatud kannatanule kahju 50 eurot. Teise hagiavalduse kohaselt tekitati kannatanule kahju seoses sõiduautosse sissetungimisega; kahju kogusumma on 596 eurot, kuna lõhuti ära MB märk (6 eurot), kriimustati esiuste klaasid (100 eurot), lõhuti süütelukk (20 eurot), kaassõitjapoolse ukse ja pakiraami lukud (kahju 200 eurot), lõigati katki kardin (210 eurot), taastustöid hindab kannatanu 60 eurole. Süüdistatav K.U tsiviilhagidele vastuväiteid ei esitanud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbi vaatamisel kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kohtulikul tõendite uurimisel on K.U süü talle inkrimineeritud kuritegudes
lg 2 p 4,7,8 ja
lg 1 järgi tõendamist leidnud, mistõttu tal tuleb kannatanutele tekitatud kahjud hüvitada. Kuna süüdistatav kannatanute hagisid tunnistas, kuuluvad hagid rahuldamisele, sest tulenevalt TsMS § 440 lg-st 1 ja § 444 lg-st 4 tingib hagi õigeksvõtt selle rahuldamise. Karistamine Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Nii
lg 2 kui ka
lg 1 sanktsioon võimaldavad karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Prokurör taotles K.U süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 p.7,8,9 järgi 1-aastase vangistusega,
lg 1 järgi 10-kuulise vangistusega ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga taotleb liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks jääks liitkaristusena vangistus 8 kuud, mida 9 suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ja mõista karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Kohus nõustub prokuröriga osas, et K.U ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega, kuna K.U on varem üheksal korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka vangistusega, kuid isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Varavastaste süütegude toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistataval puuduvad piisavad vahendid, mille eest tasuda rahalist karistust ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ulatuslikud tsiviilhagid ning menetluskulud, mistõttu ei oleks rahaline karistus tema puhul ka täidetav. Kuna käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud kuriteo pani K.U toime katseajal, olles allutatud käitumiskontrollile, ei pea kohus võimalikuks karistada K.U ka tingimisi vangistusega, s.o. kohaldada tema suhtes
Järelikult tuleb talle mõista karistuseks reaalne vangistus. Võttes arvesse just K.U poolt oma süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, samuti nõusolekut tekitatud kahjud hüvitada, nõustub kohus suures osas prokuröriga taotletava karistuse määra osas ning peab võimalikuks karistada K.U nii
lg 2 kui ka
lg 1 järgi alla sanktsiooni keskmist määras, s.o
lg 2 p 4,7,8 järgi 1aastase vangistusega ning
K.U-le liitkaristust mõistes kuritegude kogumi eest
lg 1 alusel ei pea kohus võimalikuks lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, sest sellisel juhul jääks ta arvutikelmuse episoodis sisuliselt karistamata. Tähelepanuta ei saa jätta ka kuritegude toimepanemist kavatsetult ning õigusvastase käitumise jätkumist juba 3 kuud pärast eelmist kohtuotsust, mistõttu on põhjendatud mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõistetavaks liitkaristuseks on 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mida lühimenetluse tõttu vähendada kolmandiku võrra, karistuseks jääb 10 kuud vangistust. Kuna arutatavas kriminaalasjas K.U-le inkrimineeritud kuriteod pani süüdistatav toime talle Harju Maakohtu 26.09.2011.a otsusega kohaldatud katseaja kestel, tuleb
otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (5 kuud 28 päeva) võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates K.U kinnipidamisest, s.o. alates 16.04.2012.a.
lg 1 annab kohtule õiguse asendada isiku nõusolekul kuni kaheaastane vangistus üldkasuliku tööga. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks sobiv (RKL 3-1-1-8708 p 13). Kuigi kaitsja taotles kohtult võimalust asendada K.U-le kohaldatud vangistus üldkasuliku tööga, peab kohus esitatud taotlust põhjendamatuks, kuna ka üldkasuliku töö tegemise ajaks allutatakse isiku kriminaalhooldusele, kuid R. Dobrjasnki varasem käitumine näitab üheselt, et kriminaalhooldus ei avaldanud K.U-le vajalikku mõju ning ei takistanud teda uusi kuritegusid toime panemast. Nimetatut kinnitab juba varasemalt viidatud tõsiasi, et kuritegude toimepanemist jätkas K.U juba ligikaudu 3 kuud pärast tema suhtes tehtud süüdimõistvat kohtuotsust ning seda ajal, mil ta oli allutatud kriminaalhooldusele. Samuti leiab kohus, et K.U ei ole sobiv isik üldkasuliku töö tegemiseks, kuna kõik sooritatud kuriteod pani K.U alkoholijoobes ning on vägagi kaheldav, kas alkoholiga liialdav isik, kellel puudub ka järjepidev tööharjumus, suudaks täita üldkasuliku tööga 10 kaasnevaid kohustusi. Samuti ei oleks süüdistatava järjekordne allutamine kriminaalhooldusele piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kätte saadav alates 06.11.2012.a. Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.