1-12-6112/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-6112 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. jaanuari 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu O.P (O.P) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu O.P määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Tartu Maakohtu 20.06.2012 otsusega tunnistati O.P süüdi KarS §-de 120, 121 ja 266 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti temale liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 sätteid kohaldades suurendati karistust Harju Maakohtu 09.03.2012 kohtuotsusega O.P-le mõistetud karistuse ärakandmata osa – 7 kuud 28 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 28 päeva vangistust. 1.
5. Karistuse kandmise algus on 09.05.2012 ja lõpp 06.06.
7. Tartu Maakohtu 03.01.2013 määrusega jäeti O.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohus leidis, et süüdimõistetu O.P ei ole võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Eelkõige räägib süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise vastu tema eelnev elukäik – teda on kriminaalkorras karistatud 10 korral, millest saab järeldada, et senised karistused temale mõju avaldanud ei ole. Lisaks sellele ei ole ka varasem kriminaalhooldusega kaasnenud käitumiskontroll, mis määrati O.P-le Harju Maakohtu 09.03.2012 kohtuotsusega, suutnud ära hoida tema poolt uute kuritegude toimepanemist – vähem kui kahe kuu möödudes katseaja algusest on süüdimõistetu toime pannud neli uut kuritegu. Seetõttu tuleb kriitiliselt suhtuda Tartu Vangla arvamusse, et O.P tõenäoliselt järgneva kahe aasta jooksul kuritegusid toime ei pane. 3.
9. Maakohus märkis, et kui O.P on oma ellusuhtumist muutnud ning kavatseb loobuda tema kuritegude toimepanemise põhjuseks olnud alkoholi tarvitamisest ja edaspidi õiguskuulekalt elada, siis on tal võimalik neid positiivseid muutusi realiseerida ka tähtaegsel vabanemisel. Asjaolu, et süüdimõistetu isa V. O.P vajab tema abi, ei saa kohtu hinnangul samuti olla aluseks ennetähtaegsele vabastamisele. O.P isa avaldustest nähtub, et tal esines raske liikumispuue ka ajal, mil O.P pani kuritegusid toime – seega lähedase inimese vajadus abi järele ei pannud O.P seaduskuulekalt käituma. O.P on avaldanud, et vabanemisel sooviks ta asuda tööle XXX Vabariigis, seega on isa aitamise motiiv küsitav. Lisaks sellele ei ole O.P V. O.P ainus järeltulija, kes saaks teda aidata. Seetõttu oli maakohus seisukohal, et O.P tuleb temale mõistetud karistus lõpuni kanda. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
10. O.P taotleb maakohtu määruse tühistamist, enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist vanglast vabanemise ajaks. 4.
11. Määruskaebuse kohaselt toetavad vangla ja prokurör O.P ennetähtaegset vabastamist. O.P märgib, et reaalne vangistus on teda mõjutanud ning karistus on oma eesmärgi juba täitnud. O.P ei suuda määruskaebuse kohaselt vangistuses täita oma laste ülalpidamiskohustust, kuna vanglas puudub võimalus töötada. Samuti ei ole lühikese karistusaja tõttu talle määratud isiklikku täitmiskava ning edasine vanglas viibimine mõjub talle ainult negatiivselt. Süüdimõistetu on määruskaebuse kohaselt lasknud endale paigaldada preparaadi alkoholi tarvitamise vältimiseks, võtnud osa AA tugigrupi tööst ning soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. O.P märgib, et soovib vabaduses hooldada oma invaliidist isa, asuda tööle, täita rahalisi kohustusi, minna elama isa juurde ja täita ka kõiki katseajaga seotud kohustusi. Vastus määruskaebusele
12. Ringkonnakohus tegi 23.01.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril ja kaitsjal on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 29.01.
13. Määratud tähtajaks menetlusosalised ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Menetlusväline isik süüdimõistetu isa V. O.P esitas ringkonnakohtule avalduse, milles kinnitab temal raske puude olemasolu ja palub sellega määruskaebuse lahendamisel arvestada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et O.P vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on O.P tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat. -2- 6.
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et O.P määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja O.P tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses väljatoodud asjaolud O.P ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusega, mille kohaselt ei anna perekonnaliikme hooldamise vajadus alust O.P ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Ringkonnakohus leiab, et O.P 10 korral kriminaalkaristatus, seda nii vara- kui ka isikuvastaste kuritegude eest, ning alkoholiprobleemidest tulenevad riskid kuritegeliku käitumise kordumiseks ei võimalda teda ennetähtaegselt vabastada, kuna viitavad sellele, et tema poolt uute kuritegude toimepanemise risk on endiselt kõrge. 6.
16. Kuigi O.P määruskaebusest tuleneb, et ta on vangistuses hakanud oma alkoholisõltuvust ravima ning reaalne vanglakaristus on teda mõjutanud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul O.P käitumises ja hoiakutes toimunud positiivsed muutused kantud karistusaja pikkust arvestades veel jõudnud püsivaks muutuda. Arvestades seda, et varasemalt ei ole O.P isegi käitumiskontrolli toel õnnestunud alkoholisõltuvusest vabaneda ning see on tema kuritegelikku käitumist soodustanud pikka aega, tuleks ringkonnakohtu hinnangul O.P uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks alkoholisõltuvusest vabanemisega tegeleda senisest pikema perioodi vältel. Kuigi O.P puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused ning teda vabanemisel eesootavad tingimused lähedaste, elu- ja töökoha näol on head, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et ka neist ei piisa O.P eelnevat elukäiku arvesse võttes tema õiguskuulekuse tagamiseks. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et O.P mõjutamiseks edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma on vajalik vangistuses karistuse edasikandmine ja pikaajalisem käitumis- ja sõltuvusprobleemidega edasitegelemine.
17. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ka O.P taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks jätta rahuldamata, kuna vangistuses viibimine ei ole kohtupraktika kohaselt käsitletav mõjuva põhjusena menetluskulude tasumise kohustuse mittetäitmiseks (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-57-12).
18. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et O.P tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja tema määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -3- Maarika Kuusk