Obsah (8)
§ 201§ 90§ 76§ 203§ 91§ 205§ 207§ 2424-15-10973 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2016.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-10973 [2670,15,006809] Kohtunik Indrek
§ 201
lg 1, § 203, § 205, § 207, § 242 lg 1 ning VTMS § 2, § 120, § 132 p 1, § 133-135, § 202 lg 3 kohus otsustas Jätta alaealise X.X seadusliku esindaja Reelika L.E kaebus rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus-ja menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kask poolt 30.11.2015.a tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,15,006809 muutmata. Samas rahuldada kaitsja taotlus trahvi ositi tasumiseks ja menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Määrata KarS § 66 alusel rahatrahvi x eurot tasumine ositi ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks mitte vähem kui x eurot ning viimase osamakse summa on x eurot. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 1
(5)4-15-10973 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220155260442 Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Määratud kaitsja tasu summas 72 eurot jätta riigi kanda. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale, tema seaduslikule esindajale, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluskäik x.x.x.a on koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri patrullpolitseinik Aivo Lünekund poolt väärteoprotokoll selle kohta, et alaealine X.X x.x.x.a kella x.x ajal x,x, x x teel juhtis krossimootorratast 120 cm3 omamata vastava kategooria juhtimise õigust, juhil puudus peas kinnitatud rihmaga motokiiver, mootorrattal puudus tehnonõuetele vastavuse kontroll, liikluskindlustus. Mootorratas oli registreerimata ning puudus taga riiklik registreerimisnumber. Oma teoga rikkus menetlusalune isik
§ 90lg 1 p 1; § 33 lg 4; § 73 lg 2; LKindl
S § 3 lg 2 ja
§ 76
lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
§ 201lg 1, § 242 lg 1, § 207; Lkindl
S § 81;
§ 203, § 205 järgi.
30.11.2105.a üldmenetluse otsusega nr 2670,15,006809 on määratud X.X kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest KarS § 56 lg 1, § 63 ja
§ 201lg 1 alusel karistuseks rahatrahv x trahviühiku ulatuses, so x eurot.
Kaebuse sisu 15.12.2015.a esitas X.X seaduslik esindaja Reelika L.E Pärnu Maakohtule kaebuse rahatrahvi vähendamiseks. 16.12.2015.a määrusega määras kohus X.X riigi õigusabi korras kaitsja. 14.01.2016.a saabus kohtule määratud kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmiku seisukoht. Kaitsja leiab, et põhjendamatu on X.X karistamine KarS § 63 lg 1 ja
§ 201
lg 1 järgi rahatrahviga x trahviühikut summas x eurot ning on alused rahatrahvi vähendamiseks. Antud asjas ei ole arvesse võetud menetlusalust isikut iseloomustavaid positiivseid andmeid ning puhtsüdamlikku kahetsust.X.X on varasemalt karistamata, tegemist on igati õiguskuulekalt käituva xx kooli õpilasega. Kaitsja leiab, et X.X on võimalik mõjutada uute väärtegude toimepanemisest oluliselt väiksema rahatrahviga, karistades menetlusalust isikut väärteo toimepanemise eest
§ 201
lg 1 järgi minimaalse rahatrahviga, s.o maksimaalselt x trahviühiku ulatuses summas mitte rohkem kui x eurot. Riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda täies ulatuses. Arvestades, et menetlusalusel isikul puudub pidev sissetulek, võimaldada tal tasuda mõistetav trahv ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 19.01.2016.a teatas kaitsja, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kask oma 21.12.2015.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja X.X kaebus rahuldamata ning seda järgmistel põhjustel: karistuse sisse on loetud kõik toimepandud rikkumised, menetlusalune isik rikkus
§ 90lg 1 p 1; § 33 lg 4; § 73 lg 2; § 76 lg 1 ja LKindlS § 3 lg 2 2
(5)4-15-10973 nõudeid. Menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Isik, kel puudub mootorsõiduki juhtimisõigus ei tohi avalikus liiklusruumis mootorsõidukit juhtida ja kui menetlusaluse isiku seaduslikud esindajad hoolitsevad selle eest, et tema vaba aeg oleks sisustatud remontimisega, siis tuleb hoolitsed ka selle eest, see tegevus oleks seadusega kooskõlas. Menetlusalune isik pani oma käitumisega reaalsesse ohtu enda kui kõik kaasliiklejad, kes sel hetkel antud teel liiklesid. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tuvastatud ja karistus määratud õiglaselt. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi asja arutada kirjalikus menetluses, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses. VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et tõendamist leidnud X.X poolt väärtegude toimepanemine
§ 201lg 1, § 207, § 203, § 205, § 242 lg 1, ja LKindl
S § 81 järgi. Esitatud süüdistus on tõendatud alljärgmiste tõenditega kogumis: - - - väärteoprotokolliga, mille kohaselt alaealine X.X x.x.x.a kella x.x ajal x, x, x teel juhtis krossimootorratast 120 cm3 omamata vastava kategooria juhtimise õigust, juhil puudus peas kinnitatud rihmaga motokiiver, mootorrattal puudus tehnonõuetele vastavuse kontroll, liikluskindlustus. Mootorratas oli registreerimata ning puudus taga riiklik registreerimisnumber, teoga rikkus isik
§ 90lg 1 p 1; § 33 lg 4; § 73 lg 2; LKindl
S § 3 lg 2 ja
§ 76
lg 1 nõudeid; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ning vastulausega: X.X ütluste kohaselt tunnistab ta süüdistuses toodud asjaoludel sõitmist, kuna tahtis proovida, kuidas mootorratas sõidab-töötab, kahetseb tegu; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt X.X kõrvaldati politseiametniku poolt juhtimiselt x.x.x.a kell x.x.x
§ 91
lg 2 p 3 alusel, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; tunnistaja M. M. ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt X:x juhtis mootorsõidukit juhtimisõigust omamata, mootorsõidukil puudus tehnonõuetele vastavuse kontroll, liikluskindlustus ning juhil puudus peas motokiiver, mootorratas oli registreerimata, puudus riiklik registreerimismärk; fotodega mootorrattast; liiklusregistri väljavõttega juhiloa andmetest, mis tõendab, et X.X kehtivaid juhilubasid ei ole. Nimetatud tõenditega on tõendamist leidnud kõik inkrimineeritud objektiivse koosseisu tunnused LKindlS § 81,
§ 201
lg 1,
§ 203
,
§ 205
,
§ 207
ja
§ 242lg 1 alusel ja koosseis on realiseeritud tahtlusega, täpsemalt kavatsetusega.
Nimelt, X.X ülekuulamisel märkis, et oli teadlik, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, et mootorsõidukil puudub tehnonõuetele vastavuse kontroll, liikluskindlustus ning et mootorratas on registreerimata ning puudus riiklik registreerimisnumber, samuti puudus peas kinnitatud rihmaga motokiiver, kuid ta läks vaatamata sellele mootorrattaga sõitma. 3
(5)4-15-10973 Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.). Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Lähtudes seni omaksvõetud kohtupraktikast, mõistetakse karistus üldjuhul süü alusel sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kuna X.X on ühe teoga täitnud kuus eri väärteokoosseisu, tuleb kohtu hinnangul tema süüd pidada suureks. X.X seadis eesmärgiks väärtegude toimepanemise kui asus sõidukit juhtima, sest tal puudub pädeva väljaõppe, mida saaks kinnitada vastava juhiloa olemasolu. Ilma nimetatud eeldusteta mootorsõiduki juht liikluses vaieldamatult tegutseb tahtlusega erinevate väärtegude toimepanemises. X.X puhul karistust kergendavavaks asjaoluks loeb kohus kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. X.X on varasemalt väärteokorras karistamata. Eripreventsiooni saaks X.x puhul lugeda pigem positiivseks. Üldpreventiivses mõttes tuleb kohtul liiklusõigusrikkumistele reageerides kaitsta igati õiguskorra s.t. kõigi ühiskonna liikmete huve. Liiklus ei ole lustimise, emotsioonide rahutu väljaelamise vm hoolimatuse väljendamise koht. Ühiskonnas kehtivad seadused lähtuvad rahva püsimisest, jätkusuutlikkusest ja rahva tervisest. Seega tuleb vältida igati ohte, mis võivad kaasa tuua liiklussurmad, ükskõik kelle töövõime kaotuse või ravikulud ehk koormuse haigekassale jms, mis avaldab mõju igale kodanikule maksude jm kaudu. Oluline on juba varakult anda alaealise karistamisel signaal, et kõiki õigusnorme tuleb järgida ja nende tahtlikul rikkumisel tuleb kanda karistus. Kuna LKindlS § 81,
§ 201
lg 1,
§ 203
,
§ 205
,
§ 207
ja
§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teona, on kohtuväline menetleja õigesti määranud karistuse Kar
S 63 lg 1 kohaselt
§ 201lg 1 järgi.
Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab Kars § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustele ning põhjendatud on karistuse määramine sanktsiooni ühekolmandiku ligidase määra järgi. Kaitsja taotleb, et võimaldataks X.X tasuda trahv ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ja lõike 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada 1 aastat. Kohus leiab, et X.X tuleb anda võimalus tasuda trahv ositi, arvestades ka seda, et tegemist on alaealisega, kel puudub iseseisev sissetulek. Karistuse ositi tasumise võimaldamine tagab kohtu hinnangul selle täitmise. Menetluskulu 4
(5)4-15-10973 Kohus on määranud alaealisele kaebuse esitajale riigi õigusabi. Kohus jätab määratud kaitsja tasu summas 72 eurot riigi kanda, arvestades KrMS § 180 lg 3 alusel alaealise varaliste vahendite puudumist ja kaitsja kohustuslikkust antud menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik 5
(5)