Kriminaalasi nr. 1 – 12 - 12078 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
- jaanuaril 2013 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Alice Simm kaitsja: Kadi Mägi osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas I.N ik. xxx, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, keskeriharidus, ei tööta eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistatud 2.25.05.2009 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 2 kuu 20 päeva vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga 3.21.09.2009 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424, § 329 järgi 6 kuu 20 päeva vangistusega, mis asendatud ÜKT-ga 394 tundi, täitmise tähtajaga 9 kuud. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks. Viibis eelvangistuses alates 13.06.2012 a. kuni 14.06.2012 a. süüdistusasja KarS § 121 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: I.N on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema ajavahemikul 12.06.2012 kella 20.00-st kuni 13.06.2012 kella 03.30-ni kasutas Tallinnas Xxx asuvas korteris füüsilist vägivalda VA suhtes, nimelt tiris korduvalt kannatanut juukseid pidi diivanilt põrandale, lohistas juustest hoides ühest toast teise ise samal ajal kannatanut korduvalt jalaga kehapiirkonda ja rusikaga pähe lüües, samuti lõi kannatanule kahel korral rusikaga kõhtu. Mõne aja pärast tualettruumis olles, lõi korduvalt kannatanut rusikatega pea- ja kehapiirkonda ning pidevalt raputas kannatanut õlapiirkonnast kinni hoides. Oma sellise tegevusega põhjustas I.N kannatanu VA’le füüsilist valu ja erinevaid tervisekahjustusi: hematoomid parema käe siseküljel, parema käe küünarnuki juures, lõual ja vasakul pool ninapiirkonnas punetus ja marrastus, peas vasakul pool juuksepiiril muhk. Seega pani I.N toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos osaliselt süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist arutama lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on osaliselt põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab ütlusi selles, et lõi sõbrannale lahtise käega näkku ja tiris juustest. 12.06 ta viibis A tema korteris, kus ta jõi viina. Koos vaadati jalgpalli, mingil hetkel A hakkas mossitama ja hakkasid tülitsema. Tülitsemise käigus lõi teda paaril korral näkku ja tiris juustest. Alkoholijoobe tõttu ta ei mäleta, et oleks A jalgade ning rusikatega löönud ja raputanud ning juukseid pidi mööda põrandat lohistanud. Mõne aja pärast ta kuulis, et A räägib WC-s kellegagi ja tahtis mobiili ära võtta, kuid A jooksis korterist välja. Varsti saabus politsei ja nad toimetati politseisse. Kannatanu VA poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et tunneb I.N jaanuarist 2012 a. ning kord kuus on saanud ka Tallinnas kokku. 12.06 oli täditütre sünnipäeval koos I.N-iga. Sünnipäeval oli kõik rahulik, tarvitati natuke alkoholi. Seejärel sõideti I.N elukohta. Pärast I.N hakkas üksi viina jooma ja tema võttis natuke veini. I.N tegi talle ettepaneku abielluda ja järgmisel päeval vajaduse kihlasõrmused osta. Ta palus selle vajadusest rääkida homme, kuid I.N muutus pealetükkivaks. Tujud muutusid, sõimas teda ja süüdistas teda täditütre mehe armastamises. Mõne aja pärast ta küttis ennast üles ja tema juustest tiris diivanilt maha. Vahepeal I.N tekkis haletsushoog ja hakkas nutma. Uuesti muutus kurjaks ja jälle tiris juustest teda põrandale. I.N läks WC-sse ja tema läks magamistuppa, et magama heita. Mõne aja pärast I.N kutsus teda telerit vaatama. Ta palus I.N magama heita, arvates magavat välja. Kutsus teda teise tuppa veini jooma. Ta keeldus ja seejärel I.N viskas veiniklaasis olnud veini talle näkku ning rebis seljas olnud öösärgi katki. Haaras jälle juustest ja lohistas teda mööda põrandat teise tuppa. Lõi korduvalt jalaga kehasse ja rusikatega pähe. I.N tekkis jälle haletsushoog ja palus andestust ning läksid koos magama. I.N haaras ta kõvasti kaissu ning tal oli raske hingata ja palus tal hingata. Seejärel käskis tal minna välja õhku hingama ja lõi kahel korral rusikaga kõhtu. Ta ei saanud välja minna, sest I.N tuli ka tuppa ja hakkas kisama ning sõimama. Kutsus teda uuesti magama ja I.N heitis voodisse ning jäi magama. Ta läks teise tuppa ja tegi endale aseme. Poole tunni pärast tuli uuesti tema juurde ja hakkas sõimama. Ta läks WC-sse, kuid ei jaksanud ust kõvasti kinni hoida. WC-s I.N lõi teda mitmel korral rusikaga näkku ja keha piirkonda. I.N väljus WC-st, samuti tema läks välja ja helistas 112 ning ühendati politseiga. Ta läks majast välja ja ootas politseid. Koos politseiga läks korterisse ja I.N käitus rahulikult ning eitas kõike. Vägivallatsemise käigus I.N raputas teda õlgadest. Ta tundis kõigest toimunust füüsilist valu. Tunnistaja IK poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 12.06 tulid tema juurde külla täditütar VA koos sõbra I.N-iga. Võeti mõned pitsid viina ja paari tunni pärast nad lahkusid, sest I.N tahtis kodus jalgpalli vaadata. 13.
- kell 07.30 tuli tema juurde täditütar, kelle silma all ja nina peal oli tumedam laik. Varje nuttis ja rääkis juhtunust. Süüdistatava süü on peale tema, kannatanu ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist kannatanu suulise kuriteoteate protokolliga, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga A u ja I.N suhtes, kannatanu läbivaatuse protokolli ja fotodega, kannatanu kõnega politsei korrapidajale, I.N kinnipidamise ettekandega /t.l. 2, 3, 5, 6 – 11, 24 – 26, 33, 36 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohtuistungil süüdistatav I.N kinnitas kannatanu löömist lahtise käega näkku ja juustest tirimist, kuid eitab kannatanu löömist rusikate ja jalgadega. Tema arvates ta võis alkoholijoobes olekus sõbrannat rusikate ja jalgadega lüüa, kuid ei mäleta sellist tegu. Kohus tutvus kohtule esitatud kriminaalasja materjalidega ja leiab, et I.N poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustesse tuleb osaliselt suhtuda kriitiliselt. Kohtueelsel uurimisel vahetult pärast sündmust kuulati A kannatanuna üle ja tehti ka temast fotod, millest saab järeldada, et kannatanu ütlused ja kannatanu fotodel nähtavad vigastused haakuvad toimunud asjaoludega. I.N on oma käitumisega tekitanud kannatanule füüsilist valu ja seda rusikate ning jalgade löömisega kannatanule näkku ja vastu keha, mille tagajärjel on kannatanule tekitatud ka kehavigastused. Põhiseaduse § 18 alusel ei tohi kedagi väärikust alandavalt kohelda, kuid kriminaalasja materjalide kohaselt kannatanu tahtevastaselt I.N mitme tunni jooksul tekitas kannatanule tervise kahjustamise. Kohus arvestab karistuse mõistmisel I.N kriminaalkorras karistatust, tema suhtes mõistetud ja rakendatud karistustest järeldusi tegemata, olles alkoholijoobes, tekitas tahtlikult kannatanule tervisekahjustused, omamata töökohta ja iseseisvat sissetulekut, kohus leiab, et teda tuleb karistada lühiajalise vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada I.N KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest ja Harju Maakohtust laekunud teates märgitud ajast ja kohast. KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 13.06.2012 a. kuni 14.06.2012 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva. 2 Välja mõista I.N-ilt sundraha 480.00 eurot riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista I.N-ilt kaitsjatasu 96.00 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Asitõend – CD plaat – jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.