4-15-9255/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.12.2015 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-15-9255 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja H.S-i väärteoasi Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi H.S sünd. xxx, isikukood xxx, xxx T V Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Txxx H.S 24.10.2015 kiirmenetluse otsus nr.10220152047011 H.S-i karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi rahatrahviga 3 0 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 12 0 (ükssada kakskümmend) eurot – jätta muutmata. H.S-i kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist. Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik T Vi 24.10.2015 kiirmenetluse otsusega nr.1022 0152047011 määrati H.S-ile Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 120 €. Nimetatud kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis H.S km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem, kui 22 km/h. Sellega rikkus H.S Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi. H.S esitas 02.11.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt leidis selle esitaja, et kiirmenetluses ei ole väärtegu tuvastatud, selles puuduvad subjektiivsed tunnused. Väärteo lühike kirjeldus ei kajastanud kõiki faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Kohtuvälise menetleja ametnik ei teinud kõike võimalikku tõendite kogumiseks. Kaebuse esitaja nägi XXX, mis ületas lubatud suurimat kiirust. Samuti ei kuulanud menetleja tunnistajana üle Irina H.S. Kohtuvälise menetleja esindaja ei selgitanud kaebuse esitajale tema õigusi ja kohustusi. Kaebuse esitaja ei soovinud vastavalt kaebusele kohtuistungist osa võtta ja palus asi lahendada kirjalikus menetluses. Vastuseks Viru Maakohtu 23.11.2015 päringule teatas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur oma 27.11.2015 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/33894-4, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastuse kohaselt arvestati otsuse tegemisel kõiki väärteomenetluses kogutud tõendeid. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et väärtegu on kaebuse esitaja poolt toime pandud ning tõendatud. Kaebuse esitaja sõiduki kiirust mõõdeti kiirusmõõteseadmega UltraLyte, mis töötab konkreetse objekti ja seadme vahelise laserkiire peegeldumise põhimõttel. Kui laserkiire peegeldumisel tekib segavaid faktoreid, mõõtmist ei toimu. Suunates kiirusmõõteseadme liikuvale sõidukile ning vajutades päästikut ilmub tabloole punane täpp ja sõidukiirus, mis näitab, millise sõiduki sõidukiirust parasjagu mõõdetakse. Mitme sõiduki sõidukiiruse mõõtmine ei ole antud kiirusmõõteseadmega võimalik. Kiirusmõõteseade võimaldab sõidukite kiirusi mõõta maksimaalselt 1200 m kauguselt. Kiirusmõõteseadmega saab sõidukite kiirusi mõõta erinevate režiimidega, kuid tabloole fikseerub alati viimane mõõdetud sõidukiiruse ja mõõtekauguse näit. Eelnevaid mõõdetud sõidukiirusi ei ole võimalik seadmest enam vaadata. Lisaks sellele pidas kohtuvälise menetleja esindaja vajalikuks rõhutada, et 24.10.2015 kirjutas menetlusalune isik ülekuulamise protokolli omakäeliselt, et ta vajutas gaasipedaali ja ületas kiirust. 2 Õiguste ja kohustustega tutvumise kohta on menetlusalune isik andnud allkirja. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et H.S-i kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei so ovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 27.11.2015 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/33894-4 Viru Maakohtu 23.11.2015 päringule nähtub, et kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel. Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune Liiklusseaduse nõudeid ning ületas kiirust ja kui palju. isik rikkus Nagu nähtub 24.10.2015 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220152047011, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 nõudeid. Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Käesoleva asja materjalides asuvast Kiirusemõõteseadme kasutamise xxx liikumiskiiruse mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Ultra Lyte LTI 20-20 nr.UX020596 (mõõtevahendi taatlustunnistuse nr.TTRSS-15/00074), seadme testid tehti 24.10.2015 kell 08.27, seade oli töö korras. Kiirust mõõdeti asulasisesel teel, hea nähtavusega, valgel ajal, sademeteta kuiva kattega kahesuunalisel 3 + 2 sõiduridadega teel. Kiiruse mõõtmisel seisis patrullauto paremal teepeenral kõrvalteel. 3 Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim mõõtmine paigal seistes. Kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal oli käes. Mootorsõiduk liikus teisel pärisuunalisel sõidurajal, lähenes, liikus mitu sõidukit ja mootorsõiduk möödus kõrval sõidurajal liikuvatest sõidukitest. Kui sõiduki kiirus ilmus kuvari target aknasse, lukustati seadmel näit. Seadme lugem oli 75 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +- 3 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 22 km/h, mõõtekaugus 99,4 m. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Mõõtmise ajal ei kasutatud video/helitehnikat. Maakohus peab eelnimetatud Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud asjas kaebuse esitaja juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Nimetatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga on kooskõlas ka menetlusaluse isiku enda ütlused sündmuskohal. Samuti on menetlusalune isik nõustunud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis tooduga ja andnud selle kohta allkirja nimetatud protokolli ilma märkusteta. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 . Maakohus n õustub kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel kiirust mitte vähem kui 22 km/h, siis kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse tühistamisek s selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud süü tunnistamist. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra 4 ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindla ks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud suurusega karistusega ja rangema karistuse – juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamiseks käesolevas asjas alust ei ole. Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on karistuse suuruse määramisel arvestatud menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. Maakohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et käesolevas väärteoasjas puuduvad väärteo subjektiivsed tunnused. Lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on alati silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmise peatumisteekonna pikkust, nähtavust, konkreetse koha kõikvõimalikke faktoreid. Lubatud sõidukiiruse ületamine kujutab endast igal juhul ja alati ohtu nii juhile endale, kui ka teiste liiklejate elule, tervisele ja varale. Eriti ohtlik on lubatud sõidukiiruse ületamine asulas sees, käesolevas asjas Tallinna linnas. Maakohus leiab, et antud väärteoasjas on ilmselgelt tegemist tahtlikult toimepandud väärteoga. Seda seisukohta toetab ka menetlusaluse isiku omakäeline seletus kiirmenetluse otsuses, millest nähtub, et ta vajutas gaasipedaalile ja ületas kiirust seoses valgusfooriga. Maakohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga ka selles, et kohtuvälise menetleja esindaja ei teinud kõike võimalikku tõendite kogumiseks. Maakohus leiab, et olukorras, mil menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus on seaduse kohaselt fikseeritud Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis, samuti on fikseeritud tunnistaja ja menetlusaluse isiku enda ütlused, mille kohaselt ta tunnistab oma süüd ja nõustub kiirmenetlusega, puudus igasugune vajadus koguda täiendavaid tõendeid. Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et täiendavate tõendite kogumise vajadusele ei viidanud ka menetlusalune isik ise kohapeal. Maakohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga ka selles, et menetlusalusele isikule ei selgitatud tema õigusi ja kohustusi. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on menetlusalune isik oma allkirjaga kinnitanud, et VTMS §19 ettenähtud õigused ja kohustused on menetlusalusele isikule teatavaks tehtud. Samuti on menetlusalune isik oma allkirjaga kinnitanud, et nõustub kiirmenetlus tingimustega. Kuna kiirmenetluse otsusesse on menetlusalusel isikul võimaldatud kirjutada oma ütlused omakäeliselt, on maakohus seisukohal, et juhul, kui menetlusalusele isikule ei oleks selgitatud tema õigusi ja kohustusi ning kiirmenetluse olemust, oli menetlusalusel isikul igal juhul võimalus selle kohta teha omakäeline avaldus samas kiirmenetluse otsuses. Samas kohas oli menetlusalusel isikul võimalus ära märkida ka tõlgi kaasamise kohustus juhul, kui menetlusalusele isikule jäid õigused ja kohustused ning kiirmenetluse olemus arusaamatuks. Kuna menetlusalune isik seda teinud ei ole ja vastupidiselt on nõustunud väärteo toimepanemisega, leiab maakohus, et väärteomenetlusõiguse rikkumisi selles osas kohtuvälise menetleja poolt toime pandud ei ole. 5 Eeltoodu alusel jätab maakohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6